loodusteaduslikule ettevalmistusele. Daniel Defoe Euroopa romaani esiisa. avaldas palju publitsistikat, kasutas pseudonüümi. Romaaniloomingu osa väike, kirjutas u 400 bibliograafiat. Suurelt jaolt moodustavad need publitsistika, esikohal asuvad ilukirjanduslikud teosed. Pärast 1685.a mässu Inglismaal põgenes ta välismaale. Oli ajalele Review väljaanja. Defoe sattus poliitilise tegevusega vanglasse. Defoe ei kirjutanud ainult Robinson Crusoe't. Tema teistest teostest on kõige olulisem ,,Moll Flamders"- kelmiromaan. Selles teoses tuleb välja ka üks valgustusteema pahempidipöörduv romaan. Osutus sellele, et ühiskonna põhjakiht ei ole ära teeninud sellist üleüldist põlgust, mida nende suhtes rakendatakse. Sealt kasvab välja pahempidipöörduv romaan, kus üheks ideeks on see, et n-ö kelm ei ole hakanud kelmiks või suliks enda algatusel , vaid vajadusest end elatada.
Siiski seostatakse Defoed Cruseoga. Daniel Defoe ja Swift on ka lisaks üsna mahukas publitsist. Tegelikult on ta mahukas autor. Swift ja Defoe on mõlemad seotud poliitikaga. Defoe on oma tegevusega sattunud isegi vanglasse. Oli poliitiliselt seotud mitmete jõududega jne. Tema pärand on kuskil 300-400 nimetust. Suurelt jaolt moodustavad need publitsistika, aga esikojhal asuvad siiski ilukirjanduslikud teosed. Defoe ei ole siiski kirjutanud ainult Robinson Cruseo-t. Tema teistest teostest on kõige olulisem ,,Moll Flamders"- kelmiromaan. Selles teoses tuleb välja ka üks valgustusteema pahempidipöörduv romaan. Osutus sellele, et ühiskonna põhjakiht ei ole ära teeninud sellist üleüldist põlgust, mida nende suhtes rakendatakse. Sealt kasvab välja pahempidipöörduv romaan, kus üheks põhiteesiks on see, et nö kelm ei ole hakanud kelmiks või suliks enda algatusel , vaid vajadusest end elatada
See oli jõuakale inimesele juba kättesaadav. See aitas informatsiooni levikule oluliselt kaasa. Hakkasid tekkima ajakirjad. 1711 kaks inglise härrasmeest hakkasid välja andma ajakirja The Tatler. See paistis silma ka selle poolest, et selles hakati trükkima lisaks muule materjalile kirjanduslikke arvustusi. Seega see oli ka kirjandusajakirja sünd. Sajandi lõpul tulid puhtad kirjandusajakirjad. 18. saj hakkas ilukirjanduse mass korraga kasvama. Ei saa öelda, et kirjandus oli ainult aristokraatide privileeg, kuid töötas aristokraatide käe all. 18. saj näeb veel ühe huvitava nähtuse tekkimist romaan. Meie mõistes. Romaanilaadseid teoseid kirjutatu juba ka varem. Euroopa juhtivaks maaks oli tõusnud Inglismaa. Tol ajal oli juhtiv zanr luule. Tänapäeval on see romaan. Populaarne zanr oli draama, see oli kõige dremokaatlikum, seda käisid kõik vaatamas. Milline oli 18.saj romaan? Esmalt hakkasid seda looma inglise kirjanikud. Mille pinnal see tekkis
leidmise viis. Alustame kahest lihtsamast näitest ja lõpetame ühe komplitseeritumaga. Kujutage endale ette arhitekti poolt kavandatud kolledi põhiplaani (vt. Joonis 1.3.) Kooli hooned asuvad kenasti sümmeetriliselt heksaeedri vastastikustes paralleelsetes külgedes. Maastikuarhitekt on kujundanud siseõue, rajanud selle keskele purskkaevu ning ühendanud kõik õppekorpused (A, B, C, D) krundi põhiplaani järgivate teeradadega. Kõik see on silmaga ilus vaadata. Ainult et arhitekt unustas ühe olulise momendi. Inimeste (sealhulgas õpilaste) üheks paljudest eesmärkidest on jõuda sinna, kuhu nad tahavad jõuda võimaliku väikseima jõupingutusega. Paljud õpilastest avastavad varsti, et lühim tee korpusest A korpusesse C ei lähe mitte heksaeedri külgi pidi vaid otse. Mis tähendab, et külvatud ja hooldatud muru sisse tallatakse õige pea inetud pruunid kaootilised teerajad. Võimalikeks lahendusvariantideks oleks keelusiltide
