Kas eesti keelel on tulevikku? Eesti on väga väike riik, võrreldes teiste Euroopa riikidega. Meie riigis on suhteliselt vähe eesti keele kõnelejaid. Eesti keele kõnelejaid on umbes ühe miljoni kandis. Muu osa Eesti kodanikest moodustavad venelased jt, kellest osa räägivad eesti keelt, kuid pole rahvuselt eestlased. Kui lahata arutluse teemat ,,Kas eesti keelel on tulevikku", siis on nii poolt kui ka vastuväiteid, mis vastavad sellele küsimusele. Näiteks eestlastel on tugev tahe säilitada seda keelt, Eestis on maailma kuulus Tartu Ülikool, mis kindlasti mõjutab eesti keele säilimist. Ma arvan, et lähiajal ei kao eesti keel kusagile. Meie keel on kasutusel olnud juba
klaasi ja purpurpunast riiet, mida kasutati Kreeka eliidi riietuses). Egiptusesse saatsid veini. Kaubanduse jm hiilgeajaks arvestatakse tavaliselt 1200-800 eKr. Moodustusid sellel ajal põhilised kaubandusega tegelejad selles piirkonnas. Kuna foiniiklased oli ümpris metsikud, oli neil tihti raskusi oma nn. Tütarlinnade kaitsmisega. Samuti, kui juhtus et nende kaubalaev sattus õnnestusse, ei olnud foiniiklastel suurt abi loota teistelt. RIIGIKORD Linnriike valitses kuningas, kes juhtis kodanikest sõjaväge. Tema kõrval seisis suursugustest kodanikest koosnev nõukogu. Suur mõju oli ka kaubandusega tegelevatel ülikuperedel. Preesterkonnal arvatavasti võimu polnud. LAGUNEMINE, tulemus 539eKr foeniiklased, nagu ka kõik teised lääne-aasias, vallutati persialaste poolt. Foiniiklastest sai osa Presia impeeriumist. Kuna Foeniiklased olid vallutatud, ei saanud nad oma kolooniaid enam kontrollida nind need said iseseisvaks.
enam teenuspakette kasutavate riikide hulgas. Kõige enam kasutavad teenuspakette Hollandi (64%) ja Belgia (61%) leibkonnad. Teenuspakettide kasutamise põhjendusena toodi Eestis kõige enam välja mugavust, kuna pakette kasutades tuleb tasuda vaid üks kokkuvõtlik arve. Huvitavaid fakte uuringust Telefoni olemasolu Euroopas on peaaegu universaalne 98% -kogu majapidamiste arvust. Kahel-kolmest on kodus interneti kasutamise võimalus (64%) 82% ELi kodanikest, kellel on kodus interneti püsiühendus , ei ole huvitatud kiirema internetiühenduse eest rohkem maksma. Televisiooni olemasolu on EL-s peaaegu universaalne (98%). Veidi vähem kui pooled leibkonnad ostavad sideteenuseid (43%). Jätkub... ... Enamik mobiiltelefonide kasutajatel on piirang mobiiltelefoni kõnedele, kuna nad on mures kommunikatsiooni kulude pärast (63%). Pool ELi kodanikest ei ole teadlikud, et võrguoperaatorid ja teenusepakkujad võivad
lihtenamuse ja täisenamuse reegli aritmeetilise keskmise kasutamist. Selle kohaselt piisab võitmiseks, kui teiseks tulnud kandidaadil jääb täisenamusest puudu kaks korda rohkem kui esimeseks tulnud. Kui täisenamust ei saavutata, aga ühe kandidaadi edu teiste ees on ikkagi suur, piisab ühest voorust. Mõningates kohtades rakendatakse otsevalimistel kvoorumi nõuet. Bulgaaria ja Makedoonia puhul tähendab see seda, et valimistel peavad osalema vähemalt pooled hääleõiguslikest kodanikest, kuid Leedus on asi märksa keerulisem. Kui valimistel osaleb 50% hääleõiguslikest kodanikest, siis võitmiseks on vaja hääletanute täisenamust. Kui osalejaid on vähem, võidab enim hääli saanud kandidaat, kui see ainult eeldusel, et kogutud on vähemalt kolmandik toetusest. Vajadusel korraldatakse ka teine voor. Mõnel pool lihtsustatakse presidendi valimist juhul, kui seatakse üles ainult
Näiteks Egiptuse talupojad jätkasid tööd riigivõimu range bürokraatliku kontrolli all nagu juba aastatuhandeid tavaks, ainult nüüd laekusid maksud kreeka-makedoonia valitsejatele. Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu, mis sageli täitis kõrgeima kohtuorgani ülesannet ja mitmetes polistes oli ka rahvakoosolekust tähtsam. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisis peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid(ainuvalitseja). Oma lähemad nõuandjad ja abilised valisid kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest
linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Paisuvad linnad ei suuda kõigile oma elanikele kindlustada vajalikke elutingimusi, teenuseid ja tööd .Hiina peab lähikümnendil hakkama üha aktiivsemalt tegelema linnastumisega kaasnevate probleemidega ning prioriteediks peaks olema just linnade arendamine. Hiina sotsiaalteaduste akadeemia uurimus näitas, et 2012 elab 51,27 protsenti riigi kodanikest linnas. Neile 691 miljonile linlasele vastandub ligi 500 miljonit maal elavat hiinlast. Lisaks sellele tuleb aga tööd teha ka nende 500 miljoni maaelaniku linnastamisega, kellest paljud töötavad juba praegu võõrtöölistena Hiina suurlinnades.See võib mõjuda negatiivselt ka Hiina majandusarengule, sest potentsiaalsete tööliste arv, eriti maapiirkonnas, väheneb. Samas ei arene sotsiaalteenused nii kiiresti ning maalt linna tööle tulnutel on uues kodus
Vana-Kreeka mõisted POLIS – Kreeka linnriik KODANIK – riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses RAHVAKOOSOLEK – kõrgeim riigivõimuorgan POLIITIKA – polise asjadega tegelemine AGORAA – linna keskväljak, mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina NÕUKOGU – rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev kogu ARISTOKRAADID – rikkad ja suursugused kodanikud RIIGIAMETNIKUD – valiti rahvakoosolekul, nende ülesanne oli juhtida sõjaväge, korraldada igapäevaelu AKROPOL – kindlus kõrgemal künkal 1) ARISTOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim oli koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte , näiteks Sparta 2) DEMOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim on koondunud rahva kätte, näiteks Ateena DEEMOS – lihtrahvas KRATOS – võim
Ühiskond koosneb kodanikest ja mittekodanikest. Eesti kodanik on eesti kodakondsusega inimene. Eesti kodanikul ei tohi samal ajal olla ühegi teise riigi kodakondsust. Kodanikul on suuremad õigused riigis, aga ka kohustused riigi suhtes, mis on kahepoolsed. Kodanikuks saadakse: 1. Sünnitakse. Kui kumbki vanem on eesti kodakondsusega. Sellisel juhul ei saa kodakondsust ära võtta. 2. Eriliste teenete eest. Sport, majandus, kultuur jne. Aastas saab max 10 inimest selle kaudu kodanikuks. Ettepaneku kodanikuks saamiseks teeb valitsuse liiga. Kodakondsuse annab valitsus. Kodanikuks saamist põhjendatakse, mittesaamist ei põhjendata. Kogu eriliste teenete eest saadud kodanike info avalikustatakse riigiteatajas. 3. Naturalisatsiooni korras. Peab olema min 15 aastane. Sooritama eesti keele eksami, va juhul kui on lõpetatud eesti kool. Peab olema eestis elanud min 8 aastat, püsivalt 5 a. Peab soo...
