EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KODANIKUÜHISKOND Referaat aines regionaalpoliitika Koostaja: Juhendaja: Tartu 2008 3 SISUKORD sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Kodanikuühiskonna olemus.......................................................................................... 4 2. EESTI Kodanikuühiskonna ArenDAMISE kontseptsioon............................................6 3. KODANIKUALGATUSE TOETAMISE ARENGUKAVA........................................9 4. kaasamine ................................................................................................................... 11 kokkuvõte....................................................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus............................................................
Selles töös keskendub autor kodanikeühiskonna rolli mõistmisele. Esimeses peatükis annab autor ülevaate kodanikeühiskonnast kui assotsiatsioonilisest tegevusest, teises peatükis kodanikeühiskonnast kui avalikkussfäärist, kolmandas peatükis kodanikeühiskonnast kui moraalsest ühiskonnast, neljandas peatükis avalikust sektorist, viiendas peatükis kolmandast sektorist, kuuendas peatükis majandussektorist ning viimases peatükis eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonist. 1 KODANIKEÜHISKOND KUI ASSOTSIATSIOONILINE TEGEVUS Assotsiatsiooniline tegevusväli on riigist ja majandusest eraldiseisev väli, kus tegutsetakse vabatahtlikkuse alusel üldiste ühishuvide edendamiseks. Assotsiatsioonikoolkonna teooriad eeldavad, et assotsiatsioonid edendavad pluralismi, võimaldades esindada mitmeid huvisid, täita erinevaid funktsioone ja arendada välja mitmesuguseid võimekusi.
see vajalik on. Seda saab teada peaaegu ainult koolist. Kool peaks rohkem korraldama vabatahtlike asju mis muudaks ühiskonda paremaks. Kindlasti aitab ka vanemate toetus noori. See teeb nad julgemaks ja nad saavad aru, et nad teevad õiget asja. Järjest rohkem tuleb juurde erinevaid organisatsioone mis võitlevad kodanikuühiskonna nimel. Nendeks asutusteks on sihtasutused (SA), mittetulundus ühing (MTÜ) ja seltsingud. Ma pole just aktiivne kodanikuühiskonna eest seisja. Mina isiklikult saaksin kaasa aidata kodanikuühiskonna paremaks muutumiseks seistes oma õiguste eest. Võiksina ka liituda erinevate gruppide ja organisatsioonidega, mis tegelevad ja võitlevad inimeste õiguste eest. Saaksin käia erinevates kohtades sellest rääkimas, eriti koolides. Võiksin korraldada või aidata korraldada erinevaid üritusi. Lii Kruusla
Kas Eestis toimib kodanikuühiskond? Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit, on tuntud kui kodanikuühiskond. Tsiviilühiskonda kuuluvad vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kodanikuühiskonna eelduseks on demokraatlik riigikord ja arvamuste vaba realiseerimine. Kolmanda sektori elujõu kolm komponenti on esiteks seadused ja õiguslik keskkond, teiseks finantseerimine ja ressursid ning kolmandaks organisatsioonide ja üksikisikute võimekus. Kuid kas Eestis toimib kodanikuühiskond? Eestis on kolme liiki kodanikualgatuslikke organisatsioone- mittetulundusühingud (MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. Kodanikualgatuslikud organisatsioonid on tsiviilühiskonna koostisosa
seda osa, mis seaduse mõttes on mittetulunduslik, ehk nn. kolmandat sektorit. Sellisel juhul on silmas peetud nende tasakaalustavat mõju ühiskonna teistele võimukeskustele. 2) Termini teine tähendus on ühiskond, kus inimese põhiõigused ja -vabadused on kaitstud ning kus tal on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Sellise ühiskonna üks osa on riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, sh. mittetulundussektor (vt. esimest definitsiooni). 3) Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) definitsiooni järgi mõistetakse kodanikuühiskonna all "inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone". Ingliskeelse termini civil society (vahel ka civic society) sõnasõnaline vaste; tõlkena on vahel kasutusel ka tsiviilühiskond.
