maailmamängude korraldamist ja 1928.a. Amsterdamis jõudis olümpiale ka naistekergejõustiklased. Esimesed Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934.a Torinos ning sealt alates korraldatakse neid iga nelja aasta tagan. Euroopa karikavõistlustega alustati 1965. ja Euroopa sisemeistrivõistlustega 1970. a, MM-võistluste korraldamiseni jõuti aga alles 1983.aastal. Tartlaste 1909. aasta võistlusest ongi hakatud hiljem lugema Eesti kergejõustiku vanust. 1920. aastal püstitas Aleksander Klumberg kümnevõistluses maailma tippmargi, mida ei kinnitatud, kuna Eesti polnud veel IAAFi liige. Kaks aastat hiljem sai temast aga esimene ametlik maailmarekordimees. 1920.aastal Antwerpeni olümpial võitis maratonijooksja Jüri Lossman juba hõbemedali. Väga edukad olid Eesti kergejõustiklased 1930ndatel, mil Arnold Viiding ja Aleksander Kreek tulid Euroopa meistriteks kuulitõukes.1920. Jüri Lossman võitis Antwerpeni olümpial maratonijooksus hõbemedali kaotades esikoha vaid 12,8 sekundiga
Referaat Mitmevõistlus Eestis Mariann Kask 11.klass 2010 Eesti mitmevõistluse traditsioonidest Eesti kergejõustiku ajaarvamine algab ala komplekssest (jooks, hüpped, heited) ellukutsumisest mitmevõistlusena aastal 1909. Eesti kergejõustiku esimese kümnendi suurkujud olid mitmevõistlejad Johannes Villemson, Anton Ohaka, Bernhard Abrams, Eduard Hiiop, Aleksander Klumberg-Kolmpere. Mitmevõistluse traditsioonid Eestis on tugevad olnud läbi aegade, kus igal ajastul on olnud oma suurkujud- Heino Lipp, Uno Palu, Rein Aun, Heino Tiik jpt. Põhjalikuma ülevaate mitmevõistluse arengust annab Erlend Teemägi koostatud raamat "Eesti mitmevõistlus läbi aegade". Mitmevõistluse juures eraldi tähelepanuvääriv on asjaolu, et alates 1971. aastast on olemas Eesti Televisiooni eestvedamisel alguse saanud noortele mõeldud võistlussari "TV-10 olümpiastarti". Antud
mitmesuguseid mitmevõistlusi noortele vastavalt vanuseklassidele. Eesti kuulsamad kümnevõistlejad on Mikk Joorits, Madis Kallas, Indrek Kaseorg, Valter Külvet, Andrei Nazarov, Erki Nool, Aivo Normak, Kristjan Rahnu, Villu Sepp, Martin Sigus, Sven Simuste, Indrek Turi. Välismaal aga Tomas Dvorak, Lev Lobodin, Jon Arnar Magnusson, Dean Macey, Roman Seberle, Daley Thompson ja teised. Eesti kümnevõistluse legend on aga kindlast Aleksander Klumberg, kes valiti aastal 1925 ,,Spordilehe" poolt Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks. Tema nimel oli kümnevõistluse maailmarekord ja ta oli võitnud pronksmedali Pariisi olümpiamängudel. Hiljem sai ta rahvusvahelise tunnustuse ka Poola olümpiameeskonna treenerina ning mitmete spordiraamatute autorina. Klumberg sündis 17.04.1899 ja suri 10.02.1958. Eesti kergejõustikus on mitmevõistlus alati aukohal olnud. Rahvusvahelisele areenile pääsesid juba düünipoiste esindajad
Hõbemedal Jüri Losman- maraton, Antverpen 1920 Alfred Schmidt- sulgkaalu kolmevõistlus, Antverpen 1920 Alfred Neuland- tõstmine, Pariis 1924 Arnold Luhaäär- tõstmine, Amsterdam 1928 Nikolai Stepulov- poks, Berliin 1936 August Neo- vabamaadlus, Berliin 1936 Pronksmedal Roman Steinberg- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Jaan Kikas- tõstmine, Pariis 1924 Harald Tammer- tõstmine, Pariis 1924 Aleksander Klumberg- kümnevõistlus, Pariis 1924 Voldemar Väli- kreeka-roomamaadlus, Berliin 1936 Albert Kusnets- kreeka-rooma maadlus , Amsterdam 1928 Nikolai Vekšin- purjetamine, Amsterdam 1928 August Neo- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Arnold Luhaäär- tõstmine, Berliin 1936 Kristjan Palusalu 1936 Berliinis kuld kreeka-rooma maadluses ja vabamaadluses 1937 EM kreeka- rooma maadluses kuld “Hurra,hurra, Palusalu murra!”
