Redoksreaktsioo On reaktsioon mille käigus muutub elementide o-a Oksüdeerija Liidab elektrone, o-a väheneb ja tema redutseerub Redutseerija Annab elektrone ära, o-a suureneb ja tema oksudeerub Elektrolüüs On elektrolüüdide laugunemine alalisvoolu toimel. Kaks elektrolüüdi on panud elektrolüüdide lahusesse ja ühendatud vooluallikaga klemmidega Katiood Negatiivne elektrood, redutseerub Anioon Positiivne elektood, oksüdeerub Elektrolüüdide kasutamine 1.Toodetakse aktiivseid metalle(Na, K, Ca, Mg) 2.Toodetakse kloori, vesinikku ja hapnikku 3.Metalli pinde kaetakse teise metalli kihiga 4.Rafineerimine aine puhastamine ebasoodsatest lisanditest. Keemiline Vooluallikas On seade milles keemilisel reaktsioonil on saadud energia muudetakse elektrienergiaks. Koosneb kahest elektroodist mis on pandud elektrolüüdide lahusesse
Ampermeeter Voltmeeter 2. Joonestan sellise vooluringi skeemi, kuhu on ühendatud taskulambipatarei, lüliti, ampermeeter ning kaks taskulambipirni. 3. Seejärel koostan selle vooluringi ning mõõdan voolutugevuse: I= 4. Mõõdan voltmeetriga pinged kummagil lambil. NB! Mõõtmiseks mitte ühtegi juhet lahti ühendada. Panen voltmeetri kummagi klemmi külge ühe juhtme ja siis ühendan need algul ühe, siis teise lambi klemmidega. U1= U2= 5. Mõõdan voltmeetriga pinged kummagil lambil kokku. Selleks ühendage voltmeetri + klemm ühe lambi vooluallika positiivse poolusega ühendatud klemmi külge ja voltmeetri – klemm teise lambi vooluallika negatiivse poolusega ühendatud klemmi külge. Mõõdan pinge. U= 6. Arvutan Ohmi seadust kasutades kummagi lambi takistuse ja lampide kogutakistuse. a) I1=U1:R1 R1= U1:I1 R1= b) R2=U2:I R2= c) R=R1+R2 R= 7
Rööpühendus: I=I1+I2+I3 Uab=U1=U2=U3- ÜHESUGUNE PINGE 1/R=1/R1+1/R2+1/R3 R=R1/n 7. Millega mõõdetakse voolutugevust ja millega pinget? Kuidas need mõõteriistad ühendama peab? Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. ................ Ampermeeter ühendatakse mõõdetava seadmega jadamisi, nt ..................... . Pinget mõõdetakse voltmeetriga ............. , see ühendatakse seadmega alati rööbiti. Võib ka ühendada otse vooluallika klemmidega. 8. Joule Lentzi seadus on füüsika seadus, mille kohaselt elektrivoolutoimel juhis eraldub soojushulk Q on võrdne voolutugevuse J ruudu, juhitakistuse R ja voolu kestuse t korrutisega. 9. Alalisvoolu töö ja võimsus. Mõõtühik 1kwh. Alalisvoolu töö: A=UIt, A- voolu töö (J) U-pinge (v) I- voolutugevus (A), t-aeg (s) A=N*t A- voolutöö (kwh) N- elektriseadme nimivõimsus (kW) t- seadme töötamise aeg(h) Alalisvooluvõimsus: N=UI, kus N- võimus(w) U-pinge (v) I-
standardiga ( A A või B-B). Kaabli pikkus võiks olla soovitatavalt 5-25m. Töökäik on sama nagu pöördkaabli tegemisel. Tester Testimiseks ühendage mõlemad kaabli otsad testrisse. Lülitage tester käima ja jälgige tulukesi. Kui kõik tulukesed liiguvad paralleelselt on ühendus olemas. Kui mitte on midagi mäda. Näiteks on juhtmete järjekord vigane või kõik juhtmed pole ilusti klemmidega ühenduses. Saab valida ka kahe reziimi vahel kas kiire testimine või aeglane. Kui aega on siis ikka testida aeglasemaga kuna see täpsem. Tester. Joonis1.1 Lõiketangid. Joonis1.0 Kabbel. Joonis1.2 RJ-45 pistik. Joonis 1.3
vahelduvvooluallikaga kulgeb selles mähises vahelduvvool it, mis tekitab magnetjuhtmes 2 vahelduva magnetvoo . Sulgudes magnetjuhtmes, on see voog aheldatud mõlema mähisega ja indutseerib nendes elektromotoorjõud: Primaarmähises valem 1.1 Sekundaarmähises valem 1.2 Kus 1 ja 2 on keerdude arvud trado primaar- ja sekundaarmähises. Koormuse Zt ühendamisel sekundaarmähise klemmidega tekib selles vooluringis vool i2. Sekundaarmähise klemmidel tekib seejuures pinge U2. Pingekõrgendustrafodes U2 > U1, pingemadaldustrafodes aga U2 > U1. Valemeist 1.1 ja 1.2 järeldub, et elektromotoorjõud e1 ja e2 võivad teineteisest erineda mähiste erinevate keerdude arvu tõttu. Seepärast võib, kasutades mähiseid vajaliku keerdude arvude suhtega, valmistada trafo mistahes pingetele. Trafo mähist, mis on ühendatud kõrgemapingelise võrguga, nimetatakse ülempingemähiseks;
poolt määratud temperatuuril. Kui lahus juhtivusnõus on saavutanud termostaadi temperatuuri (mitte varem kui 10 - 15 minuti pärast), ühendatakse elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi takistus. Lahusekihi takistuse mõõtmine vahelduvvoolusillaga P-38 toimub järgmiselt: 1) sild ühendatakse vooluvõrku; 2) toitelüliti lülitatakse asendisse ~, seejuures süttib punane lamp; 3) juhtivusnõu ühendatakse klemmidega RX; 4) galvanomeetri lüliti viiakse asendisse "rpyo ja sild tasakaalustatakse võrdlusõla ning reohordi abil. Seejärel viiakse lüliti asendisse " ja rehordi lüliti abil sild tasakaalustatakse uuesti; 5) mõõdetav takistus Rx=mR, kus m - reohordi skaala näit ja R - võrdlusõla takistus; 6) mõõtmise lõpul viiakse toitelüliti neutraalasendisse, galvanomeetri lüliti asendisse "K3".