saj. – 1. saj. eKr. ● Kuidas valitseti hellenismiperioodil linnasid? Vastus: Linnriigid allusid suurriikide valitsejatele. ● Kuidas valitseti hellenismiperioodil kreeklaste/makedoonlaste suurriike? Vastus: Valitseti traditsioonilisel viisil, linnanõukogu, ametnikud, rahvakoosolekud. (linnade siseasjade korraldamine), Monarhid- lossid, valitsejad. ● Mis muutus hellenismiajastul sõjaväekorralduses? ● Vastus: Sõjavägi ei koosnenud kodanikest vaid palgasõduritest. Ratsaväe tähtsus tõusis. Sõjaelevandid. ● Selgita mõistet “Museion”. Kus see asus? Vastus: Museion - Muusade tempel, Aleksandrias.
puuetega inimeste konsultandid, on välja töötatud töökohtade kohandamise programm ning tegeletakse võrgustikutöö arendamisega. Üldiseks tööhõive edendamiseks kavandatakse parandada koostööd tööandjatega. Suur osa Eesti elanikest kardab tööhõive halvenemist Eurobaromeetri uuring näitas, et kuigi riigi tasandil kardetakse tööhõive olukorra halvenemist, loodetakse, et need mõjud lähevad isiklikust elust mööda. Kui veel sügisel uskus enamik Eesti kodanikest (43 protsenti), et tööhõives valitseb lähitulevikus stabiilsus, oli kevadel hinnang juba halvemaks muutunud: nüüd kardab 39 protsenti olukorra halvenemist ehk sügisega võrreldes 20 protsenti enam. Olukorra paranemisse uskujaid on võrreldes sügisega 8 protsenti vähem. Nihe negatiivsema tulevikuprognoosi suunas on hetkel ilmselt tihedalt seotud prognoosidega Eesti majanduse käekäigule ning meedia mõjuga, kus on palju räägitud tööpuuduse kasvust. Reaalselt tööpuudus 2008
kirjandust. Loogika vallas kujundas ta välja õpetuse sellest, kuidas tuletada eeldusest korrektseid ja vältida vigaseid järeldusi.Ta ei pidanud õigeks platoni ideeõpetusi.Ta arvas et platon tegi vea pidades ideid asjade täieslikeks algpõhjusteks. Tema arvates on ideed omaduste kogumid, mis seovad ühte erinevaid samalaadseid asju. Inimene on poliitiline elusolend. Tema arvates tuleks riigivalitsemisel lähtuda keskmise jõukusega kodanikest. Hindas seda riigikorda kus rikaste eesõigusi veel piirati ning demokraatia ei olnud veel täielikult välja kujunenud 4) Makedoonia tõus ja hellenism. Aleksander Suur. Tugevnes makedoonia kuningriik. Kreeka langes makedoonia kuninga võimu alla. Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas vähem kui 10ne aastaga kogu pärsia impeeriumi.Lähis ida maades sai kreeka keel ja kultuur tuntumaks. Periood mil kreeklased valitsesid idamaade üle seega aleksander suurest kuni
koha rohkem, kuid nende põrumine ühel 1998. aastal parlamendis toimunud hääletusel kutsus esile ennetähtaegsed valimised, mille tulemusel nad taas võimult tõugati. Malta puhul on huvitav see, et seal on alati väga suur valimisaktiivsus, kuigi valimistest osavõtt ei ole kohustuslik. Viimastel valimistel käis valimas 93.3% hääleõiguslikest kodanikest ja selle kohta avaldati arvamust, et vilets tulemus. Viimati oli valimisaktiivsus sellest madalam aastal 1971, mil valimas käis 92.5% hääleõiguslikest kodanikest. Malta valitsusjuhiks on ühekojalises parlamendis (Kamra tarRappreentanti) kõige rohkem kohti omava partei esimees. 10. juulil 2007 kiitis Euroopa Liidu Nõukogu heaks Malta taotluse liituda euroalaga 1. jaanuaril 2008. Alates 1. jaanuarist 2008 kehtib euro Maltal seadusliku maksevahendina, asendades
kohustuslikuks ning määranud ka teatavad karistused selletegemata jätmisel. Valimiste kohustuslikuks muutmine aitaks kindlasti suurendada valimistel osalejate arvu , sest selle seadusega sätestamine eeldaks, et määratakse karistused neile ,kes seadust rikuvad. Belgias näiteks ootab valimistelt kõrvalejääjat rahatrahv suuruses 500-1200 krooni ja see kajastub ka ilmekalt valimisaktiivsuses: 2009 aasta Europarlamendi valmistel andis oma hääle 90. 39 % valmisõiguslikest kodanikest. Kuid minu arvates on selline karistamine eetiliselt täiesti põhjendamatu . Inimestel peaks ju olema vabadus valida, millest ta huvitub või millist käitumisviisi õigeks peab ja riik ei tohiks sekkuda inimeste otsustesse. Kui valmistel osalemine oleks kohustuslik , siis oleks valmisaktiivsus kindlasti kõrgem ning seega võimusfäärides esindatud suurema hulga inimeste arvamus, kuid ma leian ,et valmistel osalemine kohustuslikuks muutmine ei ole
· Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohuseks · Rahvakoosolekud kõigil kodanikel õigus osaleda, otsustati kõige tähtsamaid küsimusi, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu (riigi juhtimiseks, kohtu mõistmiseks) Rahavakoosolek Ateenas Sokrotes kõnelemas Sparta Ateena Akropol Ühiskonna struktuur · Aristokraadid suurmaaomanikud, kes tegelesid ka kaubandusega · Vabad talupojad moodustasid kõige suurema osa kodanikest (sõjavägi koosnes peamiselt neist!) · Käsitöölised madalama sotsiaalse staatusega, sageli neil puudusid kodanikuõigused · Orjad sõjavangid, ostetud, võlaorjuses Erinevad valitsemisvormid · Demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti rahva (deemose) hulgast. (Näiteks Ateena demokraatia Periklese võimu ajal) · Aristokraatia võim oli koondunud aristokraatia kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. (Näiteks Spartas
