naiselikkusele: selle toimel areneb naiselik kehaehitus, käitumine ja iseloom. Östrogeen reguleerib menstruaaltsüklit, kaitseb veresooni lupjumise ja luid hõrenemise eest, ning hoiab tasakaalus vererõhu. Põhjustab emaka limaskesta paksenemist pärast menstruatsiooni. Raseduse ajal soodustab östrogeen rindade ja emaka kasvu, stimuleerib ka sünnituse algust. Östrogeeni hulk väheneb anovulatsiooni ajal - siis, kui munarakud ei küpse või küpsevad puudulikult. Näiteks kliimaksi ajal jäävad ära menstruatsioonid, algab luude hõrenemine, kiireneb veresoonte lupjumine ja nahk kaotab elastsuse. Tagajärjeks on luumurrud, südamehaigused, suguelundite allavaje, uriinipidamatusja Alzheimeri tõbi.
makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites; 24. Koosluste struktuuri aspektid; 25. Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon; 26. Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon, tüübirühmad, nende paiknemine mullaniiskuse-viljakuse ordinatsiooniruumis; 27. Koosluste autogeenne ja allogeenne, primaarne ja sekundaarne suktsessioon, kliimaksi mõiste; 28. Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus; 29. Liikide ligikaudne arv maakeral tähtsamates organismirühmades praeguseks kirjeldatud liikide arv ja arvatav tegelik liikide arv; 30. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse, kõrguse ning sügavuse gradiendil; 31. Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid poolsaare efekt, lahe efekt, massiefekt, Küürselg-kõver (hump- backed curve);
keskkonnamuutuste tagajärjel, asemele tekib uusi organisme (taksoneid). Keskne evolutsiooniprotsess on liigiteke. 87. Suktsessioon e. koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Autogeense s-i puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. See on seaduspärane protsess, mille vältel koosluse liigiline koosseis teiseneb ja areneb keerukas ruumiline struktuur, biomass enamasti kasvab, kuni koosluse produktiivsus saab võrdseks respiratsiooniga. S-i tõukejõuks (eelkõige selle kesk- ja lõppjärkudes) peetakse organismide keskkonda muutvat toimet: muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma. Varajastes s-
rabaks). Suktsessioon ei pea alati toimuma välistegurite mõjul. Kooslused asenduvad ka looduslike protsesside tõttu, isendid kujundavad ajapikku ise endale ebasoodsama keskkonna ning võimust võtavad teised liigid. Autogeense s-i puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. See on seaduspärane protsess, mille vältel koosluse liigiline koosseis teiseneb ja areneb keerukas ruumiline struktuur, biomass enamasti kasvab, kuni koosluse produktiivsus saab võrdseks respiratsiooniga. S-i tõukejõuks (eelkõige selle kesk- ja lõppjärkudes) peetakse organismide keskkonda muutvat toimet: muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma
Kliimaks, Evolutsioon. Suktsessioon e. koosluste vahetus s.o. ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul; pöördumatud või tsükliliselt pöörduvad muutused, mille pikkus ületab 10 aastat; üks kooslus asendub teisega. Autogeense s-i puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. See on seaduspärane protsess, mille vältel koosluse liigiline koosseis teiseneb ja areneb keerukas ruumiline struktuur, biomass enamasti kasvab, kuni koosluse produktiivsus saab võrdseks respiratsiooniga. S-i tõukejõuks (eelkõige selle kesk- ja lõppjärkudes) peetakse organismide keskkonda muutvat toimet: muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma
This end point of succession is called climax. 40. Millised muutused toimuvad ökosüsteemide produktsioonis, hingamise intensiivsuses ja biomassi akumuleerumises suktsessiooni käigus? Suureneb biomass ja hingamine, väheneb produktiivsus. Suureneb liigiline mitmekesisus (erinev sekundaarse ja primaarse suktsessiooni korral) Muutub erinevate strateegiatüüpide esindatus Mullateke 41. Selgitage klimaatilise kliimaksi ja edaafilise kliimaksi erinevusi Climatic Climax If there is only a single climax and the development of climax community is controlled by the climate of the region, it is termed as climatic climax. For example, development of Maple- beech climax community over moist soil. Climatic climax is theoretical and develops where physical conditions of the substrate are not so extreme as to modify the effects of the prevailing regional climate. Edaphic Climax
(viljakad, liikuva põhjaveega, hapniku juurdepääs hea. Soostumist ei teki, liigniiske) Puuliigid kasvavd: Mänd Leesikaloo, kanarbiku, sambliku, sinika, karusambla, raba, osja, siirdesoo t Nõmmemännik, palumännik, rabastuv männik, loo männik Kuusk kastikuloo, pohla, sinilille, jänesekapsa, mustika, naadi angervaksa, sõnajala, karusambla t Salukuusik, laanekuusik Sookask tarna, madalsoo t Sanglepp lodu; lodumets 27. Koosluste suktsessioon, kliimaksi mõiste; Suktsessioon taimekoosluste vaheldumine ajas selliselt, et eelnevad kooslused oma liikidega valmistavad ette keskkonda järgmiste jaoks. (Taimed tahtmatult muudavad keskkonda selliselt, et nad lõpuks ise on sunnitud sealt lahkuma). Jaguneb Primaarne s (veest kerkival taimkatteta pinnal); Sekundaarne s (peale metsa raiet) Soode suktsessioon Tingimused muutuvad autogeenselt. Veekogu hakkab kinni kasvama madalsoo
Kuivatamise võib lõpetada siis, kui õisik kõrgesti pudeneb. Säilitatakse plekknõus l aasta. Saialillepreparaatidel on mikroobi-, põletiku- ja sügelemisvastane, haavu parandav, kootav, verdpuhastav, rahustav, hüpotensiivne, spasmolüütiline, sapieritust ergutav, dermatooniline ja valuvaigistav toime. Neid võetakse sisse gastriidi, mao ja kaksteistsõrmiku haavandtõve, koliidi, enterokoliidi, maksa- ja sapipõiehaiguste puhul, kõrgvererõhutõve algstaadiumis, eriti kliimaksi ajal ja südame arütmiat põhjustavate südamehaiguste raviks. Need suurendavad organismi vastupanuvõimet mitmesuguste ekstremaalsete toimete vastu. Välispidiselt tarvitatakse neid lõikehaavade, mädanevate ja halvasti paranevate haavade, põletuste, seborröa, lamatiste, fistulite, külmumise, emakakaela erosiooni, kolpiidi, proktiidi, paraproktiidi, angiini, parodontoosi, igemete veritsemise, imikute suuvalge ja mitmesuguste nahahaiguste puhul. Kanarbik Calluna vulgaris
Rohttaimedel? C. Puittaimedel? D. Korallidel ja limustel? 66. Milline toodud ainetest laguneb ökosüsteemis kõige kiiremini? A. Vees lahustuvad sahhariidid B. Pektiin C. Ligniin D. Tselluloos E. Taimsed plastmassid 67. Taimekoosluste diskreetsus (vastanduna pidevusele) eeldatakse: A. Taimekatte ordineerimise korral? B. Taimkatte klassifitseerimise korral? C. Taimkatte häirimise korral? D. Taimkatte vertikaalse struktuuri uurimise korral? 68. Kas kliimaksi teooria väidab, et: A. Ühe ja sama kliimaksi piires võivad liigid aja jooksul vahelduda? B. Sarnases kliimas kasvavate taimekoosluste suktsessiooni lõppfaas on sama? C. Üks liik muudab koosluses keskkonda keskmiselt sellisel määral, et valmistada ette uue liigi immigratsioon kooslusesse suktsessiooni järgnevate etappide jooksul? 69. Millistes ühikutes võib mõõta NPP-d ja GPP-d? A. J aasta(astmes -1) kg(astmes -1) B. kg m(astmes -2) C
kümnete aastate jooksul. Suktsessioon e. koosluste vahetus (lad. successio järgnevus) ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul; pöördumatud või tsükliliselt pöörduvad muutused, mille pikkus ületab 10 aastat; üks kooslus asendub teisega. Autogeense s-i puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. Allogeense s-i puhul põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Primaarseks s-ks nimet. kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. Sekundaarne s. on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. S-ga põimuvad ökosüsteemi muutumise muud vormid (lühemad fluktuatsioonid ja kliimakõikumised ning pikaajalised kliimamuutused).
