TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Irina Kisseljova KELA 2 KODULOO ÕPIMAPP Laste vanus: 5-7 aastat LOOMAD JA LINNUD Juhendaja lektor Maret Vihman NARVA 2015 SÕNASTIK LOOM - ЖИВОТНОЕ LIND - ПТИЦА METSLOOM – ЛЕСНОЕ ЖИВОТНОЕ KODULOOM - ДОМАШНЕЕ ЖИВОТНОЕ RÄNDLIND – ПЕРЕЛЕТНАЯ ПТИЦА PAIGALIND – ОСЕДЛАЯ ПТИЦА TALVEUNI – ЗИМНЯЯ СПЯЧКА SIIL - ЁЖ ORAV - БЕЛКА REBANE - ЛИСА KARU - МЕДВЕДЬ PÕDER – ЛОСЬ
(Eisen, 1985) 1919 aasta algul võeti kodulugu kui õppeaine algkooli õppeplaani ning selle kaudu pidid lapsed õppima oma lähima ümbruse nähtusi vaatlema ja neid mõistma. Algastme õppematerjal püüti koondada teatud koduloolisteks kompleksteemadeks, mis ühendasid senised õppeained. Kuna puudusid vastavad käsiraamatud, õppekirjandus ja –vahendid, siis uuenduslik algus oli tagasihoidlik. Seejärel töötas J. Käis läbi koduloo ja üldõpetuse teoreetilised ja rakenduslikud küsimused ning soetas juurde käsiraamatuid ja õppekirjandust. (samas, 1985) J. Käis töötas välja algõpetuse metoodika alused, üldõpetuse ja koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused. (Eisen, 1985) Tema üldõpetuse, koduloo ja loodusõpetuse käsituse põhimõtted on kaasajal lasteasutustes rakendatavad ja viidatud ka
olema!!! Johannes Käis sündis Põlvas 26.detsembril 1885 aastal. Temast sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid kooli põhjalikud ümberkorraldused Nõukogude Venemaa algusaastatel, kui J.Käis töötas Vologdas ja Pihkvas. (Eisen 1985: 7) Üks esimesi algõpetuse sisulisi uuendusi oli koduloo kui õppeaine võtmine algkooli õppeplaani 1919.aasta algul. Kodulugu pidi õpetama lapsi oma lähima ümbruse nähtusi vaatlema ning neid mõistma. Olulise pöörde tõi sinna aga Käis ise, kes järgnevatel aastatel töötas läbi koduloo ja üldõpetuse teoreetilised ja rakenduslikud küsimused ning soetas juurde vastavaid käsiraamatuid ja õppekirjandust. (Eisner 1985:8) Uute teede otsinguid alustas Käis kõigepealt algõpetuses, mille jaoks valmistas seminar juba ette ka õpetajaid
........................................... Mitu kooli on Rakke vallas? Nimeta need koolid. (4 p koolide arv, 3x kooli nimi) 3 kooli. Salla Põhikool, Lahu Algkool, Rakke Gümnaasium Mis aastal loodi MTÜ Spordiklubi Rakke? (1 p) a) 1999.aastal b) 2000.aastal c) 2001.aastal Kes rajas Rakkesse suure lubjatehase? (2 p üks eesnime ja teine perekonna nime eest) Karl Kaddak Mis on Rakke vallas ilmuva lehe nimi? (1 p) Rakke Kaja Kus asub Rakke Koduloo muuseum? (1 p) a) Rakke Gümnaasiumi internaadihoone esimesel korrusel b) Rakke Gümnaasiumi internaadihoone teisel korrusel c) Rakke Gümnaasiumi internaadihoone kolmandal korrusel Millist nime kandis talu, kus Oskar Luts kirjutas esimese näidendi ,,Joosep Ärkla" ja ,,Kevade" alguspeatükid? (1 p) Miku talu Alates mis aastast on Rakkes raamatukogu? (1 p) a) 1830.aastast b) 1912.aastast c) 1970.aastast
Temast sai oma aja silmapaistvaim eesti koolimees. J.Käisi pedagoogiliste vaadete kujunemisele tema õpetajatöö algusaastatel avaldasid mõju Peterburi ülikooli bioloogilis-ökoloogilise suuna teadlased. Edasist kujunemist mõjutasid kooli põhjalikud ümberkorraldused Nõukogude Venemaa algusaastatel, kui J.Käis töötas Vologdas ja Pihkvas. (Eisen 1985: 7) Koolitöö sisuline uuendamine algas tasapidi 1920.aastate algul. Üks esimesi algõpetuse sisulisi uuendusi oli koduloo kui õppeaine võtmine algkooli õppeplaani 1919.aasta algul. Kodulugu pidi õpetama lapsi oma lähima ümbruse nähtusi vaatlema ning neid mõistma. Üldõpetuses püüti kogu õppematerjal algastmel koondada teatud koduloolisteks kompleksteemadeks, mis ühendasid seniseid õppeaineid. Ideed tulid siia Lääne reformpedagoogika mõjutusena, peamiselt Austriast. (Eisen 1985: 7) Uuendused levisid üsna tagasihoidlikult, sest ei mõistetud veel koduloo kui õpetamise printsiibi olemust