-17. sajandli. Vanaiiri verbisüsteem oli väga keerukas. 18. sajandi lõpus rääkis iiri keelt umbes 3,5 miljonit iirlast. Nüüd on see arv tunduvalt vähenenud. Vähesel määral rääkitakse iiri keelt ka Põhja-Iirimaal, USA's, Kanadas, Austraalias. Usundiline koosseis Iirimaa on jaotatud Põhja-Iirimaaks ja Iirimaa vabariigiks. Valdav usund Iirimaal on kristlus, suurim kirik on roomakatoliku kirik. Aastal 2006, 86,8% elanikkonnast oli roomakatoliku usku. 73% Iirimaa kodanikest vastas, et ,,nad usuvad, et Jumal on olemas". 22% vastas, et ,,nad usuvad, et on mingi vaim või elujõud." 4% vastas, et ,,nad ei usu, ei mingit vaimu, Jumalat või elujõudu. Kõige kiiremini kasvavad usundid on protestantlik, õigeusk ja islam. Viimastel aastatel on riigi hindu ja moslemi elanikkond kasvanud. Kokkuvõte Selle referaadi teine pool polnud just kõige lihtsam. Päris raske oli informatsiooni leida ja suurem osa sellest oli ingliskeelne. Raske oli häid pilte leida
Teine vorm on ,, Teeme ära" talgud. Talgute mõte on teha Eesti riigi territoorium prahist puhtaks. Talgutel käib väga palju vabatahtlikke inimesi, kes soovivad oma kodukoha korda teha. Talgud on muutunud ka mujal maailmas populaarsemaks. See kõik on tänu Eesti tublidele ja tegusatele kodanikele. Riigile on oluline omada kaitsevõimet. Ühe osa kaitsevõimest tagab Eesti Kaitsevägi ja teise väga suure osa tagab Kaitseliit, mis koosneb enamalt vabatahtlikest kodanikest. Kaitseliidu ülesanne on suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kõik need organisatsioonid toimivadki tänu tegusatele Eesti kodanikele. Kas tegus kodanik on riigi rikkus? Jah tegus kodanik on riigi rikkus. Riik toimibki tänu tegusatele kodanikele, kes võtavad ette kogu ühiskonnale kasulikke tegevusi.
Rooma vallutused Roomlased vallutasid oma valitsemisajal palju riike. Kõigepealt Itaalia ning hiljem seejärel ka enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Aga millest tuleneb roomlaste suur edu vallutustel ? Roomlaste edu teiste rahvastega võideldes on seletatav nende vapra ja hästikorraldatud sõjaväega. Rooma sõjavägi koosnes kodanikest, sest iga Rooma kodanik oli sunnitud teenima sõjaväes kuni 46. eluaastani, kuid Rooma armee peamise osa moodustasid siiski raskelt- relvastatud jalavägi . Jalaväelased olid relvastatud lühikeste kaheteraliste mõõkadega ja pikkade viskeodadega. Algul püüti vaenlast tabada odaga, millele järgnes võitlus mõõgaga. Kaitseabinõudeks olid kilp, kiiver ja raudrüü, mille ülesandeks oli rinna kaitsmine. Kuid piiramise korral tarvitasid roomlased mitmesuguseid sõjamasinaid.
hiilguses 4.-1. sajandil ekr. Nees on kaks väga erinevat ajajärku, aga samas leiab ka mõned sarnasused. Klassikalise perioodi ajal olid kreeklaste levikualaks Balkani poolsaar, kolooniad olid neil ka Vahemere ja Musta mere ääres. Hellenismiperioodil lisandusid elukohaks Süüria, Egiptus, Väike-Aasi ja Palestiina.Hellenismiperioodil kreeklaste alad suurenesid, sest neil oli maailmakuulus valitseja Aleksander Suur. Kui klassikalisel ajajärgul koosnes sõjavägi kodanikest, siis hellenismi ajal teenisid sõjaväes juba palgasõdurid. Kuna palgasõdurid tegelesid pidevalt õppuste ja oskuste arendamisega, olid ka sõjalised saavutused paremad. Klassikalise kultuuriperioodi algul hakkasid tekkima linnriigid. Hellenismiperioodil linnad aina kasvasid ja muutusid rahvarohketeks, kuid need ei olnud enam linnriigig - hakkasid tekkima ühtsem Kreeka riik. Kreeka klassikalise ajajärgu filosoofid panid suurt rõhku küsimusele, millised
ja riigi uus valitseja Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr) makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada ebaõnnestus. OIuline muutus oli aset leidnud ka sõjavaekorralduses. Sõjavägi ei koosnenud enam riiki kaitsvatest kodanikest, vaid mitmelt poolt värvatud palgasõduritest. Paljudes kohtades elasid need linnast väljas omaette sõjaväeasulas. Kodakondsusel polnud ei riigielu ega riigikaitse korraldamisel enam tähtsust. Hellenistlik kultuur edenes suurel määral tänu valitsejate soosingule. Eriti paistsid selle poolest silma Egiptuse kuningad. Aleksandriasse rajati muusade (Apollonit saatvate ja kultuuri kaitsvate haldjate) tempel - Museion - millest sai suur riiklikult ülalpeetav kultuuri- ja teaduskeskus.