elektriahela teiste osadega. Elektroodid võivad olla ainult voolujuhtideks, kuid võivad ka keemilistes jm protsessides osaleda. Keemilises vooluallikas toimuvad elektrokeemilised protsessid põhinevad redoksreaktsioonidel. Vooluallika elemendi negatiivne elektrood on niisugusest metallist, mis elektrolüüdiga reageerides oksüdeerub. Oksüdeerumisprotsessis eralduvad metalli aatomeist elektronid, s.o negatiivse laengu kandjad. Kui ühendada vooluallika klemmidega elektritarviti, moodustub vooluring ja elektronid liiguvad välisahelas negatiivselt elektroodilt positiivsele, s.t tekib elektrivool. Positiivsel elektroodil osalevad elektronid reduktsioonireaktsioonis. Elektrolüüdis kannavad laengut ühelt elektroodilt teisele ioonid. Elektroode eraldav separaator võib olla immutatud elektrolüüdilahusega või sisaldada tahkiselektrolüüti. Voolu tarbimisel toimib positiivne elektrood vooluallika sees katoodina ning negatiivne elektrood anoodina
poolt määratud temperatuuril. Kui lahus juhtivusnõus on saavutanud termostaadi temperatuuri (mitte varem kui 10 - 15 minuti pärast), ühendatakse elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi takistus. Lahusekihi takistuse mõõtmine vahelduvvoolusillaga P-38 toimub järgmiselt: 1) sild ühendatakse vooluvõrku; 2) toitelüliti lülitatakse asendisse ~, seejuures süttib punane lamp; 3) juhtivusnõu ühendatakse klemmidega RX; 4) galvanomeetri lüliti viiakse asendisse "rpyo ja sild tasakaalustatakse võrdlusõla ning reohordi abil. Seejärel viiakse lüliti asendisse " ja rehordi lüliti abil sild tasakaalustatakse uuesti; 5) mõõdetav takistus Rx=mR, kus m - reohordi skaala näit ja R - võrdlusõla takistus; 6) mõõtmise lõpul viiakse toitelüliti neutraalasendisse, galvanomeetri lüliti asendisse "K3".
pinget suuremaks ja vaiksemaks. Kirjelda kuidas muutub seejuures hooglampide poolt kiiratava valguse eredus. Vastus: Mida suurem on pinge patareis, seda eredamalt poleb ka lamp. Mida vaiksem on pinge seda vahem eredamalt lamp poleb. 6. Lisa oma skeemile (teise varviga) pinge ja voolutugevuse mootmiseks vajalikud mooteriistad voltmeeter (uhendatakse roobiti) ja KAKS ampermeetrit(uhendatakse jadamisi). (tehtud) 7. ,,Uhenda" voltmeeter lambi klemmidega (roopuhendus) ning aseta uks ampermeeter roobiti uhendatud lambiga ning teine ampermeeter hargnemata juhtmega (vt. joonist). (tehtud) Jalgi mooteriistade polaarsust (kui skaalale tuleb negatiivne pinge, siis vaheta klemmid omavahel ara). Loe voltmeetrilt pinge vaartus: U __50__________________V ja ampermeetrilt voolutugevuse vaartus: I1 = _10________________A ja I2 = ____5______________A 8
teisel temperatuuril. 0 = 1+0,002 Interferentsimeetod Töös kasutatav nn. Quincke toru koosneb kahest teineteise sees liikuvas U - kujulisest torust. Sellise süsteemi pikkus on muudetav ja seda saab mõõta selleks etteantud millimeetriskaala abil. Telefon on ette antud helivõnkumiste tekitamiseks süsteemis. Helivõnkumised registreeritakse mikrofoniga . Ta ühendatakse ostsilloskoobi - telje klemmidega ja elektroonkiire amplituudi järgi võib otsustada helivõnkumise intensiivsuse üle mikrofoni asukohas. Telefoni poolt tekitatud helivõnkumised levivad nii vasakut kui paremat haru mööda ja kohtumisel interfeeruvad. Mikrofoni asukohas võivad need võnkumised teineteist tugevdada või nõrgendada. Kui lained kohtuvad samas faasis, siis võnkumised tugevdavad teineteist ja resultantvõnkumine toimub selles kohas maksimaalse amplituudiga. Kui lained kohtuvad
Aluminotermia.Selles reaktsioonis eraldub palju soojust,paiskub üles kõrge tulesammas ja kogu protsess toimub mõne hetkega. Elektrolüüs elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev reaktsioon, readoksreaktsioon mis toimub elektrienergia arvel. Elektrolüüsiseade koosneb elektrolüüdi lahuse või sula eklektrolüüdiga täidetud anumas ja sellesse paigutatud elektroodidest.Elektroodide ühendamisel alalisvooluallika(aku v. Alaldi) klemmidega omandab üks elektrood neg teine pos laengu. Neg laenguga elektroodil redutseerumisreakt pos laenguga elektroodil oksüdeerumisreak. Elektroodi millel toimub redutseerumine nimetatakse katoodiks, , elektroodi millel toimub oksüdeerumine nimetatakse anoodiks. Sulam on materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist. Eelised : · Sulamid on odavamad kui puhtad metallid · Sulamid on sageli paremate omadustega kui puhtad metallid
poolt määratud temperatuuril. Kui lahus juhtivusnõus on saavutanud termostaadi temperatuuri (mitte varem kui 10 - 15 minuti pärast), ühendatakse elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi takistus. Lahusekihi takistuse mõõtmine vahelduvvoolusillaga P-38 toimub järgmiselt: 1) sild ühendatakse vooluvõrku; 2) toitelüliti lülitatakse asendisse ~, seejuures süttib punane lamp; 3) juhtivusnõu ühendatakse klemmidega RX; 4) galvanomeetri lüliti viiakse asendisse "rpyo ja sild tasakaalustatakse võrdlusõla ning reohordi abil. Seejärel viiakse lüliti asendisse " ja rehordi lüliti abil sild tasakaalustatakse uuesti; 5) mõõdetav takistus Rx=mR, kus m - reohordi skaala näit ja R - võrdlusõla takistus; 6) mõõtmise lõpul viiakse toitelüliti neutraalasendisse, galvanomeetri lüliti asendisse "K3".