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson (1841 -- 1882) on rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik, õpetaja. Ta koostas kooliõpilastele huvitavad ja sisukad õpikud, mis olid koolides kasutusel veel ka 20. sajandi algul. Õpikutes leidus huvitavat lugemist nii erinevate maade loodusese geograafia, koduloo, ajaloo, poliitika, rahvaluule, eesti kirjanduse kui ka looduse kohta http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/8kaitumine/68_5k.htm Carl Robert Jakobson sündis 26. VII 1841. aastal Tartus. Jakobson suri 19. III 1882. aastal Elulugu Carl Robert Jakobson (26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Adam Jakobsoni poeg. Elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Õppis 1856-59
ettekujutamismänge matkimismänge kõndimis- ja jooksumänge tähe- ja lillemänge Carl Heinrich Niggol (1851-1927) -Võib pidada eelkoolipedagoogika rajajaks. Ta arendas edasi Fröbeli ideid ning tutvustas laialdaselt Montessori mõtteid (1921 raamatu ,,Fröbel ja Montessori") -"Kasvatuse radadelt", esimene osa kasvatusest ja kasvataja omadustest ning teine osa kirjeldab õpetust lasteaia tööst. Johannes Käis (1885-1950) -Töötas välja algõpetuse metoodika alused, üldõpetuse ja koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused. Tema üldõpetuse, koduloo ja loodusõpetuse käsitluse põhimõtted on kaasajal lasteasutustes rakendatavad ja viidatud ka Koolieelse Lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008), kus on nimetatud üldõpetust ühe õppe- ja kasvatusprotsessina. -Pedagoogika põhiprintsiibid: Õpetuse ühtluste põhimõte Näitlikustamine Isetegevuse põhimõte Kodukoha ehk kodumaa põhimõte Vaheldus töövõtetes
Hiljem oli mõis pikalt v. Siversite omanduses, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander v. Sivers. Võõrandamisjärgselt asutati mõisahoones aianduskool, mille järglane tegutseb Räpinas praegugi, kuigi ta on kolinud uutesse hoonetesse. Kooli tarbeks ehitati mõisahoone 1930tel aastatel täiskahekorruseliseks. Kaasajal asub hoones vallavalitsus ning koduloo- ja aiandusmuuseum. Võhandu jõele 18. sajandil rajatud paberiveski arenes 19. sajandi lõpul paberivabrikuks, mille hoonestus asub veskipaisu juures jõe vasakul kaldal. 1870. aastal muretseti vabrikusse paberimasin, mis hakkas muuhulgas valmistama raha- ja dokumendipaberit - algselt Tsaari-Venemaa, hiljem aga Eesti Vabariigi jaoks. Suur osa tsaarirublasid ning kõik 1930te aastate Eesti kroonid trükiti Räpina paberile. Paberivabrik