Millised muudatused toimusid hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: 1.riigikorraldus- *kujunes kolm hellenistlikku riiki: Egiptus, kus valitsesid ptolemaiose-nimelised kuningad; Seleukiidide riik, kus valitseti Seleukiidide dünastia järgi, riigi tuumikalaks kujunes Süüria; Makedoonia, kus riikide omavahelised suhted olid vaenulikud *linnriigid jäid püsima, kuid olid nüüd vähem sõltumatud; allusid suurriikide valitsejatele 2.sõjaväekorraldus- *sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest *armee oli professionaalsem *tõusis ratsaväe tähtsus *hakati kasutama sõjaelevante *sõjatehnika arenes: kiviheitemasin, piiramistorn, sõjalaevad kiiremad ja suuremad 3.kirjandus- *luule oli tähtsal kohal *poeedid pöörasid tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile(teaduslikule haritusele) *luule eesmärk oli arutleda phiskonna probleemide üle 4.teater- *sügavamõttelised tragöödiad ei pakkunud enam huvi, eelistati komöödiaid
II Babüloonia, Süüria, Pärsia Seleukiidid III Makedoonia, k.a. Kreeka linnriigid Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed valdused muutusid Rooma provintsideks. Muutused Hellenismiperioodil. 1.Riigi- ja ühiskonnakorralduses linnriigid kaotasid sõltumatuse, allumine suurriikide ees olevale piiramatu võimuga monarhile. Levisid idamaised kombed. Valitseja jumalikustamine. Talupoja allutatud seisund. 2.Sõjaväekorralduses ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid palgasõduritest. Armee professionaalsus tõusis. Ratsaväe osatähtsuse tõus. Idamaade eeskujul sõjaelevantide kasutamine. Sõjalaevade, sõjatehnika täiustumine. 3. Kirjanduses silmapaistvaim zanr luule, viljeleti elegantset stiili. Meelelahutuslik eesmärk. 4. Teater eelistati komöödiaid, argielutemaatika, huvi poliitika vastu kadus. 5. Filosoofia muutunud ühiskond muutis ka inimese mõttemaailma. Peamiseks arutlusteemaks tõusis hingerahu, vabanemine muredest ja
olukorda. Kuid aristokraatidele ei olnud see meeltmööda ning tahtsid türanni võimult kukutada. See põhjustas riigis ebastabiilsust. Üks tuntumaid Ateena türanne oli Peisistratos . Aristokaatia on valitsemisvorm, kus türannia puudus ning oli stabiilne kord. See oli tänu vanadest ning elukogenud meestest koosnev geruusia, kes jagasid võimu kahe kuningaga ning võtsid vastu, erinevalt demokraatias võimutsevatest ebakompetentsetest kodanikest, adekvaatseid ning asjakohaseid otsuseid. Sparta oli klassikaline aristokraatlik linnriik. Erinevalt Ateenast ei saanud spartiaadid ise küsimusi püstitada, vaid pidid läbiarutama ning hääletama, kas poolt või vastu, nõukogu poolt püstitatud küsimusele. Seega rahvas sai erinevalt demokraatlikust ühiskonnast valitsemises vähe osaleda ning palju ühiskonna probleeme jäi lahendamata. Kummaski valitsemisvormis on omad head ja vead. Kui oleks olnud võimalik võtta
hellenistlikku riiki: Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia. Linnriigid püsisid ka hellenismiperioodil, kuid need polnud enam sõltumatud nagu varem, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Hellenistlike suurriikide eesotsas seisis peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarhid. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased , kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldustest. Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Idamaale rännanud kreeklased asusid sageli sealsetesse vanadesse linnadesse, kuid rajasid tihti ka uusi asulaid. Paljudest said erakordselt rikkad ja rahvarohked linnad. Kõige tähtsam neist oli Aleksandria, millest kujunes Vahemere maade suurim linn. Kuulsad olid ka Antiookia Süürias ja paljud teised. Vahemere idaranniku linnade välisilme, arhitektuur ja elulaad muutusid kreekapäraseks
päritolu monarhid. Oma lähemad nõuandjad ja abilised valisid kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud. Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest. Hellenistliku Egiptuse kuningad hakkasid oma alluvatelt nõudma, et neid sealse muistse tava kohaselt jumalana austataks. Oluliselt muutus ka sõjaväekorraldus. Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, sest Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud. Palgaväe kasutamisega kasvas sõjaväe professionaalsus. Varemates kreeklaste vägedes oli suur tähtsus jalaväel, nüüd aga tõusis jalameestest faalanksi kõrval ka ratsaväe tähtsus. Idamaade eeskujul hakati kasutama ka sõjaelevante. Linnade vallutamise jaoks oli vaja arendada sõjatehnikat, näiteks ehitati kiviheitemasinaid ja piiramistorne.
KODANIKUST ALGAB RIIK ARUTLUS User [Pick the date] Kodanikust algab riik Riik saab alguse Eesti Vabariigi kodanikust. Kodanik on isik, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodakondsus on õiguslik side inimese ning riigi vahel. Kodanikel on eeliseid, õiguseid ja ka kohustused oma riigi ees ning ka vastupidi. Põhiseaduse paragrahv 1 alusel on Eesti Vabariigi kõrgeima võimu kandjaks rahvas. Mis aga päriselt tähendab, et kodanikust algab riik? Heaks kodanikuks ei sünnita vaid kodanikuks kasvatakse. Inimese kodanikuks saamine saab alguse kodusest kasvatusest. Sealt edasi lasteaias ja koolis. Minu arvates on riigi püsima jäämiseks vajalik see, et igal kodanik tunneks huvi oma riigi ajaloo ja kultuuri vastu. Meile on antud võimalus õppida koolis emakeeles, Eesti ajalugu ja kultuuri, noored peaksid selle üle uhked olema ja sellest kõik võtma. Kuna praegused noor...