EESTI SPORDI SAAVUTUSED 1920- 1940 Mario Mägisalu Audentese Spordigümnaasium 12D KERGEJÕUSTIK • Aleksander Klumberg: Pariisi OM 1924 , 3. koht. (kümnevõistlus) • Jüri Lossmann: Antverpen OM 1920, 2. koht. (Maraton) • Gustav Sule: 1934 Torino EM, 3. koht (odavise) • Aleksander Kreek: 1938 pariisi EM, 1. koht (kuulitõuge) MUUD ALAD • Nikolai Stepulov, 1936 Berliini OM, 2. koht (poks) • Nikolai Vekšin(roolimees) William von Wirén, Eberhard Vogdt, Georg Faehlmann, Andreas Faehlmann, H. R. Lehbert 1928 Amsterdami OM, 3. koht
Spordikongressi. Kongressil otsustati moodustada spordi juhtimise keskorgan Eesti Spordiliit (ESL) ja saata võistkond järgmisel aastal toimuvatele olümpiamängudele Antverpenis. OLÜMPIAMÄNGUDEST 1924 aastal toimunud olümpiamängudel Pariisis saadeti Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreeka- rooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga pronksmedali. Peale olümpiamängudele võistlesid eestlased pidevalt igasugustel võistlustel nii Soomes, Lätis, Leedus ja mujalgi. Toimusid ka üliõpilaste olümpiaadid. KRISTJAN PALUSALU Palusalu oli eesti maadleja. Sportima hakkas sõ javäeteenistuses 1929. Võitis 1936 Berliini OM-il raskekaalus (üle 87 kg) nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluses kulla, olles kõigi aegade ainus ühel OM-il kaks kulda võitnud raskekaalumaadleja.
Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu. 1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord ületada. Esimene päev 100m 12,3 kaugus 6.59 kuul 12.92 kõrgus 1.75 400 m 55,0. teinepäev 110 m tõkkejooks 17,0(Eesti rekord) Ketas 39.64 teivas 3.40 oda 62.20 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti. 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksi. Kasutatud kirjandus Erlend Teemägi ,,Eesti kümnevõistlus läbi aegade.'' Juhan Unger ,,Sportimisel on reeglid.'' http://www.kergejoustik.ee http://www.decathlon2000.ee/est/index.php http://et.wikipedia
Eduard Pütsep (Pariis 1924) Jüri Lossman (Antwerpen 1920) Albert Kusnets (Amsterdam 1928) Alfred Neuland (Antwerpen 1920) Alfred Schmidt (Antwerpen 1920) Nikolai Veskin (Amsterdam 1928) Martin Klein (Stockholm 1937) Jaan Kikkas (Pariis 1924) Aleksander Klumberg (Pariis 1924) Roman Steinberg (Pariis 1924)
Nendeks olid kergejõustik, laskmine, polo, jalgpall, vibulaskmine, maahoki, vehklemine, moodne viievõistlus, poks, maadlus, tõstmine, purjetamine, jalgrattasport, ratsutamine, ragbi, sõudmine, tennis, ujumine, veepall, vettehüpped, võimlemine, köievedu, jäähoki, iluuisutamine ning kunstikonkursi alad. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. Kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); Maadlejad: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; Tõstjad: Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. 1924. Pariis 1924. aasta suveolümpiamängud olid VIII olümpiaadi nüüdisaegsed suveolümpiamängud.
