Retsensioon Käisin 19. novembril 2014 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kuulamas vilistlase, Naily Saripova klaverikontserti. Kontserdisarjas „Vilistlane” annavad kontserte Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia silmapaistvamad vilistlased. Esitati L. van Beethoveni, F. Shuberti ning J. Brahmsi teoseid. Kontserdi meeleolu oli minu arvates väga soe ning hubane, võib-olla oli see tingitud sellest, et kontsert ei toimunud hiigelsuures ja rahvarohkes saalis, vaid keskmise suurusega kammersaalis. Õhkkond oli suurepärane. Teoseid esitas klaveril Naily Saripova. Alates 2000. aastast oli Saripova Eesti Muusika- ja
Ta on teinud rohkem kui 50 balletti. Samuti oskab Eifman sobitada omavahel erinevaid stiile, nagu on selleks on rokkmmusika ballettis. Tema koreograafia on väga hoogne, täis füüsilisi kui ka akrobaatilisi elemente. Etenduses põihiliseks tasutaks mängis vene romantistlik helilooja Pjotr Tsaikovski. Ta on kirjutanud ooperi nimega "Jevgeni Onegin". Kokku on ta kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Tema kõige tuntumaks teosteks on balletid "Luikede järv", "Uinuv kaunitar" ja "Pähklipureja". Etenduses esitati klassikalist muusikat nagu näiteks Eugene Onegin: Waltz kui ka rokilikumat muusikat nagu Aleksandr Sitkovetsky "Camels" või kitarrimuusikat nimega "Zello". Muusika oli väga võimas, rütm oli kord rahulikum kord tempokam. Dünaamika oli vaheldusrikas, ning harmoonia oli heakõlaline. Esitati vene rahvuse muusikat. Lavakujundus oli väga minimalistlik
Kontserdisarja „Vilistlane“ Naily Saripova klaverikontsert 19. novembril külastasin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kontserdisarja „Vilistlane“ Naily Saripova tasuta klaverikontserti, mille kavas olid L. van Beethoveni, F. Schuberti ja J. Brahmsi looming. Beethovenilt esitati sonaat klaverile nr 3 op 2 nr 3 C-duur, Schubertilt klaveripala nr 2 op posth Es-duur ning Brahmsilt kaks rapsoodiat klaverile op 79. Saalis valitses kõrgema klassi ning asja tundjate hõng, oli parasjagu nii noori kui ka vanu. Enamus siiski võõrkeelsed vanemad inimesed. Naily Saripova oli aastast 2000 Eesti Muusika -ja Teatriakadeemia üliõpilane professor
6aastaselt kontsertreisid Euroopas 9aastaselt esimene sümfoonia 10aastselt esimene ooper Elulugu 14aastaselt Bologna muusikaakadeemia liige Rooma paavstilt Kuldkannuse rüütli aunimetus 22aastaselt astus Salzburgi peapiiskopi tööle kontsertmeistrina 25aastaselt lahkus piiskopi teenistusest Elas vabakutselise muusiku elu 26aastaselt abiellus, kuus last Suri Viinis 35aastasena Looming 16 ooperit: 1. ,,Figaro pulm" 2. ,,Võluflööt" 41 sümfooniat: 3. Sümfoonia nr.40 27 klaverikontserti 5 viiulikontserti 25 keelpillikonsterti Palju lühipalasid klaverile ja teistele pillidele https://www.youtube.com/watch?v=fCbyAE0KdIY Huvitavad faktid Klaverikontserti nr.27 originaalkäsikirjad asuvad Eesti Ajaloomuuseumis Tema hauda ei ole leitud Mozarti viimaseks lõpetamata teoseks jäi "Reekviem", mille lõpetas tema õpilane Süssmayer Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Wolfgang_Amadeus_Mozart http://koolielu.ee/waramu/view/078387623f92a00fbdb7449e69d118f7b25302f6
Õppis õigusteadust. 7aastaselt tegi teoseid. Klaveriõpingud. Töötas ajalehes kümme aastat. Soololaulud, klaverimuusika. Klaveriteosed ja vokaalmuusika. 4 Sümfooniat. Vähem tuntud on kammermuusika ja ooper. 4 sümfooniat. ,,Karneval" Liszt Romantist. Ungari, saksakeelt kõnelev piirkond. Väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Programmiline muusika, monotematism, enamus olid klaveriteosed, kogumikud. Tõi uue zanri sümfooniline poeem. 2 klaverikontserti, 400 klaveritranskriptsiooni, 2 sümfooniat. Chopin Romantism. Poola. Helilooja ja pianist. Pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusika Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Suurim klaverivirtuoos ja komponist. Suur klaverilooming, väikevormid etüüdid, prelüüdid jne. 20 soololaulu , 2 klaverikontserti. Brahms - Romantism. Saksamaa helilooja, pianist ja dirigent. 19a oli klaverisaatja.
