Määrsõnatuletus Kuidas? u. 20 liidet · Viis o Aluseks omadussõna -lt Kehvalt, õrnalt, kiirelt -sti Kiiresti, halvasti, kehvasti · Rühmitumine o -ti Periood Suviti, õhtuti, reedeti Rühm Piirkonniti, riigiti, klassiti · Paiknevus o -tsi Rinnutsi, silmitsi o -kuti küljekuti, rinnakuti o -stikku küljestikku o -tsi Telefonitsi, meritsi, sõnutsi · Olukord o -li Kummuli, selili, näoli, põlvili, siruli Tegusõnatuletus · Nulltuletus Tunnus -ma liidetakse otse tüvele Riiv+ma=riivima
Neist 25 (45%) olid meessoost ja 30 (55%) naissoost. Küsitluses osales 3. klassidest kokku 28 õpilast, 6. klassist 13 õpilast ja 9. klassidest 14 õpilast. Kiviõli 1. Keskkoolis on 3. klasse kaks, üks 6. klass ning kaks 9. klassi. Kõik valimisse kuulunud õpilased ei vastanud küsimustikule. See võib tuleneda sellest, et küsimustikule vastamine oli vabatahtlik. Sellepärast on ka põhikooli lõpuklassi osalus vähene. (Vt joonist 1). Joonis 1. Vastajate jaotuvus klassiti ja sooti Esimese kooliastme õpilastest vastas esimesele väitele: kontrolltööks valmistudes kogun kokku kõik materjalid antud teema kohta ja püüan neist terviku luua sageli vaid kaks tüdrukut (7,1%) (Vt joonist 2). Suur osa 28,6% õpilastest ei tee seda mitte kunagi ja suur hulk on neid õpilasi (64,3%), kes talitavad mõnikord vaid nii nagu eespool kirjeldatud. Teise kooliastme õpilastest vastasid 23,1% mitte kunagi, 69,2% mõnikord ja 7,7% sageli.
· Iga tabel on nummerdatud (Tabel 1, Tabel 2 jne) ning varustatud pealkirjaga, mis paikneb tabeli peal, nagu on näha näidiseks toodud tabelis 1. Tabelite numbreid hakatakse lugema alates esimesest tabelist töös. Pealkiri peab olema võimalikult lühike ja selge, kuid samas mõtestama tabeli sisu lahti ka tööd mittelugenud inimesele. Tabelile peab olema teksti sees viidatud. Tabel 1. Uurimuses osalenud õpilaste jagunemine klassiti ja sooti 2. klass 3. klass 4. klass 5. klass 6. klass Poisid 45 97 134 89 37 Tüdrukud 49 91 140 91 49 Kokku 94 188 274 180 86 · Tabelis esitatud andmed peavad olema ühemõttelised tõlgendatavad. Tabel peab olema loetav ka põhiteksti süvenemata
3 2 Waldorfpedagoogika tekkimine Waldorfpedagoogika on humanistlik lähenemine pedagoogikale, millele pani aluse Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner (18611925). Tema nime järgi kutsutakse seda ka steinerpedagoogikaks. Waldorfipedagoogika alla kuuluvad nii lasteaias kui koolid. Waldorfkoolid lähtuvad oma tegevuses antroposoofilise vaimuteaduse ja inimeseõpetuse põhimõtetest. Õpetuse sisu ja maht aineti ning klassiti, samuti metoodilised alused tulenevad lapse arengu hingelise ja füüsilise arengu seaduspäradest. Maailma waldorfkoolid on omavahel sarnased õppekava ülesehituse põhimõtete osas. Waldorf-pedagoogika on seega terviklik, kogu lapsepõlve ja noorust haarav hariduskontseptsioon. Rudolf Steineri pedagoogika inimõpetuslik alus saab märkimisväärset kinnitust tänu uutele uuringutele meditsiinis, psühholoogias ja neuroteadustes ning waldorf-
analüüs Kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumuste väljaselgitamiseks viidi Riidaja, Ala ja Hummuli põhikooli 7.-9. klassi õpilaste seas läbi küsitlus. Küsitlusele vastas 23 õpilast. Küsimustik koosnes 15 küsimusest, millest 10 olid lahtised küsimused ja 5 küsimust olid kinnised. Küsimustik viidi läbi veebipõhiselt Google Drive keskkonnas jaanuaris ja veebruaris 2017. Joonis 1. Küsitlusele vastanud õpilaste jagunemine klassiti num.PNG wut.PNG Joonis 2. Küsitlusele vastanud õpilaste jagunemine sooliselt numm.PNG sit.PNG Kas sulle meeldib/ ei meeldi lugeda ilukirjandust? Miks? Enamusele küsimustikule vastanutest ei meeldi lugeda ilukirjandust. (15) Põhjuseks toodi, et pole aega, ei paku huvi ja on igav. Õpilased, kellele meeldis lugeda, (8) väitsid, et loevad raamatuid ka vastavalt oma huvidele, mitte ainult kohustuslikku kirjandust.
õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad ka teiste ainevaldkondade õppeained ning tunni- ja kooliväline tegevus. (5) Riiklikus õppekavas on järgmised ainevaldkonnad: 1) keel ja kirjandus; 2) võõrkeeled; 3) matemaatika; 4) loodusained; 5) sotsiaalained; 6) kunstiained; 7) tehnoloogia; 8) kehaline kasvatus. (6) Riiklikus õppekavas määratletud üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist kirjeldatakse detailsemalt kooli õppekava üldosas ning klassiti esitatud ainekavades. (7) Ainekavades esitatakse nii kooliastmete õpitulemused kui ka õpitulemused õppeteemade läbimisel. Õpitulemused toetavad valdkonnapädevuste kujunemist. Õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. Väärtushoiakuid väljendavaid õpitulemusi numbriliselt ei hinnata, vaid antakse nende saavutatuse kohta õpilasele tagasisidet. § 5. Õppimise käsitus (4) Õpet kavandades ja ellu viies:
Nende puhul ongi Pulga 2013.aastal koostatud bakalaureusetöö järgi muusika mõju treeningule väga väike. 3.6 Treenimisel kuulatav muusika Rapla Ühisgümnaasiumi noorte seas Viimaseks küsimuseks tehtud küsitluses oli, et kui vastanu kuulab treenimisel muusikat, siis milliseid muusikastiile, playliste, laule jms ta kuulata eelistab. Järgnevad tabelid iseloomustavadki, millist muusikat sportimisel Rapla Ühisgümnaasiumis klassiti kuulatakse. 3.6.1 Treenimisel kuulatav muusika 7. klassis Muusikastiilid Räpp; pop; hip-hop Artistid K-pop; BTS; EXO; KSI; Rudimental; MIVEK; R3HAB; Laulud „Justin Timberlake – Mirrors“ Muu Muusika, mis väljendab hetkest tuju; Skyplus
suurt arvu ning uurimistöö üsna väikest mahtu, ei läinud see variant arvesse. Lõpliku otsusega jäid analüüsitavateks klassideks 5., 8. ja 11., kusjuures igast vanusest küsitleti kahte klassikomplekti, et tulemused oleks täpsemad. Sellise valiku põhjuseks oli see, et 5. klass on noorim, kus saab tõsiseltvõetavast kohustuslikust kirjandusest rääkida, ning et kolmeaastane vanuseintervall on piisav, et tulemused oleksid klassiti märgatavalt erinevad. Küsitlusele vastas 194 õpilast, nendest 68 olid 5. klassist (41 poissi ja 27 tüdrukut), 68 8. klassist (39 poissi ja 29 tüdrukut) ning 58 11. klassist (35 poissi ja 23 tüdrukut). Sooline jaotus oli 115:79 poiste kasuks. 1.2. Ankeedi koostamine 1.2.1. Üldised kaalutlused Küsitluse koostamine oli selle uurimistöö olulisim etapp korralikult õnnestunud küsitlusest saab
tegevus) 4. MÄÄRSÕNATULETIS Tuletis Liide Näide Viis lt kadedalt, kergelt sti kiiresti, uuesti Rühmitamine ti reedeti, hommikuti, klassiti Paiknevus tsi rinnutsi, silmitsi, käsitsi kuti rinnakuti, kohakuti stikku rinnastikku, küljestikku Asend li Kummuli, pikali, kõhuli, põlvili Võõrnimetuletiste kirjutamine Kirjutatakse nime ortograafiat säilitades
