Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut Kodune töö ,,Tuuliku tasuvus" aines Energiasüsteemide ökonoomika Õppejõud: Juhan Valtin Tudeng: Kaisa Kaasik Matrikkel: 050841 AAVB Tallinn 2008 1.Algandmed: - Tuulik võimsusega 1MW - Ekspluatatsiooniaeg 20 aastat - Töötunnid Tmax=2500 h/a - Ehitus 2009.a; käigus 2010.a - Rajamise maksumus=(10+x)EEK/W, kusjuures x = matrikli viimane number. X=1 - Elektri hind esimesel kolmel aastal 1,20EEK/kWh; edaspidi 1EEK/kWh - Ekspluatatsioonikulu aastas on 100 000 EEK Leida: T, NPV, IRR, PI 2.Arvutused: a) Tasuvusaeg (T) Kui maksed Ft on võrdsed, saab tasuvusaega T leida valemist . , kusjuures P on alginvesteering ja . Cehitus= EEK/W*P=11*1 000 000= 11 MEEK Ceksp.20a=aastane
Esialgsete kulude leidmine firmas Sibon Raha äravool: Ostuhind 30 000 Tasu transpordi eest 2 000 Tasu monteerimise eest 3 000 Masina soetamismaksumus 35 000 Täiendavad kulutused tootmisvarudele 5 000 Raha äravool kokku 40 000 Raha juurdevool: Vana masina müügihind - 15 000 Esialgsed kulud 25 000 Laiendades varasemat näidet esialgsete kulude kohta, oletame, et uue masina ostmine vähendab 10 000 £ võrra aastas palkasid ja 1000 £ võrra töötajate kaudseid eeliseid. Säästu saadakse seetõttu, et nüüd on vaja vaid ühte inimest, vanal masinal töötas neid aga kaks. Lisaks sellele vähenevad praagikahjud 8000 £-lt 3000- le aastas
1.Eesti kütuse varud ja nende tarbimine , . ( ~1/3, ~2/3). . . , . . . . , . , ( ), . 40%. , . . 2001 . 3,7% . . . , , , . - , ~40 . 2.Elektrijaamade areng. Eesti elektrijaamad. 1873 . . 1876 . . 1882 . (). 1882 . Thomas Alva Edison, -, , . , . . 1885 . , 3,5 1 kWh, ... 3,5%, 0,28 1 kWh, 44%. 1888 . . 1892 . , . 1907 . . 1918 . , . -101, 320 /, p0=14 MPa, t0=520/525°C , p0 12 MPa, t0 510/510°C. K-200-130. 8%. 8 , p0=12,74 MPa, t0=535/535°C, 90 kg/s=324 /, K-200-130, 215 MW, ... 32%. . -67, 320 t/h, p0 12 MPa, t0 510/510°C; 11 , p0=12,74 MPa, t0=535/535°C, 90 kg/s=324 /, K-200-130, 215 MW, ... 32%. . 464, 2 ., p0 14 MPa, t0 560°C, 500 /; -100 (), 3 .; -25-14.
võrdsustab investeerimisprojekti esialgsed kulud tulevaste ja likvideerimise rahavoogude summaga. n CFt IO = = CFt · PVIFAn, IRR t =1 (1 + IRR) t Sisemine tulumäär, kui tegemist on annuiteetsete rahavoogudega: IO = CFt · PVIFAn , IRR 1) Leitakse annuiteedi diskontotegur Annuiteedi diskontotegur = esialgsed kulud/aasta keskmine lisandunud rahavoog 2) Leitakse tabelist (või exceli funktsioone kasutades) annuiteeditegurile ja kestvusele n vastav intressi väärtus, mis ongi projekti sisemine tulumäär. Näide: Investeerimisprojekti kestvus on 10 aastat, esialgsed kulud 12 950 ning projekti jooksul lisanduvad rahavood 30 000 krooni. Projekti nõutav tulumäär on 12%. 1) Aasta keskmine lisandunud rahavoog 30 000/10 = 3 000
Referaat Hüdroenergia Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ajalooline ülevaade.....................................................................................................................3 Eestis...........................................................................................................................3 Üldiselt Hüdroelektrijaama tööst................................................................................................ 3 Hüdroelektrijaamad Eestis.......................................................................................................... 4 Linnamäe hüdroelektrijaam.....................................................................................