pidevasse erinevate ühiskonnakihtide informeerimisse ja toleriseerimisse. Küll aga ei saa seda öelda kõigi ühiskonna aluste kohta. Ühiskonna pidevas arengus jäävad paratamatult maha või unarusse endised väärtushinnangus ning vaatepunktid. Sageli on just seetõttu noortel uue keskkonnaga kohanemine kergem: neid ei hoia kinni vana. Ka see faktor võib osutuda komistuskiviks püüdlemisel kodanikuühiskonna poole. Vanematel inimestel on kindlasti raskem orienteeruda tehnikamaailmas, mille saavutused järjest kõrgemale pürgivad. Arvutid kui enam mitte kõige värskemad igapäevaelu uuendused osutuvad üha suuremaks probleemiks eakatele inimestele, kelle puhul oskumatus või lausa tahtmatus uuega kohaneda on üha raskemaks muutnud igapäevaelu, näiteks ka tööalased toimetused. Selline arengu pool kindlasti pärsib jõudmist
Kodanikuühiskond hõlmab institutsioonide komplexi: 1.eramjanduslikud assotsiatsioonid 2. kirikukogudused 3. koolid,haridus seltsid.4 isetegevuslikud seltsid 5. mittetulunduslikud organis. 6. kodanikualgatusele pühendunud organis. Kodaniku instit. Ühised tunnused:1. tegutsevad legaalselt 2. tegelevad huvi pakkuvate asjadega 3. püüavad mõjutada riigivõimu,rahalis toetust 4.esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi. eesti nüüdis kodanikuühiskonna erijooned: 1. organisatsioonide suur arv. 2.väikeste maaseltside suur osatähtsus. 3. killustatus ja samalaadsete org. Koostööpuudumine. 4. rahva kodanikuaktiivsuse motivatsiooni osaline nõrkus. 5. mittetulundusorganisatsioonide vähene oskus oma huve formuleerida ja ettepanekuid läbi surud. Tulundussektor(erasektot)-eraettevõtted, aktsiaseltsid, pangad,osaühingud.(avaliksektor)-Riigiettevõtted, raudteed,post,televisioon, energiavõrgud
Kodanikuühiskond Kodanikuühiskond- ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Selles mõttes eraldub kodanikuühiskond riigist ja turumajandusest. Ta on omamoodi vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. 1. kodanikuühiskond poliitilises tähenduses- rõhutab, et demokraatia vajab lisaks valimistele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustesse. 2. kodanikuühiskonna majanduslik mõõde- kolmas sektor, mis aitab mõista kodanikuühiskonna paiknemist riigivalitsemise ning ärimajandamise vahel. Kodanikualgatuslikud organisatsioonid on- mittetulundusühiskond (MTÜ-d), sihtasutused (SA-d), seltsingud. Kodanikuühendustel on mitu ülesannet: nad mõjutavad poliitilisi otsuseid, lahendavad probleeme, pakuvad erinevaid teenuseid ja loovad töökohti. Kodanikuühiskonna aluseks on inimeste eneste pealehakkamine ja algatus, mis on vaba
Ühiskonna sektorid. Võim. Kodanikuühiskond. Ühiskonna kihistus Pt 2.1. - 2.5. Ühiskonna sektorid Esimene e avalik sektor Teine e erasektor Kolmas e mittetulundussektor Kas on võimalik, et mõnda sektorit pole? Mida tähendab töötamine eri sektorites? Avalik sektor Võimude lahusus ja tasakaalustatus seadusandlik e legislatiivne võim täidesaatev e eksekutiivne võim kohtuvõim Poliitikaja avalik haldus Riigiteenistujatel oma seadus Võim ühiskonnas Võimu alus: Teostamise meetod: Ainelised ressursid sund omand autoriteet kapital traditsioon Vaimsed ressursid karismaatiline liider teadmised mõistlik kaalutlus kogemused Sotsiaalne kapital Riigivõimule ainuomased tunnused Kehtestada seadusi Koguda makse Kasutada vägivalda Korraldada igapäevaelu ...
Ühiskonna sektorid. Võim. Kodanikuühiskond. Ühiskonna kihistus Pt 2.1. - 2.5. Ühiskonna sektorid Esimene e avalik sektor Teine e erasektor Kolmas e mittetulundussektor Kas on võimalik, et mõnda sektorit pole? Mida tähendab töötamine eri sektorites? Avalik sektor Võimude lahusus ja tasakaalustatus seadusandlik e legislatiivne võim täidesaatev e eksekutiivne võim kohtuvõim Poliitikaja avalik haldus Riigiteenistujatel oma seadus Võim ühiskonnas Võimu alus: Teostamise meetod: Ainelised ressursid sund omand autoriteet kapital traditsioon Vaimsed ressursid karismaatiline liider teadmised mõistlik kaalutlus kogemused Sotsiaalne kapital Riigivõimule ainuomased tunnused Kehtestada seadusi Koguda makse Kasutada vägivalda Korraldada igapäevaelu ...
valupunktide väljatoomine ja lahenduste väljapakkumine; · võrgustikes osalevate Pärnumaa ühenduste organisatsioonilise võimekuse arendamine; · võrdsete võimaluste selgitamine ühiskonnas, inimeste teavitamine nende õigustest ja kohustustest; · pere-, naiste- ja vähemuste ühenduste heategevuslik toetamine; · keskkonnasõbraliku ja tervislike eluviiside edendamine; · kodanikuühiskonna toimimiseks vajaliku informatsiooni levitamine rohujuure tasandile; · kodanikuühiskonda puudutava info vahendamine ühiskonna erinevate tasandite vahel; · e-infovälja kasutamise suurendamine võrgustikes osalevate ühenduste poolt. Kodanikuühenduste tegevuse eetilised ja põhimõtted Demokraatlik juhtimine ja toimimine · Kodanikuühendusel on selge ja arusaadav missioon. Kodanikuühendus järgib oma
Kas Eestis on kodanikuuhiskond demokraatia tagatiseks ? Demokraatlikkus riigis peab olema inimesel võimalus eneseteostuseks olenemata sellest, kas inimene tahab tegutseda kasumieesmärgil või mitte. Kui riik ei võimalda ning takistab kodanikel luua ühinguid või seltse ei ole tegu demokraatlikku riigiga. Kodanikuühiskonna tegutsemise takistamisel või puudumisel puudub ka demokraatia. Kodanikkuühiskond vastandub barbaarsele, vähearenenud või totalitaarsele ühiskonnale. Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimusteks on seadustele tuginev valitsemine ning kodanikeõiguste ja vabatuste tunnustamine. Kui riigi valitsemise poliitika ei vasta nendele tingimustele ei saa kuidagi tegu olla kodanikuühiskonnaga. Kuna Eestis toimib legitiimne valitsemine toimib meil ka kodanikuühiskonnd.