detsembriks. Meie küsitluses oli 14 küsimust, millele vastas kokku 45 inimest. Seitsmendast klassist vastas küsimustikule 23 õpilast, nende järel kaheksanda klassi õpilased 12 vastusega ja üheksanda klassi õpilased 10 vastusega (vt Joonis 1). Enamus küsitlusele vastajad olid tüdrukud, kes moodustasid 76% kõikidest vastanutest. Poisid moodustasid vastanutest 24%. Sellest saab järeldada, et tüdrukud on aktiivsemad vastajad kui poisid. Joonis 1 Vastajate arv klassiti 2.1 Kas kooli kehalisest kasvatusest piisab? Küsimusele, kas kooli kehalisest kasvatusest piisab, vastas 25 õpilast 45-st, et neile piisab. Neist 11 õpilast tegelevad spordiga ka kooliväliselt (vt Joonis 2). 7-le õpilasele piisab praegustest kehalise kasvatuse tundidest ainult sellepärast, et nad rohkem ei viitsi. Nendel õpilastel järelikult puudub harjumus või huvi iseseisvaks treenimiseks ja liikumiseks. 6
Islami põhimõte on parem karta, kui kahetseda. 35 35 Dr. Sherif Abdel Azeem, lk 65 12 4. MOSLEMINAISE ÕIGUSLIK STAATUS TÄNAPÄEVAL Koraanist tulenevalt peaks mosleminaisi kohtlema austaval moel. Kahjuks tänapäeval, seda väga tihti ei tehta, sest suhtumine naisesse tänapäeva islamimaailmas on väga varieeruv. Hoiakud on erinevad riigiti kui ka riigisiseselt piirkonniti, klassiti, perekonniti. Kõigis islamimaailma ühiskondades on ühes või teises naise staatust puudutavas küsimuses islami seadusest kõrvale kaldutud kas konservatiivsemaks, piiravamaks, kohalise traditsioonide kohasemaks või vabameelsemaks ja läänelikumaks. Ühiskonnad, kus kõrvalekalle on toimunud konservatiivsemas suunas, koheldakse naisi vanade esivanematelt päritud traditsioonide kohaselt. Naisel puudub igasugune sotsiaalne staatus, ta oln kui vara või kaup ja alati kuulub kellegile
tegemiseks Kooliõppekava üldosas esitatakse Kooli õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted Õppe- ja kasvatustegevuse suun(a)d Läbivad teemad, nende käsitlemise põhimõtted Põhikooli ja gümnaasiumi kohustuslike ja valikainete loendid ja töökavad Traditsioonilise aineõppe, perioodõppe või klassideta kursusõppe rakendamine Kooli tunnijaotusplaan klassiti Vene või muu õppekeelega koolis/klassis eesti keeles õpetatavad ained Hindamise korraldus Ülekooliliste, koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted Nõuded õpetaja töökavale Õpilaste nõustamine, õpiabi osutamine Eksamile kaasa RÕK põhikooli üldosa väljaprindituna. Eksam jaanuaris. Koolis peetavad dokumendid Klassipäevik / e-kool Õpilase tunnistus Õpilaspilet (klassijuhataja kohustus)
5) jutustab endast ja lähiümbruses toimunust; 6) kuulab mõtestatult eakohast teksti; 7) loeb õpitud teksti selgelt, ladusalt ja õigesti ning saab sellest aru, mõistab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti; 8) loeb eakohast ilu- ja aimekirjandust; 9) kirjutab õpitud keelendite piires õigesti; 10) jutustab ja kirjutab küsimuste, pildi, pildiseeria, märksõnade või kava abil; 11) töötab tekstiga õpetaja juhiste alusel. Õppesisu ja õpitulemused klassiti 1. klass Õppesisu ja -tegevus klassi lõpetaja õpitulemused Suuline keelekasutus Suuline keelekasutus Kuulamine Kuulamine Helide, häälte ja häälikute eristamine (asukoht ja Helide, häälte ja häälikute