Nimi 1 Martin Klein 2 Mihkel Kuusk 3 Alfred Neuland 4 Jüri Losmann 5 Alfred Schmidit 6 Eduard Pütsep 7 Alfred Neuland 8 Jaan Kikas 9 Harald Tammer 10 Aleksander Klumberg 11 Roman Steinberg 12 Alekssander Kolmpere 13 Osvald Käpp 14 Voldemar Väli 15 Arnold Lühaäär 16 Albert Kusnets 17 William von Wiren, Georg Faehlmann, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt 18 Kristijan Palusalu 19 Nikolai Stepulov 20 August Neo 21 Voldemar Väli 22 August Neo 23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson 30 Rein Aun 31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts
· Snewinska (Poola) · L. Viren (Soome) · E. Moses (USA) · S. Coe (Suurbritannia) · C. Lewis (USA) · J. Kersee-Joyner (USA) Eesti kergejõustiklastest olümpiamedalivõitjad: · J. Uudmäe (kuld, kolmikhüpe 1980) · J. Tarmak (kuld, kõrgushüpe 1972) · E. Nool (kuld, kümnevõistlus 2000) · R. Aun (hõbe, kümnevõistlus 1964) · J. Lossmann (hõbe, maraton 1920) · B. Junk (pronks, käimine 1952) · B. Junk (pronks, käimine 1956) · Klumberg (pronks, kümnevõistlus 1924) · J. Tamm (pronks, vasaraheide 1980) · J. Tamm (pronks, vasaraheide 1988) Kergejõustik olümpiamängudel Nüüdisaja suveolümpiamängud · I Ateena 1896 · II Pariis 1900 · III St. Louis 1904 · IV London 1908 · V Stockholm 1912 · VI Jäid ära 1916 · VII Antverpen 1920 · VIII Pariis 1924 · IX Amsterdam 1928 · X Los Angeles 1932 · XI Berliin 1936 · XII Jäid ära 1940
Antverpenis olid edukaimad sportlased USA laskurid, Belgia vibulaskurid ja Itaalia vehkleja Nedo Nadi. Parim kergejõustiklane oli Soome jooksukuulsus Paavo Nurmi. Mitteametlikus punktiarvestuses oli edukaim riik USA, Eesti sai 14. koha. Tõstmise kergekaalus tõi Eestile esimese olümpiakuldmedali Alfred Neuland. Hõbemedali pälvisid Jüri Lossman marataonijooksus ja Alfred Schmidt (Ain Sillak) kergekaalu tõstmises. Kuue parema hulka jõudsid enda aladel Aleksander Klumberg viienda kohaga odaviskes ja Harald Tammer kuuenda kohaga kuulitõukes. XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. I osa, 1900-1940. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2002 Vahre, Sulev. Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasisesesvumiseni. Tartu, 2005 6 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921
Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu. 1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord ületada. Esimene päev 100m 12,3 kaugus 6.59 kuul 12.92 kõrgus 1.75 400 m 55,0. teinepäev 110 m tõkkejooks 17,0(Eesti rekord) Ketas 39.64 teivas 3.40 oda 62.20 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti. 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksi. ALAD 100m jooks Kümnevõistluse algus. Stardiaeg pannakse tavaliselt varahommikusele ajale. Sportlase kontsentreeritud vaimse seisundi saavutamiseks on oluline kohe alguses hea tulemus kirja saada. Kümnevõistleja ei tohi endale lubada rohkem kui ühe valestardi, kuna teise puhul
Kümnevõistlus jäi pooleli haigestumise tõttu. 1922. aasta hilissuvel asus küps ja ambitsioonikas kümnevõistleja Helsingis IFK juubelivõistlustel maailmarekordit ründama. Vaatamata jahedale ilmale, tuulele ja sajule õnnestus maailmarekord ületada. Esimene päev 100m 12,3 kaugus 6.59 kuul 12.92 kõrgus 1.75 400 m 55,0. teinepäev 110 m tõkkejooks 17,0(Eesti rekord) Ketas 39.64 teivas 3.40 oda 62.20 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti. 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksi. ALAD 100m jooks Kümnevõistluse algus. Stardiaeg pannakse tavaliselt varahommikusele ajale. Sportlase kontsentreeritud vaimse seisundi saavutamiseks on oluline kohe alguses hea tulemus kirja saada. Kümnevõistleja ei tohi endale lubada rohkem kui ühe valestardi, kuna teise puhul
võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255 punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Antwerpeni olümpiamängude lähenedes kirjutas "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp võimalusest püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikesekasvuline (174 cm), kuid kehaliselt tugev atleet Aleksander Klumberg rekordilise punktisumma Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses. Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Ta sai odaviskes viienda koha tulemusega 62.39. Eelvõistlusel tühistas