1. Ettevõtte kavandab aktsiaemissiooni. Planeeritakse väljastada 1 000 000 lihtaktsiat hinnaga a 10 EUR Ettevõtte bilansi passiva struktuur eelmisel aruandeperiodil: bilansi maht 16 000 000 EUR, sh kohustu aktsiakapital 2 000 000 EUR, eelmise perioodide kasum 6 000 000 EUR. Varasemalt oli emiteeritud 1 000 000 lihtsaktsiat nominaalginnaga a 2 EUR, mis moodustaski aktsiaka Leida sellle etevõtte aktsia hinna ja tulukuse suhe (P/E ratio). Kui valdkond on atraktiivne, kas investee varasemalt Kogus hind 1 aktsia Kogus 1,000,000 10 1,000,000 Bilanss 16,000,000 kohustused miinus 7,000,000 Aktsiakapital miinus 2,000,000 Eelm per kasum miinus 6,000,000 Aruandeaasta kasum
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
Mõnedel juhtumitel on annuiteet lõputu. Sellist lõputut annuiteeti nimetatakse · Monopoolse turu andmine konkursi korras perpetuiteediks (perpetuity) PE, mida on võimalik arvutada antud intressimääraga i · Tingimuste loomine konkurentsiks järgmiselt: · Avatud elektrituru loomine · Likvideerimismaksumus (seadme või vanaraua müügihind miinus Elektri hinna poliitika PÕHINÕUDED: demonteerimiskulutused või siis konserveerimiskulutused) · Kõigi ühiskonna liikmete vajadused energiaga peavad olema tagatud Kasutusel olevaid meetodeid võib jaotada kolmeks: · Elektrihind peab tagama elektriettevõtete majandusliku tasuvuse
DOLQ = , DOLS = , TMTI = Q * ( P -V ) - F S -VC - F 1 - LI - LITJ - LIT EBIT / EBIT DOL = , kus EBIT = Q ( P -V ) - F EBIT = Q ( P -V ) - F Q / Q EBIT intresside- ja maksueelne kasum, V ühiku muutuvkulud, P müügihind, VC - summaarsed muutuvkulud, PV ühiku puhaskate (toodangu maht kasu- Q müük ühikutes, mi/kahjumi piiril) S müük rahas, F püsikulud, DOL kasum > müük DOL = DTL / DFL, kus EBIT0 - esialgne ärikasum
-27.00 28.00 1000000 800000 600000 FC VC 400000 T C 200000 0 500 600 700 )/(n*X2-(X)2 )/(n*X2-(X)2 h Ül.3.1 On teada järgmised andmed: püsikulude kogusum 180000 , muutuvkulud tooteühiku kohta 55 , tooteühiku müügihind 75 , ettevõtte tulumaksumäär 21% Arvutada kasumilävi (BEP,tk.) ja toodete arv, mis on vajalik 79000 puhaskasumi saamiseks 1) BEP 2) Tk. sihtkasumi saamiseks Ülesanne 3.2 Firma muutuvkulud (VC) moodustavad müügikäibega võrreldes 70%, perioodi müügikäive (kroonides) on R ja perioodi püsikulud F. Tuletada valem, mille rakendamisel saadakse ärikasumiks 10 % piirkasumist Ülesanne 3.3 Arvutada puuduvad summad kroonides:
5. Riikliku statistika üldkorralduse 1.Kapitali väärtuse muutumine ajas. 6.Tasuvusaja meetod. 1.Energia statistika põhimõisted. põhimõtted. Primaarenergia Estis. Kapitali (raha) tegelikku väärtust ajahetkel, Tasuvusajaks nimetatakse aega, mis kulub Riiklikus statistikas on rahvusvaheliselt mil arvutust teostatakse, nimetatakse tema esialgsest raha väljavoost selle katmiseni Primaarenergia on naturaalsest allikast tunnustatud meetodiks tõenäosuslik nüüdis- ehk diskonteeritud väärtuseks ning sissevooga. Kuna see kriteerium mõõdab kui saadud energia, mida tarbitakse teisteks valikuuring. Tõenäosuslike valikuuringute vastavate tulevikus teostatavate maksete kiiresti projekt teenib tasa es
asendatud kaheosaliste koppadega, millele suunatakse vaba veejuga. Juga jaguneb kaheks (kopa mõlemale poolele) ja paneb tööratta pöörlema. Kopa optimaalne joonkiirus on ligikaudu pool kopale suunatud vee kiirusest. Turbiin on enamasti rõhtsa võlliga, kuid valmistatakse ka püstvõlliga turbiine. Töörattale toimivaid veejugasid on enamasti 2, kuid võib olla ka rohkem. Koppturbiinid sobivad kasutamiseks rõhukõrgustel 100...1800 m ja nende nimivõimsus võib olla kuni 450 MW. Vee suurema suhtelise energiasisalduse tõttu on nende mõõtmed väiksemad, pöörlemissagedus aga suurem kui Francise ja Kaplani turbiinidel (tavaliselt 500...1500 1/min). Peltoni turbiine kasutatakse eeskätt mägijõgedel, kui hüdroelektrijaama veehoidla saab eelnimetatud rõhu saavutamiseks rajada turbiinihoonest piisavalt kõrgele. Hüdroturbiine iseloomustab kõrge kasutegur, mis tavaliselt on piirides 90...96 %.