millel on palju paragrahve, lõikeid ja punkte. Sellise seaduse võtab häälteenamusega vastu parlament. Meie president (mujal ülemkoda) kinnitab selle juhul, kui see seadus ei ole vastuolus põhiseaduse e konstitutsiooniga. Ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS) on palju paragrahve, lõikeid ja punkte. Siin on kirjas, millal peab laps kooli minema, millise vanuseni peab ta koolis õppima, kui pikk on tema koolipäev klassiti jm kooli argielu puudutavaid norme. Igal eluvaldkonnal on oma seadus. Tänapäeva väga paljude demokraatlike riikide seaduste vundamendiks on 1804. a Prantsusmaal kehtima hakanud nn NAPOLEONI TSIVIILKOODEKS (le Code Napoléon). Ka Eesti (ja mitte ainult Eesti) seadused põhinevad väga suures osas Napoleoni tsiviilkoodeksil, mida on tabavalt veel nimetatud kapitalismi ammeks, sest ta annab vabad käed ettevõtlikele inimestele. Kapitalist on
ajaline jäotus: ―igal aastal 16 tundi üldtehnilist ettevalmistust, 18 tundi puidutöid, 18 tundi metallitöid ja 16 tundi valiktöid‖ (Erõ: 2082). Kui pole selleks võimalusi, võib puidu – või siis metallitööde üldteemasid asendada valiktööde üldteemadega. ―Arvestades seda, et poiste tööõpetuses tehtav sõltub suuresti valitud üldteemadest ja nende läbivõtmisel kasutatavatest tööesemetest, ei määratle õppekava üksikuid alateemasid, nende jaotust klassiti ega järjestust. See on antud ü k s i k u t e t ö ö l i i k i d e p r o g r a m m i d e s ” (cf:2028). Aine sisu on avatud põhitsüklitena koos neid täpsustavate märksõnadega, (Erõ:2082). Õpitulemustena on seadustatud, (Erõ:2083), mida põhikooli lõpetaja teadma ja oskama peab. Õppevara tingib a i n e k e s k s e m a õppevormi. Kasutatavad: õpik, töövihik, tööraamat peavad olema haridusministeeriumi kinnitusega (RTI,1993,63,872,
Sätestatud on õppingute ajaline jäotus: igal aastal 16 tundi üldtehnilist ettevalmistust, 18 tundi puidutöid, 18 tundi metallitöid ja 16 tundi valiktöid (Erõ: 2082). Kui pole selleks võimalusi, võib puidu või siis metallitööde üldteemasid asendada valiktööde üldteemadega. Arvestades seda, et poiste tööõpetuses tehtav sõltub suuresti valitud üldteemadest ja nende läbivõtmisel kasutatavatest tööesemetest, ei määratle õppekava üksikuid alateemasid, nende jaotust klassiti ega järjestust. See on antud ü k s i k u t e t ö ö l i i k i d e p r o g r a m m i d e s " (cf:2028). Aine sisu on avatud põhitsüklitena koos neid täpsustavate märksõnadega, (Erõ:2082). Õpitulemustena on seadustatud, (Erõ:2083), mida põhikooli lõpetaja teadma ja oskama peab. Õppevara tingib a i n e k e s k s e m a õppevormi. Kasutatavad: õpik, töövihik, tööraamat peavad olema haridusministeeriumi kinnitusega (RTI,1993,63,872,
Vajalik kord tööks klassiga õnnestub luua paremini, kui õpetaja arvestab C. Watkinsi ja A. Mignano formuleeritud põhimõtteid: 1) enamik distsipliiniprobleeme on välditavad, kui tunniks on korralikult ette valmistatud 2) klassis kujunev käitumiskord oleneb õpetaja arusaamisest distsiliinist ja õppimise korraldusest 3) distsipliin ei tohi saada tähtsamaks õppimisest 4) distsipliin varieerub ka ühe ja sama õpetaja tundides aineti ning klassiti 5) distsipliini kujundamisel ja tagamisel klassis saab toetuda pedagoogilistele uurimustele ja üldistustele. Samuti tuleb valmistumisel tööks klassiga jõuda selgusele, millise üldise hoiaku ja juhtimisstiili võtab õpetaja õpilastega töötamisel omaks, teha kõik temast olenev klassi füüsilise keskkonna, sealhulgas ruumiliste võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks, töötada välja klassi kodukord ja õppida tundma oma õpilasi.
