Kool ja kasvatus Vana-Liivimaal 13.sajandi alguses vallutasid Saksa ja Taani feodaalid kogu Eesti ja Läti territooriumi, mis ajavahemikus 1347-1561 on tuntud Vana-Liivimaa nime all. Kohalikud rahvad jäid talupojaks ja langesid orjusse. Endiste keskuste kohale ehitati kivilinnused, mille ümber hakkasid tekkima linnad. Endised talupojad ja aadliseisusesse tõusnud eestlased ja lätlased, kes asusid linnadesse, omandasid alamsaksa keele. Eestis koondas kogu kultuuri enda kätte kirik ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Esimesed koolid asutati toomkirikute juurde, mungaordude kaudu pandi alus kloostrikoolidele. Kindlat õppeprogrammi keskaja koolides ei olnud, õppekeeleks oli ladina keel. Õppeprogramm jagunes kahte tsüklisse: triivium, mis hõlmas grammatikat, retoorikat ja dialektikat. ...
Ülikoolid ja teadus Kloostrikoolid varakeskajal Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne-Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine, enamik kasvandikke jäi munkadena samasse kloostrisse elu lõpuni. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, mis püsis kogu vaimulikkonda ühendava suhtlusvahendina. Kuid kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid. Eriti oluliseks peeti Cicerot, kes oli pööranud rõhku kohusetundele
Varsti koostaati Tallinnas luterlik katekismus (usuõpetuse käsiraamat). Mille pani kokku Simon Wanradt, eesti keelde tõlkis Johann Koell, trükiti Saksamaal 1535.a. Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna Juba XVI saj tehti mitu katset piibli ja lauluraamatu tõlkimiseks. Piibli tõlkimisega tegeles Hans Susi, kes oli andekas poiss, kes sai koolituse vanaema rahast. Hans suri katku. Pole teada, kaugele tõlkimisega jõuti. Peale reformatsiooni kloostrikoolide osa langes, põhikoormust kandsid linnakoolid, aadlike lastel olid koduõpetajad. Ehitus-, kujutav- ja tarbekunst keskajal teisel poolel. Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti ja eriti Tallinna kiviarhitektuur. Jõuka kodanikkonna maitse järgi ehitati endised kodakirikud ümber uhketeks hilisgooti basiilikateks. Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Saksamaa, hiljem ka Madalmaad
KESKAJA HARIDUS JA KOOLID Käty Kuusemets 10 H Kloostrikoolid varakeskajal Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne- Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarse hariduse võisid omandada ka nunnad. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, milles õppetöö toimus. Linnakoolide teke Kloostrikoolid ei kaotanud oma tähtsust kõrgkeskajalgi, kuid linnade ja majanduse kiire areng tõi muudatuse ka haridusse. Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse sealgi koolide järgi. Piiskopkondade
kanoonik ning alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Saksa allikad nimetavad Kopernikut sakslaseks, kogu muu maailm aga üksmeelselt poolakaks. Mikolaj Kopernik sündis rikka vasekaupmehe perekonnas. Ta ema põlvnes Toruni kodaniku- ja patriisiperekonnast. Kui Koperniku isa suri, kasvas Mikolaj üles oma oma emapoolse onu Lukasz Watzenrode leibkonnas. Onu oli kanoonik ja sai hiljem piiskopiks. Alghariduse sai Kopernik oma kodulinna koolides. Torunis oli kiriku- ja kloostrikoolide kõrval juba XIV sajandil asutatud ka linnakool. Onu finantseeris õepoja õpinguid ja organiseeris noore Koperniku kanoonikuks valimise. Kanooniku sissetuleks võimaldas Kopernikul rahulikult oma õpingud lõpetada ja kindlustad materiaalsetest probleemidest vaba elu kuni surmani. Kopernik õppis Krakowi ülikoolis õigusteadust, usuteadust, astronoomiat. Padrova ülikoolis meditsiini ja matemaatikat ning omandas seal litsentsi meditsiini praktiseerimiseks