Arvestada tuleb sedagi, et kodanikuühiskond ei koosne ainult üllastest üritustest ja tegijatest. Kodanikuühiskonnas on nii halba kui head, sest paljud ühendused on reeglina huvitatud üksikküsimuste lahendamisest, mitte aga huvide tasakaalustamisest. Samuti seisavad paljud ühendused oma liikmete majanduslike huvide eest. Üldjuhul aga aitab tugev kodanikuühiskond edendada demokraatiat, distsiplineerida riiki ja soodustada kodanike algatust ja poliitikas osalemist. Kodanikuühiskonna puudumisel täidavad tühja koha riikliku bürokraatia ametnikud.
Ühiskonnaelus osalemine on tähtis Ühiskonnaelus osalemine on väga tähtis, sest see aitab inimestel ühiskonnaelu edendada ja paremaks muuta. Kodanikud saavad oma huve ja soove väljendada kodanikuosaluse või algatuse kaudu. Kodanikuühiskond on ühiskonnaelu valdkond, mis on erinev avalikust sektorist ja erasektorist. Kodanikuühiskonna moodustavad kodanikualgatusel loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kodanikuühiskond kaasab inimesi nende huvidest ja võimetest lähtuvalt lahendama sotsiaalseid probleeme. Kodanikuühiskonna eesmärgiks pole kasu saamine, see on vabatahtlik. Kodanikualgatus on inimese isiklik soov ühiskonna edendamiseks. Kodanikud, kes on aktiivsed ja tegusad edendavad ühiskonnaelu. Nad korraldavad erinevaid tegevusi mõne probleemi arutelu
palju, aga kui mõelda nende osale Eesti elus, siis tuletab see meelde ühte Nõukogude- aegset anekdooti, kus isa oli nagu partei, ema nagu valitsus ja vanaema nagu ametiühing tunneb kõigile kaasa, kuid aidata ei saa kedagi. Selle näite abil veendun, et Eesti praegune kodanikuühiskond on abitu ja selles tõdemuses veendun üha enam. Põhjusi, miks me pole jõudnud elujõulise kolmanda sektorini, on mitu. Kui tüürida riigi tasandile, tundub, et kodanikuühiskonna arendamine ei ole teema, mis aitaks erakondi võimule. See on oluline peatükk, aga poliitikas mitte just müügihitt. Praegune olukord on pannud kodanikud mõtlema ja mõtelda on meil tõesti vaja, sest riik järjest nõrgeneb kodaniku jaoks. Kodanik ja riik ei ole enam koostööpartnerid, kes üksteist toetavad ja kaitsevad, riigi valitsemine on pigem kujunenud kodanikke orjastavaks. Järjepidevalt tõdeme, et need , keda ise pidevalt meie eest otsuseid tegema
Keskkonna muutus ja tehnoloogia areng on toonud ühiskonda liigutavad mängunupud kõigile koju kätte. Internet on andnud kodanikele suurema võimaluse riigi asjades kaasa rääkida. E- demokraatia on andnud mulle võimaluse osaleda riiki puudutavates aruteludes. Demokraatlikus ühiskonnas ei ole meedia riigi tsensuuri all. See võimaldab internetil levitada ausat ja sõnavaba infot riigi korraldusest ja valitsusetegevusest. Internet on loonud arutleva kodanikuühiskonna, seda mitmete avalike portaalide nagu Eesti Demokraatia Uuendamine, Sõltumatu Infokeskus. Mulle on antud võimalus arvustada poliitikute, riiklike institutsioonide ja riigiametnike vigu, seejuures puuduvad kahjulikud tagajärjed minule. Seda tänu demokraatliku ühiskonna sallivusest erinevate poliitiliste vaadete vastu. Kuna internet on muutunud tänapäeva inimese lahutamatuks kaaslaseks on ka kergem saada seeläbi iseseisvalt head kodanikuharidust.
· Täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liialt domineerida · Mõjutab poliitikat, osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. · Kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi nagu sallivus, koostöövõime ja omaalgatus · Riik toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. 4. Mis on kodanikuühiskond? Millised institutsioonid moodustavad kodanikuühiskonna? Too näiteid (lk 34-35). Millised on kodanikuühiskonna institutsioonide iseloomulikud tunnused? (2) Kodanikuühiskond on valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks ei ole teenida kasumit. 5. Millised näitajad võivad mõjutada inimese sotsiaalset staatust ühiskonnas? (3) · Majanduslik jõukus · Elustiil · Haridus · Vabameelsus ja võrdsus 6. Kas Eestis eksisteerib praegu mõni sotsiaalne lõhe, mis ohustab ühiskonna stabiilsust
TÜPk lektor Valter Parve. Kogukonnatöö meetodid. Teemad kordamiseks. EKAK - dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel KATA - Kodanikualgatuse toetamise arengukava KÜSK – Kodanikuühiskonna sihtkapital, eesmärk on suurendada Eestis avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste tegevusvõimekust ja kujundada nende tööd soodustavad keskkonda. Selle eesmärgi saavutamiseks korraldab KÜSK vabaühendustele mitmeid erinevaid taotlusvoorusid ja konkursse – nii nende tegevusvõimekuse suurendamiseks kui kogukondade arendamiseks. Lisaks pakub KÜSK ühendustele nõustamistuge maakondlike arenduskeskuste kaasabil ning
10.Selgitage mõisted: a)unitaarriik-Ühtneriik b)föderaalriik- Liitriik c)presidentaalne vabariik- on riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis d)parlamentaarne vabariik-on parlamentismi vorm,kus riigipeaks on president või riigipea puudub e)parlamentaarne monarhia-on parlamenrismi vorm, kus riigipeaks on monarh f)absoluutne monarhia-kuninga võimuei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu 11.Millised ühised tunnused on kõigil kodanikuühiskonna institutsioonidel? 12.Millised institutsioonid kuuluvad kodanikuühiskonna kompleksi? 13.Nimeta vähemalt 5 valitsuse ülesannet. Kes on EV peaminister? Andrus Antsip · Viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat · Suunab ja koordineerib valitsuste tegevust · Korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist. · Korraldab suhtlemist teiste riikidega · Koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule 14
Elukestva õppe sihtasutus Innove http://www.innove.ee/et/struktuuritoetused Rahvusvaheliste ürituste ja konverentside toetus www.eas.ee •rahvusvaheliste ürituste ja konverentside •toetusmeetmetest on võimalik toetust taotleda: •rahvusvaheliste konverentside ja kultuuri- ja spordiürituste kavandamiseks ja läbiviimiseks; •Toetatavate konverentside ja ürituste turundustegevusteks välisriikides. Heade ideede programm Kodanikuühiskonna Sihtkapital www.kysk.ee Eesti kodanikuühiskonna arengule suunatud sotsiaalseid muutusi taotlev uudsete ja uuenduslike kodanikualgatuslike tegevuste või protsesside toetamise konkurss. Taotleda? .LEADER-PROGRAMM www.maainfo.ee Leaderi kaudu innustatakse maapiirkondi leidma uusi viise, et olla konkurentsivõimelisem. Keskkonnainvesteeringute Keskus www.kik.ee Keskkonnateadlikkus Hariduskoostöökeskus SA Archimedes Leonardo da Vinci programm ja Nordplus http://archimedes.ee/hkk/index.php?leht=8 Euroopa Noored http://euroopa.noored.ee/
arengut. Kodanikuühiskonna poliitiline ja majanduslik mõõde * poliitiline mõõde- see rõhutab, et tõeline demokraatia vajab lisaks valmistele ja erakondade tegevusele ja erakondade tegveusele veel teisi kanaleid rahva kaasamiseks otsutamisse. Mitesugused seltsid, ametiühingud, ühistud, liidud ja rahvaalgatused pakuvad selleks häid võimalusi. *Majnduslik mõõde- sellisel juhul kasutatakse tavaliselt oskussõnu mittetulnudsektor või kolmas sektor. Need aitavad paremini aru saada kodanikuühiskonna paiknemisest riigivalitsemise ning ärimajanduse vahel . samamoodi nagu kodanikuüh ei sea oma eesmärgiks võimule tulekut, pole ka kasumi teenimine nende eesmärk. Mittetulundusühing, sihtasutus ja seltsing Sihtasutusel puuduvad liikmed, seltsing ei ole ametlikult registreeritud. Kodanikuorganisatsioonide ülesanded Ühiste eesmärkide täitmisega, lahendavad ühiseid probleeme või jagavad ühist rõõmu või varustust. Kodanikuühiskonna ja riigi suhted
poolest. Majandus- ja sotsiaalkomitee EMSK on Euroopa Liidu nõuandev organ, mis asutati 1957. aastal. Komitee annab asjatundlikku nõu olulisimatele Euroopa Liidu institutsioonidele (Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament). Selleks esitab komitee kavandatavate ELi õigusaktide kohta arvamusi ning koostab lisaks omaalgatuslikke arvamusi teemadel, mida me oluliseks peame. Üks komitee tähtsamatest ülesannetest on toimida sillana ELi institutsioonide ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel. Me aitame edendada kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli, pannes aluse struktureeritud dialoogile kodanikuühiskonna esindajatega liikmesriikides ja mujal maailmas. Komitee liikmed esindavad oma koduriikides eri majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi huve. Liikmed jagunevad kolme rühma: tööandjad, töötajad ja eri elualade rühm (nt põllumajandustootjad, tarbija- ja keskkonnakaitseühingud, perekonnaühendused, valitsusvälised organisatsioonid jne). Selle kaudu