KAEBUS Kellele: Kaitsepolitsei aadressiga PÄRNU MNT 139, TALLINN Kellelt: kaebaja esindaja [...] aadressiga [...] Kebaja: sm. Tsäbovõitra Vastustaja: kodanik Tofelmann Kaebuse sisu Seltsimees Tsäbovõitra ehk kaebaja arvab, et kodanik Tofelmann rikkub teiste kodanikke õigused ning propogandeerib ebateadust. Kaebaja Tsäbovõitra sõnadelt kodanik Tofelmann väidab, et ta saab leida musta augu ja saavutades usaldust kodanikest sundib neid kasutada mustad augud elektri asemel. Koos sellega, kaebaja Tsäbovõitra kinnitab, et kodanik Tofelmann kavatseb keelata naistepäeva. Olukorra põhjendus Kaebaja Tsäbovõitra väidab, et kodanik Tofelmann sundis teda ning teisi kodanikke loobuda elektrist ja kasutada mustad augud eneergiaallikana. Põhjus, miks nii palju kodanikke on loobunud elekrieneergiast on see, et kodaniku Tofelmann sõnadelt mustad augud on palju
Peale Aleksandri surma lagunes enneolematu impeerium väepealike vahel puhkenud sõdade tõttu laiali ning tekkisid kolm riiki: Egiptus; Babüloonia, Süüria ning Pärsia; Makedoonia. Hellenismiajastul toimusid mitmed suuremad ja väiksemad muutused pea igas eluvallas. Varem iseseisvad linnriigid kaotasid sõltumatuse ning hakkasid alluma suurriigi eesotsas olevale monarhile; samuti sattusid talupojad suure surumise alla. Sõjavägi ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid need asendati palgasõduritega. Selle tõttu tõusis armeede professionaalsus märgatavalt, samuti tõusis ratsaväe osatähtsus. Täiustati ning arendati edasi ka sõjatehnikat. Hellenismiajastu mõjutas ka kultuuri ning religiooni. Filosoofias hakati arutlema selle üle, kuidas saavutada hingerahu ning olla õnnelik. Kirjanduses tõusis tähtsaimale kohale luule ning teatrites eelistati üha rohkem komöödiaid ning huvi poliitika vastu vähenes
- Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist 13. Kuidas muutus sõjaväe korraldus üleminekuga vabariigist keisririigiks? - Sõjaväes pidid teenima kõik õigustega Rooma kodanikud 17 - 46 a. vanuseni. Kõige rikkam klass oli kohustatud teenima ratsaväes (600 meest), keskklass moodustas jalaväe (5400 meest) ja alamklass - abiväe (3000 meest). 14. Kuidas nimetati ja mitmest mehest koosnes Rooma sõjaväe peamine üksus? - Sõjavägi koosnes kodanikest - peamiselt vabadest talupoegadest - alates 17. eluaastast. Sõjaväe põhiüksuseks oli leegion. Vabariigi alguses oli 2 leegionit a´ 4500 meest, kus lisaks 3000 raskerelvastuses jalaväelasele lisandus veel 1200 kergerelvastuses jalaväelast ja 300 ratsanikku. 15. Rooma seadusandlus sai alguse 12 tahvli seadusest.
II Babüloonia, Süüria, Pärsia Seleukiidid III Makedoonia, k.a. Kreeka linnriigid Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed valdused muutusid Rooma provintsideks. Muutused Hellenismiperioodil 1.Riigi- ja ühiskonnakorralduses linnriigid kaotasid sõltumatuse, allumine suurriikide ees olevale piiramatu võimuga monarhile. Levisid idamaised kombed. Valitseja jumalikustamine. Talupoja allutatud seisund. 2.Sõjaväekorralduses ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid palgasõduritest. Armee professionaalsus tõusis. Ratsaväe osatähtsuse tõus. Idamaade eeskujul sõjuelevantide kasutamine. Sõjalaevade, sõjatehnika täiustumine. 3.Kirjanduses silmapaistvaim zanr luule, viljeleti elegantset stiili. Meelelahutuslik eesmärk. 4.Teater eelistati komöödiaid, argielutemaatika, huvi poliitika vastu kadus. 5.Filosoofia muutunud ühiskond muutis ka inimese mõttemaailma. Peamiseks arutlus-
Kodanikualgatused kujundavad riigi ja kodukandi nägu, kuid tugeva kodanikuühiskonna tekkimiseks peavad riik ja kodanikud koostööd tegema. Ma arvan, et kodanikena ei pea me osalema kõigil võimalikel üritustel ja rahvaalgatustel, kuid valimistel oma hääle andmine peaks küll kõigi jaoks aukohus olema. Hääletades saame avaldada oma arvamust ning riigi etteotsa jõuavad need, kes on saavutanud rahva poolehoiu. Parim näide selle kohta, et kodanikest algab riik on meie endi ajalugu. Erinevad kodanikualgatused nagu laulukoorid, erinevad kirjandusseltsid ning karskus- ja haridusseltsid soodustasid meie riigimeeste kasvamist ja julgustasid neid tegudeni, mille tulemuseks oli meie oma Eesti Vabariik.