,,Davidsbündlerite tantsud", ,,Lastestseenid", ,,Sümfoonilised etüüdid" d. Klaverikontsert e. Laulud ka tsükliteks: ,,Poeedi armastus", ,,Naise elu ja armastus", ,,Mirdid" f. 4 sümfooniat g. Küroplast lõpetas klaverikarjääri 4. Ferenc Liszt a. Programmilise muusika pooldaja, palju dissonantse, hajutama tonaalsuse tunnetust, monotematismi põhimõte b. Klaveriteoste kogumikud: ,,Transendentaalsed etüüdid", ,,Rännuaastad" c. 2 klaverikontserti d. U 400 klaveritranskriptsiooni e. Tõi üheosalise sümfoonilise poeemi: ,,Hamlet", ,,Prometheus" f. Ungarlane, esinenud Tartu Ülikooli aulas, 5. Fryderyk Chopin a. Ei ole programmiline, enamus klaverile, tundlik ja nõtke, täis kaunistusi b. Arvukalt väikevorme: etüüdid, prelüüdid, nokturnid, valsid, polomerid, masurkad, ballaadid, ekspromptid c. 2 klaverikontserti d. Poolakas 6. Richard Wagner a
Väljajoonistunud karakterid Jõulised/filosoofilised konfliktid Heroilisus Lüürilise alatooniga looming jäi tahaplaanile Suurem osa kirjutatud klaverile Joonistunud välja omased jooned: marss, variatsioonivorm, c-moll helistik, 1.Beethoveni looming (arvud, näited) 9 sümfooniat- kuulsamad 3.(Napoleonile), 5., 9., 7 instrumentaalkontserti- 1 viiulikontsert, 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati- kuulsamad ,,Apposionata", ,,Kuupaiste sonaat", ,,Pateetiline" jne 1 ooper- ,,Fidelio" Kammermuusika- 10 viiuli- ja 5 tsellonaati Laulud (tsükkel ,,Kaugemale armastatule", ,,Koopaorav", ,,Kõik taevad laulavad" jt) 1.Romantism muusikas (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) 19.saj (20.saj algus) viisid erakordselt kaunid. Nn lõputu meloodia
Uus zanr-sümfooniline poeem- 1-osaline, poeetilist mõtet kandev sümfooniline teos Lemmikud-soololaul , operett 2. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. 3. Beethoveni looming (loetelu) 9 sümfooniat 5 klaverikontserti ooper ,,Fidelio" balletid, missad 32 klaverisonaati 10 viiulisonaati 4. Schuberti loomingu üldiseloomustus Esimene tõeline romantik, kes klassikalise vormi täidab romantilise sisuga, kauni laululised meloodiad. Toob uue zanri lied e. laulu .oluline klaverimuusika looja.. Laulude mõju ka instrumentaalteostele. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal
Chopin 1810-1849 Sündis Poolas, ema poolatar, isa prantslane. Kodumaalt lahkus peale 1830-1831 aastate ülestõusu mahasurumist. Oli sel ajal kontsertreisil(revolutsiooniline etüüd on tehtud selle eeskujul). Ei abiellunud kunagi. Hea pianist. Looming: esikohal klaverimuusika. Lemmikzanrid: prelüüd,nokturn, etüüd, ballaad, tantsurütmidega palad: mazurka, polonees, valss Peale lühiteoste on 2 klaverikontserti jt suurvorme. Nooruses ka mõned laulud nt: ,,Soov" Loomingus kajastuvad poola rahva vabadusvõitluse ideed ja poola rahvamuusika. Prelüüd (tõlkes sissejuhatus) on tal eraldi teosena. Loob tsüklitena, kus igal on erinev helistik ,,24 prelüüdi klaverile" Programmiline muusika-programmiks nimetatakse helilooja poole oma teosele antud sisu seletust. Võib olla ka kirjandusteose põhjas, mille sisu on juba teada. Või on konkreetne pealkiri, mis viitab teoses toimuvale. Liszt 1811-1886
Haydn armastas Kontrastide rohke publikut üllatada, noorena ka Kõige vähem hoiab sokeerida. kinni vormi reeglitest Zanrid, milles 104 sümfooniat 41 sümfooniat 9 sümfooniat helilooja kirjutas 24 ooperit (tänapäeval 25 klaverikontserti 11 avamängu mängitakse vähem) 7 viinikontserti 16 keelpillikvartetti 50 klaverisonaati 26 keelpillikvartetti 38 klaverisonaati 5 oratooriumi (´´Aastaajad´´, 19klaverisonaati 5 klaverikontserti ´´Loomine´´) 16 ooperit 1 ooper
Tuntud kui instrumentaalmuusika loojana. Peetakse keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajajaks. Wolfgang amadeus mozart kõigi aegade geniaalsem helilooja. Imelaps. Muusikalised võimed avaldusid varakult. Tunnetus. Sündis salzburgis. Isa oli õukonna kapellmeister. Isalt sai muusikalise hariduse. Auahne isa. Surm, pole siiani teada, maeti ühishauda. Vähe vaimulikku muusikat. Reekviem jäi ta surma tõttu pooleli, lõpetas ta õpilane. 19 ooperit, 50 sümfooniat.25 klaverikontserti, hulk kammermuusikat. Ludwig van beethoven ei olnud beethoveni ega mozarti eakaaslane. Tuli muusikasse ajal mil klassikaline stiil ja zanrid tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati annet ja omapära. Sündis bonnis. Isa soovis et pojaks tuleks teine mozart. 19 aastaselt sai perekonnapea. Õppis haydni juures(liiga erinevad). Kuulmishäire süvenenud,ootab ees täielik kurtus. Hingeline kriis. Tohutu loominguline aktiivsus. Viljakaim ajajärk ta elus. Sündis enamik kuulsaid teoseid
SERGEI RAHMANINOV (1873-1943) Vene helilooja, pianist ja dirigent 4-aastaselt ilmutas huvi muusika vastu 1882-1885 õppis klaverit Peterburi Konservatooriumis 1888.a jätkas õpinguid Moskva konservatooriumis 1897.a alustas tööd dirigendina 1904-1906 oli Moskva Suure teatri dirigent LOOMING Esiplaanil klaverimuusika Kirjutas klaveriteoseid neljale käele Tähelepanu keskmes meloodia Ei taotlenud oma muusika sarnasust rahvamuusikaga 3 sümfooniat 4 klaverikontserti - Kuulsaim klaverikontsert nr. 2 3 ooperit: - "Aleko" - "Ihnus rüütel" - "Francesca da Rimini" ALEKSANDR SKRJABIN (1872-1915) Õppis Moskva Konservatooriumis klaverit ja komponeerimist 1892.a lõpetas Moskva Konservatooriumi Inspiratsiooni sai Chopin'i helikeelest LOOMING Muusikas ei ole kuulda vene rahvaviise Sümfoonilised poeemid: - "Tulepoeem" - "Ekstaasipoeem" 90 prelüüdi 10 sonaati 3 sümfooniat PJOTR TSAIKOVSKI (1840-1893)
(1873-1943) Vene helilooja, pianist ja dirigent 4-aastaselt ilmutas huvi muusika vastu 1882-1885 õppis klaverit Peterburi Konservatooriumis 1888.a jätkas õpinguid Moskva konservatooriumis 1897.a alustas tööd dirigendina 1904-1906 oli Moskva Suure teatri dirigent LOOMING Esiplaanil klaverimuusika Kirjutas klaveriteoseid neljale käele Tähelepanu keskmes meloodia Ei taotlenud oma muusika sarnasust rahvamuusikaga 3 sümfooniat 4 klaverikontserti - Kuulsaim klaverikontsert nr. 2 3 ooperit: - “Aleko” - “Ihnus rüütel” - “Francesca da Rimini” ALEKSANDR SKRJABIN (1872-1915) Õppis Moskva Konservatooriumis klaverit ja komponeerimist 1892.a lõpetas Moskva Konservatooriumi Inspiratsiooni sai Chopin’i helikeelest LOOMING Muusikas ei ole kuulda vene rahvaviise Sümfoonilised poeemid: - “Tulepoeem” - “Ekstaasipoeem” 90 prelüüdi 10 sonaati 3 sümfooniat
ka mujalt maailmast, eriti Saksamaalt. Tema muusika on väga isikupärane, ta on üks püsivama stiiliga komponiste Eestis. Esindab neoklassitsistlikku suunda. Räätsa loomingus domineerivad traditsioonilised zanrid. Rohkesti on sümfooniaid kaheksa "päris" sümfooniat (19571985), "Sümfoonia väikesele orkestrile" (1991) ja "Väike sümfoonia" (1990). Kahekümne ringis on kontserte kaks kontserti kammerorkestrile, kolm klaverikontserti, kaks viiulikontserti, kontsert viiulile, kitarrile ja sümfooniaorkestrile jne, sealhulgas ka topeltkontsert flöödile ja kitarrile ning sümfooniaorkestrile esimene omataoline muusikaloos. 1961. aastal loodud kontsert kammerorkestrile (nr 1) on üks eesti muusika tähtteoseid, mida on esitatud menukalt kogu maailmas Rohkesti on Rääts loonud kammermuusikat tema teoste hulgas on kuuskeelpillikvartetti, kuus klaveritriot, nonett, sekstett jne.