mahule selline lahuse hulk, et elektroodid oleksid 3 - 5 mm ulatuses kaetud. Nõu täitmise pipetiga tingib nõue, et kõikide määramiste puhul oleks vedeliku hulk ühesugune. Pärast gaasimulli (mitte varem kui 10 - 15 minuti pärast), ühendatakse elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi 1) sild ühendatakse vooluvõrku; 2) toitelüliti lülitatakse asendisse ~, seejuures süttib punane lamp; 3) juhtivusnõu ühendatakse klemmidega RX; 4) galvanomeetri lüliti viiakse asendisse "rpyo ja sild tasakaalustatakse võrdlusõla ning reohordi abil. Seejärel viiakse lüliti asendisse " ja rehordi lüliti abil sild tasakaalustatakse uuesti; 5) mõõdetav takistus Rx=mR, kus m - reohordi skaala näit ja R - võrdlusõla takistus; 6) mõõtmise lõpul viiakse toitelüliti neutraalasendisse, galvanomeetri lüliti asendisse "K3".
Rõhul 3MPa sulgeda manomeetri nõelklapp ja fikseerida sisselaksventiil kontramutriga 11) Ühendada juhtmetega omavahel pommi ja anuma klemmid 12) keerata pommi kaanes olevasse avasse kruvi, millega tõsta pomm kalorimeetrisse. Jälgida, et juhtmed ei takistaks segisti liikumist. Eemaldada pommi tõstmise kruvi. 13) Täita kalorimeeter destileeritud veega. 14) Ühendada pommi süüte- ja kütteahelad kalorimeetri anumal olevate klemmidega 15) lülitada toitepistik võrku ning vajutada nuppudele ,,CET" ja ,,MESALKI" 16) Sulgeda kalorimeetri anum kaanega 17) Täita metastaatilise termomeetri kapillaar elavõhedaga selliselt et vee algtemperatuuril kalorimeetris 25+-0,2 oC elavhõbedasammas ulatus skaalajaotuseni 1,2 18) Kinnitada Metastaatiline termomeetere oma pesasse. 19) Kontrollida vibraatori tööd. 20) Reguleerida kesta vee temperatuuriks 27,5 oC
metalli vaja toota rasksulavast maagist Cr2O3+2Al → 2Cr+Al2O3 Energia tootmine metallide abiga • Keemilises vooluallikas toimuvad elektrokeemilised protsessid põhinevad redoksreaktsioonidel. Vooluallika elemendi negatiivne elektrood on niisugusest metallist, mis elektrolüüdiga reageerides oksüdeerub. • Oksüdeerumisprotsessis eralduvad metalli aatomeist elektronid, negatiivse laengu kandjad. Kui ühendada vooluallika klemmidega elektritarviti, moodustub vooluring ja elektronid liiguvad välisahelas negatiivselt elektroodilt positiivsele, s.t tekib elektrivool. • Positiivsel elektroodil osalevad elektronid reduktsioonireaktsioonis. Metallide tähendus inimühiskonna arengus • Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub nende omadustest. Näiteks radiaatorid valmistatakse metallist, sest metallid juhivad hästi soojust. Teine metallidele omane asi on see, et nad juhivad hästi elektrit
poolt määratud temperatuuril. Kui lahus juhtivusnõus on saavutanud termostaadi temperatuuri (mitte varem kui 10 - 15 minuti pärast), ühendatakse elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi takistus. Lahusekihi takistuse mõõtmine vahelduvvoolusillaga P-38 toimub järgmiselt: 1) sild ühendatakse vooluvõrku; 2) toitelüliti lülitatakse asendisse ~, seejuures süttib punane lamp; 3) juhtivusnõu ühendatakse klemmidega RX; 4) galvanomeetri lüliti viiakse asendisse "rpyo ja sild tasakaalustatakse võrdlusõla ning reohordi abil. Seejärel viiakse lüliti asendisse " ja rehordi lüliti abil sild tasakaalustatakse uuesti; 5) mõõdetav takistus Rx=mR, kus m - reohordi skaala näit ja R - võrdlusõla takistus; 6) mõõtmise lõpul viiakse toitelüliti neutraalasendisse, galvanomeetri lüliti asendisse "K3".
ainete lagundamiseks. Tänapäeval osatakse elektrolüüsi abil saada mitte ainult lihtaineid, vaid ka väga mitmesuguseid keemilisi ühendeid, sealhulgas ka orgaanilisi aineid. Elektrolüüs elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon. Elektrolüüsiseade koosneb elektrolüüdi lahuse või sula elektrolüüdiga täidetud anumast ja selesse paigutatud elektroodidest. Elektroodide ühendamisel alalisvooluallika klemmidega omandab üks elektrood negatiivse , teine positiivse laengu. Elektroloodi, millel toimub redutseeruimine, nimetatakse katoodiks, elektroodi, millel toimub oksüdeerumine, nimetatakse anoodiks. Elektrolüüsi käigus läbib seadet elektrivool välisahelas liiguvad elektronid, lahuses liiguvad ioonid (anioonid liiguvad anoodi sunas, katioonid katoodi suunas) Sulamid Sulam on materjal , mis koosneb mitmest metalist või metallist ja mittemetallist
CuO+H2 Cu+H2 d) alumiiniumi (aluminotermia), kui on metalli vaja toota rasksulavast maagist Cr2O3+2Al 2Cr+Al2O3 Energia tootmine metallide abiga Keemilises vooluallikas toimuvad elektrokeemilised protsessid põhinevad redoksreaktsioonidel. Vooluallika elemendi negatiivne elektrood on niisugusest metallist, mis elektrolüüdiga reageerides oksüdeerub. Oksüdeerumisprotsessis eralduvad metalli aatomeist elektronid, negatiivse laengu kandjad. Kui ühendada vooluallika klemmidega elektritarviti, moodustub vooluring ja elektronid liiguvad välisahelas negatiivselt elektroodilt positiivsele, s.t tekib elektrivool. Positiivsel elektroodil osalevad elektronid reduktsioonireaktsioonis. Metallide tähendus inimühiskonna arengus Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub nende omadustest. Näiteks radiaatorid valmistatakse metallist, sest metallid juhivad hästi soojust. Teine metallidele omane asi on see, et nad juhivad hästi elektrit
poolt määratud temperatuuril. Kui lahus juhtivusnõus on saavutanud termostaadi temperatuuri (mitte varem kui 10 - 15 minuti pärast), ühendatakse elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi takistus. Lahusekihi takistuse mõõtmine vahelduvvoolusillaga P-38 toimub järgmiselt: 1) sild ühendatakse vooluvõrku; 2) toitelüliti lülitatakse asendisse ~, seejuures süttib punane lamp; 3) juhtivusnõu ühendatakse klemmidega RX; 4) galvanomeetri lüliti viiakse asendisse "rpyo ja sild tasakaalustatakse võrdlusõla ning reohordi abil. Seejärel viiakse lüliti asendisse " ja rehordi lüliti abil sild tasakaalustatakse uuesti; 5) mõõdetav takistus Rx=mR, kus m - reohordi skaala näit ja R - võrdlusõla takistus; 6) mõõtmise lõpul viiakse toitelüliti neutraalasendisse, galvanomeetri lüliti asendisse "K3".