Rüütel rüütliseisus kujunes 10.-11.saj. Lääniaadlike seisus. Põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Sakrament Kristuse seatud püha toiming, vanne, milles Jumal annab oma sõna ja sellega annab meile armu. Haridus ja teadus: Õppevormid: loengud, väitlused. Kõik toimus ladina keeles. Milline roll oli varakeskajal kloostril? Varakeskajal oli peamine haridusasutus klooster, kus õppisid vaimulikud. Klooster ning hiljem ka kiriku kool oli ladina keeles. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Esimesed ülikoolid 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Teaduskonnad: Kunst, õigus, usk, arst. Seisused: Vaimulikud: Koolitasid end teiste arvelt. Vaimulike seas oli väga suur hierarhia. Alustades alamastme mungaga lõpetades paavstiga.Vaimulik oli karm ja ilmalikes küsimustes rangelt erapooletud. Munk peab põlgama mööduvat ja
Haridus ja teadus keskajal Kloostikoolid varakeskajal Ainsateks kirjaoskajateks olid vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik, sest pea tähelepanu pöörati Piiblile, kirikuisade teostele, ladina keelele. Tähtsaim Rooma autor oli Cicero. Kreeka keelt ei osatud, kuigi tunti ka natuke vanakreeka autoreid, tuntuim Platon. Linnakoolide teke Linnade kiire kasv tõi kaasa vajaduse ka sealsetele inimestel hariduse järele. Rajati
· Feodaalkorra kujunemine · Naturaalmajandus · Linnade teke · Feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11.-14- saj pKr) Iseloomustab: · Rahamajandus · Tsunftikäsitöö areng · Kaubanduse areng · Katk Hiliskeskaeg (15.-16 saj. algus) Iseloomustab: · Uue maailmavaate kujunemine: humanism · Maadeavastused · Katoliku kiriku kriis Ülikoolid ja teadus Kloostrikoolid varakeskajal Lääne-Euroopas olid hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele. Kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid. Linnakoolide teke Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas sealgi tarviduse koolide järele. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks
Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna: * 1525 trükiti Jumalateenistuse käsiraamat Lüübekis, peaaegu kogu tiraaz hävitati, seda peetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks * 1535 Wanradt-Koelli katekismus, sisaldas alam-saksa ja eestikeelset teksti, säilinud 11 lk. * Tehti katset ka asuda piibli tõlkimisele, kuid sellega tegelenud Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi suri katku, töö jäi katki. * Vähenes kloostrikoolide tähtsus ja suurenes linnakoolide oma, kodanike ja aadliperedes kasutati võimaluse korral koduõpetajat.
Wanradti ja Koelli katekismuse säilinud fragment Piibli tõlkimine · Piibli ja lauluraamatu tõlkimiseks tehti esimesed katsed juba XVI sajandil. · 1549. aastal tegeles Piibli tõlkimisega Hans Susi. · Susi kapital ja teised annetused vaeste koolipoiste jaoks. · Pole teada, kaugele sel ajal piiblitõlgetega jõuti, sest käsikirjad ei jõudnud trükki ega pole säilinud. Kooliolud peale reformatsiooni · Vana- Liivimaa koolioludes midagi olulist ei toimunud · Langes kloostrikoolide osa, põhikoormus linnakoolidel. · Kodanike ja aadlike perekondades kasvas koduõpetaja populaarsus Ehitus-, kujutav ja tarbekunst keskaja teisel poolel. · Ehituskunstis mitmekülgsus. Eesti linnadesse jõudsid erineva päritolu ja iseloomuga ruumitüübid, arhitektruurivormid ja dekoorilahendused. · Siinsete tingimustega kohandumisel tekkisid omapärased ehitiste rühmad(Kesk-Eesti kolmelöövilised, Saaremaa ühelöövilised kirikud, Tartu väike telliskividest kirikutüüp.