Muusikakoolis,1849 suri tuberkuloosi.Looming:19.saj üks suurimaid klaverivirtuoose ja -komponiste,tegi oma teoseid korduvalt ringi, tema klaverimuusika on tundlik ja nõtke,erakordselt nüansirikas ja täis kaunistusi,klaveriloomingusse kuuluvad arvukad väikevormid- etüüdid,prelüüdid,nokturnid,valsid,poloneesid,masurkad,balladid,ekspromptid,ta on kirjutanud 2 klaverikontserti ja u 20 soololaulu Hector Berlioz(1803-1869)14aastaselt komponeeris oma esimese teose,1826 astus Pariisi konservatooriumi,suur ooperihuviline,1830 valmis esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia",27 aastaselt sai Rooma preemia.Looming:läbinisti programmiline,teose läbivale ideele,mille aluseks oli kas kirjandusteos,helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused,oli allutatud nii muusika stiil,orkestratsioon kui ka
Täiesti kurt oli helilooja 10 viimasel eluaastal. Kurtus, aga ka ebaõnnestunud naiseotsingud ning kohtuvaidlused vennapoja hooldusõiguse pärast põhjustasid heliloojas masendust. Vaatamata kõhklustele ei sooritanud ta siiski enesetappu ning enne surma 56-aastaselt, oli ta niivõrd populaarne, et viimase akadeemia lõpetas viiekordne ovatsioon ning helilooja matustele tuli austust avaldama 20 000 inimest. Beethoven on kirjutanud 9 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 32 klaverisonaati, kaks missat, oratooriumi "Kristus Õlimäel", ooperi "Fidelio", hulgaliselt kammer- ja klaverimuusikat ning üle saja laulu. Paljudes tema teostes valitseb heroiline ja pateetiline meeleolu, samas on tema muusikas tavaline ka lüürilisus. Vormi poolest järgib ta klassikalisi traditsioone. Samas on näiteks tema sümfooniatele iseloomulikud suuremad dünaamilised kontrastid, pikemad kestused ja suuremad orkestrikoosseisud, kui tema klassitsismiajastu eelkäijate omadele
kassiopeia tähtkujust. Urmas meisterdas vihikutest astronoomiaraamatuid, kirjutas ,,kummituste" raamatu, tegi õpetajatest näidendeid ning tegeles üldse koolis kõige muuga peale õppetöö. Urmas teenis juba varakult ise raha algselt eksootilise rändmoosekandina ning hiljemalt kõikvõimalike asjadega mis pähe tuli. Raha eest ostis ta kassettmaki ning nautis Pink Floydi, Gensist, Yesi, Tsaikovskit, eriti I klaverikontserti. Keskkoolis avastas ta astraalrännakud, saavutas tõelisi elamusi unes lennates. Lõpuks visati Urmas tõepoolest internaadist välja. Koos helilooja Ariel Lagle ja veel paari poisiga sai ka bändi tehtud kuid midagi püsivat sellest ei tekkinud. Keskkooliajal kirjutas ta palju atonaalset muusikat kuid hiljem siiski tonaalset muusikat, millega ta oli ka alustanud. Urmases hakati õige pea märkama tulevast andekat muusikut. Ta mängis orkestris. Suurt vaimustust tekitas ta avalikul
utsitas teda takka harjutama klaverit ja Liszt soovis saavutada sama meisterlikkuse klaveril nagu Paganini viiulil. Rännates ühest riigist teie kolib ta 1861 Rooma. Sõbruneb sealse paavstiga. Üks Buthapesti Muusikaakadeemia asutajatest ja veel mõnede muusikakõrgkoolide asutajatest. Andis ka klaveritunde. Armastas mängide suurel laval suurele kuulajaskonnale. On loonud suurel hulgal klaveriteoseid. Armastas ungari rahvusmuusikat. Kirjutas: 19 Ungari rapsoodiat 2 klaverikontserti 400 klaveritranskliptsiooni Fryderyk Chopin (1810-1849) Sündis Varssavi lähedal. Isa prantslane, ema poolatar. Loob uue klaveristiili ja toob kontsertlavale uued tantsud: masurkad, krakovjakid, valsid, polneerid jne. Tema muusikas ühenevad prantsaslik elegants ja poolakatele omade patriotism. Teda on peetud imelapseks Poola Mozartiks. Tema esimene klaveriõpetaja oli ema. Eelkõige väikevormide meister. Olid Lisztiga väga head sõbrad. Ei võistelnud teineteisega, pigem innustasid
mõjutused (ema hispaaniast), eelistab tugevaid tundeid ja dünaamikat, selgete mõjutused (ema hispaaniast), eelistab tugevaid tundeid ja dünaamikat, selgete piirjoontega teemad, seos rahvamuusikaga. L: ,,Boolero", ooper ,,Hispaania piirjoontega teemad, seos rahvamuusikaga. L: ,,Boolero", ooper ,,Hispaania tund", ,,Hispaania rapsioodia", soololaulud, ooper ,,Lapse võlumaa", tund", ,,Hispaania rapsioodia", soololaulud, ooper ,,Lapse võlumaa", orkestratsioonid, 2 klaverikontserti (kontsert vasakule käele) A: Kutsutakse orkestratsioonid, 2 klaverikontserti (kontsert vasakule käele) A: Kutsutakse surmatantsuks. Kirjutatud kümnele meestantsijale ja ühele naistantsijale. surmatantsuks. Kirjutatud kümnele meestantsijale ja ühele naistantsijale. Mõeldud tantsuks. Teoses ei muutu kaks teemat: helistik ja rütm. Muutub Mõeldud tantsuks. Teoses ei muutu kaks teemat: helistik ja rütm. Muutub orkestratsioon ja dünaamika
õnnepüüdlusi, kaotusvalu, unelmaid, meeleheidet. Ta on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele ja tulevikuootustele. See murelik hoiak on tema loomingus ja kasvab elu lõpus traagikaks. 6 sümfooniat ( Romeo ja Julia, Torm, Itaalia capriccio, Francesca da Rimin, 10 ooperit (Jevgeni Onegin, Padaemand), 3 balletti ( Luikede järv, Uinuv kaunitar, Pähklipureja), viiulikontsert, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose. Sergei Rahmaninov (1873-1943) Looming esiplaanil klaverimuusika, tihti on muss pandud 2 rea asemel 4-le. Populaarsem teos 2. Klaverikontsert. Muusikat iseloomustab vabalt voolav lai meloodia, pikad arendused ja rütmienergia. Jätkas 19.saj heliloojate traditsioone kelle juhtfiguur oli Tsaikovski. Muss pole väga emotsionaalne. 3 sümfooniat (Sünfoonilised tantsud), ooperid