pärimisõigust. Kui kõik need väited on selgelt esitatud, nagu ma arvan, et nad on, siis pole võimalik, et tänased maapealsed valitsejad võiksid saada mingitki kasu või tuletada väikseimatki õigustust sellest, mida peetakse kogu võimu allikaks -- Aadama isiklikust omandiõigusest ja isalikust kohtumõistmisest.2 Järelikult see, kes ei nõustu väidetega, et kogu valitsemiskord [Government]maailmas tuleneb ainult jõust ja vägivallast ning et inimesed elavad üksteisega koos üksnes metselajate reeglite järgi, kus võim on kõige tugevama käes, luues niimoodi tingimused lakkamatuks korratuseks ja kurjuseks, rahutusteks,mässuks ja vastuhakuks (asjadeks, mille vastu sellise seisukoha järgijad nii valjult protestivad)--see peab paratamatult leidma teistsuguse alguse valitsemiskorrale, teistsuguse päritolu poliitilisele võimule, ning
Erinevad hüved : tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus- stoikud ütlesid , et need pole tõelised hüved, sest neid võib kasutada valedel eesmärkidel, järelikult pole loomu poolest hüved. Voorused on seesmiselt head. Õnn tähendab kindlust hüve omamisel. Epikuurlaste vastus Probleem : kas vooruslik rattale tõmmatud inimene on õnnelik? Nad ütlevad, et ilma naudinguta ei saa me õnnest rääkida. Ainus tõeline hüve ongi nauding. Õnn on eriline naudingutunne ataraxia me oleme vabad igasugusest valust ja vaimsest rahutusest. Ataraxia on mõõdetamatu suurus . See kas on või seda pole. Selline seisund saavutatakse vooruse läbi, eeldab : häid sõpru ; ihade ja ootsute piiramist, et vältida pettumusi. Kas poliitik saab olla õnnelik? Epikuurlaste vastus : õnnelik elu on poliitikast eemal, sõprade ringis. Kokkuvõte mis on õnn? Tavaarusaam õnn on see kui meil on surres kõige rohkem asju.
Stoikud: Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus. Tähtis on õige arusaam sellest, mis on hüve. Tõeline hüve on see, mis on seesmiselt, loomu poolest hea: · tervis, ilu, nauding, tugevus, rikkus, kuulsus ja kõrge sünnipära nende väärtus sõltub kasutamisest. · Seesmiselt on head voorused: õiglus, mõõdukus, julgus Õnn tähendab kindlust hüve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab kindel olla. Järeldus: õnn ja vooruslikkus on kattuvad mõisted. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Õnneliku elu vormid: · riigimehe elu: - Poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks; - Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus; - Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes
Kui Gulliver kaebleb kodumaa poliitilise elu julmuse, kadeduse, kurjuse üle, ei suuda kuningas teda môista ja nimetab neid inimeste omadusi ravimatuteks haigusteks. Kui Gulliver pakub hiiglastele raha, ei taheta seda vastu vôtta, sest raha on üldiselt pôlu all. Gulliver, soovides kuningale meelepärane olla, soovitab kuningal oma vôimu kindlustamiseks püssirohtu kasutada. Talle vastatakse, et sôda vôib pôhjustada üksnes omandiiha, kuid hiiglased on sellest pahest vabad. Kuningas ütleb, et sôda vôib valla päästa vaid ôel geenius, inimsoo vaenlane. Laputamaa Laputamaa asub lendaval saarel st. tal puudub side maaga, on ebamaine, ebaelulune. Laputamaa on teadlste maa, kus tegeldakse niisuguse teadusega, millest ei ole kasu, näiteks projekteeritakse maju, mille ehitamist tleb alustada katusest st. "ôhkuehitamist", päikesekiiri püütakse kurkidest saada, see on vihje keskaja teaduse
Kõik kommentaarid