Tallinna Tehnikagümnaasium LOENGUKONSPEKT I OSA FINANTSARVESTUS 1 Tallinna Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekti esimene osa sisaldab teoreetilisi aluseid. Teises osas on toodud aine omandamiseks vajalikud praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. mini projektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. 2
asjaolu, et hind ei reageeri nõudluse muutustele ja enne hinna määramist tuleb väga põhjalikult turgu uurida. 16 B. Kasumiläve meetod Meetodi eesmärgiks on ettevõtte kõikide kulude katmine ja soovitud kasumi saamine. Hinna määramisel lähtutakse taas püsi- ja muutuvkuludest ning arvutatakse välja kasumiläve- ehk tasuvuspunkt: kasumilävepunkt (toodang ühikutes) = - ( püsikulud/ (ühiku müügihind ühiku muutuvkulud)) Meetodi rakendamisel kasutatakse ette lõpliku otsuse tegemist mitmeid alternatiivhindu ja leitakse kõikidele kasumilävepunktid. Seejärel valitakse nende hulgast optimaalne, st hind, mille kasumilävepunkt on ettevõttele sobivaim. Nimetatud hinnameetodi puudusteks on nõudluse vähene arvestamine ning püsikulude muutumatus vaid teatud perioodil. Kliendipõhine meetod
Muutuvkulude ulatus muutub koos müügitulu ulatuse muutumisega ning on mahufunktsioon, mitte ajafunktsioon. Muutuvkulude alla liigitatakse näiteks tootmistööliste töötasu ja tootmise põhimaterjalide kulu. Püsivkulud väljendavad ajafunktsioonina ning nende ulatus ei sõltu müügitulu suurusest. Püsivkulud on näiteks renditasud ja ettevõtte juhtkonna töötasud. Algebraline meetod kasutades järgnevaid muutujaid, avaldub ettevõtte ärikasum kasumiaruandest järgmiselt: P müügihind toodanguühiku kohta Q müüdud toodangu hulk (tk) FC perioodi püsikulud VC perioodi muutuvkulud EBIT=(P*Q)-FC-(VC*Q) Eeldusel, et EBIT=0 ja avaldades Q, saame Q=FC/(P-VC) Näide: AS püsivkulud on 2500 eurot, müügihind on 10 eurot tooteühiku kohta, muutuvkulud on 5 eurot tooteühiku kohta. Leia kasumi-kahjumi punkt. Q= 2500/(10-5)=500 trükist Seega kui AS müüb täpselt 500 tooteühikut, siis on tema tulud võrdsed kuludega. 16
Analüüsitava mootori algandmed: B & W K90 GF Silindri võimsus Ns = 2300 kW Pöörete arv n = 110 p/min; silindri diameeter 0,9 m; kolvikäik S = 1,8 m Surveaste = 13,5 Turbokompressori filtrite rõhulangus pf = 392 Pa Rõhulangus õhujahutil põj = 1962 Pa (põj = 980...2900 Pa) Välisõhu rõhk p0 = 1,013·105 Pa Masinaruumi temperatuur 20 oC, õhu suhteline niiskus 0 = 70 % Merevee temperatuur 14 0C NB !!! Kõik ülejäänud vajalikud algandmed võib valida antud mootori tüübile lubatud piirides. Ülesanne 1 Mootor töötab raskekütusel kütteväärtusega Qa = 41 418 kJ/kg. Leida, kuidas muutuvad energeetilised ja ökonoomilised näitajad, kui mootorit ekspluateeritakse madalama kütteväärtusega kütusel Qa = 40 287 kJ/kg. Diiselmootori tööd saab hinnata järgmiste näitajate alusel: 1. Indikaatornäitajad - keskmine indikaatorrõhk - mootori indikaatorvõimsus - mootori indikaatorkasutegur 2. Efektiivnäitajad
arenguprojektide puhul raskem kasutada 11. NPV meetod (--''--) NPV ehk Puhas nüüdisväärtus (Net Present Value, NPV) on investeeringu tuleviku rahavoogude nüüdisväärtuse ja tema maksumuse vahe. NPV'd rakendatakse ettevõtte projektide hindamisel. Kui NPV on >= 0, siis on mõistlik projekt vastu võtta, sest kõik, mis on suurem nullist suurendab juba ettevõtte väärtust ning projekt on tasuv. Plussid Miinused -Arvestab projekti riski ja -Keerulisem tõlgendada ning ajaäärtusega teistele selgitada -Arvestab kõigi lisanduvate -EI võta arvesse uut informatsiooni rahavoogudega (ning uusi võimalusi) peale projekti -Suudab järjestada eri projekte käivitamist -Viib otseselt ettevõtte väärtust -Eeldab, et ettevõttel on piisavalt