oma sümfoonia poeemi „Kullervo“. Sealt sai alguse ka Sibeliuse kui väljapaisva orkestrimuusika karjäär. Edward Grieg (1843-1907) Õppis varakult selgeks klaverimängu. 1858. aastal kuulis tega norra populaarne viiuldaja ja helilooja Ole Bull (Griegi emapoolne sugulane) ning soovitas Griegil jätkata õpinguid Leipzigis. 1858- 1862 õppisgi Grieg Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusikateooriat ja kompositsiooni. Seal ta kuulis Clara Schumanni esitamas oma abikaasa klaverikontserti, kust Grieg sai inspiratsiooni oma klaverikontserdi kirjutamiseks. 1863-1865 elas Taanis, kus jätkas kompositsiooniõpinguid kuulsa Taani helilooja Niels Gade käe all. 2. Tekkisid rahvusromantilised koolkonnad, mille silmapaistvamateks esindajateks olid Sibelius Soomes ja Edvard Grieg Norras. Nad tundsid enim huvi nii oma rahvamuusika kui ka võõraste rahvaste muusikatraditsioonide vastu. Lisaks on Edvard Grieg kirjutanud suure klaverikontserti “Peer Gynt”
progr.sümfoonia, operett, sümfooniline poeem, ooperizanr, soololaul, ballett. Uued pillid: tuuba ja saksofon. Tuntumad heliloojad: Edvard Grieg, Richard Wagner, Franz Schubert, Giuseppe Verdi, Pjotr Tsaikovski, Ferenz Liszt. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Oli sakslane.Peamiselt instrumentaal, ka lüüriline, armastuseteemaline ja patriootlik, heroiline. Inspireeritud Haydeni ja Mozarti loomest. Peamiselt klaverimuusika Beethoveni looming (loetelu) 1. 32 klaverisonaati 2. 5 klaverikontserti 3. 1 viiulikontsert 4. 1 ooper (Fidelio) 5. 9 sümfooniat 6. Tsellosonaadid, viiulisonaadid 7. Koori- ja soololaulud Schuberti loomingu üldiseloomustus Oli austerlane. Romantistlik, tema meloodiad on väljendusrikkad, klaverisaatel on meloodiaga sarnaselt tähtis roll; sümfooniatele on omased meloodilised teemad ning vabam vormi ülesehitus. Enamik laule on salmilaulud. Räägivad armastusest, unistustest ja loodusest; on koondatud tsüklitesse. Schuberti looming 1
ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest, astus välja õukonna muusikute hulgast, kuna ei leidnud oma võimetele väärilist ametikohta ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikuna. Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Ta on kirjutanud: · ligi 50 sümfooniat. · 27 klaverikontserti. · ooperid ,,Fiagro pulm", ,,Don Giovanni", ,,Võluflööt", ,,Haaremirööv". · kammermuusika (keelpillikvartetid, klaverisonaadid jm). · vaimulik muusika, sh ,,Reekviem". Ludwig van Beethoven 1770-1827 Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Oma kuulsad viis klaverikontserti kirjutas Beethoven umbes viieteistkümne aasta jooksul alates 1794. aastast.
FERENC LISZTI (Ungari) MUUSIKA OMAPÄRA: Kirjutanud umbes 800 teost *tõi klaveri kontsertlavale. Oli suur klaverivirtuoos! * programmilise muusika suurkuju. * lõi uue žanri -sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem on üheosaline tavaliselt sonaat-allegro vormis orkestriteos. *mustlasmuusikale omased viisid *mitmed teosed pühendanud sünnimaale Ungarile (Ungari rapsoodiad, sümf.poeem Ungari jt) TEOSED: Sümfooniline (ja vokaalsümfooniline) looming: * 13 sümfoonilist poeemi. Näiteks: ”Prelüüdid” (helilooja lemmik!) , “Ungari”, “Prometheus”, “Orpheos”,“Tasso” *2 sümfooniat “Faust” ja “Dante”. *oratoorium “Kristus” Klaverilooming: *klaveripalade kogumik “Rännuaastad”. * “Ungari rapsoodiad” (19)- esialgu klaverile, hiljem ka sümf.ork-le *2 klaverikontserti ja üks klaverisonaat *u 90 laulu ja romanssi
(liturgia). Palju kirikliku instr. Muusikat väikestele ansamblitele. Talle ilmusid jõulised karakterid ja isikupärane väljenduslaad orkestriloomingusse. Tulid sisse polüfoonia võtted, nagu pihupillel Haydnilgi. Neil oli samasugune helikeel, sarnaseid jooni muusikas. Münchenis 6 klaverisonaati. Küpsena kasutas fuugavormi võimalusi, Viini ajal suurim osa klaverisonaate (nr. 10-18), variatsioonitsükleid. Viinis 15 klaverikontserti. Beethoveni looming, muutused klassikalises vormides - töötas pidevalt oma teoseid ümber, täiendas ja parandas neid alatasa. Seetõttu on Beethoveni loomingunimekiri lühem kui teistel Viini klassikute. 32 KLAVERISONAATI. Esimesed neist sarnanesid paljuski Haydni helikeelega. Mida aeg edasi, seda tõsisemaks ja omanäolisemaks Beethoveni muusikaline ,,käekiri" muutus. Mitmed sonaadid on nimelised,näiteks ,,APPASIONATA", ,,KUUPAISTE", ,,PATEETILINE". 5 KLAVERIKONTSERTI, 1 VIIULIKONTSERT
Lühikese perioodi töötas Salzburgi peapiiskopi õukonnas, kuid lahkhelide tõttu teda vallandati. Järgnesid vabakutselise helilooja aastad Viinis (1781 – 1791), mil ta kirjutas oma looming paremiku. Majanduslikult üsna ebastabiilne (ei leidnud püsivat töökohta). Suri 1791. Aastal haigusesse ja maeti vaeste ühishauda Viini kalmistule. Looming 41 sümfooniat – elurõõmsad ja säravad, kuid esineb ka dramaatilisi jooni ja jõulisi karaktereid 27 klaverikontserti, lisaks veel teisi instrumentaalkontserte Umbes 20 ooperit, kuulsaimad neist “Figaro pulm”, “Don Giovanni”, “Võluflööt” Ooperiloomingus on Mozart geniaalne karakterite looja. Tema ooperitegelased on elutruud, mitmetahulised, sageli vastuoluliste iseloomujoontega. Tegelaste iseloom väljendub ka muusikaliselt. Mozarti viimaseks teoseks jäi vaimulik teos “Reekviem” (surnute mälestuseks), mis jäigi lõpetamata ja selle lõpetas tema õpilane.