Nüüd peeti eelnevaga võrreldes rohkem jumalateenistusi ja remonditööd kulgesid ladusamalt. 1975 aasta 28. septembril peeti esimene kuldleeri jumalateenistus. Need olid õpetaja Buschi viimased õpilased, teenis kuldleerilaps Viru-Jaagupi õpetaja Madis Oviir. Ka tornikujude asukoht on palju muutunud. 1950 aasta novembris võttis Kogudus maha torni küljes olevad graniidist talupoja ja sõduri kujud ning mattis need kirikuaeda. 1975 kaevati torni kujud välja ja viidi Haapsalu koduloo muuseumi. 1988 aasta 11. mail torn- monumendi kujud paigutatakse torni külge tagasi, puhastatakse lubjast nimetahvlid , avatakse Vabadussõja rist plekikatte alt. 1990. aastal paigaldati kiriku välisseintele mälestustahvlid II Maailmasõjas ja nõukogude okupatsioonis hukkunuile. Pildid: Vigala Maarja kirik. Vigala Maarja kiriku surnuaed. Kasutatud kirjandus: Raamat ,,Eesti kirikud" kirjastus Tänapäev 2001 http://www.eelk.ee/vigala/ http://www
laps annab teada, et keskkond on tema jaoks puudulik ega paku võimalusi tema kõige tähtsamate vajaduste rahuldamiseks. Kasvatus põhimõtete kujunemine Eestis Carl Heinrich Niggol (1851-1927) Võib pidada Eesti koolieelse pedagoogika teerajajaks viieköiteline teos "Kasvatuse radadelt" tuntumad õpilased E.Treffner,M.Terri, E.Lootsar Johannes Käis (1885-1950) Töötas välja algõpetuse metoodika alused, üldõpetuse ja koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused Aleksander Elango (1902-2004) esimene teaduslik väljaanne väikelapse psühholoogia ja kasvatuse alal Eestis ,,Lapsepõlv ja iseloom" Lasteasutuste kujunemine Eestis 1. augustil 1840 avas Elisabeth von Uexküll Väikelaste Hoiuasutuse Tallinnas lasteasutuste rajajad ja koolitajad olid valdavalt sakslastest eraisikud ja seltsid kasvatamisealane koolitus
. Samuti leidis Kalevipoeg oma lõpu Kääpa jões, seega oleks ju igati sobiv, et Kalevipoeg ärkab just seal ellu ja miks mitte seda muuseumi näol? Kalevipoja muuseumis on 12 teematuba. Kuna muuseum kannab Kalevipoja nime, siis 3 toas tutvustatakse Kalevipojaga seotud materjale: Faehlmanni ja Kreutzwaldi elulood, nende looming, pildimaterjal; muistendid Kalevipojast, Kalevipoeg kunstis, suveniirid, seinaplaadid, vimplid, jne... Teisteks tubadeks on koduloo-, hariduselu-, punane tuba, Eesti Vabariigi tuba, õppevahendite-, õppetehnika- ning käsitöö toad. Muuseumihoone ees on muinasaed eepose 17 tegelase puuskulptuuriga. · Vabadussõja mälestussammas "Kalevipoeg" on Vabaduse puiestikus, Tartus asuv Vabadussõjas langenud sõduritele pühendatud monument. Monumendi autor on Ekke Väli. Vabadussõja monument kujutab endast postamendil seisvat Kalevipoja pronkskuju.
ning inimeste tegevust. ,,Hästi areneb koduloos lapse suuline väljendus, sõnaloov tegevus, sest õpilane võib iseseisvalt jutustada kõigest, mida ta on tõeliselt näinud ja 5 kogenud". See arendab lapse tõetruudust ja täpsust vaatluses ning kõnes, samuti tema kõlblaid tundeid. J. Käis võttis üldõpetuse aluseks koduloo kaalukate asjaolude alusel: 1. Õppeaine valikus ja käsitluses tunnustas kõigepealt kaht pedagoogilist põhinõuet lapsepärasus (õpetuse sisu koosneb lapse huviringi kuuluvatest asjadest) ja elulähedus (õpetus koolis peab hoidma sidet lapse koduse eluga, koduümbrusega); 2. Koduloolises vaateõpetuses on hõlpsasti ja täielikumalt teistatav vaatlikkuse ja näitlikkuse õpetuse nõue; 3