Arvutusvalem on järgmine: FC (8.36) Q BP (CF ) = . P -V Rahavooline kasumilävi tuleb teistest kasumilävedest madalam, sest selle järgi ei pea tasa teenima amortisatsioonikulu. Eeltoodud kasumiläved on aga ärirahanduslikus mõttes punktid, alates millest tegelikult projekt ennast veel ära ei tasu. Eelnevalt sai näidatud, et rahanduslikus mõttes on projekt tasuv, kui NPV on suurem kui null. Finantskasumiläve kujundamisel võetakse NPV nulliga võrdseks. Finantskasumiläve valemisse on aga vaja leida keskmist rahavoogu, mis viib NPV nulli. Arvutusvalem on järgmine: IO (8.39) OCFt = , PVIFAi ,n kus PVIFAi ,n annuiteedi nüüdisväärtuse intressifaktor. Finantskasumiläve punkti valem on järgmine: FC + OCF (8.40) Q BP ( F ) = .
Muutuvkulude ulatus muutub koos müügitulu ulatuse muutumisega ning on mahufunktsioon, mitte ajafunktsioon. Muutuvkulude alla liigitatakse näiteks tootmistööliste töötasu ja tootmise põhimaterjalide kulu. Püsivkulud väljendavad ajafunktsioonina ning nende ulatus ei sõltu müügitulu suurusest. Püsivkulud on näiteks renditasud ja ettevõtte juhtkonna töötasud. Algebraline meetod kasutades järgnevaid muutujaid, avaldub ettevõtte ärikasum kasumiaruandest järgmiselt: P müügihind toodanguühiku kohta Q müüdud toodangu hulk (tk) FC perioodi püsikulud VC perioodi muutuvkulud EBIT=(P*Q)-FC-(VC*Q) Eeldusel, et EBIT=0 ja avaldades Q, saame Q=FC/(P-VC) Näide: AS püsivkulud on 2500 eurot, müügihind on 10 eurot tooteühiku kohta, muutuvkulud on 5 eurot tooteühiku kohta. Leia kasumi-kahjumi punkt. Q= 2500/(10-5)=500 trükist Seega kui AS müüb täpselt 500 tooteühikut, siis on tema tulud võrdsed kuludega.
Elektrivõrkude planeerimine ja projekteerimine kujutab endast üht osa kogu riigi elektrivarustuse planeerimisülesannete kompleksis, mille alaülesanded võib esitada kolmemõõtmelises ruumis vastavalt joonisele 1.1. Arengu planeerimine >5 a at us ram Hoolde planeerimine 1…5 a psu s mää s suus Kütuste planeerimine 1…5 a
8 4.7. PROJEKTI KÄIVITAMINE 8 5. FINANTSPLANEERIMINE 9 5.1. PROJEKTI INVESTEERINGUTE MAKSUMUS 9 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD 9 5.3. KULUDE ARVESTUS 9 5.3.1. Muutuvkulud 9 5.3.2. Püsivkulud 9 5.4. TOOTE/TEENUSE HINNAKUJUNDUS 10 5.4.1. Omahinna arvutus 10 5.4.2. Toote/teenuse müügihind 10 5.4.3. Kulu-maht-kasum analüüs 10 5.5. KASUMIPLAAN 11 5.5.1. Kavandatav kulude ja tulude aruanne 11 5.5.2. Rahavoogude aruanne 12 5.5.3. Kavandatavad bilansid 12 5.5.4. Investeerimise vajadus 13 5.6. ÄRIPROJEKTI MAJANDUSLIKU TASUVUSE HINDAMINE 14 3 4 Ettevõtte nimetus: Aadress: Telefon, faks: 1. KOKKUVÕTE 1
03.89. Pikkus 172 Sinu sünnist on möödunud 8661 päeva ehk 23 aastat. Mass 73 Sinu ideealne mass on 67,25 kg ja keha indeks 24,7. Otsustades keha indeksi järgi oled sa normaalkaalus. Err:512 Err:512 Keha omadused Algandmed: isikukood, l - pikkus (cm), m - mass (kg), t - vanus (aasta), sugu - naine või mees Ideaalne mass ehk kaal (kg) - mid Rasvasus( ) - r Keha indeks - k ind { m-mi d 100+22 naine { mi d = (3l-450+t)0,225+40,5 naine (3l-450+t)0,250+45,0 mees