Sekundaarne suktsessioon - teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi kk-s. Varase suktsessiooni liigid - pioneerliigid, nt. lepp, r-strateeg. Hilissuktsessiooni liigid - K-strateegid. Tulemusena väheneb valguse kättesaadavus, aga mulle teke intensiivistub. Biomass suureneb lineaarselt, kuid primaarne produktiivsus saavutab pea maksimumi. Koosluste struktuur: 1) Liigline koosseis; 2) Liigiline mitmekesisus; 3) Ruumiline struktuur. 28. Kliimaksi môiste (Clements). Kliimaks - kindlatele kliimatingimustele vastav suktsessiooni lôppfaas. Monokliimaks - taimekooslustel kôigil üks ja sama lôppfaas. Oligokliimaks - lôppefaase mitmeid erinevaid (valdavalt). 29. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus. Primaarne produtsent ja lagundaja on minimaalne komponentide arv ühes ökosüsteemis e. 2. Valdav osa energiast pärit Päikeselt. GPP - gross primary production e. koguprimaarproduktsioon. NPP - net primary production e
Sekundaarne suktsessioon teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi kk-s. Varase suktsessiooni liigid pioneerliigid, nt. lepp, r-strateeg. Hilise suktsessiooni liigid K-strateegid. Tulemusena väheneb valguse kättesaadavus, aga mulla teke intensiivistub. Biomass suureneb lineaarselt, kuid primaarne produktiivsus saavutab pea maksimumi. Koosluste struktuur: 1) Liigiline koosseis; 2) Liigiline mitmekesisus; 3) Ruumiline struktuur. 28. Kliimaksi mõiste (Clements). Kliimaks kindlatele kliimatingimustele vastav suktsessiooni lõppfaas. Monokliimaks taimekooslustel kõigil üks ja sama lõppfaas. Oligokliimaks lõppfaase on mitmeid erinevaid (valdavalt). 29. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus. Primaarne produtsent ja lagundaja on minimaalne komponentide arv ühes ökosüsteemis e. 2. Valdav osa energiast pärit päikeselt. GPP gross primary production e. kogu primaarproduktsioon. NPP net primary production e
tsüanobakterid segamini taimedega. Kooslus tähistab mingeid kooselavaid populatsioone. Ökoloogilise kooslusena tohib kooselavaid populatsioone käsitleda vaid juhul, kui nendest tekkinud segudel on olemas emergentsed omadused. 26. Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon, tüübirühmad, nende paiknemine mullaniiskuse-viljakuse ordinatsiooniruumis; 27. Koosluste autogeenne ja allogeenne, primaarne ja sekundaarne suktsessioon, kliimaksi mõiste; Suktsessioon - koosluste muutumine ajas, millega kaasneb liikide vaheldumine Kliimaks kliimaomane lõppstaadium Suktsessiooni jaotus: · Autogeenne muutused toimuvad sisemistel põhjustel, koosluse enda tegevuse tulemusena. · Allogeenne toimub väliste mõjurite toimel Teine tähtis jaotus: · Primaarne toimub seni asustamata pinnal. Neis kohtades algab primaarne suktsessioon, mis toob kaasa
Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse sfäärideks. Esimene on troposfäär. Sellele järgneb elu säilimise seisukohalt eriti tähtis lühilainelist ultraviolettkiirgust neelav 10 50 km kõrgusel paiknev osonosfäär. Autogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. A. s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. S-I tõukejõuks peetakse organismide keskkonda muutvat toimet: muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma. Autotroofid (produtsendid) organismid, mis eluks vajalikke orgaanilisi aineid (sahhariide, lipiide, valke, vitamiine) võivad ise lihtsaist ühendeist (süsinikdioksiidist, veest, mineraalsooladest, ammoniaagist) sünteesida. Selleks saavad nad energiat kas mineraalühendeist (näit