Telefonid: 44 11 287, 52 72 584 E-mail: [email protected] Avatud: 1.juunist 31. augustini EL 1118, P 1117. 1.31.septembrini L 1118, P 1117. Mai, oktoober etteteatamisel . Muuseumi tegevuse eesmärk on 18961975 tegutsenud kitsarööpmelise juurdeveoraudtee ning sõjaväe- ja tööstusraudteede ajaloo jäädvustamine ja tutvustamine. Igal laupäeval demonstreeritakse spetsiaalsel raudteelõigul töötavaid eksponaate. Tõhela Koduloo Pööning Tõhela küla Silvi Rand tel: 449 6523 Tõhela Rahvamaja pööningule on kokku kogutud erinevaid pilte, tööriistu, esemeid Tõhela piirkonnast. Külastada saab seda raamatukogu lahtiolekuaegadel, suurematel gruppidel palume külastus eelnevalt kokku leppida. Tõstamaa Muuseum Tõstamaa Liina Käär tel: 508 3834 e-post: [email protected] Asub Tõstamaa mõisahoones. Muuseumiruumid asuvad nii keldrikorrusel, kus
(Emakeele Seltsi keele toimkonna otsus 11. Juuni 2012) Kasvõi, kas või nii lahkukirjutamine kui ka kokkukirjutamine lubatud 11. Kuidas on möönva kõneviisi umbisikulise tegumoe eitav kõne sõnast tegelema? Ärgu tegelegu 12. Missugust infot saab sõnaartiklist muuseum? Sõnaartiklist fond? .Muuseum - <6:-i, -i; 9:-i, -it> . Ajaloo+muuseum, kirjandus+muuseum, koduloo+muuseum, kunsti+muuseum, loodus+muuseum, linna+muuseum. Korter+muuseum, maja+muuseum, talu+muuseum, vabaõhu+muuseum.Muuseumi+eksponaat, muuseumi+teadus. Muuseum+linn, muuseum+laev. Muuseumlik Saan teada infot, mis vältes on sõna muuseum, mis näitab, et sõna on III vältes. Paksus kirjas olev sõna annab teada, kuidas sõna kirjutada. Noolsulgudes sõnade
aastal Valgetähe teenetemärgi 5. klassi ordeniga. Enn Loik oli väga loova vaimuga, mida iseloomustavad tema värsivormi või aforismideks seatud tähelepanekud. 2001.a kevadel tuli Enn Loik välja mõttega asutada Neeruti Selts ning 17. septembril asutasidki 9 inimest Neeruti Seltsi, kusjuures suurimaks liikmeks sai Kadrina vald. Tiiu Uusküla on Neeruti Seltsi esimees. Neeruti Seltsi liikmeks sai ta veidi aega pärast selle loomist 2001.a sügisel. Ta tahtis tegeleda Kadrina koduloo jäädvustamise ja vahendamisega. Neeruti Seltsi toimetiste sarja ja Eduard Leppiku raamatute toimetamine on üks osa Uusküla pikast tegemiste reast. Meie kooli 100. aastapäevaks pani Tiiu Uusküla kokku ka raamatu Kadrina Keskkooli ajaloost. Kadrina kooli hoovis seisab 1994. aastast emakeelesammas, mis ei ole tähtsusetu emakeelepäeva sünnis. Nimelt tunnistas emakeelepäeva mõtte algataja, aastakümneid
tervikutest, linnaplaanist kui ajaloolisest ürikust ning muinsuskaitsest ja muinsuste hooldusest. 4. Milline on Jaan Jungi tähtsus Eesti muinsuskaitse ajaloo kujunemisel? Tegutses aktiivselt rahvuslikes seltsides ning tegi kaastöid ajalehtedele. Jaan Jungi võib pidada esimeseks eestlasest arheoloogiks (täiendas end muinasteaduste alal nii Soomes kui ka mujal Vene impeeriumis). Ta uskus eestlast kultuuri olemasollu muinasajal. Oma tööst ja seltsitegevusest vaba aja pühendas ta Eesti koduloo uurimisele, eriti huvitasid teda vanad linnamäed ja kalmed. 5. Mis aastal anti välja esimene Eesti muinsuskaitseseadus? 1925. a (Muinasvarade kaitse seadus)/ 1994 a. 6. Mis aastal kinnitati Eestis ajalooliste linnakeskuste kaitsetsoonid? 1973. a
arengutasemele ja ümbritsevale keskkonnale. See moodustab keskse telje tegevustes, mis aitavad kaasa lapse teadmiste ja oskuste üldistamisel erinevate kogemuste ja valdkondade seostamisel. Lõimimine kui üldõpetuse alus- kõiki õppeaineid õpetatakse omavahel seotuna ja julgustatakse lapsi laiendama oma mõtlemisvõimet. See aitab lapsel tegelikku elu kogeda, aidates nii kaasa tervikpildi kujunemisele. Kodulugu. Koduloo ülesandeks on õpetada lapsi tähelepanema oma kodukoha loodust ja inimese tegevust kodu ümbruses. Koduloo kaudu õpetamine on elulähedane ja lapse pärane. Koduloo kaudu areneb hästi suuline väljendus ja sõnaloo tegevus, kuna laps jutustab iseseisvalt kõigest, mis ta on näinud ja kogenud. Individuaalne tööviis. Käisi pedagoogilise süsteemi tähtsamaks teemaks on laste individuaalne iseseisevtöö, pidades silmas lapse isksust tervikuna