poolt määratud temperatuuril. Kui lahus juhtivusnõus on saavutanud termostaadi temperatuuri (mitte varem kui 10 - 15 minuti pärast), ühendatakse elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi takistus. Lahusekihi takistuse mõõtmine vahelduvvoolusillaga P-38 toimub järgmiselt: 1) sild ühendatakse vooluvõrku; 2) toitelüliti lülitatakse asendisse ~, seejuures süttib punane lamp; 3) juhtivusnõu ühendatakse klemmidega RX; 4) galvanomeetri lüliti viiakse asendisse "rpyo ja sild tasakaalustatakse võrdlusõla ning reohordi abil. Seejärel viiakse lüliti asendisse " ja rehordi lüliti abil sild tasakaalustatakse uuesti; 5) mõõdetav takistus Rx=mR, kus m - reohordi skaala näit ja R - võrdlusõla takistus; 6) mõõtmise lõpul viiakse toitelüliti neutraalasendisse, galvanomeetri lüliti asendisse "K3".
38. Vooluallikaga, mille elektromotoorjõud (emj) on 12V ja sisetakistus 1, ühendati 38. Vooluallikaga, mille elektromotoorjõud (emj) on 12V ja sisetakistus 1, ühendati reostaat takistusega 5. Leia voolutugevus ahelas ja vooluallika klemmipinge. reostaat takistusega 5. Leia voolutugevus ahelas ja vooluallika klemmipinge. 39. Hõõglamp ühendati patareiga, mille emj on 4,5V. Lambi klemmidega ühendatud 39. Hõõglamp ühendati patareiga, mille emj on 4,5V. Lambi klemmidega ühendatud voltmeeter näitas, et pinge lambi klemmidel on 4V, vooluringi ühendatud ampermeeter voltmeeter näitas, et pinge lambi klemmidel on 4V, vooluringi ühendatud ampermeeter näitas, et voolutugevus vooluringis on 250mA. Milline on selle vooluallika sisetakistus? näitas, et voolutugevus vooluringis on 250mA. Milline on selle vooluallika sisetakistus? 40
kohuse laengut. Mahtuvuse ühik on farad (F)=kulon/volt Faradi miljondik- mikrofarad Mikrofaradi miljondik- pikofarad Kondensaator Koosneb 2’st juhist, mis on teineteisest eraldatud õhukese dielektriku kihiga. Lihtsama kondensaatori (plaatkondensaatori) mood 2 ühesugust dielektrikuga eraldatud paralleelset metallplaati. Plaadile andakse võrdsed, kuid vastasmärgilised laengud. Kondensaatori laadimiseks tuleb ühendada tema plaadid pingeallika klemmidega. Kondensaatori laeng määratakse ühe tema plaadi laengu järgi, seejuures mõeldakse laengu absoluutväärtust. Kondensaatori elektrimahutavus Füüsikaline suururs, mis võrdub kondensaatori ühe katte laengu q ja plaatide vahelise pinge U suhtega. Kondensaatori mahtuvus sõltub kondensaatori kujust ja mõõtmetest, ning tema katete vahel olema dielektriku dielektrilisest läbitavusest. Plaatkonsentraatori mahtuvust mõõdetakse C=ES/2d.
hoitakse püsivana 25,0±0,1 °C juures. Kui lahus juhtivusnõus on saavutanud termostaadi temperatuuri (mitte varem kui 10 minuti pärast), ühendatakse elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi takistus. Lahusekihi takistuse mõõtmine vahelduvvoolusillaga P-38 toimub järgmiselt: 1) Sild ühendatakse vooluvõrku; 2) Toitelüliti lülitatakse asendisse ~, seejuures süttib punane lamp; 3) Juhtivusnõu ühendatakse klemmidega RX; 4) Galvanomeetri lüliti viiakse asendisse "rpyo ja sild tasakaalustatakse võrdlusõla ning reohordi abil; 5) Seejärel viiakse lüliti asendisse " ja rehordi lüliti abil sild tasakaalustatakse uuesti; 6) Mõõdetav takistus Rx = m R, kus m on reohordi skaala näit ja R on võrdlusõla takistus; 7) Mõõtmise lõpul viiakse toitelüliti neutraalasendisse, galvanomeetri lüliti asendisse "K3".