medali taaskord Erki Nool 2000. aasta olümpiamängudel Sydneys, kus ta saavutas kullapositsiooni. See oli Eesti esimene kuldmedal kümnevõistluses. Enne teda saavutas hõbedapositsiooni eestlane Rein Aun, kes võistles küll NSV Liidu eest, ent sellest hoolimata võime uhkust tunda ta saavutuse eest punktiskooriga 7842 1964. aasta olümpiamängudel Tokyos. Kõige varasem medal läheb aga taaskord Eesti nimele 1924. aastal Pariisi olümpiamängudel tõi sportlane Aleksander Klumberg koju pronksmedali skooriga 7329. Medaleid eestlased küll rohkem pole võitnud, ent Eesti on hoidnud kord ka maailmarekordit kümnevõistluses. 16.-17. septembril 1922. aastal Helsinkis Aleksander Klumbergi saavutatud skoor 7485,61 oli piisav, et kanda ka Eesti maailma rekordite raamatusse. Hetkel on läbi aegade Eesti kolm parimat kümnevõistlejat olnud Erki Nool (tulemusega 8815 Edmontonis 2001. aastal), Kristjan Rahnu (tulemusega 8526 Arles's 2005. aastal) ning Valter
Tõstja Alfred Neulandist sai esimene Eesti olümpiavõitja. Peeti esimene maavõistlus jalgpallis, Soomele kaotati 0:6. Toimus I kehalise kasvatuse kongress 1921 Peeti esimesed Eesti meistrivõistlused jalgpallis. Asutati esimesed spordialaliidud - jalgpalliliit ja talispordiliit. Tartus toimus I Noorte Püha 1922 Tallinnas peeti esimesed maailmameistrivõistlused tõstmises. Edukaim riik oli Eesti kolme maailmameistriga. A.Neuland, S.Hallap ja H.Tammer. Aleksander Klumberg-Kolmpere püstitas maailmarekordi kümnevõistluses. Asutati Eesti Spordi Keskliit (ESK), mille esimeheks valiti Gustav Laanekõrb 1923 ESKL esimeheks valiti Leopold Tõnson. Registreeriti ESK ja EOK põhikirjad. EOK esimeseks esimeheks sai välisminister Friedrich Akel. Alustati Kadrioru staadioni ehitamist. Toimusid I SELL-I mängud 1924 Pariisi Olümpiamängudelt naasis kuldmedaliga maadleja Eduard Pütsep. "Eesti Spordilehe" küsitlusel valiti Eesti kõigi aegade suurimaks sportlaseks A
Maailmameistrivõistlustelt toodi 116 ja Euroopa meistrivõistlustelt 52 medalit. Edukaimaks spordialaks oli kreeka-rooma maadlus. 2 Olümpiamängudest 1924 aastal toimunud olümpiamängudel Pariisis saadeti Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreeka-rooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga pronksmedali. Eduard Pütsep Roman Steinberg 1927. aastal asutati Eesti Töölisspordiliit ja 1928. aastal sõlmisid selle kergejõustiklased võistlussidemeid Nõukogude Liiduga. Alles1928. aastal hakkas Tartu Ülikooli juures toole Kehalise Kasvatuse Instituut, kus algas võimlemisõpetajate koolitamine. Samal aastal asus ka tööle kergejõustikukomisjon eesotsas Gustav Kiilimiga.
Soome ja Uus-Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena. Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Esmakordselt heisati olümpiamängudel viie omavahel põimunud rõngaga olümpialipp. Antverpeni olümpiamängudest alates muutus avatseremoonia lahutamatuks ja traditsiooniliseks osaks rahutuvide õhkulennutamine. Eestit esindasid olümpiamängudel: kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; tõstjad: Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. Pariis 3. mai - 27. juuni 1924 Olümpiamängudel oli kavas 20 spordiala: kergejõustik (kergejõustikualasid 26),
Coubertinile.Pariisis oleva kalevlase, Eesti saadiku Karl Robert Pusta ja P. de Coubertini läbirääkimiste tulemustest informeeris ROK-i president belglasi, kes teatasid ametlikult, et Eesti soov on rahuldatud, kuid tuleb luua sporditegevust juhtiv keskne organisatsioon. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. kergejõustiklased Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); maadlejad Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; tõstjad Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. Eestlaste teekond olümpialinna kulges Tallinnast aurikul "Viola" Helsingisse, sealt koos Soome koondislastega aurikul "Oihonna" Antwerpenisse.