liikmed loositi füülide poolt üles seadtud kandidaatide hulgast. Nõukogu tööd juhtisid omakorda 50 prütaani. (kes olid loositud). Riigiametnikud, kes rahva otsused reaalselt ellu viisid komplekteeriti samuti loosi teel. Hääletamise teel valiti ainult kümme strateegi. Igal aastal seati ametisse 6000 kohtunikku. Ateena demokraatia põhines seega kodanike otsesel osalemisel riigi valitsemises kodanikud ja metoigid: Kodanikest juba rääkisin, aga Ateenas elasid ka metoigid ehk võõramaalased. Metoigid pidid maksma regulaarset maksu ja teenima kodanikega võrdsetel alustel Ateena sõjaväes. Poliitilisi õiguseid neil polnud, kuid elu ja vara oli Ateena seadustega kaitstud. Kuna neil puudus õigus omada Atkas kinnisvara, tegelesid nad peamiselt kaubanduse ja käsitööga või otsisisid juhuslikke tööotsi. Neid oli nii rikkad kui vaeseid. Peloponnesose sõda
Polised jagunesid: Aristokraatlikud polised, kus vim oli rikaste ja suursuguste k es. (Sparta ja Korintos). Demokraatlikud polised, riigijuhtimises osales kogu kodanikkond demos kratos. (Ateena) Kreeka ühiskond koosnes: Kodanikud: *Talupojad (enamik kodanikest) jukad ja vaesed *K sitl ised pidasid v ikesi tk odasid, hankisid elatist enda ja pereliikmete tg a; üsna madal sotisaalne positsioon. *Aristokraadid ühiskonna rikkam ja mjukam osa, suurmaaomanikud, kes kasutasid orjade ja sltlaste tjudu. Mittekodanikud: *Naised
(kapiteelid keerukamad), ilmalikud hooned. Riigikorraldus Demokraatia, polised, Piiramatu võimuga monarh, rahvakoosolekud, nõukogu, jumalikustamine, talupojad sõjavägi koosnes kodanikest, kes allutatud seisundis, linnad muretsesid ise endale varustuse, omavalitsus, sõjavägi koosnes türannide võimuhaaramised. palgasõduritest. Religioon Kindlad jumalad, Olümpose Segunemine e sünkreteism, uued mägi, templite massiline ehitamine, idamaised jumalad, taevakehade
püsis hellenistlikus maailmas tähtsama filosoofiakeskusena. Hellenismiajastul hakkas kodanike otsustusõigus vähenema. Suuremad riigid hakkasid valitsema linnriike. Seega linnriigi tähtsus hakkas ka vähenema. Riiki juhtis ja tähtsamaid asju otsustas monarh. Linnades tegutsesid linnanõukogus, kus igal aastal valiti riigiametnike. Kuid mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Samuti muutus ka sõjaväekorraldus. See ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Ja üleüldse kaotas kodakondsus oma tähtsuse. Ning tekkis maailmakodanik. Ühesõnaga hellenismiajastul muutus nii paljugi. Mitmed asjad kaotasid oma tähtsuse. Vanad linnad kaotasid oma tähtsuse. Ja tekkisid uuemad tähtsamad linnad. Vallutusi oli palju. Ning kreeka kultuur levis väljapoole Kreekat. Suurriiki juhtis monarh, kes olid kreeka-makedoonia päritoluga.
anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted Pheidias- Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur Pindaros-Vana-Kreeka aristokraat ja suurim lüürik Myron- kreeka kujur ja pronksivalaja Sappho-Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, Aischylos-vanakreeka tragöödiakirjanik Museion-muusade tempel Parthenon- tempel Oresteia- Aischylose II triloogia Bulee -Vana-Kreeka poliste kõrgeim valitsusorgan, mis koosnes valitud kodanikest. Filosoof-võttis kasutusele Pythagoras Termopüülide lahing-480a eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Maratoni lahing 490 e.Kr-kreeklased võidavad Chaironeia lahing- makedoonlased,kreeklased,338 eKr. Kreeklased lüüs, Demosthenes pagendati. Polykleitos- kreeka kujur.keha dünaamiline tugijalg. Doryphoros, Odakandja Imed:Cheopsi püramiid Egiptuses,Semiramise rippaiad Babülonis,Artemise tempel
Kaitsejõud on ka piirivalve, politsei ja päästeteenistus. Noorkotkad ja kodutütred. Need alluvad presidendile ja tema otseseks alluvaks ob kaitseväe ülemjuhataja. Kaitsepolitsei on eraldiseisev üksus, mis tegeleb riigisaladuste kaitse ja luurega. Erakonnad ehk parteid Need on kindla liikmeskonna, programmi, struktuuri ja ideoloogiaga organisatsioonid Kõik inimesed võivad kuuluda ja luua parteisid Erakondadesse kuulub 5% täiskasvanud EV kodanikest Vasakparteisid iseloomustab sotsiaalne õigus. Riigi ülesandeks on võimalikult suur toetus. Paremparteisid iseloomustab moto: inimene peab ise oma eluga toime tulema Reformierakond Isamaa ja Respublika Liit Kristlikud Demokraadid Keskerakond Rahvaliit Sotsiaaldemokraadid Vasakpartei Ametiühingud Poliitikat kujundavad ka ametiühingud. Nendeg peetakse läbirääkimisi tööalastes küsimustes (palk, tööaeg, ohutus, sotsiaalkindlustus).
Esiteks pidi kodanikel olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjae otsustamisest rahvakoosolekute või senati tööst. Teiseks pidid kodanikud riikid juhtdes suutma ka riigi kaitse eest hoolitseda, misomakorda tähendas, et riigi sõjaväe tuumiku pidid moodustama väeteenistusse tulnud kodanikud. Vabariigi aluseid õõnestas ka väepealik Mariuse sõjaväereform 2. Ja 1. Sajandi vahetusel eKr. Et sõjaväe tavapärane komplekteerimine isikliku varustusega teenistusse tulevaist Rooma kodanikest ja Itaalia talupoegadest muutus üha raskemaks, hakkas Marius värbama proletaare palgalisteks sõduriteks. Kodusõjad ja vabariigi lõpp Mariuse refomile järgnenud aastakümnetel kerkis Roomas esile mitu ustavatest sõjameestest toetatud väejuhti, kes soovisid riigis võimupoitsiooni ja olid valmis selle nimel üksteise vastu relvi kasutama. Algul võistlesid omavahel Marius, kes otsis Rooma linna tuge eelkõige rahvakoosolekult, ja rohkem senaatoritele toetuv Sulla
oma sõna maksma panna. Põhja-Korea siseriiklik olukord on ehe näide tänapäevase vaimu ja võimu võitluse agressiivsusest ja selle olemasolust. Selline riik ei kesta arvatavasti igavesti. Mitte ainult tänapäeval ei esine agressiivseid vaimu ja võimu võitluseid, sellised olukordi on olemas olnud ka ajaloos. Minevikus on ette tulnud situatsioone, kus riik ja rahvas on oma suhetega tugevasti pahuksis. See juhtub vaid siis, kui riik ei kasuta oma võimu õigesti ja ei hooli kodanikest. Selline verine riigi ja rahva konflikt toimus 18. sajandil Prantsusmaa revolutsiooni ajal. Valitsus oli rahva vastu ülimalt karm. Aastaga giljotineeriti umbes 40 000 kodanikku. Inimesed hakkas mässama ja näitasid, kes on tegelik peremees. Kukutati valitsuse liikmed, kes kõik seejärel giljotineeriti. Selline käitumine rahva kui ka valitsuse poolt näitas seda, et vaimu ja võimu võitlus saab olla vägagi verine ja mõlemapoolne.