Kuivatamise võib lõpetada siis, kui õisik kõrgesti pudeneb. Säilitatakse plekknõus l aasta. Saialillepreparaatidel on mikroobi-, põletiku- ja sügelemisvastane, haavu parandav, kootav, verdpuhastav, rahustav, hüpotensiivne, spasmolüütiline, sapieritust ergutav, dermatooniline ja valuvaigistav toime. Neid võetakse sisse gastriidi, mao ja kaksteistsõrmiku haavandtõve, koliidi, enterokoliidi, maksa- ja sapipõiehaiguste puhul, kõrgvererõhutõve algstaadiumis, eriti kliimaksi ajal ja südame arütmiat põhjustavate südamehaiguste raviks. Need suurendavad organismi vastupanuvõimet mitmesuguste ekstremaalsete toimete vastu. Välispidiselt tarvitatakse neid lõikehaavade, mädanevate ja halvasti paranevate haavade, põletuste, seborröa, lamatiste, fistulite, külmumise, emakakaela erosiooni, kolpiidi, proktiidi, paraproktiidi, angiini, parodontoosi, igemete veritsemise, imikute suuvalge ja mitmesuguste nahahaiguste puhul. Kõrvenõges Urtica dioica
Atsidofiile leidub nii bakterite, arhede kui ka eukarüootide seas (nt taimed). Atsidofiilidele vastandatakse basidofiile. Eestis on atsidofiilsed taimed nt väike oblikas (Rumex acetosella), kanarbik ja mõningad turbasamblad[1]. autogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. A. s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. S-I tõukejõuks peetakse organismide keskkonda muutvat toimet: muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma. Autotroof organismid, mis eluks vajalikke orgaanilisi aineid (sahhariide, lipiide, valke, vitamiine) võivad ise lihtsaist ühendeist (süsinikdioksiidist, veest, mineraalsooladest, ammoniaagist) sünteesida. Selleks saavad nad energiat kas mineraalühendeist (näit
Gleasoni järgi) - kooslus on lihtsalt liikide kogum. Liikide kooseksisteerimine tuleneb nende sarnastest elupaiganõudlustest. Liikide kogumites ning koosluste arengus on palju juhuslikkust. · Organismiline - klementslik (F.E. Clementsi järgi) kooslus on kui superorganism; liigid on omavahel tihedasti seotud vastastikuste suhete kaudu ning süsteem areneb terviklikult. Koosluste areng on deterministliku iseloomuga. Clementsi deterministlikust vaatest tuleneb kliimaksi kontseptsioon · Kliimaks - koosluste arengu (suktsessiooni) suhteliselt püsiv lõppjärk (väljakujunenud struktuuri, liigilise koosseisu ja liigirikkuse, produktsiooni, aineringe jmt-ga). · Meie tingimustes on see enamasti mets või raba. Metsadest valdavalt kuusik, ent sõltuvalt mullatingimustest ka mõni muu metsatüüp (männik, segamets). · Pool-looduslikud kooslused on plagiokliimakskooslused - pideva häirituse tingimustes kujunenud ning nende tingimustega kohanenud kooslused.
koha taasasustamine. S-ga põimuvad ökosüsteemi muutumise muud vormid (lühemad fluktuatsioonid ja kliimakõikumised ning pikaajalised kliimamuutused). Allogeense s-i puhul põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Autogeense s-i puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. See on seaduspärane protsess, mille vältel koosluse liigiline koosseis teiseneb ja areneb keerukas ruumiline struktuur, biomass enamasti kasvab, kuni koosluse produktiivsus saab võrdseks respiratsiooniga. S-i tõukejõuks (eelkõige selle kesk- ja lõppjärkudes) peetakse organismide keskkonda muutvat toimet: muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma
Kuivatamise võib lõpetada siis, kui õisik kõrgesti pudeneb. Säilitatakse plekknõus l aasta. Saialillepreparaatidel on mikroobi-, põletiku- ja sügelemisvastane, haavu parandav, kootav, verdpuhastav, rahustav, hüpotensiivne, spasmolüütiline, sapieritust ergutav, dermatooniline ja valuvaigistav toime. Neid võetakse sisse gastriidi, mao ja kaksteistsõrmiku haavandtõve, koliidi, enterokoliidi, maksa- ja sapipõiehaiguste puhul, kõrgvererõhutõve algstaadiumis, eriti kliimaksi ajal ja südame arütmiat põhjustavate südamehaiguste raviks. Need suurendavad organismi vastupanuvõimet mitmesuguste ekstremaalsete toimete vastu. Välispidiselt tarvitatakse neid lõikehaavade, mädanevate ja halvasti paranevate haavade, põletuste, seborröa, lamatiste, fistulite, külmumise, emakakaela erosiooni, kolpiidi, proktiidi, paraproktiidi, angiini, parodontoosi, igemete veritsemise, imikute suuvalge ja mitmesuguste nahahaiguste puhul. 2.4.4. Harilik kibuvits (Rosa vosagiaca)