1909. aasta septembris korraldasid "Kalevi" võimlejad mängu- ja lauluseltsi "Lootus" (Gonsiori) aias neljavõistluse, mille kavas olid kivitõuge, kettaheide, kaugus- ja kõrgushüpe. Samal päeval leidis Tallinnas aset teinegi, täiesti olümpialik kümnevõistlus. Selle korraldas võimlemisseltsi "Sport" asutanud Artur Kukk. ,, (Wikipedia 2013) Eesti kümnevõistlejatest on tunnustamist väärt kaks meest.Aleksander Klumberg ja Erki Nool.Klumberg jõudis ajalukku pronksmedaliga 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel.Tema käes oli ka maailmarekord, mille ta saavutas 1922. aastal Helsingis, kuid juba 2 aastat hiljem ületati see ameeriklase poolt. Erki Nool tegi ajalugu selle sajandi algul ta võitis 2000. aastal Austraalias toimunud olümpiamängud. Olümpiavõitjaks tuli Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik
10 67.20 Tatjana Shikolenko Monaco 18/08/2000 4. ODAVISE EESTIS 4.1 ODAVISKE AJALUGU EESTIS Odavise on eestlaste jaoks olnud alati üks hiilgealasid, kuigi viimaste aastate tulemuste järgi tundub see äärmiselt kummaline. Praeguse taseme juures võib õnnestumiseks lugeda juba selle, kui mõni Eesti mees ületab 75m joone. Eestlaste hiilgust odaviskesektoris kinnitavad nii mõnedki faktid: · Anton Ohaka Venemaa rekord · Aleksander Klumberg-Kolmpere 5. koht Antverpeni olümpial · Juhan Sütiste üliõpilaste maailmameistri tiitel · Gustav Sule pronks esimestelt EM-võistlustelt Eestlaste tugevust odaviske ajaloos tõestab ka see, kui 1938. aastal viskas Gustav Sule isiklikuks rekordiks 75.93, mis oli sel hetkel maailma teine tulemuse, jäädes Matti Järvineni tol hetkel kehtinud maailmarekordile alla natuke enam kui meetriga. Gustav Sule tulemus püsis kõigi aegade edetabelis viie parema hulgas üle kümne aasta.
hõbedat ja 9 pronksi). Maailmameistrivõistlustelt toodi 116 ja Euroopa meistrivõistlustelt 52 medalit. Edukaimaks spordialaks oli kreekarooma maadlus. Olümpiamängudest 1924 aastal toimunud olümpiamängudel Pariisis saadeti Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreekarooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga pronksmedali. 1927. aastal asutati Eesti Töölisspordiliit ja 1928. aastal sõlmisid selle kergejõustiklased võistlussidemeid Nõukogude Liiduga. Alles1928. aastal hakkas Tartu Ülikooli juures toole Kehalise Kasvatuse Instituut, kus algas võimlemisõpetajate koolitamine. Samal aastal asus ka tööle kergejõustikukomisjon eesotsas Gustav Kiilimiga. Kahekümnendate aastate lõpust on meenutada ka esimesi tähelepanuväärseid saavutusi
km, 50 km käimisdistantsil aga kuni 5 km. 8. EESTI KERGEJÕUSTIKLASTEST OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD: J. Uudmäe (kuld, kolmikhüpe 1980) J. Tarmak (kuld, kõrgushüpe 1972) E. Nool (kuld, kümnevõistlus 2000) R. Aun (hõbe, kümnevõistlus 1964) J. Lossmann (hõbe, maraton 1920) B. Junk (pronks, käimine 1952) B. Junk (pronks, käimine 1956) A. Klumberg (pronks, kümnevõistlus 1924) J. Tamm (pronks, vasaraheide 1980) J. Tamm (pronks, vasaraheide 1988) 9. MAAILMA REKORDID Mehed Ala Tulemus Nimi Riik Koht Aeg 9. september 100 m jooks 9,74 Asafa Powell Jamaica Rieti 2007