arenev infoühiskond koos interneti ja globaalse meediaga, mis omakorda soodustab sõnavabaduse levikut ning tekitab ka paramatult vajadust selle mõistlikuks piiramiseks. Võimalus avaldada vabalt oma arvamust on demokraatia üheks tähtsamaks alustalaks. Sõnavabadus, see on õigus eneseväljendusele ja avaliku informatsiooni saamisele. Eesti riigis on need võimalused tänapäeval tagatud kõigile elanikele võrdselt, mis omakorda loovad eelduse tugeva kodanikuühiskonna arenguks. Selle kaudu ongi võimalik rakendada demokraatia põhimõtet, rahva võimu, millest parlamendi valimine rahvahääletuse teel on vaid väikene osa. Sõnavabadus on demokraatlike riikide kodanike privileeg, mitte kaugeltki kõik inimesed ei saa endale seda lubada. Õnneks on meil võimalik elada riigis, kus saame soovi korral osaleda aktiivselt riigi juhtimises. Sõnavabaduse teel valitsemine on võimalik
tervise ning võimalusi ka invaliididel paremaks eluks. [1] Ühiskonna sidusus ehk sotsiaalne sidusus on ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Sidus ühiskond loob kasvavale põlvkonnale piisavalt motivatsiooni, et Eestisse ka tulevikus jääda. Sidusa ühiskonna kriteeriumid on sotsiaalne kaasatus, kõrge tööhõive, regionaalse ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähenemine, poliitiline osalus, riigi ja kodanikuühiskonna partnerlus. Praeguse Eesti sotsiaalse sidususe probleemide hulka kuuluvad ühiskonna kihistumise ja vaesuse probleemid, rahvusrühmade vahekord, põlvkondadevahelised erinevused, soolise ebavõrdsuse vähendamine. Väga tõsised probleemid tulenevad rahvastiku kiirest vähenemisest, alkoholismist ning kuritegevuse kõrgest tasemest.[2] Kui riik ja rahvas omavahel hästi koostööd teevad, siis on ka rahval seal hea elada
(avalik sektor, turundus ehk erasektor, kodanikuühiskond ehk mittetulundussektor) 2) Kõik sektroid on vastastikku seotud ( üksikisiku tulumaks ja käibemaks, avalik sektor peab tagama atraktiivse majanduskliima, kodanikuühiskond teenib raha) 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaleu korraldamisel (nt. Eesti Vabariigis on rahval võimalus osaleda rahvahääletustel ja riigikogu valimstel, mittekodanikud saavad kaasa rääkida kodanikuühiskonna kaudu) 5) Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes (nt vabaabielud, samsooliste isikute kooselu) 6) Inimõigused (universaalsed-õigus elule ja vabadusele, sotsiaalsed-õigus toidule, joogiveele, kasvatusele jne, kultuurilised-õigus keelele, haridusele jne, majanduslikud-õigus tööle ja tasule) 2. Ühiskonna arenguetapid, nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused. PERIOODI NIMETUS TOIMUNUD MUUDATUSED TUNNUSED 1
Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi, alternatiiveenergeetika ja keskkonnahariduse arendamises. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. REFORMIERAKOND Reformierakond on parempoolne. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on Eestis jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimeste vaba loomevõime rakendamise teel.Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Reformierakonna poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada, ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus. Erakonna tegevuse eesmärgiks on oma liikmete ja toetajate poliitiliste huvide väljendamine, osavõtt riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamisest ning Erakonna programmiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike reformide ettevalmistamine ja läbiviimine. Reformierakond viib
seksuaalvähemuste, invaliidide, ülöpilaste ja naiste ühendusi, jne. Asutustel ja ülikoolidel, kirikul jne. on omad erihuvid, sealjuures pole need ühendused, kooslused, asutused seesmiselt ühtsed, nende sees leidub hulgaliselt väiksemaid huvi- ja mõjurühmi. Sotsiaalteaduslikus kirjanduses seda nimetakse sageli ka organiseeritud pluralismiks, st need institutsioonid eksisteerivad vabalt ilma riigivõimu sekkumiseta. Kodanikuühiskonna vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Autoritaarsetes poliitilistes süsteemides ( pooled maailma riigid on autoritaarsed) on osa niisuguseid assotsiatsioone lubatud piiratud hulgal, näiteks on vabad ühiskonna majanduslikud suhted, on lubatud mõnede huvigruppide tegevus. Seda nimetatakse piiratud pluralismiks.
Meie puhul, siis loodetavasti vabatahtlikud, keda leiame kuulutuse kaudu või teistest samalaadsetest sotsiaaltööga tegelevatest asutustest. Tuleb leida koostööpartner ja rahastaja, kes annetaks vajalikud vahendid remondi teostamiseks. Loodame oma projekti kaasata ka tööbürood, et leida selle kaudu omale ajutisi töötajaid, kes oleksid tööpraktikandid ning aitaksid abikeskuse loomisel. Taotlused, et see projekt ellu viia esitame Pärnu Linnavalitsusele, Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile (KÜSK), Tööbüroole, Pärnumaa Kutsehariduskeskusele. Koostöö on plaanis samade ettevõtetega, kui nad taotlused rahuldavad ning samuti toimuks koostöö Pärnu Postimehe ja erinevate Pärnu koolidega. Vabaaja ja harrastuste vahendite leidmiseks soovime korraldada korjanduse, et kaaskodanikud tooksid oma lauamänge, raamatuid, muusikainstrumente jms. Kuulutuse korjanduse kohta avaldame Pärnu Postimehes ja loa saamisel ka Pärnu suuremates kaubanduskeskustes.
Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel = esindusdemokraatia. Võimul olev valitsus tugineb valijate enamusele. Rahva esindajad pole seotud konkreetselt valijatega, vaid tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. Pluralism huvide paljusus. Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. Tagatud on demokraatlikud vabadused. Kehtib võimude lahususe põhimõte. DEMOKRAATIA EELDUSED: Üldine kirjaoskus. Ajakirjanduse laialdane levik. Kodanikuühiskonna kujunemine. Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine. Suured inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi SIIRDERIIK/SIIRDEÜHISKOND riik/ühiskond, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele, st demokraatia muutub diktatuuriks või vastupidi. Omane sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. JÄTKUSUUTLIK ARENG areng, mis rahuldab praegu põlvkonnavajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. HEA VALITSEMINE: Legitiimne e
5. Millised on erasektori ja riigi suhted? Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutistega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi. 6. Mis on kodanikuühiskond? Kuidas ta toimib? Ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sekrotist ning erasektorist, kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. 7. Millised on kodanikuühiskonna ja riigi suhted? Demokraatlikud riigid võtavad kodanikuühendusi oma partneritena, kaasavad neid seadusloomesse, toetavaid neid rahaliselt. 8. Mida töhendab ühiskonna kihistus ja millisteks klassideks jaguneb tänapäeva ühiskond? Kuidas on võimalik inimgruppe veel eristada?
Kodanikuühiskond mis ja milleks? Oleme harjunud määratlema kodanikuühiskonda kui kõiki inimesi nende huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda. See hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimisel, osalemist avalike asjade arutamisel ja otsustamisel ning seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Üldlevinud kolmeosalise mudeli kohaselt tähendab kodanikuühiskond suutlikku avalikku sektorit, tugevat ärisektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Kujundlikult võiks sellist kodanikuühiskonda käsitada kui kolme jalaga taburetti, mille kõik jalad on ühepikkused ja ühtviisi tugevad, tagamaks süsteemi stabiilsust. Selles mudelis kaitseb avalik sektor üldisi ja rahvuslikke hüvesid, kujundab asjakohaseid poliitikaid ning tegeleb seadusandluse ja muu sellisega üleriigilisel ja kohalikul tasandil. Ärisektor omakorda tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu. Kolmas (mittetulunduslik, EK...
Kodanikuühiskond · Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit (seltsid, ametiühingud, ühingud, ühistud, liidud) · Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimuseks on seadustele tuginev valitsemine ja kodanikuõiguste ja -vabaduste tunnustamine. Kodanikualgatuslikke organisatsioone on kolme liiki: · mittetulundusühingud (MTÜ) korteriühistu, usuühing, kultuuriühing jne 2001 Eestis 13 666 tk · sihtasutused (SA) millegi konkreetse jaoks, 371 tk nt Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused. · seltsingud mitteformaalne ühendus,
Demokraatia Antiikajast tänapäeva Esindusdemokraatia • Tunnused on: • Kodanikkonna osalemine poliitikas, • Võimude lahusus ja tasakaalustatus, • Seaduse ülimuslikkus, • Inim- ja kodanikuõiguste austamine. • Eeltingimused on: • Üldine kirjaoskus, • Ajakirjanduse lai levik, • Kodanikuühiskonna kujunemine ja koondumine mitmetesse ühingutesse. • Tänased põhimõtted on: • Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas, • Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel, • Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele, • Vähemusse jäänuil on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda, • Inimesel peavad olema tagatud demokraatlikud vabadused, • Olemas peab olema sõltumatu kohtuvõim. Õiguste süsteem demokraatlikus ühiskonnas
Minu kohustused kondanikuna riigi ees Minu, kui kodanikuna kohustused riigi ees on piiritletud. On etikett, mida peab järgima, mida tohib teha ja mida ei tohi. On asju, mida peab kindalt järgmina ja neid täitma. Kindalt peab riigi elanik tegema järgmiseeid asju: järgima seadusi (seaduse ees on kõik võrdsed),maksma makse (igaüks peab maksma riigi pakutavate teenuste ja ühishüviste eest), hoidma elu- ja looduskeskkonda (me elame ühel planeedil ja kõik me peame ka oma koduplaneedi eest hoolitsema). Kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust, osaledes seaduse alusel riigikaitses. Kaitseväeteenistusest keelduv meeskodanik on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele õiguse riiki ka ise kaitsta, riigi käekäigu üle otsustada ja seda kujundada. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes - täitma ...
Minu kohustused kodanikuna riigi Kodaniku kohustusi tuleb eristada poliitilisest kohustusest. Poliitiline kohustus puudutab küsimust, miks me peaksime seadustele kuuletuma. Kodaniku kohustuste puhul küsitakse, kuidas me saame oma riiki kõige paremini teenida ning mida teha juhul, kui konkreetsed seadused või poliitilised otsused lähevad vastuollu meie ühiskonna põhiväärtustega. Eetilise kodaniku all peetakse silmas teatud moraalse hoiakuga riigialamat sellist, kes tunneb vastutust kogukonna käekäigu eest ning osaleb aktiivselt oma kogukonna ning kodanikuühiskonna organisatsioonide töös. · Kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust, osaledes seaduse alusel riigikaitses. Kaitseväeteenistusest keelduv meeskodanik on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. · Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele õiguse riiki ka is...