meetmeid, valmistudes tööks klassiga. Õpetajate arusaamad distsipliinist ja kujutlused töö korraldamisest klassiga mõjutavad oluliselt nende käitumist klassi ja üksikõpilase suhtes. Kuigi kord on klassis vajalik, ei tohi see saada õppimisest tähtsamaks e kui õppematerjalist arusaamine ja selle omandamine on edukam distsipliini liberaliseerimisel, siis lähtuda ikkagi õppimise vajadusest. Õpilaste ja õpetajate ootused käitumisele klassis varieeruvad aineti ja klassiti. Nii võivad õpetajad lasta õpilastel töötada rühmana või konsulteerida üksteisega teatud ainetes, juhtudel või tundides, kuid mitte teistes oludes. Et ei tekiks väärtõlgendusi, tuleb õpetajal hoolt kanda, et õpilased mõistaksid tema erinevaid ootusi töökorraldusele ja iseloomule muutuvates oludes. Töö korraldamine ja distsipliini kujundamine klassis eeldab paljude pedagoogiliste otsuste langetamist
mittelugenud inimesele. Tabelile peab olema töös viidatud (vt tabel 1). Tabelis esitatud andmed peavad olema ühemõttelised tõlgendatavad. Tabel peab olema loetav ka põhiteksti süvenemata. Kõiki tabelis kasutatud sümboleid ja lühendeid seletatakse tabeli all. Tabeli veergudel ja ridadel peavad olema nimetused, mis on andmetest eraldatud. Tabeli kujundus peab olema kogu töös ühtne. 23 Tabel 1. Uurimuses osalenud õpilaste jagunemine klassiti ja sooti 2. klass 3. klass 4. klass 5. klass 6. klass Poisid 45 97 134 89 37 Tüdrukud 49 91 140 91 49 Kokku 94 188 274 180 86 Joonisteks nimetatakse kõiki teisi illustratiivse väärtusega materjale, nagu graafikud,
35 30 25 20 Poisid 15 Tüdrukud 10 Kokku 5 0 10. klass 11. klass 12. klass Joonis 3. Rahulolu-uuringus osalenud klassiti Joonis 2.3. Noor-Eesti V albumi kaas. 1915 19 3.3.6. Valemid Valemid eraldatakse muust tekstist ja nende vormistamiseks tuleb kasutada valemiredaktorit (vali menüülindilt Lisa – Võrrand). Kogu töö ulatuses tuleb järgida valemite ühtset kirjutusviisi (soovitavalt kasutatakse valemites kaldkirja, tähesuurus 12 p).
valmistudes tööks klassiga. Õpetajate arusaamad distsipliinist ja kujutlused töö korraldamisest klassiga mõjutavad oluliselt nende käitumist klassi ja üksikõpilase suhtes. Kuigi kord on klassis vajalik, ei tohi see saada õppimisest tähtsamaks e kui õppematerjalist arusaamine ja selle omandamine on edukam distsipliini liberaliseerimisel, siis lähtuda ikkagi õppimise vajadusest. Õpilaste ja õpetajate ootused käitumisele klassis varieeruvad aineti ja klassiti. Nii võivad õpetajad lasta õpilastel töötada rühmana või konsulteerida üksteisega teatud ainetes, juhtudel või tundides, kuid mitte teistes oludes. Et ei tekiks väärtõlgendusi, tuleb õpetajal hoolt kanda, et õpilased mõistaksid tema erinevaid ootusi töökorraldusele ja iseloomule muutuvates oludes. Töö korraldamine ja distsipliini kujundamine klassis eeldab paljude pedagoogiliste otsuste langetamist
fookuses kui rühma tuumliikmete kõne; - oluline erinevus oli meeste ja naiste vahel. Mehed kasutavad enam võrgu keelelisi tuumvariante. Seletus on selles, et meeste võrgus on enam sidemeid, kuna nad käivad naistest enam tööl koos teiste võrgu liikmetega ja see annab ühe lisasideme juurde. Seal, kus sellist suuremat tihedust pole, kasutavad naised ja mehed tuumvariante suhteliselt enam; - suhted võrgustike ja teiste sõltumatute piirajate vahel on klassiti erinevad: inimesed klassihierahia keskosas peavad üleval nõrgemaid võrgusidemeid kui töölisklass või kõrgklass. Viimased kalduvad koonduma oma naabruse ümber alates pubidest kuni töökohtadeni. Keskklass on kõige mobiilsem ja kõige amorfsem. Nad kohtuvad harva töökaaslastega väljapool tööd, elavad hajali, elavad harvem oma lapsepõlve kodus või selle lähedal. 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) Oluline keelekasutuse mõjur on inimese sugu. Seda on uuritud väga erinevates