Ülesanne 2. Andmed ja valemid Siia tehke või kopeerige eelmisest tööst "kirjanurk". Kuju võib olla teine, kuid toodud andmed peavad olema Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö: Andmed ja valemid Üliõpilane: Õppejõud: Jüri Vilipõld d ja valemid st tööst "kirjanurk". andmed peavad olema ehnikaülikool Õppemärkmik: 83280 Õpperühm: Ülesanded Arvvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c a b c y
SISUKORD Definitsioon, valem, rakendamisega seotud oluline Nt mpv definitsioon, arvutusvalem ja tõlgendamine+kuidas kasutatakse 1 1) FINANTSJUHTIMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED. VÄÄRTUSKONSEPTSIOON. VÄÄRTPABERID Finantsjuhi eesmärk on leida uudseid meetodeid probleemide lahendamiseks ja kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte rahaliste ressurssi
III ventileeritav punker -40; 4 kettkraapkonveier TC-25; 5 koppelevaator 1-2 x 10/20; IV Sahtkuivati M 819; 6 koppelevaator 1-2 x 10/15 23 Lisa E Tabel E.1. Teravilja eelpuhastus-kuivatuspunkti seadmete töögraafikute tabel Nimivõimsus Kellaaeg Seade kW 8...9 9...10 10...11 11...12 12...13 13...14 14...15 15...16 16...17 17...18 Koppelevaator 2-20 4 4 4 4 x 4 4 x x x x Eelpuhasti K-527 A 13 13 13 13 x 13 13 x x x x
1. Mis vahe on võimsusel ja energial? Too näiteid. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. nt panna midagi liikuma, tõsta mingi keha temperatuuri, gaasi rõhku või muuta aine keemilist struktuuri jne. Energiat võime tinglikult nimetada töö varuks. 2. Mis aastal ning kus alustati Eestis elektrienergia tootmist ning elektrienergia jaotamist? Elektrienergia kasutuselevõtu alguseks Eestis loetakse 1882. aastat, mil Tallinnas F. Wiegandi tehases (hilisem "Ilmarine") ja Narvas Kreenholmi Manufaktuuris seati ruumide valgustamiseks üles esimesed generaatorid. 1885. a katsetati voolu tootmist tööstusseadmete käitamise tarbeks Drümpelmanni metallitehases Tallinnas (3 kV alalisvoolu generaator) ja juba nimetatud Kreenhol
Ülesanded Arvvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c a b c y nr z nr väärtuse ja funktsioonide numbrid 4 7 1 2 5 Funktsioonide väärtused Variandid a y nr
Kulu kg/m2 Hind Kr/kg 0,35 54,80 0,33 72,20 0,27 66,00 0,30 44,00 0,35 65,00 0,30 45,80 0,45 76,20 0,29 68,30 0,40 45,80 0,35 52,30 0,35 66,30 0,32 58,90 Keha omadused Ideaalne inimene Algandmed: isikukood, l - pikkus (cm), m - mass (kg), t - vanus ( Isikukood 39003040567 Ideaalne mass ehk kaal (kg) - mid Rasvasus( ) - r K { Pikkus 190 m-mi d
Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool Maamajanduse Mehhaniseerimine Siim Jaansoo OPTIMAALNE MASINAPARK 300- HEKTARILISELE TERAVILJAKASVATUSTALULE LÕPUTÖÖ Juhendas: Ants Siitan 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 1.MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE KAASAEGSETEST TEHNOLOOGIATEST............................................4 2. KAASAEGSED MASINAD TERAVILJA KASVATUSES.................5 2.1. Taktorid,tõstukid ja laadurid.....................................................................................5 2.2. Mullakarimis-ja kivikoristus masinad.......................................................................9 2.3. Külvikud ja väetusamasinad...................................................................................19 2.4. Taimekaitse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