taimed, vaid võivad olla nt tsüanobakterid segamini taimedega (nt rohevetikad). Kiskjate kooslus (kiskjad võivad olla taksonoomiliselt väga kirju rühm isendeid) Koosluse definitsioon rangelt operatsiooniline. Ökoloogilise kooslusena tohib kooselavaid populatsioone käsitleda vaid juhul, kui nendest tekkinud segudel on olemas emergentsed omadused (vastand: kollektiivsed) 28.Koosluste suktsessioon, kliimaksi mõiste (Begon et al. 17.4.5); Suktsessioon - koosluste muutumine ajas, millega kaasneb liikide vaheldumine. Kliimaks kliimaomane lõppstaadium Suktsessiooni jaotus: 1. Autogeenne muutused toimuvad sisemistel põhjustel koosluse enda tegevuse tulemusena. Nt kui kliima ajas ei muutu, siis muutused saavad olla tingitud sellest, et kooslused muudavad ise oma keskkonda. 2. Allogeenne toimub väliste mõjurite toimel Teine tähtis jaotus: 1
Ravib põletusi, haavu, külmamuhke ja mädapaiseid. Alandab vererõhku, on valuvaigistav, infektsioone ja põletikke ärahoidev. Aroomivannid selle õliga soodustavad jääkainete eraldumist organismist, kergendavad menstruatsiooniga seotud haigus-seisundit. Jalavannid lavendliõliga vähendavad väsimust, hoiavad ära ebameeldiva lõhna ja higi tekke. Aroomivanne lavendliõliga soovitatakse samuti rasedatele kogu rasedusaja jooksul ja naistele kliimaksi puhul hormonaalsete häirete kõrvaldamiseks. Lulur - Eksootiline jogurtihooldus kehale ja vaimule. Lulur on iidne idamaine kombetalitlus, mida kasutati Bali ja Java saartel enne pulmi pruudi ette valmistamiseks. Tänapäeval on säilitatud selle peamised jooned ning on loodud eksootiline ja sensuaalne heaolu hooldus, mis tänu oma võimsatele aktiivainetele parandab vereringet, tugevdab immuunsüsteemi kaitsevõimet, peatab oksüdatsiooni, eemaldab toksiinid ja liigse vedeliku ning parandab
Primaarne suktsessioon kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamine. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. Autogeenne suktsessioon muutusi põhjustavad ökosüsteemi sisetegurid. Algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. 6 Allogeenne suktsessioon muutusi põhjustavad välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Kliimaks koosluse või ökosüsteemide arengurea suhtelisel püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Fluktuatsioonid Populatsiooni arvukuse muutused; lühiajalised pöörduvad muutused, mille pikkus ei ületa 10 aastat
6) Angervaksa, osja-tarna, karusambla soovikumetsa (soised) 7) Lodu lodumets 8) Sinika rabastuv mets 9) Siirde ja madalsoo, saba soomets 10) (kuivendatud kõdusoomets) Mänd enamasti vaesemas või kuivemas metsas; parasniiskes ja viljakas mullas kuusk. Soisemad alad on lehtpuu enamusega; siirdesoo või raba mänd; madalsoo sookask; lodu sangelpp. 27. Koosluste primaarne ja sekundaarne suktsessioon, kliimaksi mõiste; Koosluste suktsessioon - koosluste muutumine ajas, kaasneb liikide vaheldumine, seotud KK muutustega, mis on môjutatud liikide eneste poolt. Primaarne suktsessioon - kooslus kujuneb seni asustamata alale (kaljud, luited). Toob kaasa kindlaid ennustatavaid muutusi ühed taimed valmistavad mulda ette järgmistele liikidele. Diversiteet peab suurenema, kuna suktsessioon algab 0'st. Sekundaarne suktsessioon - teine kooslus tuleb varasema
mille nimetus oleneb kasutamise eesmärgist, puude liigist, paigutusest jm. Maa-ala, millel puud asuvad hõredalt, nii et täius on väiksem kui 0,3, nimetatakse harvikuks. Harvik ei ole mets. Metsale kui ökosüsteemile on iseloomulik võime ennast ise taastada. Mingi komponendi muutumine metsas kutsub esile muutuste ahela. Ökosüsteemi isereguleeruvuse tõttu viivad muutused lõpuks olemasolevates tingimustes kõige stabiilsema ökosüsteemi - kliimaksi - kujunemisele. Sarnastes tingimustes tekivad ka üksteisega sarnased ökosüsteemid, mis on enam-vähem ühetaolised liigilise kooseisu, aine- ja energiavahetuse ning muude omaduste poolest. See võetaksegi aluseks metsade klassifitseerimisel (metsatüüpide eraldamisel). Metsa juriidiline määratlus (vastavalt kehtivale Metsaseseadusele): Vastavalt kehtivale metsaseadusele loetakse metsaks puittaimestiku kasvukohta