aastat ja enam) ja madalama haridustasemega (92% kesk- ja põhiharidusega) kodakondsuseta isikud. Arvestamata on isikud, kes keeldusid sissetulekut avaldamast või ei osanud seda määrata. Neid oli valimis 29%: 27% eestlastest ja kolmandik mitte-eestlastest. HINNANGUD MAJANDUSLIKULE OLUKORRALE: DISKRIMINEERIMINE VÕI SOTSIALISEERUMISE RASKUSED? Pere majanduslikku olukorda hinnatakse erinevalt. Eestlaste ja Eesti kodanikest mitteeestlaste hinnangud on suhteliselt positiivsed. Eestlastest hindavad oma seisundit vähemalt heaks 39% ning Eesti kodanikest mitte-eestlastest 44%. Kolmandik kodakondsuseta isikuid on samal arvamusel. Kuid Venemaa kodanike puhul peab oma pere olukorda pigem heaks vaid 17% vastanuist, väga heaks ei hinda seda ükski selle rühma esindaja. Hinnangud sõltuvad TP tasemest, järgides sissetulekute jaotumise kõverat. Mitte-eestlastest tervikuna hindab oma pere seisundit vähemalt heaks 34% .
Vana Kreekas kehtestati demokraatia Cleisthenes'i poolt vastava reformiga aastatel 508 507 eKr. Sõna ,,demokraatia" tähendab rahvavalitsust ning pärineb Antiik Kreekast. Demokraatia kujunemine kulgeb erinevates maades erinevalt, kuid sellele vaatamata on demokraatia põhijooned ühesugused. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet : konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Antud arutluses annan ülevaate Kreeka kodanikest, Sparta riigi valitsemisest, naiste ja meeste erinevustest, nende õigustest, polistest ning valitsemisvormidest. Samuti otsin vastust ka küsimusele kas Vana-Kreekas oli demokraatlik ng ühiskond? Kreeka ühiskonnas erinesid naised meestest väga mitmel erineval põhjusel ning neil olid ka erinevad õigused, kuna naistel praktiliselt puudusid kodanikuõigused ning iseseisvus ka muus elus. Nimelt tegelesid mehed põllunduse, küttmise ning purjetamisega ning meelelahutuseks
Ta ei oleks pidanud vastutama mitte ühegi oma saarel korda saadetud teo eest. Tema oli saarel peremees, ning otsustas, mis on hea ja mis halb. Kangelasest seikleja otsustas mingil hetkel uusi sidemeid luua, ta päästis ühe hukule määratud mehe elu. Nüüd pidi Crusoe arvestama päästetud mehe soovide ja tahtmistega, mida ta ilmselgelt ka tegi. Ühiskonnas olles peab inimene arvestama teiste heaoluga, ta sõltub ennast ümbritsevatest kodanikest. Crusoe ei sõltunud saarel olles ei kellestki, vähemalt esialgu mitte. Hiljem pidi ta arvestama ka teiste inimestega, kelle ta oli surmasuust päästnud. Peamiselt sõltus Crusoe iseenda vajadustest. Ta oli sunnitud õppima, arenema, töötama ja treenima, et seista silmitsi saarel valitsevate ohtudega. Otsus jäi aga tema langetada, kas teha kõva tööd, või surra üksinduses. Olen veendunud, et Crusoe tundis ennast palju vabamana, kui ta oli poisikene
Miks ja millist riiki ma tahaksin? Selge, et enamus Eesti kodanikest ei soovi sellist riiki, kus ilgutakse püsiväärtuste üle, kus igaüks, alates juba riigikogust, mõtleb ainult iseenda heaolu ja rikkuse peale, kus sõidetakse surnuks kaaskodanikke ja piinatakse lapsi ja loomi ja tehakse kõike muud sellist. Mina tahaksin riiki, mis on tubli ja töökas riik, kus hinnatakse ausust, õiglust ja inimlikkust, kus armastakse oma kodu ja kodakondseid. Siinkohal tooksin välja mõned märksõnad, milline võiks olla riik, mida mina tahan või millises
avalikkusele täiesti tundmatu. (FSB Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus; FSB = KGB) Samal ajal pingestus taas olukord Põhja-Kaukaasias. Tsetseenide sissetung Dagestani ning salapärastel asjaoludel toimunud ohvriterohked plahvatused Moskva elumajades andsid ajendi föderaalvägede uueks sissetungiks Tsetseeniasse 1999. a. sügisel. Kui esimese Tsetseenia sõja ajal (1994-1996) oli Vene ühiskond suuresti sõjategevuse vastu, siis 1999. a. sügisel pooldas üle ¾ Vene kodanikest jõu kasutamist Tsetseenias. Sõjahüsteeria taustal kogus ootamatult populaarsust peaminister Putin, kelle toetatud valimisblokki ,,Ühtsus" saatis 1999. a. detsembris peetud Riigiduuma valimistel suur edu. See mõjutas president Jeltsinit teatama 31. XII 1999. a. oma võimult tagasiastumist, millega ta soovis kindlustada ka oma perekonna puutumatuse. Riigipea kohustused anti Putinile. 2000. a. märtsis valitigi Putin (47a.) Venemaa presidendiks. Ta kuulutas oma
keel. KUIDAS JAGATI ALEKSANDER SUURE IMPEERIUM PEALE TEMA SURMA TOIMUNUD KODUSÕDASID? 1) Egiptus 2) nn Seleukeedide riik 3) Makedoonia MILLISED MUUDATUSED LEIDSID ASET KREEKAS HELLENISMIPERIOODIL JÄRGMISTES VALDKONDADES? Riigikorralduses: Linnriigid püsisid , kuid need polnud enam sõltumatud nagu varem, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Suurriikide eesotsas seisid peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monahrid. Sõjaväekorralduses: Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud. Kirjanduses: Silmapaistvaks zanriks muutus luule, selle eesmärk oli valitsejatele meelelahutust pakkuda. Teatris eelistati komöödiadi, tunti huvi pigem eraelu, kui ühiskonna ja poliitika vastu Filosoofias: Keskendutakse rohkem inimese, kui üksikisikute probleemidele Teaduses: Spetsialiseeriti mitmetesse teadusharudesse
maavanem,ametisse kinnitab vabariigi valitsus Teema 14: Eesti kohtusüsteem 1. Kirjelda Eesti kohtusüsteemi (astmed, kohtute nimetused) I Maa ja linna kohtud, II Ringkonnakohus, III Riigikodus Teema 15: Riigikaitse ja julgeolek 1. Kes on riigikaitse kõrgeim juht Eesti Vabariigis? President 2. Kes korraldavad Eesti riigikaitset? Kaitsevägi 3. Mis on kaitseliit, mis kaitsevägi? Kaitsevägi on eesti relvajõud, mis koosneb ajateenistusse kutsutud kodanikest, kaitseliit on vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon. 4. Mis on riigikaitse eesmärgid? Tagada riigi kaitse võimaliku kallaletungi korral, kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine, uurida kuritegusid, mis ohustavad eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut. 5. Kuidas toimub Eestis ajateenistus (kes, kui vanalt, kui kaua jne)? Eesti kodanikud, 8-11 kuud, 18-27 aastased kodanikud.