Põhjused- katoliku kiriku liigne rikkus, patukustutuskirjade müük Tagajärjed- hakati väljaandma trükiseid kohalikes keeltes, kirikutes hakkasid jumalateenistused toimuma eesti ja saksa keeles, maapäeva otsus ,,Kelle võim, selle usk", suleti kloostreid 7.Hariduselu: Enne reformatsiooni- kiriku ja hariduse tihe seos, koolid peamiselt vaimulike ettevalmistamiseks, õppetöö valdavalt ladina keeles Pärast reforamatsiooni- linnakooli ümberkorraldamine, õppetöö kolmes astmes, langes kloostrikoolide osatähtsus 8.Vana-Liivima välispoliitiline seisund: Nõrk - Põhiohuks sai Venemaa, naaberriigid sõlmisid omavahel liite, venelased korraldasid rüüsteretke Eestisse, 1503 sõlmiti Venemaaga vaherahu, mida pikendati korduvalt 9.Liivisõda: Allikad- Balthasar Russowi ja Johann Renneri kroonika, Henriku Liivimaa kroonika Põhjused- naabrite tugevnemine, taheti meie kaubateid läänemerel (ajendiks oli nn Tartu maks)
otsast.Jumal, Kristus ja Püha Vaim moodustavad kokku Püha Kolmainsuse. Peale surma ootab häid inimesi taevas ning patustajaid põrgu. Sakramendid ristimine, usukinnitus(leer), armulaud, pihtimine,viimne võidmine, kiriklik laularus, vaimulikku ametisse pihtimine. 1054 oli suur kirikulõhe. Lõhe lääne ja ida kiriku vahel. Ülikoolid ja teadus Hariduskeskusteks kujunesid kloostrid, haridus oli vaimulik. Koolid hakkasid arenema ka linnadesse, kloostrikoolide kõrvale loodi katedraalikoolid ehk toomkoolid. Õpilaste sekka kuulus aina vähem vaimulikku seisusesse kuuluvaid poisse. Kasvas kirjaoskuse tähtsus. Rajati ka põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said. *Konstantinooplos asutati esimene ülikool. Bolognia ülikool 1119. Ülikoolis pidi olema traditsiooniliselt 4 teaduskonda: usuteadus, arstitadus, õigusteadus ja kunstide teaduskond. Õpiti ladina keeles
lugemise; · Hariduse ja koolidevõrgu areng. · Töötegemise ja selle kaudu õndsakssaamise tähtsustumine. · Trükisõna areng ning selle kaudu lisaks vaimulikule kirjandusele ka ilmaliku kirjanduse (romaanide ja poeesia) kirjutamise ja avaldamise hoogustumine · Inimeste suur huvi reisimise vastu Luterlik hariduselu Eestis Katoliikliku haridussüsteemi areng peatus. Tugevasti langes kloostrikoolide osa, põhikoormust kandsid nüüd linnakoolid. Koduõpetajate tähtsus suureneb. Järjest rohkem läheb Liivimaalt mehi Euroopa Ülikoolidesse. 1525. a. esimene eestikeelne trükis-- jumalateenistuse käsiraamat eesti-, liivi- ja lätikeelse selgitava tekstiga. (ei ole säilinud) 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus eesti keeles. Alustati ka juba terve Piibli tõlkimisega. Eesti keskaja üks tähtsamaid kirjalikke allikaid on Balthasar Russowi 1578 a. ilmunud
kes ei kavatsenud alaliselt kloostrisse jääda. Mitmed kõrgkihtide tütred õppisid kloostris kirjatarkuse algeid. Naistel oli võimalus õppida ka eraõpetaja juhatusel. Mitmed noored naised said aga õpetust oma vaimulikus seisuses olevatelt sugulastelt. Mitmetegi kõrgemat päritolu või vürstlikust soost naiste haridusest räägitakse legende. Nende naiste haridustase oli tihtipeale kõrgem kui nende meestel või vendadel. 6. sajandi kloostrikoolide õppekoormusest räägivad Arles'i Cesariuse eeskirjad nunnakloostritele. Nunnakloostritesse tuli eeskirjade järgi võtta eelistatult neid tüdrukuid, kes juba tundsid tähti ja kõik pidid lugema õppima. Alati pidi üks õdedest kõva häälega ette lugema, samal ajal kui teised töötasid kuni kolmanda kanoonilise hetkeni. Kui ei loetud, tuli vaikuses meenutada Piibli õpetust. Õdedel tuli keskenduda ka raamatute kopeerimisele psalmide ja paastude, vigiliate ja lugemise vahel.