lastaks segamatult kasvada pika ajavahemiku jooksul. See oleks “lõplik” taimeliikide kogum, mis teoreetiliselt jääks igavesti antud alale kasvama, või seni, kuni stabiilsed tingimused mingil põhjusel muutuvad. Kliimakskoosluse liigiline koosseis ja ruumiline struktuur on rikastunud ja püsiv, aine- ja energiabilanss on nullilähedased. Ökoloogilise tasakaalu korral on liikidevaheline konkurents madal. Miks? Kliimaksi tüübid Klimaatiline kliimaks – ühekordne kliimaks, mis on tingitud piirkonna klimaatilistest tingimustest Edaafiline kliimaks – piirkonnas esineb erinevat tüüpi kliimakskooslusi, mis on tugevalt seotud erinevate keskkonnagradientidega (mulla omadused, topograafia, vesi, häiringud jt), mistõttu klimaatiline kliimaks ei saa välja kujuneda Diskliimaks – stabiilne kooslus, mis pole ei edaafiline ega
23. Koosluste struktuuri aspektid, vertikaalne ja horisontaalne struktuur, diversiteet; 24. Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon; 77 25. Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsiooni skeem;26. Koosluste primaarne ja sekundaarne suktsessioon, soode suktsessioon ja tüübid, kliimaksi mõiste; 27. Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline mitmekesisus; 28. Liikide ligikaudne arv maakeral ja tähtsamates, taimekoosluste liigirikkuse maailmarekordid; 29. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse, absoluutse kõrguse ja sügavuse gradiendil; 30. Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid – poolsaare efekt, lahe efekt küürselg- kõver (hump-backed curve; 31. Liikide arvu ja pindala seos; 32
kasvukohtade liigid, vähenevad taimede ohtrus ja katvus, mulla toitainete sisaldus ja niisku langeb ja ala muutub erosioonitundlikuks. MAAKERA METSAVARUD troopiliste metsade hävitamine. Parasvöötme metsade muutmine liigivaeseks majandusmetsadeks Metsade osa maakera kliima puhverdaja. Mets kooslus, mitmerindeline, kus puud moodustavad ülemise rinde. Arengus mets enamasti kliimaksi etapis. Maakeral kasvanud 6 miljardist hektarist metsast alles 5 miljardit. Üle poole maailmas arvelevõetud puiduressursist kasutatakse küttepuuna. Metsade hävitamine 20 miljonit hektarit aastas. Arengumaades metsade hävitamine: 60% põllu- ja karja maadeks 14% küttepuu 26% tarbepuit Umbes 40% maakera vihmametsadest juba hävitatud, kui raied jätkuvad praeguse kiirusega, 30 aasta jooksul peaaegu kõik troopilised metsad hävitatud.
Suktsessioon e. koosluste vahetus s.o. ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul; pöördumatud või tsükliliselt pöörduvad muutused, mille pikkus ületab 10 aastat; üks kooslus asendub teisega. Autogeense s-i puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. See on seaduspärane protsess, mille vältel koosluse liigiline koosseis teiseneb ja areneb keerukas ruumiline struktuur, biomass enamasti kasvab, kuni koosluse produktiivsus saab võrdseks respiratsiooniga. S-i tõukejõuks (eelkõige selle kesk- ja lõppjärkudes) peetakse organismide keskkonda muutvat toimet: muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma. Varajastes s-ijärkudes on organismide asustustihedus väike ja
o. ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. On seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uue koosluse kujunemiseni. Suktessiooni jaotumine muutuste põhjuste järgi: 1) autogeennee suktsessioon – muutusi põhjustavad ökosüsteemi sisetegurid. Autogeenne suktsessioon algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes kuni püsiva oleku – kliimaksi kujunemiseni. Autogeense suktsessiooni käigus toimuvad tüüpilised muutused ökosüsteemi energeetikas, aineringetes, koosluse struktuuris ja liigilises koosseisus, stabiilsuses ja üldises strateegias. 2) allogeenne suktsessioon – muutusi põhjustavad välistegurid – nii looduslikud kui ka inimtekkelised. Vahetuste käsitlust on otstarbekas alustada taimekoosluste tekke jälgimisega aladel, kus
annaabi.ee 