õppida J. Haydni juures, ning jäi sinna seekord lõplikult. Viinis tõid talle pianisti- ja heliloojakuulsuse kontserdid ehk akadeemiad, mida Beethoven ise korraldas. Varakult hakkas aga halvenema tema kuulmine. Esimesed märgid sellest ilmnesid juba aastal 1796, neli aastat enne esimest akadeemiat. 1814. aastal kuulis ta juba nii halvasti, et pidi suhtlemiseks kasutama kõnelustevihikuid. 1820. aastast oli helilooja täiesti kurt. Beethoven on kirjutanud üheksa sümfooniat, viis klaverikontserti, 32 klaverisonaati, kaks missat, oratooriumi "Kristus Õlimäel", ooperi "Fidelio", hulgaliselt kammer- ja klaverimuusikat ning üle saja laulu. Beethoveni käitumine oli küllaltki heitlik ning ta ei suutnud end vaos hoida. Teiste inimestega suheldes eiras Beethoven etiketti. Ta ei hoolitsenud väga oma hügieeni eest. Kurtuse süvenedes muutus ta järjest üksikumaks, koos ebaõnnestumistega suhetes kasvas masendus
Johannes Brahms Märt Aulik KP-21 Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema lapsepõlv möödus Hamburgis majanduslikult küllaltki kitsastes oludes. Peamised teosed * 4 sümfooniat * 2 klaverikontserti * "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) * "Aldirapsoodia" (1869) * Viiulikontsert (1878) op.77 * Kontsert viiulile ja tsellole op.102 * 3 sonaati viiulile ja klaverile op.78, op.100 ja op.108 * 2 sonaati tsellole ja klaverile op. 38 ja op. 99 KLAVERITEOSED 3 sonaati (1852-1853) kuuluvad varasemasse loomeperioodi. Seal on tunda Beethoveni, Schuberti, Schumanni ja ka
Romantism sümfonismis: Tsaikovski 2013 Pjotr Tsaikovski Sündis 25.04 1840. a. Suri 6.11 1893 Peterburis Vene klassikalise sümfoonia rajaja 1849. aastal koliti Peterburi Perekond Aleksandra Andrejevna ja Ilja Tsaikovski teine laps Pärit kuuelapselisest perest Isa oli mäeinsener ja töötas tehasedirektorina Tsaikovski ema mängis klaverit ja laulis Looming 6 sümfooniat + programmiline sümfoonia "Manfred" 10 ooperit 3 balletti 3 klaverikontserti Üle 100 klaveriteose Sümfooniad Sümfoonia nr 1 http://www.youtube.com/watch?v=0dop_dPIgeI Sümfoonia nr 2 http://www.youtube.com/watch?v=chw1lBHYMvg Sümfoonia nr 6 http://www.youtube.com/watch?v=V04QdGuFHYQ Sümfoonia nr 6 Kuues ehk "Pateetiline" sümfoonia Kirjutatud 1893 Esimene osa kirglikkus, usk, janunemine millegi järele Teine osa armastus Kolmas pettumus Finaal kustumine, hääbumine surm Tsaikovski Haapsalus Tsaikovski puhkas Haapsalus 1867.a.
Tema tehnilistel ja harmoonia-alastel uuendustel on mõju 19.saj lõpu heliloojatele.Ta soovis klaveriga teha seda, mida viiuliga oli teinud Paganini. Looming: klaverimuusika on teemade poolest ulatuslik, "Transtsendentsed etüüdid", kolmeköiteline tsükkel "Rännuaastad", 19 Ungari rapsoodiat, "Poeetilised ja religioossed harmooniad", arvukalt transkriptsioone. Orkestrimuusika 13 sümfoonilist poeemi, sümfooniad "Faust" ja "Dante"(mõlemad vokaaliga", kaks klaverikontserti. Vokaal-sümfoonilised suurvormid oratooriumid "Kristus", "Legend pühast Elisabethist" ning passioon "Ristitee". 4. Johannes Brahms 1833-1897 Saksa helilooja, kes esindab 19.sajandi II poolel nn akadeemilist suunda. Kuigi varasem muusika on sama romantiline kui Schumannil, sai temast siiski klassikaliste traditsioonide edasikandja. Brahmsi ei huvita programmilisus ega lavamuusika, ta eelistab puhast muusikat. Brahmsi muusika on nagu lüüriline
jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. 1. 17701792 Bonni periood (kujunemisaastad). 1787. aastal kohtus Viinis Mozartiga. Kirjutas sel perioodil umbes 50 teost. 2. 17921802 Viini I periood (varane looming). Elas vabakunstnikuna Viinis, kus aasta jooksul õppis Haydni juures. Elatus kontsertidest ja teoste honorarist. 1800 esines esimest korda avalikkuse ees. 1795. aastal hakkas märkama oma kuulmisvaegust. Tähtsamad teosed: 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (kokku üle 100 teose). 3. 18021812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Tähtsamad teosed: oratoorium "Kristus Õlimäel" (1803), 3. sümfoonia, mille pühendas esialgu Napoleonile, ooper "Fidelio" ("Leonore"), sümfooniad nr 4; nr 5; nr 6; nr 7; nr 8. Kohtus Goethega (muusika tragöödiale "Egmont"). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sai tuntuks Inglismaal ja Prantsusmaal. Olid ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on mõjutanud ka loomingut. 4
1800 paiku hakkas kurdiks jääma Periodiseering Elu ja elulugu võib 4ks jaotada 1. 1770-1792 Bonni periood(kujunemisaastad) 2. 1792-1802 Viini I periood(varajane looming) Õppis Haydni juures. Õppis vokaalmuusikat. 3. 1802- 1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sümfooniad nr 4 - nr 8 1813-1827 Viini III periood (hiline looming). Looming Kirjutas 9 sümfooniat 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati 10 viiulisonaati 2 balletti Ooper ,,Fidelio" (või ,,Leonore") Kuulmise kaotus 1801 kirjutas sõbrale oma kuulmishäirest Tal oli raske kuulda, mida inimesed rääkisid 1802 kirjutas ta Heiligenstadt´i testamendi. Kiri mis rääkis tema kuulmisprobleemidest. 1817 jäi tummkurdiks Surm Suri 26 märts a. 1827 56 aastasena Surma põhjus pole kindel. Arvatakse paljuid haigusi kui ka mürgitamist.