kujundamisel ka raadiol. Esialgu oli raadio, mille regulaarsed saatet algasid 1926. aastal, eraaktsiaseltsi ,,Raadio-Ringhääling" ettevõtmine, mis muutus üha populaarsemaks pärast raadio riigistamist (1934) ning võimsa raadiojaama ehitamist Türile. Sport 1920. aastal võitis tõstja Alfred Neuland Antverpenis Eesti esimese olümpiakulla, tõstja Alfred Schmidt ja maratonijooksja Jüri Lossimann naasid hõbemedalitega. Tuntuimaks kergejõustiklaseks oli Aleksander Klumberg(Kolmpere) kelle nimele kuulus 1922-24 kümnevõistluse maailmarekord, ja kes võitis 1924. aastal Pariisi olümpiamängudel pronksmedali. Kristjan Palusalu võitis 1936. aastal Berliinis kaks olümpiavõitu. 1938. aastal saavutas noor Paul Keres võidu raadiokontserdi AVRO poolt korraldatud maleturniiril Hollandis ning tunnistati seepeale ametlikult tiitlipretendendiks maailmameister Aleksandr Alehhini vastu. 7 Vabadussõjalased
Pealegi olid enamik treenerid Lipu kõrval alles poisikesed. Treeningutel rõhutas ta tehnikat, kiirust ja rütmi. Niimoodi juureldes hakkas kuul aina kaugemaid lende tegema. (Teemägi:1963) 1947. aasta 8. mail püstitas Lipp taas uue NSV Liidu rekordi 16.55, olles seekord külaliseks Tbilisis.(Teemägi_1963) Sellega sai ületatud ka ennesõjaaegne Eesti rekord, mis kuulus samuti väga nimekale Eesti sportlasele - Aleksander Klumberg-Kolmperele.(Blankin) Lipul polnud vastaseid, võitu kuulitõukes võis temalt oodata kõikjalt. Tagasihoidlikuma esinemise korral avaldati sageli pettumust. Lipp õppis aga keskenduma ja võistlustel sündisidki tavaliselt ainult rekordid. Oli juba harjutud, et treeningutel 15-ne meetrised kuulikaared ei tähendanud halba vormi. Lipp püstitas ridamisi sõjaeelsetest aaastatest püsinud Euroopa rekordeid. Mai lõpus tõukas ta Tartus 16.66, juulis 16.72 ja septembris Harkovis 16.73
Venemaa lipu all. Edukaim oli Martin Klein,kes võistles kreeka-rooma maadluses. Tema ajalooline heitlus Stockholmi olümpial soomlase Alfred Asikaineni vastu kestis 11 tundi ja 40 minutit ning lõppes eestlase võiduga. Lõppkokkuvõttes sai ta 2. koha. Sõudmises ühepaadiga sai Hugo Maksimilian Kuusik 3-4 koha. VII suveolümpiamängud, Antverpen 1920. Eesti lipu all võistles 14 sportlast. Koju toodi 3 medalit, lisaks medalitele olid tublid veel: Aleksander Klumberg- odavise 5. koht, Harald Tammer- kuulitõuge 6. koht ja Karl Kõiv tõstmine 6. koht VIII suveolümpiamängud, Pariis 1924 Eesti olümpiadelegatsiooni koosseisus võistles 47 sportlast. Seekordsed olümpiamängud olid meile rikkad medalisaju poolest. Hästi esinesid spordiareenil veel: Albert Kusnets sai 4. koha Kreeka-rooma maadluses. Gustav Ernesaks ja Eduard Vanaaseme said mõlemad 6. koha tõstmises. II taliolümpiamängud, Sankt Moritz 1928 Eestlastest olid võistlemas seitsmekordne Eesti
esimeheks Leopold Tõnson ja Gustav Laanekõrb EOK 1923.a. registreeriti EOK põhikiri. Järgmisel aastal valiti esimeheks F.K. Akel. Eesti Kultuurkapitali Kehakultuuri sihtkapitali asutamine: 1925. aastal parimate sportlaste valimine sai alguse 1933.a. spordiajakirjanike poolt. Esimene kord valiti selleks kaugushüppaja Nikolai Küttis. 1924. a. valiti "Eesti Spordimehe" poolt korraldatud küsitluse järgi Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks Aleksander Klumberg-Kolmpere. Eesti osalemine olümpiamängudel: 1920. Antverpeni OM. 1928. taliom. 20 iseseisvusaasta jooksul võideti olümpiamängudelt 6 kuld-, 6hõbe- ja 9pronksmedalit. Eesti Mängud: 1934.a. toimusid I Eesti Mängud, kus esines 5000 võimlejat ja 600 sportlast 1935.a. peeti I Eesti Talimängud. 1939.a. peeti II Eesti Mängud spordikirjanduse väljaandmine: 1920.a. "Eesti Spordileht" 1927.a. "Kehakultuuri Aastaraamat" 1937.a. "Spordibiograafiline Leksikon".
annaabi.ee 