õpilasi, kes ei kavatsenud alaliselt kloostrisse jääda. Mitmed kõrgkihtide tütred õppisid kloostris kirjatarkuse algeid. Naistel oli võimalus õppida ka eraõpetaja juhatusel. Mitmed noored naised said aga õpetust oma vaimulikus seisuses olevatelt sugulastelt. Mitmetegi kõrgemat päritolu või vürstlikust soost naiste haridusest räägitakse legende. Nende naiste haridustase oli tihtipeale kõrgem kui nende meestel või vendadel. 6. sajandi kloostrikoolide õppekoormusest räägivad Arles'i Cesariuse eeskirjad nunnakloostritele. Nunnakloostritesse tuli eeskirjade järgi võtta eelistatult neid tüdrukuid, kes juba tundsid tähti ja kõik pidid lugema õppima. Alati pidi üks õdedest kõva häälega ette lugema, samal ajal kui teised töötasid kuni kolmanda kanoonilise hetkeni. Kui ei loetud, tuli vaikuses meenutada Piibli õpetust. Õdedel tuli keskenduda ka raamatute kopeerimisele
Nõnda õppisid mitmed kõrgkihtide tütred seal kirjatarkuse algeid. Naised võisid õppida ka eraõpetaja, näiteks lossikaplani juhatusel. Mitmed noored naised said aga õpetust oma vaimulikus seisuses olevatelt sugulastelt. Mitmete vürstlikust soost või muidu kõrgemat päritolu naiste haridusest räägitakse legende. Arvatakse, et nende naiste haridustase oli tihtipeale kõrgem kui nende meestel või vendadel. 6. sajandi kloostrikoolide õppekoormusest räägivad Arles'i Cesariuse eeskirjad. Nende järgi tuli kooli võtta eelistatult neid tüdrukuid, kes juba tundisd tähti ja kõik pidid õppima lugema. Üks õdedest pidi alati kõva häälega ette lugema, samal ajal kui teised töötasid kuni kolmanda kanoonilise hetkeni. Siis kui ei loetud, tuli vaikuses meenutada Piibli õpetust. Hilisemal keskajal olid nõudmised veel kõrgemad. Parimates kloostrikoolides õpetati lisaks triviumi
paavstile ja õigeusu (kreekakatoliku), mis allus patriarhile. 14. 4 keskaegset vaimuliku ordu kloostrit, ketser, inkvisatsioon Ketser paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks Inkvisitsioon katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks Benediktide klooster, Cluny klooster, Citeaux klooster 15. Keskaegse hariduse tasandid, kloostrikoolid, linnakoolid, ülikoolid Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulikke ettevalmistada, haridus oli vaimulik ning peatähelepanu piiblil. Linnades asutati põhikoolid, kus käsitööliste ja kaupmeeste lapsed said alghariduse. 11.-13. sajandil mitmest linnapoest ülikoolid, suhtlemine ladina keeles. Vanimad ülikoolid Ologna, Oxford, Cambridge. 16. Seitse vaba kunsti Grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 17. Skolastika, Aquino Thomas
Albilaste sõjad (1209-1229) Innocentius III kuulutas nende vastu ristisõja, kus ka halastamatult rööviti Lõuna-Prantsusmaa linnu. Inkvisitsioon ketserluse vastu võitlemiseks 13.saj loodud spetsiaalne kohus. Selle ülesandeks oli ketserid välja selgitada ja neid õigele teele tuua või karistada. Süüdimõistetud ketserit ootas kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine, eluaegne vangistus, surmanuhtlus. 26. ÜLIKOOLID JA TEADUS Kloostrikoolid varakeskajal. Kloostrikoolide eesmärgiks oli vaimulike ettevalmistamine, enamik munki jäi samasse kloostrisse. Hariduses pöörati tähelepanu Piiblile, ladina keelele. Peeti tähtsaks paljusid kirikuisade teoseid ning vanakreeka autoreid. Eriti Platonit (hüve idee) ning Cicerot (kohusetunne). Linnakoolide teke. Linnades elanikkonna arv kasvas ning vajas koole. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid e toomkoolid, kus õpilasi oli ka mittevaimulikke
piiskoppide ülemvõim 4. Haridus kiriku kontrolli all a) Katolik hariduselu: · Kõrgkoole eestis polnud · Toomkoolid alama astme vaimulike ettevalmistamiseks (Tln, Trt, Pärnu, Haapsalu toomkiriku juures) · Kloostrikoolid munkade koolitamiseks · Linnakoolid e ladinakoolid ilmaliku sisuga hariduse andmiseks (kirikute juures, kuid allusid raele) b) luterlik hariduselu · Langes kloostrikoolide osa, põhikoormuse kandsid linnakoolid · Võimaluse korral koduõpetaja · Eestikeelse koolihariduse tekkimine Tln's, vaestest peredest andekate poiste koolitamine koguduse anneste toel 5. Eestikeelne trükisõna a) 1525 vanim eestikeelne trükis, mis pole säilinud jumalateenistuse käsiraamat b) 1535 Wandadt-Koelli katekismus - usulise sisuga käsiraamat (Niguliste kirikuõpetaja Simon Wanradti saksakeelne tekst ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne
trükiseks.Tallinnas koosati luterlik katekismus,mis pandi kokku kokku Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti poolt.Eesti keelde tõlkis selle pühavaimu kiriku eest jutlustaja,eestlane Johal Koell.Wanranti ja Koelli katekismus trükiti Saksamaal 1535.aastal,vasemal pool alamsaksa-,paremal pool eestikeelne tekst.Seegi raamat keelustati Tallinna rae korraldusel seal leiduvate "rohkete vigade tõttu." Mingil ajal hakkas kloostrikoolide tähtsus langema,mille põhikoormust kandsid nüüd linnakoolid.Kodanike ja aadlike perekondades hangiti võimaluse korral lastele koduõpetaja. 16.sajandi teisel poolel kirjutas Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja Baltasar Russow alamsaksakeelse "Liivimaa provintsi kroonika,"mis oli Eesti keskaja tähtsamaid allikaid.Kroonika esmatrükk ilmus 1578.aastal Rostociks ja leidis kohe ohtrasti lugejaid. Kultuur - Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti ja eriti
12. sajandil Hansa Liidu, mille eesmärk oli võidelda piraatidega ning korraldada kaubandust siinsetel meredel. Hansa liidu keskus oli Saksamaal asuv Lübeck, peamiselt tegeldi Venemaa ja Euroopa vahel kaupade vahetamisega. Eestist kuulusid Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus- Pärnu ja Viljandi. Venemaalt toodi Euroopasse karusnahku, mett, vaha ning Venemaale eksporditi luksuskaupu, tekstiiltooteid, soola. 19. Haridus ja teadus kloostrikoolid, linnakoolid. Mida nendes õpetati Kloostrikoolide eesmärk oli munkade ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele. Õpiti ladina keelt, mis oli vaimulikkonna suhtlusvahend. Peeti oluliseks ka Rooma autoreid, eriti oluliseks Cicerot. Kreeka autoritest tunti Platonit. Linnaelanikkonna kasvu tõttu tekkis vajadus linnadesse koolide järele. Piiskopkondade keskustesse rajati toomkoolis e katedraalikoolid. Õpetus oli küll vaimulik, kuid õpilaste seas
Dispuute (pro et contra). Kunstide TK lõpetamine andis kunstide magistri kraadi (magister artium). Pärast eriala õpinguid promoveeriti doktoriks. BOLOGNA ÜLIKOOL - Asutatud 1088, ametlik staatus ja põhikirja kehtestamine 1158 Asutati üliõpilaste algatusel. PARIISI ÜLIKOOL - Asutati 12. saj. Notre Dame'i katedraalikooli baasil. Tegutses kiriku algatusel ja juhtimisel. Tuntuim Collège de Sorbonne (1257- 1882) Sorbonne, Pariis 17.saj. ja kaasajal OXFORDI ÜLIKOOL - Asutati Oxfordi kloostrikoolide baasil. 12. sajandil Allus kirikule (Lincolnis resideeruvale piiskopile) CAMBRIDGE ÜLIKOOL - Asutati 1209 Oxfordi Ülikooli baasil. King's College Chapel. Cambridge Ülikooli, King's College üliõpilase päevakava 15. sajandil 4.45 äratus 5.00 - hommikune jumalateenistus 6.00 loengud 9.00 dispuudid üliõpilaste vahel 11.00 eine 12.00 individuaalne õppimine 18.00 eine 20.00 õhtupalvus ja öörahu Uusaja hariduse lähtekohti REFORMATSIOON PEDAGOOGIKAS
Kui ketserlust ülesse ei tunnistatud, tuli ülekuulamistega see välja selgitada. Võis kasutada ka piinamist. Süüdi mõistetud ketserit ootas kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või eluaegne vangistus, mõnikord ka surmanuhtlus. Cluny kloostri reformid-nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu ja seisid vastu kirikuametite müümisele. 7.Keskaegne haridus ja teadus Kloostrikoolid-Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine, enamik kasvandikke jäi munkadena samasse kloostrisse elu lõpuni. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik:peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele. Kuid polnud unustatud ka Rooma autoreid. Eriti oluliseks peeti Cicerot, kes oli pööranud rõhku kohusetundele. Kreeka keelt varakeskaegses Lääne-Euroopas enam ei osatud ja vanakreeka autoreid tunti ainult vähesel määral
Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna: · 1525 trükiti Jumalateenistuse käsiraamat Lüübekis, peaaegu kogu tiraaz hävitati, seda peetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks · 1535 Wanradt-Koelli katekismus, sisaldas alam-saksa ja eestikeelset teksti, säilinud 11 lk. · Tehti katset ka asuda piibli tõlkimisele, kuid sellega tegelenud Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi suri katku, töö jäi katki. · Vähenes kloostrikoolide tähtsus ja suurenes linnakoolide oma, kodanike ja aadliperedes kasutati võimaluse korral koduõpetajat. Kunst keskaja teisel poolel: · Tallinna kiviarhitektuur rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlikke hooneid ja elamuid mis on säilinud tänapäevani. · Kodakirikud ehitati ümber basiilikateks. · Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunsti eeskuju Saksamaalt ja Madalmaadest.
Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna: · 1525 trükiti Jumalateenistuse käsiraamat Lüübekis, peaaegu kogu tiraaz hävitati, seda peetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks · 1535 WanradtKoelli katekismus, sisaldas alamsaksa ja eestikeelset teksti, säilinud 11 lk. · Tehti katset ka asuda piibli tõlkimisele, kuid sellega tegelenud Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi suri katku, töö jäi katki. · Vähenes kloostrikoolide tähtsus ja suurenes linnakoolide oma, kodanike ja aadliperedes kasutati võimaluse korral koduõpetajat. Kunst keskaja teisel poolel: · Tallinna kiviarhitektuur rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlikke hooneid ja elamuid mis on säilinud tänapäevani. · Kodakirikud ehitati ümber basiilikateks. · Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunsti eeskuju Saksamaalt ja Madalmaadest.
seguga või punase ookermulla ja hanerasva seguga. Naised värvisid nägu sinise värviga, nagu veresooned. Tatoveeringuid oli nii meeste kui naiste kehadel ja nägudel. Mehed ajasid habet, sest sile nägu oli väärika mehe tunnus. Ainuke aeg kui mees habet võis kanda oli leinaaeg. Vaarao ilmus rahva ette valehabemega (kohustuslik ka naisvaaraodel). Ülikoolid ja teadus Varakeskajal oli haridust võimalik saada ainult kloostrites. Kõrgkeskajal tekkisid kloostrikoolide kõrvale linnades asuvad katedraalikoolid e. toomkoolid ja mõningatesse linnadesse ka nn ametikoolid. Kõrgelt hinnati dominikaani ja jesuiitide ordu poolt loodud koole. Kusjuures viimastes koolides õpetati lisaks kirikuloole ja -laulule ka ajalugu, geograafiat, matemaatikat ja mehaanikat. Esimesed ülikoolid tekivad Lääne-Euroopas 11.-12. sajandil ja nad asuvad eelkõige Euroopa lõunaosas. 1119 - Bologna ülikool, esimene ülikool. Kõikides ülikoolides oli õppekeeleks ladina keel
Esindab seni pelagiuslikku väidet, et patusus pole kaasasündinud, vaba tahe pole täielikult maha surutud ning Jumalik tahe ei pruugi sellele eelneda. Flavius Cassiodorus. Hüüdnimi senaator. See, kes on suur kloostrirajaja – Vivariumi klooster. Vivariumi klooster hakkab süvendatult tegema teadusliku uurimustööga. Seal oli kaasaja suurim raamatukogu. Kloostrisse seatakse sisse skriptoorium, kus hakatakse tekste ümber kirjutama. Selline kirjutamise töö ja kloostrikoolide rajamine on taustaks ka Benedictusele. Benedictuse reeglid. 5. sajandil leidub gürovaage, hulkuvaid munki, kes käivad kloostrist kloostrisse, kuid ei ole paiksed. See päädib sellega, et kirik peab oluliseks munkluse korrastamist. Seda tehakse 506. aastal Agde sinodil. Õhtumaise munkluse normiks saab paigal püsimine, suundumine koinobiitlusele. Tuleb mängu Benedictus, kes on Monte Cassino kloostri abt. Reeglid saavad
annaabi.ee 