FERENC LISZTI TEOSED: Kirjutanud umbes 800 teost, programmilise muusika suurkuju. Liszt lõi uue zanri, mis sai romantikute loomingus eriti armastatuks. See oli sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem on üheosaline orkestriteos. Liszti loomingusse kuulub 13 sümfoonilist poeemi. Näiteks "Tasso", "Prelüüdid", "Ungari", "Prometheus", "Orpheus". Kaks sümfooniat -"Faust" ja "Dante". 2 klaverikontserti ja üks klaverisonaat Siia juurde kommentaariks, et Liszt eiras esimesena Viini klassikute väljakujundatud kontserdi- ja sonaadivormi- kui need teosed pidid olema kolmeosalised (kiire-aeglane-kiire), siis Liszt kirjutab oma klaverikontserdid ja klaverisonaadi ÜHEOSALISTENA valmis. Oma klaveroteoseid armastas ta kokku koondada kogumikeks: 3 klaveripalade kogumik "Rännuaastad". Neid teoseid võib pidada muusikalisteks
muusikutegijatega. Brahmsi peetakse tihti nii konservatiiviks kui ka uuendajaks.Tema muusika oli tugevasti mõjutatud barokiajastu ja klassitsistlikust muusikast muusikaliselt kui ka vormilt. Brahms sidus oma muusikas saksa tõsiduse romantismi eripäradega, tänu millele on tunda uuenduslikkust nii tema harmoonias kui ka meloodias. Tema järjekindlus ja põhjalikkus on olnud eeskujuks paljudele hilisematele heliloojatele. Loomingud: · 4 sümfooniat · 2 klaverikontserti · "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) · "Aldirapsoodia" (1869) · Viiulikontsert (1878) op.77 · Kontsert viiulile ja tsellole op.102 · 3 sonaati viiulile ja klaverile op.78, op.100 ja op.108 · 2 sonaati tsellole ja klaverile op. 38 ja op. 99 · kammer- ja klaveriteosed · umbes 200 laulu · Koraaliprelüüdid orelile op.122 Elo-Nora Vilgats
* Ballettides tegi samanimelisi süite ja klaveripaladest koosnevaid tsükleid. *Tegelaste ja tüüpsituatsioonide iseloomustamiseks kasutab helilooja tervet juhtteemade kompleksi.* Ekspressionisltikke jooni,meloodilisust,eepikat ja lüürilisust.*Klassikalise helikeele stiliseerimise. Looming- 7 sümfooniat. 10 ooperit ("Kihlus kloostris", "Sõda ja rahu",Jutustus tõelisest inimesest","armastus kolme apelsini vastu"). 9 balletti ("Tuhkatriinu",Romeo ja Julia"). 5 klaverikontserti,2 viiulikintserti ja 3 tellokontserti. Näidendi-ja filmimuusikat("Petja ja hunt"). Klaveriteoseid Kantaate ja oratooriumeid.
1892 lõpetas ta Moskva konservatooriumi kuldmedaliga. Elulugu 1898. kukkus tema esimese sümfoonia esiettekanne täielikult läbi. Aastal 1901. valmis Rahmaninovi teine klaverikontsert. 1904. alustas ta dirigendina tööd Moskva Suures teatris. 1917. emigreeris ta Ameerikasse, elas Beverly Hill'sis. Looming Esiplaanil on klaverimuusika. 3 sümfooniat `'Sümfoonilised tantsud'' Ooperid: `'Aleko'', `'Francesca da Rimini'', `'Ihnus rüütel'' Klaveriprelüüdid 4 Klaverikontserti `'Rapsoodia Paganini teemale'' klaverile ja orkestrile "Ma ei ole kunagi suutnud otsustada, milline on mu tõeline kutsumus: helilooja, pianist või dirigent. On momente, mil mulle näib, et peaksin olema ainult helilooja, mõnikord tunnen, et olen ainult pianist. Nüüd, mil on elatud suurem osa elust, vaevab mind pidevalt mõte, et killustades end mitme ala vahel, ei ole ma leidnud oma tõelist kutsumust." Kasutatud kirjandus · http:// et.wikipedia
ja C-duur "Appasionata". Lüürilis-dramaatilised "Pateetiline" ja "Kuupaistesonaat" on iseloomulikud Beethoveni heliloomingu esimesele perioodile ning teise perioodi algust märgib "Appasionata" leegitsev väljendusrikkus. Beethoveni esimese kümne Viini-aasta jooksul toimunud muusikaline areng oli äärmiselt intensiivne ja selle aja jooksul kirjutas ta üle saja erinevaid zanre esindava teose: 17 klaverisonaati, 9 sonaati viiulile ja klaverile, 3 klaverikontserti, 2 sonaati tsellole ja klaverile, muusika oma ainsaks jäänud balletile "Prometheuse lapsed" ja palju muud. Oma esimese sümfoonia lõpetas Ludwig aastal 1800. Sellele pidi järgnema teine, kuid vahele tuli ränkade katsumuste ja isiklike üleelamiste aeg. Beethoven oli juba mõni aasta tajunud, et ta kuulmine hakkab nõrgenema, kuid arstid ei suutnud teda aidata ning võib-olla hoopis kiirendasid haiguse arengut. 1802
1782. Aastal lahkus peapiiskopi teenistusest tegutses vabakutselisena, täitis tellimustöid abiellus Constanze Weberiga, kuid lapsi neil ei olnud Mozarti viimaseks lõpetamata teoseks jäi "Reekviem", mille lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozart suri 5. Detsembril 1791. aastal maeti Püha Markuse kloostri surnuaia kehvikute ühishauda Mozarti hauda ei ole siiani leitud LOOMING 16 ooperit, neist tuntumad: "Figaro pulm" "Don Juan" "Võluflööt" 41 sümfooniat 27 klaverikontserti 5 viiulikontserti 25 keelpillikvartetti palju lühipalasid klaverile ja teistele pillidele
elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi 1) 1770-1792 Bonni periood (kujunemisaastad) · Esimesteks õpetajateks olid tema isa ja vanaisa · Tõeliseks õpetajaks peetakse C. G. Neefe't · 1787. a. kohtus Viinis W.A.Mozart'iga · Kirjutas sel perioodil ~50 teost 1796 2) 1792-1802 Viini I periood (varane looming) · Õpetajaks Haydn · Vokaalmuusikat õpetas Salieri · 1795. a. hakkas märkama oma kuulmisvaegust · Kirjutas 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (üle 100 teose) 1803 3) 1802-1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg) · Kõige väljapaistvama loomingu aeg · Kirjutas oratooriumi "Kristus Õlimäel" (1803) · Kirjutas oma 3. sümfoonia, mille pühendas Napoleonile · Kirjutas ooperi "Fidelio" ("Leonore") · Sümfooniad nr.4; nr.5; nr.6; nr.7; nr.8 · Kohtus Goethe'ga (muusika tragöödiale "Egmont") 4) 1813-1827 Viini III periood (hiline looming) · Loominguline kriis 1813-1815
klaveritranskriptsiooni) ballaad 13 sümfoonilist poeemi ja tantsurütmil põhinevad : 2 sümfooniat masurka vaimulike teoseid: polonees kantaate, missasid, psalme, oratooriume ja valss Reekviem tõi instrumentaalmuusikasse ballaadi loonud ka 2 klaverikontserti 4 skertsot 3 sonaati klaverile 20 soololaulu peenekoeline tämbriline olustik Mõlemad klaverivirtuoosid ja -komponistid.
• Kontserdireisid olid Wolfgangile ja tema viis aastat vanemale õele Maria Annale väga kurnavad • 1770. a. valiti Mozart Bologna Academia filarmonica liikmeks • Roomas tegi paavst temast Kuldkannuse ordeni rüütli • 1778 suri Pariisi reisil Mozarti ema • 1787 suri Mozarti isa Vokaalmuusika • Ooperid “Haaremirööv” (1782) “Figaro pulm” (1786) “Don Giovanni” (1787) “Võluflööt” (1791) • Reekviem Instrumentaalmuusika • 27 klaverikontserti • 41 sümfooniat Loomingu üldiseloomustus • Salzburgi õukonnas valitses itaalia maitse • Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem • Kaasaegsed arvasid Mozarti loomingust: “Liiga julge ja järskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud” Huvitavaid fakte • Oli haruldase kuulmise, fenomenaalse muusikalise mälu, pulbitseva fantaasia ja väljendustungiga. • Ristiti nimega Joannes Chrysostomus
ratsionaalse maise elu vintsutustest. Ta on kirjutanud et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele, tulevikulootustele ja rahulolematusele olevikuga. See murelik hoiak peegeldub tema loomingus. Tähtsamad teosed- 6 sümfooniat, avamäng fantaasia "Romeo ja Julia", sümfoonilised fantaasiad "torm", "francesca da Rimini" , " Raalia capriccio" , 10 ooperit ( Jevgeni onegin, Jolanthe), 3 baletti( luikede järv, uinuv kaunitar, pähklipureja), viiulikontsert, 3 klaverikontserti , üle 100 klaveriteose ( tsüklid Aastaajad, lastealbum) Tema noorem vend Anatoli Tsaikovski oli Eestimaa asekuberner 18911892.Puhkas Haapsalus.. Tsaikovski esimene helitööde kirjastaja: Tallinna kaluri poeg Peeter Jürgenson Rahmaninov ( 1873- 1943) Rahmaninov sündis Novgorodi kubermangus oma vanemate mõisas. Pere oli väga musikaalne ja 4 aastaselt hakkas ta klaverit õppima. Professionaalse muusikahariduse sai ta Moskva
muusikapala 4-aastaselt ja 6-aastaselt mängis õukonnas. 19 Nimeta ja iseloomusta Mozarti instrumentaalteoseid (žanrid, teoste nimed) - (Mozarti looming oli Viini klassikutest kõige itaaliapärasem, tema muusika oli järskude kontrastidega, mitmetahuline ja peenekoeline. Tema vaimukus on graatsiline, tema tundeväljendustes on sügavat õrnust, mõnikord nukrust ja valugi. Mozarti muusika on ainulaadselt viisirikas, meloodiad on nõtked ja mitmekesised.) - 27 klaverikontserti, 41 sümfooniat (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur). 20 Nimeta ja kirjelda Mozarti oopereid. 1) „Figaro pulm“ – koomiline ooper, tegevus toimub ühe päeva jooksul, liberetto aluseks on prantsuse komöödiakirjaniku komöödia. Teose peategelane on sevilla habemeajaja Figaro ja tegevuseks on tema armastus Susanna vastu. 2) „Don Giovanni“ – Peategelane on elunautija, kelle tegevuse läbi mõistab Mozart hukka kergemeelsuse ja naudinguiha
Mõtiskle vaimuliku elukutse üle aga ta ei olnud piisavalt usklik selle jaoks. 1867 aastast külastas igal aastal Ungarit ja oli üks Pudabesti muusikaakadeemia asutajaid. Jätkas kontsertturneesi ja koolitas uue pionistide koolkonna. Looming: Liszt oli tulihingeline programmilise muusika pooldaja ja ta sai inspiratsiooni kujutavast kunstist ja kirjandusest. Tõi muusikasse monotematismi põhimitte. -Kõik teemad lähtuvad ühest peateemast. Lõi suure hulga klaveriteoseid, 2 klaverikontserti , umbes 400 transkriptsiooni.Sümfoonilsse muusikasse tõi uue zanri üheosalise sümfoonilise poeemi. Vaimuliku loomingusse kuuluvad: oratooriumid, kantaadid, missad, rekviem.