ühendeid. Elektrolüüdiks on hapete, aluste ja soolade lahused või ioonvedelikud. Keemilises vooluallikas toimuvad elektrokeemilised protsessid põhinevad redoksreaktsioonidel. Vooluallika elemendi negatiivne elektrood on niisugusest metallist, mis elektrolüüdiga reageerides oksüdeerub. Oksüdeerumisprotsessis eralduvad metalli aatomeist elektronid, s.o negatiivse laengu kandjad. Kui ühendada vooluallika klemmidega elektritarviti, moodustub vooluring ja elektronid liiguvad välisahelas negatiivselt elektroodilt positiivsele, s.t tekib elektrivool. Positiivsel elektroodil osalevad elektronid reduktsioonireaktsioonis. Elektrolüüdis kannavad laengut ühelt elektroodilt teisele ioonid. Elektroode eraldav separaator võib olla immutatud elektrolüüdilahusega või sisaldada tahkiselektrolüüti. Voolu tarbimisel toimib positiivne elektrood vooluallika sees katoodina ning negatiivne elektrood anoodina
erijuhtudel ka mõnel teisel juhendaja poolt määratud temperatuuril. Kui lahus juhtivusnõus on saavutanud termostaadi temperatuuri (mitte varem kui 10 - 15 minuti pärast), ühendatakse elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi takistus. Lahusekihi takistuse mõõtmine vahelduvvoolusillaga P-38 toimub järgmiselt: 1) sild ühendatakse vooluvõrku; 2) toitelüliti lülitatakse asendisse ~, seejuures süttib punane lamp; 3) juhtivusnõu ühendatakse klemmidega RX; 4) galvanomeetri lüliti viiakse asendisse "rpyo ja sild tasakaalustatakse võrdlusõla ning reohordi abil. Seejärel viiakse lüliti asendisse " ja rehordi lüliti abil sild tasakaalustatakse uuesti; 5) mõõdetav takistus Rx=mR, kus m - reohordi skaala näit ja R - võrdlusõla takistus; 6) mõõtmise lõpul viiakse toitelüliti neutraalasendisse, galvanomeetri lüliti asendisse "K3".
määratud temperatuuril. Kui lahus juhtivusnõus on saavutanud termostaadi temperatuuri (mitte varem kui 5...7 minuti pärast), ühendatakse elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi takistus. Lahusekihi takistuse mõõtmine vahelduvvoolusillaga P-38 toimub järgmiselt: 1) Sild ühendatakse vooluvõrku; 2) Toitelüliti lülitatakse asendisse ~, seejuures süttib indikaatorlamp; 3) Juhtivusnõu ühendatakse klemmidega RX; 4) Galvanomeetri lüliti viiakse asendisse "rpyo ja sild tasakaalustatakse (st galvanomeetri osuti viiakse nulli) võrdlusõla takistuse (10; 100; 1000 ) muutmise ning reohordi (numbriskaala) keeramise abil; 5) Seejärel viiakse lüliti asendisse " ja reohordi keeramise teel tasakaalustatakse sild uuesti; 6) Mõõdetav takistus Rx = m R, kus m on reohordi skaala näit ja R on võrdlusõla takistus;
Lõppahela jätkamine – lõppahelat võib jätkata elektritarvitis, nt valgustis, kütteseadmes, pistikupesas või liitekarbis, kui nende klemmid on mõeldud sel otstarbel kasutamiseks. Karpides peab olema piisavalt ruumi. Lõppahelat võib jätkata ka mujal kui harukarbis: …lõppahela ristlõiget ei muudeta tavalises lülitikarbis või pistikupesas …juhi ristlõiget võib muuta, kui ühendamiseks on seadises eraldi üksteisest sõltumatud klemmid … klemmidega ühendatakse ainult nii palju juhte, kui lubatud … klemmid pistikupesades ja lülitikarpides on enamasti mõeldud kahe 1,5mm või 2,5mm juhi ühendamiseks…. Samasse lõppahelasse kuuluvad juhid võib vedada katkematult otse seadiskarbi või lüliti või pistikupesa kaudu, kui neis on ruumi ja on tagatud, et jätkavate juhtide isolatsioon on vigastamata … Lõppahelaid saab jagada pinnapealse paigaldisega lülitites, pistikupesades või muudes seadis on selleks
Ohutus Mõõtepiirkond tuleb valida funktsioonilülitiga (4) enne mõõtmise algust ja seda ei tohi muuta kui seade on vooluahelaga ühendatud. Mõõteseadmega tekitatud maksimaalne pinge on 50 v AC E ja C väljundite vahel, mille tõttu ei tohi vooluahelat mõõtmise ajal puutuda. 4 III OSA: Ettevalmistus mõõtmiseks Ühendage mõõteseade vastavate värvidega tähistatud klemmidega. Klemmid on aknalaua all asuval karbikul. Klemmid on kahes reas: ülemine ja alumine, kusjuures üks rida vastab märja ja teine kuiva pinnase takistusele. Tabelisse kannate ühe tulemuse ja valite vastavalt sellele parandusteguri. Õige parandusteguri valimisel on „võimalik suurim“ praktiliselt sama sõltumata, millist mõõdetud arvväärtust kasutasite. IV OSA: Mõõtmine 1. Keerake funktsioonilüliti (4) asendisse “EARTH VOLTAGE”. 2
4. Takistid 5 Ω ja 2 Ω on ühendatud jadamisi vooluringi. Kummas takistis eralduv voolu võimsus on suurem? Mitu korda ? (Voolu võimsuse valemid) 5. Kui suur on 60 – vatise nimisõimsusega 220 – voldisel töötava lambi takistus lambi põlemise ajal? ( voolu võimsuse valemid) 6. Vooluallika, mille elektromotoorjõud on 4,8 v ja sisetakistus on 0,2 Ω, ühendati kaheoomise takistiga. Kui suur voolutugevus on takistis? V: 2,2 A 7. Taskulambipatarei klemmidega ühendatud suure takistusega ühendati rööbiti 2,2 oomine takisti, näitas voltmeeter 4,3 V. Kui suur oli patarei elektromotoorjõud ja sisetakistus? V: 4,5 V, o,1 oomi
U2 = I R2; U2 = 1,5A * 6 = 9V. Vastus: Voolutugevus traatspiraalides on 1,5A, pinge kahe-oomise takistusega traatspiraali otstel on 3V, pinge kuue-oomise takistusega traatspiraali otstel on 9V. JUHTIDE RÖÖPÜHENDUS Juhtide teiseks ühendusviisiks on nende rööp- ehk paralleelühendus. Kaks lampi on ühendatud rööbiti vooluringis joonisel 3. Lambid põlevad normaalse heledusega. Kuna mõlemad lambid on ühendatud vooluallika klemmidega, on pinge nende hõõgniitide otstel sama väärtusega kui vooluallika klemmidel. Pinge rööbiti ühendatud juhtide otstel on sama väärtusega. Joonise 3. Kaks rööbiti ühendatud lampi põlevad mõlemad normaalse heledusega. -5- Tähistades pinge vooluallika klemmidel tähega U ja lampide hõõgniitide otstel vastavalt U1 ning U2, võib panna kirja seose:
juhendaja poolt määratud temperatuuril. Kui lahus juhtivusnõus on saavutanud termostaadi temperatuuri (mitte varem kui 5...7 minuti pärast), ühendatakse elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi takistus. Lahusekihi takistuse mõõtmine vahelduvvoolusillaga P-38 toimub järgmiselt: 1) Sild ühendatakse vooluvõrku; 2) Toitelüliti lülitatakse asendisse ~, seejuures süttib indikaatorlamp; 3) Juhtivusnõu ühendatakse klemmidega RX; 4) Galvanomeetri lüliti viiakse asendisse "rpyo ja sild tasakaalustatakse (st galvanomeetri osuti viiakse nulli) võrdlusõla takistuse (10; 100; 1000 ) muutmise ning reohordi (numbriskaala) keeramise abil; 5) Seejärel viiakse lüliti asendisse " ja reohordi keeramise teel tasakaalustatakse sild uuesti; 6) Mõõdetav takistus Rx = m R, kus m on reohordi skaala näit ja R on võrdlusõla takistus;