Vaat mis võib juhtuda, kui teed tööd südamega. 6 Kokkuvõte Rahvariideid ma kandnud pole, Sest ilm on väljas täitsa kole. Naistel olid tuusad vööd ja täitsa rasked kodutööd. Naistel suured rasked sõled, meestel laual maitsvad õlled. Rahvarõivastest ma rohkem ei tea, kuid minu raamat on väga hea. 7 Kasutatud kirjandus 1. ajakirjad "Eesti Naine" 2. A.Valgmaa, M.Rute, T.Rummo. Koduloo töövihik II klassile. Avita 1996. 3. Arvi Ränk. Eesti entograafia sõnaraamat. 1995. 4. Targu Talita nr. 25 1989. 5. Siluett lastele 1987. 8
hakati. Väga huvitav on uurida varem toimunud kuningriigi päevi ja neid omavahel võrrelda. Sain hea ülevaate Kuningriigi päeva toimumisaegadest ja kohtadest. Kuningriigi päeval kõlab setu hümn ja lehvib setu lipp, see on koht, kus setud saavad olla uhked oma päritolu üle ning see on üks võimalus tugevdada oma identiteeti. . 10 Kasutatud allikad Kuningriigileht Ajaleht Setomaa Koit Koduloo õpik Värska valla leht Internet http://www.mikitamae.ee/setokuningriik/index.php? option=com_content&task=view&id=17&Itemid=30 http://arielu.ee/est/polva/?news=950379&category=1&Seto-Kuningriigi-Kroonikogo- maaras-valimise-korrast 11 Seto Kuningriigi Päeva Lastepäeva programm Alljärgnevalt 9.kuningriigi Latsipäävä(Lastepäeva) proggramm: 14
Jaan Jung oli eesti koolmeister, helilooja ja harrastusajaloolane. Ta tegutses aktiivselt eesti rahvuslikes seltsides: oli Eesti Kirjameeste Seltsis, Eesti Aleksandrikooli abikomitees, tegi kaastööd "Eesti Postimehele" ja "Sakalale". Andis esmakordselt välja ka eestikeelse Läti Henriku kroonika! Tegi kaastööd teiste, ka baltisakstega, näiteks Hausmanniga. Oma tööst ja seltsitegevusest vaba aja pühendas ta Eesti koduloo uurimisele, eriti huvitasid teda vanad linnamäed ja kalmed. Tema tähtsamad koduloo vallas kogutud pärimused ja andmed on koondatud raamatusarja "Muinasaja teadus eestlaste maal: Kohalised muinasaja kirjeldused Liiwimaalt, Perno ja Wiljandi maakonnast". Võib nimetada esimeseks arheoloogiks Eestis. Koolmeistrina andis Jung välja ka mitmeid õpikuid. Martin Lipp - Nõo kirikuõpetaja - uuris kirikulugu ja koostas genealoogiaid ning
Kehtestati ühtluskool – igal algkooli lõpetajal oli õigus pääseda kesk-, täiendus- või kutsekooli. 1920.a. 7. mail võttis Asutav Kogu vastu algkooliseaduse, selle järgi: Ühtluskool – Hariduse I astme tasuta ilmalik emakeelne algkool 6 aastase õppega. Koolikohustus 8-16. eluaastani või algkooli lõpuni; Kes ei lähe kesk- või kutsekooli, õpib veel 2 a. täienduskoolis. Vähemalt 20 vähemusrahvuse inimese. puhul tuli avada vastav kool või klass. Iga kool pidi koduloo õpetamiseks koostama oma programmi, lähtudes ümbrusest. Vanematele trahv, kui laps ei käinud koolis. Eesti koolivõrk oli selleks ajaks juba välja kujunenud. Väikeste külakoolide asemele asutati suuremad, paljudes kohtades viidi algkoolid riigistatud mõisate härrastemajadesse. 1937. a “Algkooli õppekavad” kantud kooliuuendusliikumise ja rahvuskooli ideedest. Nüüd nädalas üks klassijuhatajatund. Korraliku käekirja omandamine õpilastele kohustuslik. 1939.