Frederic Chopin (1810- 1849) oli Poola helilooja, sündis Varssavi lähedalt, emalt sai esimesed klaveritunnid, need olid ranged. Noorelt hakkas andma kontserte, läks 1819. aastal Pariisi ennast täiendama. Tema palades väljendub igatsus Poola järele, pärast surma on tema süüda viidud Poolasse. Looming: peamiselt kalveimuusikast, lühipalad, prelüüdid(paljud pealkirjadeta) „Revulutsioonile etüüd” ; „Vihmapiiskade prelüüd” / Masurkad, paloneesid, valsid. 2 klaverikontserti, 3 klaverisonaati, mõned soololaulud. Frenc Liszt (1811- 1886) Ungari helilooja, õppis Viini ja Pariisi. Kõige kauem elas Neimeris, ooperiteatri ja sümfooniaorkestri dirigent, hiljem pühendas klaveri pedagoogi tööle. Töötas välja täiesti uue klaverimängu. Väga jõulisest ja tugevast klaverimängust õrnani. Kasutas orkestipillide kõla varjundeid. Tänu temale loodi Budabesti muusikaakadeemia. Looming: palju klaveriteoseid- tsukkel
Loomingu kõrgaeg. 3.1813-1815:Kriisiperiood, Viinis oli palju eri rahvusi. Teenis palju, aga ei hinnanud seda, mida tegi. 4.1816-1827:Hiline looming, missa solemnis. Ta oli kurt sel ajal, ta ei saanud enam orekstrit juhatada, kasutas väljendeid mida teised ei tohtinud kasutada. Isiklikelu-teda austati väga, ta oli kui isepäine geenius, kes elas omas maailmas, ega kohanenud ajastu ega ühiskonnaga. Sümfooniline muusika-Sümfooniaid on palju. Kuulsad ka. Klaverimuusika-5 klaverikontserti, 32 klaverisonaati. Vokaalteosed-Missa solemnis, oratoorium ,,Kristus õlimäel", ooper ,,Fidelio". Kammermuusika-Üks hästi kuulus kammerteos:Septett es-duur op.20 klrnetile, metsasarvele, fagotile, viiulile, vioolale, tsellole ja kontrabassile(1799-1800) Muusika üldiseloomustus-Beethoveni looming juhatab muusikaloos sisse 19.sajandi. Suurim eeskuju romantilise sajandi heliloojate arvates. Tema muusika kui klassikaliselt loogiline ja tasakaalustatud.Tema hilisaastatel oli stiil tal
· 1830. aastal sõitis Chopin kontsertreisile välismaale - kodumaal puhkes aga tema äraoldud ajal ülestõus · Varssavi ülestõus sundis Chopini muutma oma reisiplaane ning 1831. aastal sõitis helilooja Pariisi ja jäi sinna elu lõpuni. Looming · Loomingus väljendub peenekoeline tämbriline õhustik · Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu · Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse · Kirjutanud 2 klaverikontserti ja umbes 20 soololaulu · Tegi oma teoseid korduvalt ringi, tema käsikirjad on täis parandusi ja täiendusi · Klaverimuusika on tundlik ja nõtke, erakordselt nüansirikas ja täis kaunistusi · Muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia Chopini väikevormid: · etüüdid · prelüüdid · nokturnid · valsid · poloneesid · masurkad · ekspromptid Kuulsamad teosed · Etude In E Op.10 No.3 - üks kuulsaim etüüd tema repertuaarist · Nocturne In E Flat Op.9 No
Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem Kaasaegsed arvasid Mozarti loomingust: "Liiga julge ja järskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud" Looming (zanrid ja Instrumentaalmuusika: näited) · 27 klaverikontserti · 41 sümfooniat Vokaalmuusika: Ooperid "Haaremirööv" (1782) "Figaro pulm" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Võluflööt" (1791) Reekviem Muusika Lõbus, mitmetahuline ja peenekoeline üldiseloomustus Huvitavaid fakte elust ja loomingust
piiskop ei mõistnud muusikat ja piiras Mozarti loomevabadust. 1781 asus Mozart elama Viini, kus tegutses suurema osa ajast vabakutselise muusikuna – esines pianisti ja organistina, andis muusikatunde ja kirjutas tellimustöid. Kuigi Mozart oli väga tuntud kogu Euroopas, ei olnud ta kuigi jõukas ja tema teoseid kritiseeriti sageli. Mozart suri noorelt. Mozart kirjutas kõikides klassikalistes žanrites: kammermuusikat, 27 klaverikontserti, 41 sümfooniat, u 20 ooperit, missasid, ühe reekviemi ja kõike võrdselt edukalt. Mozart oli üks 18. sajandi lõpu eredamaid sümfoonilise muusika (teosed sümfooniaorkestrile) loojaid. Tema loomingus kujunes välja klassikaline sümfoonia. Tema sümfooniatele on iseloomulik jõuline, ilmekas väljenduslaad ja meeldejäävad, lihtsad, kuid kontrastsed muusikalised teemad. Tema sümfooniad on olnud eeskujuks paljudele hilisematele heliloojatele. Sümfooniaid kirjutas ta kokku 41
kirjutas kurdina). Sõpradega suhtles kõnevihikute abil, millest suur osa on säilinud. Ei andnud surmani alla. Loomingus esikohal instrumentaalmuusika. See tulenes tema sisemisest instr. Kuulmisest ja kujutlusvõimest. Uusi ideid kuulas alati oma kujutuses mõnel kindlal pillil. Loomingus põimuvad inimkonna võitlus vabaduse ja valguse eest ning targa ja õilsa inimese elu. Ta lõi esimesena võitlusmeeleolu. 10 viiulisonaati, 5 tsellosonaati, 16 keelpillikvartetti, 5 klaverikontserti, 32 klaverisonaati, 9 sümfooniat, 2 missat (Missa Solemnis- tehniliselt ülikeerukas, partiisid oleks lihtsam mängida pillidel). Enim mängitavad sünfooniad: 3. (Eroica, oli algselt pühendatud Napoleonile, hiljem mittekellegile), 5. (Saatusesümfoonia- rahvas nimetas), 9. (IV osa nimi ,,ood rõõmule" EL hümn). Klaverisonaatidest: 8. (pateetiline), 14. (kuupaistesonaat), 21. (aurora), 23. (appasionata). Vokaalsümfoonilise osakaal tagasihoidlik- 1 ooper
annaabi.ee 