U U ~ Rt ~ Re Rt a) b) Joonis 1.7. Vattmeetri lülitusskeemid: a) vahetu lülitamine, b) lülitamine eeltakistiga Elektro- ja ferrodünaamilise vattmeetri mõõtesüsteem koosneb voolu- ja pingemähisest. Voolumähis klemmidega I* – I lülitatakse vooluringi jadamisi, pingemähis U* – U aga rööbiti (joon. 1.7. a) Tärnikesega tähistatud klemmid on mähiste algused. Osuti pärisuunalise pöördemomendi tekitamiseks ühendatakse need nii, nagu on kujutatud skeemidel. Laboratoorsetel vattmeetritel võib tähiste „I“ ja „U“ asemel olla märgitud klemmide juurde vastavate mähiste mõõtepiirkonnad. 11
.....A, Ik3=......A. 2 Ampermeetriga mõõtes valida alates suurimast voolupiirkonnast vähendades sobivamale tundlikumale väiksemale piirkonnale. Enne mõõtmise alustamist tuleb ampermeetri mõõtepiirkond valida suurim oletatavast toiteallika lühisvoolust. Patarei lühisvoolu mõõtmiseks ühendatakse ampermeeter(väike sisetakistus) rööbiti toiteallika klemmidega. HOIATUS! Pingeallika lühivoolu mõõtmisel ampermeetriga võivad kaasneda ohud. Valesti valitud voolupiirkond võib põhjustada mõõteriista riknemise. Autoaku lühisvoolu ei soovita mõõta kuna see võib muutuda ohtlikuks ka mõõtjale endale. Autoaku lühisvoolu suurus võib ulatuda sadadesse ampritesse sarnane keevitus voolule. Enne mõõtmise alustamist tuleb analüüsida lühisvoolu väärtuse suurusest. Lühisvooluks
30. Oommeeter. Takistuste mõõtmine. Meger. Isolatsioonitakistuse mõõtmine Oommeetril on sissemonteeritav või külgeühendatav toitapatarei, millega on jadaühendatud sisseehitatud reostaat, magnetoelektriline mõõteriist ja klemmid, mille külge on ühendatud mõõdetav takisti, millega on rööbiti nuplüliti. Oommeetril on pööratud skaala, mille 0 asub skaala lõpus. Mõõdetav takisti ühendatakse oommeetri klemmidega, vajutatakse nuplülitile noing pööratakse reostaadi nuppu seni, kuni osuti näitab 0-i. Lüliti vabastamisel näitab osuti skaala takisti väärtust. Megeriga kontrollitakse isolatsioonitakistust. Megeri kerra on paigaldatud käsitsi vändatav püsimagnetiga alalisvoolugeneraator nimipingega 500 või 1000 V, mis toidab logomeetrit. Mõõteulatust saab muutu ümberlülitiga. Isolatsioonitakistuse mõõtemiseks tuleb juhtmestik lülitada pingevabaks, sulgeda kõik lampide ja mootorite
väike, ning loetakse nulliks. Ühendades ampermeetri paralleelselt tarbijaga põleb ampermeeter silmapilkselt läbi, kuna ta takistus on väga väike. Suure voolutugevusega ampermeetrid tekitavad lühise. Sunt on väikese takistusega manganiinjuht. Sundid võivad olla monteeritud ampermeetri sisse ning sellisel juhul on ampermeetril olemas mõõtepiirkonna ümberlüliti. Kui sunt on ampermeetriga eraldi, tuleb see ühendada ampermeetri klemmidega rööbiti. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks saab kasutada ka sildavat takistit. Sildava takisti arvutus n laiendustegur, Imax maksimaalselt mõõdetav vool, Ip ampermeetri mõõtepiirkond, ra ampermeetri taktistus, rS sildava takisti takistus Vahelduvvooluahelas kasutatkse mõõtepiirkonna laiendamiseks voolutrafot. Voolutrafo kordaja arvutus , kus n voolutrafo kordaja, Imax maksimaalselt mõõdetav vool, Ip ampermeetri
8.1 Elektrienergia allikad(alalisvoolu), klemmpinge, elektromotoorjõud, sisetakistus Elektrienergia allikas- on seade, kus eraldatakse erinimelised laengud. Selleks on vaja teha tööd. Allika üks klemm saab plusspotensiaali ja teine miinuspotensiaali. Keemilised vooluallikad: 1)ühekordselt kasutatavad (kivelemendid)) 2)korduvalt kasutatavad: (akud(akumulaatorid)) Klemmpinge- U: toiteallika klemmpinge. Kui juhtmete ja ampermeetri takistus on tühiselt väike, näitab toiteallika klemmidega ühendatud voltmeeter sama suurt pinget. Elektromotoorjõud- E on kõrvaliste jõudude poolt tehtud mõõt laenguühiku kohta. Emj. on põhjus, mis tekitab ja säilitab elektrivoolu suletud vooluringis. Toiteallika kogupinget nim. elektromotoorjõuks. Sisetakistus- R0. toiteallika sisetakistus peab olema võimalikult väike, siis ta pinge koormamisel vähem, 2.Induktiivsus Silindripooli iga keerd aheldab teatud magnetvoogu . Pooli kõikide keerdudega aheldatud magnetvoogu nim
Digitaalmultimeeter Pinge mõõtmine Pinge mõõtmiseks kasutatakse erinevate mõõtesüsteemidega voltmeetreid. Tänapäeval on enamus kasutatavaid ja paigaldatavaid mõõteriistu digitaalselt, kuid samuti on laialt levinud ka seiernäiduga mõõteriistad. elektriskeemi tingmärk Selleks, et voltmeetri näidu abil määrata pinget tarbija või pingeallika klemmidel, peab need ühendama voltmeetri klemmidega nii, et pinge tarbijal või pingeallikal ja voltmeetril oleksid võrdsed (rööbiti). Sellest järeldub, et voltmeetri sisetakistus peab olema suur. Valesti ühendatud voltmeeteri näidu moodustab pingelang tema enese sisetakistusel. Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine alalisvoolul
ühendada ei tohi, sest voolutugevus võib minna nii suureks, et ampermeeter rikneb). Ühe ja sama magnetelektrilist süsteemi ampermeetriga saab mõõta erinevatesse mõõtmispiirkondadesse kuuluvaid voolutugevusi, kui ampermeetriga ühendada sunt. Sunt on väikese takistusega manganiin- juht. Sundid võivad olla monteeritud ampermeetri sisse ning sellisel juhul on ampermeetril olemas mõtepiirkonna ümberlüliti. Kui sunt on ampermeetriga eraldi, tuleb see ühendada amper- meetri klemmidega rööbiti. Sundi korral tuleb skaalajaotise väärtuse määramisel lähtuda voolutugevusest millele sunt on arvestatud. Ampermeeter AA A Sunt Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks saab kasutada ka rA I max rA + rS sildavat takistit. Sildava takisti arvutus: rS =
gruppilise kompenseerimisviisiga; 3) Kui kompenseerimisseade on ühendatud tarbija klemmidega, siis on tegemist individuaalse kompenseerimisviisiga.