Koostas mitmeid õpikuid vene keele õptamiseks ja oli aktiivne tööõpetuse entusiast. Õpetas Tartu Lasteaednike Seminaril. Pooldas Fröbeli metoodikat, leidis, et see vastab paremini laste vajadustele. Pooldas, et koolieelne iga oleks peamiselt täidetud lapse mänguga. Leidis, et koolieelses kasvatuses peaks sõnalsie juhtimise asemel olema rõhk lapsi arendavate tegevuste organiseerimisel. Johannes Käis töötas välja algõpetuse metoodika alused, üldõpetuse ja koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused. Põhimõttes on kaasajallasteasutustes rakendatavad. Põhiprintsiipidena võib nimetada ühtlustuse põhimõte, näitlikustamine(lapse kõik meeled), isetegevuse põhimõte, kodukoha ehk kodumaa põhimõte, vaheldus töövõtetes, üldõpetusliku töökäigu kasutamine ja kodulooline vaateõpetus. Olulisel kohal individuaalne iseseisev töö, mida toetasid rühmatöö ja arutelud. Oluline lapsepärasus ja elulähedus. 1.1
paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Liivakivipaljandil teostatakse Perssoni lõhiksambla (Lophozia perssonii) seiret. Leiukoht registreeriti 19.06.2006. Viimane sissekanne on tehtud 18.07.2012. (Keskkonnainfo 2012) 1.7.2. Huvigrupid Geoloogid, paleontoloogid, looduseuurijad ja loodushuvilised - Tori põrgu on üks väheseid devoni taimede leiukohti Baltimaades. Rahvapärandi, koduloo uurijad ja etnograafid - Tori Põrguga on seotud palju rahvajutte ja legende. Selle uurimine aitab paremini mõista vanade eestlaste kombeid, tavasid ja uskumusi. Turismiasutused - Tori Põrgu loob Torile koos oma lugudega kohavaimu. See on väga heaks reklaamiks turismiettevõtetele, kes saavad enda teenuseid siduda Põrgu ja Vanapagana looga. 10 Kohalikud kaupmehed ja ettevõtjad - vaatamisväärsus toob Torisse läbisõitjaid ja rahvast
Tema tuntumateks õpilasteks olid M. Haas, J. Reiman, H. Sillaots, E. Treffner, M. Terri, E. Lootsar. Lasteaednike koolitamine seminaris lõpetati 1927. 1937 alustas Tallinnas tööd E. Lenderi Lasteaednikkude Eraseminar, mille juures oli ka harjutuslasteaed, kuna praktikat peeti oluliseks. Eelpedagoogika sisulisele käsitlusele Eestis on mõju avaldanud J. Käis. Ta töötas välja algõpetuse metoodika alused ja üldõpetuse ning koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused. Põhiprintsiibid: õpetuse keskustuse põhimõte; näitlikustamine; isetegemine; kodukoha põhimõte; vaheldus töövõtetes; üldõpetusliku töökäigu kasutamine ja kodulooline vaateõpetus. Oluline õpilase iseseisev töö, mida toetsid rühmatöö ja ühisarutllused. Teemade käsitlemise alus oli lastepärasus ja elulähedus.