esivanemate austamist ning riigi ja perekonna ees kohusetäitmist. Vabariigi ajal sai võimukandjaks 2 valitava võimuga konsulit, kelle põhiülesandeks oli sõjaväge juhatada. Riigi eesotsa jäi ka senat, kelle kätte olid koondunud kõik tähtsamad riigivalitsemisalad: välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad. Selleks ajaks olid patriitside ja plebeide vahelised suhted muutunud väga pingelisteks ja vaenulikeks. Kuna aga suurem osa Rooma vabariigi kodanikest olid plebeid, ja seega ka moodustas suurema osa sõjaväest, oli patriitsidel väga raske plebeide nõudmistele vastu seista. Kõigepealt said plebeid õiguse valida endi seast oma huvide kaitseks eraldi ametnikud rahvatribuunid. Plebeid nõudsid ka seaduste kirjapanemist, mis viis 450. aastal eKr Rooma esimese seadustekogu avaldamiseni 12 tahvli seadused. 370dal aastal võeti vastu uus seadus, mis lubas plebeide valimist konsuliks
Rooma ja Krataago pidasid 3 sõda mis on tuntud Puunia sõdadena. Samal ajal kui Rooma võitles Kartaagiga suurendas ta oma võimu ja valdusi ka ida suunas. 146. aastal liitsid roomlased pärast mitmeid oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. 133. aastal pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Väike-Aasia roomlastele. Rooma oli tõusnud ülekaalukalt tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas. · Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 aastat eKr Seni kodanikest koosnenud vägi aendati elukutselise palgaväega. Algasid kodusõjad sõdurite hulgas populaarse väepealike vahel. Peagi tõusid võimsamate riigimeeste ja väepealikena esile Pompeius ja Caesar, kes sõlmisid liidu riigi ühiseks juhtimiseks. 49. aastal eKr Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Otsustav lahing toimus aasta hiljem Kreekas, Pompeius sa lüüa, põgenes kuid tapeti. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks. Kuid suur osa Rooma aristokraatiast polnud ainuvalitsejaga rahul. 44
1. Armee- vabariigi algusaegne kodanikest ja liitlastest koosnev vägi asendus hilise vabariigi ajal elukutselise palgaväega. Armeed kutsuti leegioniks, sõdureid leegionärideks. Reas minemisel ei moodustatud faalankseid nagu see oli varem. Äärest katsid kolonne ratsaväelased. Konsul- neid oli kaks, olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ül oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Ametit peeti väga auväärseks, kuhu valiti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Rahvatribuun- arvult10 pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Idaprovintsid- kuulus Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus. Olid kõrge kultuuri...
lugejaskonda, mille tõttu kaasneb infotühjus faktides ja mitte midagi ütlevad fotod. Kas tõesti on vaja soliidsel ajalehel muutuda "kollaseks" ning muretseda nii palju lugejate tähelepanu pärast? Peamiselt siiski avaldatakse lugusid mis pakuvad ühiskonnale kõneainet. Oluliseks peetakse ka ajakirjanduses jutte kuhu on kaasatud mõni tuntud ja jõukas kaaskodanik. Vähe räägitakse meie endi seas eksisteerivatest kodanikest, rohkem aga suurettevõtetest ning "ühiskonna koorekihist". Eesti meedial on tänapäeval väga suur mõjuvõim. Meediaväljaannetel on võime mõjutada uskumusi, väärtusi, sotsiaalseid suhteid ja -identiteete. Tänapäeva ajakirjanduse keelekasutus on lubamatu, sest väga palju kasutatakse ajakirjanike poolt kõnekeelseid väljendeid ning kohata võib ka slängisõnu. Ma leian, et tuleks silmas pidada, eelkõige avalikes väljaannetes, keele korrektsust ja puhtust. Kuna
Kolmandate arvates tugevdab massimeedia olemasolevaid hoiakuid. Passiivseid kodanikke jätab ka kampaania ükskõikseks ja väidavad, et internet ei ole kaasa toonud hääletusaktiivsuse tõusu. Vastupidist trendi näitavad aga tänavused kohalike omavalitsuste valimised, kus interneti teel käis kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletamas 60,3 protsenti valijate üldarvust, sh E-hääletajate osakaal kõikidest valimisõiguslikest kodanikest oli 9,5% . 2005. a. kohalikest valimistest võttis osa 47,4 protsenti valijaist ning E- hääletajate osakaal oli kõigest 0,9%. E- hääletamise eesmärgiks oli anda valijaile hääletamiseks lisavõimalus, tõstes seeläbi valimisaktiivsust ja hääletamise mugavust, loodud oli seadusandlik baas E-hääletamise võimaldamiseks (www.vvk.ee ). 4.3 Otsuse tegemise hetk: on seotud nii grupikuuluvuse kui massimeedia tegevusega. Mõjutavad isiklik kogemus, valimiskampaaniad ja pikaajalises
annaabi.ee 