Elektrodünaamilised jõud vahelduvvoolu korral Elektriaparaatide kontaktid Elektriaparaatide kontaktid Elektriliseks kontaktiks nimetatakse kahe või enama voolujuhi ühendamise konstruktiivset sõlme voolu juhtimiseks ühest voolujuhist teise. Elektrilise kontakti olemasolu nimetatakse kontakteerumiseks. Elektriaparaatide kontaktid Omavahelise liikumise järgi liigitatakse kontaktid: Jäigad kontaktid - üksteise suhtes liikumatud, näiteks lattide poltühendus, juhtmete ühendus aparaadi klemmidega. Kommutveerivad kontaktid - liikuvad kontaktid, mis töökäigus sulguvad või avanevad. Liugkontaktid - üks kontakt liigub teise suhtes, kuid elektriline ühendus ei katke. Elektriaparaatide kontaktid Kontaktide kontakteerumine Kontaktid kokku vaid üksikutes punktides. Sellist kokkupuute punkti nimetatakse tegelikuks kokkupuute punktiks. Mida kõvemini suruda kontakte jõu F abil kokku, seda suuremaks muutub tegelik kokkupuute punkt
Eeltakisti lülitatakse mõõtemehhanismiga jadamisi Pingejagur koosneb takistite kogumist, mis on valitud nii, et mõõtmisel ei langeks voltmeetri klemmidele pinget, mis ületab riista nimipinge. Kõrge vahelduvpinge mõõtmisel laiendatakse voltmeetri mõõtepiirkonda pingetrafoga. Trafo primaarmähis 1 ühendatakse rööbiti võrku, mille pinget on vaja mõõta. Voltmeeter ühendatakse sekundaarmähise 2 klemmidega. Pingetrafosid valmistatakse ühe ja kolmefaasilistena. Võimsuse mõõtmine: Aktiivvõimsust mõõdetakse elektrodünaamiliste vattmeetritega. Need mõõteriistad leiavad samuti rakendamist võimsuse mõõtmisel alalisvooluahelais. Kui vattmeetri ühe mähise otsad ümber vahetada, muutub pöördemomendi suund. Õige ühendamise tagamiseks on kõigil vattmeetreil üks voolu- ja üks pingemähise klemm märgitud tärniga. Need on nn generaatoriklemmid. Mõõtmistel viimased tavaliselt
elementide pinged. Vooluallikaga on jadamisi ühentatud tarviti R ja ampermeeter A. Voltmeeter on ühendatud rööbiti nii vooluallikaga kui ka tarvtiga. Mõlemad lülitid avatud. Ampermeeter ja voltmeeter näidud on nullid. R 2 V A 1 r Lüliti 1 suletud, lüliti 2 avatud. See on olukord, kus voltmeeter on ühendatud vooluallika klemmidega. Voltmeeter näitab vooluallika allikapinget ehk elektromotoorjõudu. (lühendiks EMJ). EMJ-u tähistatakse kreeka keelse tähega epsilon ja mõõdetakse voltides ( V ). Kõigi vooluallikate peale on märgitud tema alliakpinge ehk EMJ. Näiteks lapikule taskulambi patareile 4,5V ja ta on tähtsaim vooluallika parameeter. Elektromotoorjõud on põhjus, mis tekitab ja säilitab elekttrivoolu suletud vooluahelas. Mõlemad lülitid suletud
16 aastat _ 7,5-8,0 Magilli klemmid Magilli klemme (vt. Lisa 2 erinevate Magilli klemmide pilt) kasutatakse intubatsioonitoru asetamiseks kõrisse orotrahheaalse intubeerimise ajal (Dinwiddie 1997). Kasutatakse ainult silma kontrolli all, et vältida kahjustusi klemmide avamisel ja sulgemisel ning suhu asetamisel ja suust eemaldamisel. Nasotrahheaalse intubatsiooni korral haaratakse nina kaudu sisestatud toru Magilli klemmidega ja juhitakse see trahheasse (Reisdorff jt 1993). Libestusaine ja fikseerimise vahendid Intubeerimise juures peab valmis olema ka libestusaine. Kui intubatsioonitoru võetakse välja steriilsest pakendist, lastakse see üle libestusaine sprayga, et intubatsioonitoru sisestamist lihtsustada ja vähendada kahjustusi. Tavaliselt on libestusaineks Silikoon(Rennie 1999). Nasotrahheaalse intubatsiooni korral peavad intubatsioonitoru fikseerimiseks valmis olema
Töökindluse seisukohalt tuleb eelistada jäikklemme. Piksekaitsetrossid tu- leb kinnitada ainult jäikklemmidega. Pingutusklemmidest tuleb eelistada neid, mis ei nõua juhtmete läbilõikamist. Tõirisolaatoritele tuleb juhtmed kinnitada traatsidemete või eriklemmide abil. Suurüleviikudel võib juhtmed kinnitada plokkide või eriklemmidega. Juhtmeid jätkatakse juhtmemargile vastavate jätkuklemmidega (ühendus- klemmidega) või keevitusega. EEE sätestab lubatud jätkamiste arvu visan- gus. Liinitarvikute hulka kuuluvad ka juhtmete vibratsiooni summutavad vibrat- sioonisummutid ja summutussilmused (-aasad) (vt p 3.8) ja lõhisfaaside osajuhtmete vahekaugusi fikseerivad distantsihoidikud. Viimaste vahe- kaugus ei tohi olla üle 75 m. Et vähendada elektrivälja tugevust isolaatorkomplektide juhtme poolses ot-