(uues) klassis. Vajalik kord tööks klassiga õnnestub luua paremini, kui õpetaja arvestab C. Watkinsi ja A. Mignano formuleeritud põhimõtteid: 1) enamik distsipliiniprobleeme on välditavad, kui tunniks on korralikult ette valmistatud 2) klassis kujunev käitumiskord oleneb õpetaja arusaamisest distsiliinist ja õppimise korraldusest 3) distsipliin ei tohi saada tähtsamaks õppimisest 4) distsipliin varieerub ka ühe ja sama õpetaja tundides aineti ning klassiti 5) distsipliini kujundamisel ja tagamisel klassis saab toetuda pedagoogilistele uurimustele ja üldistustele. Samuti tuleb valmistumisel tööks klassiga jõuda selgusele, millise üldise hoiaku ja juhtimisstiili võtab õpetaja õpilastega töötamisel omaks, teha kõik temast olenev klassi füüsilise keskkonna, sealhulgas ruumiliste võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks, töötada välja klassi kodukord ja õppida tundma oma õpilasi. Õpetaja kui klassi juht ja suunaja
Õpetajate arusaamad distsipliinist ja kujutlused töö korraldamisest klassiga mõjutavad oluliselt nende käitumist klassi ja üksikõpilase suhtes. Kuigi kord on klassis vajalik, ei tohi see saada õppimisest tähtsamaks e kui õppematerjalist arusaamine ja selle omandamine on edukam distsipliini liberaliseerimisel, siis lähtuda ikkagi õppimise vajadusest. Õpilaste ja õpetajate ootused käitumisele klassis varieeruvad aineti ja klassiti. Nii võivad õpetajad lasta õpilastel töötada rühmana või konsulteerida üksteisega teatud ainetes, juhtudel või tundides, kuid mitte teistes oludes. Et ei tekiks väärtõlgendusi, tuleb õpetajal hoolt kanda, et õpilased mõistaksid tema erinevaid ootusi töökorraldusele ja iseloomule muutuvates oludes. Töö korraldamine ja distsipliini kujundamine klassis eeldab paljude pedagoogiliste otsuste langetamist. Et need oleksid adekvaatsed peavad nad toetuma uurimustele ja üldistustele
Viies valdkond peaks andma lastele teadmise, et kuidas ta elus hakkama saab. Matemaatika tunni planeerimisel on soovitatav jätta pool aega tekstülesande lahendamisele. Matemaatika õpetamine lihtsustatud õppes: (Loe läbi aineraamat!! Annab aimu ainest.) Tuleb arvestada, et intellekti puudega lapsed omandavad uusi teadmisi aeglaselt ja suurte raskustega. Sellepärast on õppekava üles ehitatud nii, et klassiti on esitatud õppematerjal väga väikeste annuste kaupa. 6 Aine paigutuse osas võib ainekavas märgata teatud ette tõttamist. On olemas eelharjutuste süsteem, mille abil luuakse kujutlus uuest mõistest. Kujutlusest lähtudes ja sellele toetudes viiakse laps ühe või teise mõisteni. Arvestada tuleb, et intellekti puudega lastele valmistab raskusi kujundatavate mõistete oluliste tunnuste leidmine
tarvitatud rohkesti pisargaasi (mas- sikorratused), tuleb sealt kiiresti ära minna, võimaluse korral teha riidest taskurätik veega märjaks ning hingata läbi selle. Tänapäeval moodustavad eraldi ohuklassi mürgised tööstuskemikaa- lid. Kui keemiarelva puhul on välja Eesti kaitseväes kasutatav keemialuuremonitor arendatud universaalsed luuresead- Environics 90-D. Seadmega on võimalik määrata keemilisi ründeained klassiti (lämmatavad, söö- med, siis mürgiste tööstuskemikaalide bivad jne). Seade töötab automaatselt, avastab puhul puuduvad sõjaväel universaal- keemilise ründeaine, kui seda on õhus 2% sur- sed seadmed, millega neid avastada. mavast kogusest, võimaldades võtta kaitsemeet- meid Üks põhjusi on keemiliste ründeai- nete piiratud arv, mida on alla kahe- Selle ärahoidmiseks on sõjaväel TBK-
annaabi.ee 