..") Seltsi liikmete nimekiri pole veebis kahjuks saadaval ja nii ei oska ma öelda, kui palju oli seltsi ametlike liikmete seas tolle aja tuntud poliitika- ja kultuuritegelasi. Mõned nimed on siiski teada, näiteks Jaan Tõnisson. Tema rääkis eestlaste tõuraamatute sisseseadmise vajadusest (loomakasvatuse eeskujul) ja avaldas pahameelt, et inimesed eneste keskel selliseid reegleid ei järgi nagu loomade aretamisel. Eugeenika pooldaja oli ka luuletaja Villem Grünthal-Ridala. (Wikipedia) Koduloo ja suguvõsauurija Kalle Kesküla andmetel kuulus seltsi Tallinna osakonda (asukoht Pikk 6-1) koguni oma poolsada prominentset isikut, teiste seas nt admiral Johan Pitka, riigikogu liige Nigol Andresen, linnapea ja Tallinna Ajalooseltsi esimees Anton Uesson, kaitseminister August Kerem, Riigi Põlevkivitööstuse juhataja Märt Raud, piiskop Hugo Rahamägi, ajakirjanik Mihkel Aitsam, Riigi Statistika Keskbüroo juhataja A.Pullerits, Maapanga juhatuse esimees V.Johanson, metropoliit A
kümne aasta jooksul(1931-1940) 2- 5 trükki. Kirjutas " Loodusesõbra vaatlusvihikud" I-IV, mis andsid õpilastele juhiseid iseseisvaks tööks ilmavaatluse läbiviimisel ja kodukoha looduse tundmaõppimisel. J.Eilarti sõnul oli J.Käis koolifenoloogia rajajaks Eestis. J.Käis astus 1921. aastal Võru Õpetajate Seminaris direktori kohale. J.Käisi arvates ei olnud kodulugu ainult maateaduse, loodusõpetuse ja ajaloo eelkursus, vaid kogu algõpetuse kese. J.Käis esitas koduloo õpetamise metoodilised nõuded koos näidetega " Teel töökoolile" I osas (1924). J.Käis juhtis " Pedagoogiline Ühing Võru Seminar". Hakati katsetama individuaalset tööviisi, millega Käis tutvus Inglismaal. 1.Eesti rahva pedagoogika. 2.Kool Eestis 13.-15. sajandini. 3.Reformatsiooni mõju Eesti koolile 4.Hariduse areng Rootsi ajal. 5.Kool 18. sajandi II poolel. 6.Muutused hariduselus 19.sajandi esimesel poolel(ülikooli taasavamine, talurahvaseadus) 7
· Infokonsultatsioon (küsimused, mis nõuavad lühivastuseid; osaliselt võimalik asendada siltide, infolehtede, voldikutega) · Telefoni teel assisteerimine (kas spetsiaalne infotelefon või üldtelefon) · Kirjalikult, kirja teel assisteerimine (traditsiooniline või elektrooniline) · Kasutajakoolitus Üldine orienteerumisoskus Tundide läbiviimine Kirjalik juhendamine · Nõustamisteenused Infoallikate soovitamine Koduloo, kogukonna info valdamine Akadeemiline nõustamine · Teenused lähtuvalt erinevatest kasutajagruppidest lapsed ja noored (rohkem mängulisi elemente, noorte arengut stimuleerivad materjalid) iseseisev õppija (elukestev õpe, Avatud Ülikoolid, töötus) · äriklient (peamiselt psetsiifiline info) etnilised ja kultuurilised vähemused (sotsiaalsed vajadused, fakti ja kultuuriinfo)
miseks ja õueõppe korraldamiseks nii lasteaedades kui koolide algklassides. Õppevahend koosneb kahest osast: · metoodiline materjal, mis on mõeldud täiskasvanule, · õppematerjal liike iseloomustavad pildid koos liigikirjeldustega. Materjali koostajad on püüdnud kokku koguda eesti rahvapärimustes, -lau- ludes ja -juttudes esinevaid seletusi lindude elu- ja päevarütmi kohta. Metoo- dilise materjali ülesanne on abistada õpetajat tema igapäevatöös koduloo õpetamisel. Raamat on mõeldud eelkõige täiskasvanutele, et aidata neil leida olulisemat teaduslikku ja rahvapärimuslikku infot Eesti lindudest. Vanasõnade, mõistatuste, rahvapärimuste kaudu on võimalik lastes huvi äratada looduse ja ümbritseva elu vastu, arendada nende vaatlus- ja mõt- lemisoskust, kujundada hoiakuid ja suhtumist loodusesse. Ühtlasi rikastab loodusloolise teksti kuulamine laste sõnavara ja kõnekeelt. Raamatusse on
pead, vastandina £251 ¢millel on ka m~ oo~du v~otmise orjale . Veelgi hiljem kan- t¨ ahendus. M¨arki kasuta- dus t¨ahendus u ¨le ametnikele 141 ja avalikkusele. seletab et lammas on u ¨ks koduloo- kui u ¨htlust, tasasust . madest ningtoob oma peremehele ~onne (), mis / ¡ H¨ a¨aldusosutiks on ongi sama kui . osu- £256 ¢, u ¨hine m¨arkidega. tab lammaste nuumatusele ¨ Umbritsev m¨ argib piiratud ning valmisolekule ohv-
annaabi.ee 