Milline oli seltsiliikumise roll rahvuslikus ärkamises Juba 18. sajandi lõpul laienes tänapäevase Eesti aladele baltisakslaste seas populaarne seltsliikumine. 19. sajandi lõpul hakkasid baltisakslaste eeskujul ja toel tekkima ka Eestis seltsid. Seltsiliikumine andis võimaluse nii linna kui ka maa rahval aktiivselt osaleda kultuuri elus ning edenda rahvahariduse taset ja ühiskonda. Rahvusliku liikumise üks sihtidest oli rahva kultuuriharrastuste toetamine, milles oli üks suurimaid rolle Vanemuise seltsil, mis oli küll baltisakslaste eeskoste all aga siiski aitas edendada suuresti Eesti rahva vaimuelu. 1869. aastal korraldas Vanemuine selts esimese laulupeo Tartus, kuhu kogunes ligi tuhat pillimeest ja lauljat. Laulupidu koondas eestlasi üle maailma ühtseks rahvaks kokku. Laulupidu kasvatas eestlaste ühtekuuluvust tunnet ning samal ajal ka pani aluse üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamise traditsioonile. ...
Eesti Õiguskeskus, Eesti Inimõiguste Assotsiatsioon, Avatud Eesti Fond o piirab parteide mõju, võimaldab poliitikat mõjutada ka valimisteväliselt Eestimaa Looduse Fond, võiks olla ka Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Lasterikaste Perede Liit; külade seltsid nagu Ida-Virumaa külade esindus o arendab kodanikuaktiivsust - algatusvõime, koostöövõime jmt. Eesti Regionaalse ja kohaliku arengu sihtasutus, Tartu Kolmikute pereklubi Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsioon EKAK Mitmes riigis (Eestis, Horvaatias, Inglismaal, Iirimaal, Kanadas ja Sotimaal) on välja töötatud raamistik avaliku sektori ja ühenduste koostoimimiseks lepingu või strateegilise dokumendina Eestis ongi selleks 2002.a. Riigikogus kinnitatud EKAK. EKAK on dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel
Eesti Õiguskeskus, Eesti Inimõiguste Assotsiatsioon, Avatud Eesti Fond - piirab parteide mõju, võimaldab poliitikat mõjutada ka valimisteväliselt Eestimaa Looduse Fond, võiks olla ka Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Lasterikaste Perede Liit; külade seltsid nagu Ida-Virumaa külade esindus - arendab kodanikuaktiivsust - algatusvõime, koostöövõime jmt. Eesti Regionaalse ja kohaliku arengu sihtasutus, Tartu Kolmikute pereklubi Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsioon EKAK Mitmes riigis (Eestis, Horvaatias, Inglismaal, Iirimaal, Kanadas ja Sotimaal) on välja töötatud raamistik avaliku sektori ja ühenduste koostoimimiseks lepingu või strateegilise dokumendina Eestis ongi selleks 2002.a. Riigikogus kinnitatud EKAK. EKAK on dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel
Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. /1/ Keskerakonna peamised eesmärgid Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. 2. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle
informatsiooni kõigi riigi tasandil toimuvate strateegiate ja arengukavade ning õigusaktide eelnõude kohta, näidates ära protsessi etapid, ajakava ning avalikkuse võimalused otsuse kujundamises osaleda. Täidetud. Arvamus: Eelnõude infosüsteem (EIS) on üsna lihtne ja kättesaadav lahendus, samuti aitab see ka kodanikuühendustel paremini tegutseda. b. rakendame Eesti Kodanikuühiskonna arengukava (EKAK) ja "Kaasamise hea tava" põhimõtteid. Anname äriregistris vabaühenduste kohta olevad andmed vabalt kasutusse, et oleks lihtne leida organisatsioone, kes vajavad vabatahtlikke, kellele annetada ja keda kaasata. Osaliselt täidetud. Arvamus: Idee on hea ja kasulik, pärast selle täitmist oleks vaja aktiivseid inimesi, kes neid võimalusi ka kasutaks. Kindlasti saab neid võimalusi
V seminar: demokraatia Lähtudes Heywoodi 4 peatükist, milline on demokraatia Eestis, mis on selle tunnusjooned? Peamised demokraativormid on: klassikaline demokraatia (tänapäeval otsene demokraatia), kaitslik demokraatia (esindusdemokraatia), arengudemokraatia (osalusdemokraatia) ja rahvademokraatia (kommunism). Demokraatia üldised tunnused on: kehtib võimude lahususe põhimõte, vaba ajakirjandus, mitmeparteilisus, austatakse inim- ja kodanikuõigusi, kodanikuühiskonna olemasolu, usuvabadus ja turumajandus. Eestis ei ole otseselt kindlat demokraatiat välja kujundenud, oleme veel siirdeühiskond, kuna valimisaktiivsus on suhteliselt madal, Eesti kodanikuühiskond pole piisavalt tugev kontrollimaks igapäevaselt võimu ning ametiühingute liikmeskond ja mõju on tagasihoidlik. Sellegi poolest on meil mitmeid demokraatia tunnuseid: meedia ja ajakirjanikud on teadlikud poliitikast ning suudavad juhtida rahva tähelepanu vajaka jäämisel ning Eestis o...
Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. 2. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass
· Kõigi võrdsus seaduste ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi sõltumatus · Kodanikuühiskond · Vaba ajakirjandus · Pluralism arvamuste paljusus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatliku riigikorra jaoks peavad olema täidetud teatud tingimused: · Põhiseadus ja valitsemisinstitutsioonid · üldine kirjaoskus · ajakirjanduse lai levik · kodanikuühiskonna kujunemine · avatud ühiskond · sallivus ja koostöö · kompromissivalmidus · Demokraatia toimib, kui kõik tunnustavad demokraatiat ja toimivad demokraatlike normide järgi. · Nüüdisdemokraatiat nimetame polüarhiaks (paljude võim). Võim jagatud mitmete gruppide vahel, kes otsivad liitlasi ja kompromisse. · Tunnused: alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. Iseseisev töö: · Õ lk 17-22
Aktiivne kodanik tugev riik Andra Udeküll Igal riigil on talle omased tunnused. Üheks suurimaks on kindlasti rahvas ja territoorium, samuti keel, kultuur ning seadusandlus. Riigi tugevust näitavad jällegi ka paljud muud aspektid nagu näiteks aktiivsus teiste riikidega suhtlemisel, riigisiseste asjade kontroll ning kindlasti ka aktiivne kodanikutegevus riigis. Kodanik peaks enam pühenduma ühiskonna arengu üle muretsemisele. Ometi on ainsaks aktiivsuse märgiks meie kodanikel: pass taskus. Enamik meie riigi kaasvõitlejatest on passiivseks muutunud: ei käida enam valimistel, ega üldse ei huvituta riigi toimimisest. Tuues paralleele Eesti ärkamisajaga - kas eksisteeriks praegusel kujul üldse meie riiki, kui ei oleks tollal olnud nii aktiivseid kodanikke nagu Hurt, Jannsen, Jakobson? Loodi seltse, nagu Vanemuine, hariti inimesi, tõsteti meie teadvust- riigi teke sõltus rahva...
Erakonnad Eestimaa Roheliste Erakond Asustatud: 6.detsembril 2006. aastal Esimees: Aleksander Laane Ideoloogia : Roheline ideoloogia, tsentrism Liikmete arv: 1138 (10.09.2014) Motto: Mõistame, et maakera loodusvarud on piiratud ja nende efektiivsem kasutamine on võtmeküsimuseks lähiaastate majanduse arengus. Kasutagem seda kõike läbimõelduslt ja säästlikult! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Asustatud: 2000 Esimees: Mart Helme Ideoloogia : Rahvuslik konservatism Liikmete arv: 7682 (10.09.2014) EKRE logo on Eesti rahvuslill rukkilill (Centaurea cyanus), mis sümboliseerib meie põhiväärtusi – rahvuslikke huve ja traditsioonide püsimist. IRL Asustatud: 15. novembril 2006. Esimees: Priit Sibul Ideoloogia : rahvuslik-konservatiivne Liikmete arv: rohkem kui 9800 liiget Eesmärk: “Meie kestmine rahvana nii, et igaüks ...
11. Eesti Linnade Liit Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja. 12. Eesti Teaduste Akadeemia Eestis teaduse arendaja ja esindaja. 13. SA Eesti Teadusagentuur Riikliku teaduspoliitika elluviimise toetaja. 14. Mesinike Liit Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja. 15. Turismiettevõtte Liit Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja. 16. Eesti Mittetulundusühingute ja Eesti tugeva kodanikuühiskonna nimel töötaja. Sihtasutuste Liit 17. Kaubandus-tööstuskoda Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja. 18. Laiem avalikkus Erinev võimalik huvi. 19. Põllumajanduskaubanduskoda Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja. 20. Eesti Loodusuurijate Selts Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja
Ühiskonnaõpetus Tähtsamad Riigi valitsemise, kodanikuühiskonna ja majanduse mõisted. Parlament Valitsus Kõrgeim seadusandliku võimu organ Täidesaatva võimu organ. Eestis demokraatlikus riigis. Seda valitakse tegutsevad vabariigi valitsus, üldrahvalikel valimistel maavalitsused ja linna ning valla valitsused. President Kohalik Omavalitsus Vabariigi riigipea ja on kõrgeim ametiisik. Kohalik võim koos valitava esindusorgani Eesti presidendiks on Toomas Hendrik (volikogu) ja täitevvõimuga (valitsusega), Ilves. Presidendi valib riigikogu või kes korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi. valimiskogu. Eesti omavalitsusüksusteks on vald ja linn. ...
Erakonna põhiseisukohad: Eesti Reformierakonna põhieesmärk on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Heaolu kasv peab suurendama ka sotsiaalset turvalisust ühiskonnas. Tõhus majanduspoliitika on sotsiaalsete probleemide peamine leevendaja ning võimaldab suuremat hoolivust nende suhtes, kes oma tahtest sõltumatult on raskustes. Sotsiaaltoetuste eesmärk on tegelike abivajajate toetamine. Sotsiaalabi riiklikult kehtestatud miinimumstandardi järgimisel peab kehtima omavalitsuse kontroll.
1 peatükk NÜÜDISÜHISKOND (kõik oluline lühidalt ) nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine Indusstriaal ehk tööstusühiskond tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine,
Mõisted Nüüdisühiskond- Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Infoühiskond-Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