6. Vahetada pingevabalt oma valgusregulaatoris, teleris või muus elektritarvitis asuvaid pisikaitsmeid. 7. Kontrollida indikaatoriga pinge puudumist. 8. Pingevabasolukorras vahetada kaitsejuhita elektritarviti riknenud ühendus ja pikendusjuhet ja pistikut uute vastu. 9. Pingevabas olukorras vahetada kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paind juhtmes paiknenud riknenud vahelülitit uue vastu. 10. Pingevabas olukorras ühendada kohtkindla tvalgustit(nt lae valdustit) valgusti klemmidega. 11. Pingevabas olukorras asendada kohtkindla valgusti valgusti klemmid valgusti pistikupesaga või vahetada riknenud valgusti pistikupesa uue vastu. 12.Paigaldada vastavate juhiste järgi kaitse väike pingelisi (nimipingega kuni) 50V (nt valgustuseks või autosoojenduseks). 13. Pingevabas olukorras võtta maha pistikupesade ja pistikupesade ja lülitite kaasi (nt tapeetimise või värvimise ajaks) või asendada purunenud kaasi tervetega. 14
Nõelte, skalpellide jms kasutamisel tuleb hoolikalt vältida vigastusi. Kohe pärast kasutamist kõrvaldatakse teravad vahendid torkekindlasse anumasse, ilma et nendele asetataks tagasi kaitsekatet. Seetõttu tuleb anum hoida võimalikult lähedal teravate vahendite kasutuse kohale. Rangelt on keelatud kasutatud nõelte, skalpellide ja teiste teravate esemete viskamine jäätmekottidesse. Harvadel juhtudel, kui kaitsekatte tagasipanek on vajalik, ei tohi katet hoida sõrmede vahel, vaid klemmidega. Samuti ei eemaldata nõela süstlalt sõrmedega; klemmide puudumisel tuleb nõel koos süstlaga visata anumasse. Tavaline kasutatud voodipesu ei ole eriti nakkusohtlik. Ilmselt verega, kehavedelikega, sekreetidega ja eritistega saastunud pesu tuleb koguda tolmutamist vältides ja pakkida palatis vastavasse kilekotti (et pesumaja teaks ka ettevaatlikult käsitseda). Iga patsiendi analüüse ja proovimaterjale peetakse potentsiaalselt nakatavateks ning neid ei
kondensaatorile jääda eluohtlik kõrgepinge veel kuni viieks minutiks, mistõttu tuleb olla eriti ettevaatlik äsja väljalülitatud seadmega. Vaheldis (inverter) muundatakse alalisvool muutliku pinge ja sagedusega vahelduvvooluks. Vaheldi koosneb kuuest transistorist ja antiparalleelselt ühendatud dioodidega. Muundurit juhitakse transistoride juhtimisega kasutades selleks pulsilaiusmodulatsiooni põhimõtet (vt. punkt 6.5). Muunduri väljund on ühendatud mootori klemmidega. Tüübitähis Liides EMC-filtri maandusklemm Flashmälu ühendus Varistori maandus Potentsiomeeter
Erandjuhul võib aku asetada masinale ka eelneva laadi- Tühjenenud aku elektrolüüt külmub -- 12... -- 16 °C juu- miseta. Selliselt suudab ta anda kuni 80% oma mmimahu- res (tabel 16). tavusest. Aku kasutusea pikendamiseks tuleb täita järgmisi nõu- Aku laadimisel ühendatakse ta klemmid laaduri deid: [alaldi) samanimeliste klemmidega (joon. 142). Laaditakse 1. Vältida ületühjenemist ja laadimata olekus seismist, kähe erineva voolutugevusega: algul umbes viis tundi mis järsult lühendavad kasutusiga. Üle kuu pikkuste seisu- tugevama vooluga (I aste), võttes selle (amprites) arvuliselt aegade korral tuleb akut laadida, sest ta tühjeneb ka koor võrdseks 2/io mahutavusest (näiteks akul 3MT14 -- 2,8 A). museta. Laadimine toimub II astme reziimil. Laetus mää
Mida teha, kui teadvuseta patsiendil on hingamisteede sulgus Avage hingamisteed, viies patsiendi pea kuklasse. Eemaldage suust nähtavad võõrkehad aspiraatori, sõrmede või Magilli klemmide abil. Proovige teha kunstlikku hingamist. Kui patsiendile ei õnnestu kunstlikku hingamist teha, istuge ta põlvedele ning tehke kuni viis korda Heimlichi võtet. Pärast viit Heimlichi võtet proovige suuõõnes olev võõrkeha sõrmega või Magilli klemmidega mehaaniliselt eemaldada. Kui võõrkeha eemaldamine ei õnnestu, alustage BLS-i. Joonis 30.1. Heimlichi võte Heimlichi võte – kannatanul selja tagant ümber haarates tõmbab abistaja seotud kätega jõuliselt üles-enda poole, sellega surudes kannatanu diafragmale ja tekitades tema rindkeres ülerõhu ja väljahingamise, millega eemaldatakse võõrkeha tema hingamisteedest. 416 Kuidas toimida imikute ja laste hingamisteede obstruktsiooni korral Imikud
annaabi.ee 
