Seega veega immutamisel tehiskivide survetugevus väheneb. Paindetugevuseks saadi 1,1 N/mm2. 6. Vastused küsimustele 1) Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamilise tellise tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast polümineraalide kompleksi (tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu). Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi. 2) Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Toorikute kivistamine toimub tunnelkuivatis või riiulvagonettidel 1000oC juures 1,5-3 päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni. 3) Millest valmistatakse silikaattelliseid? Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. 4) Kuidas kivistatakse siikaattelliseid? Silikaattellise kivistamine toimub autoklaavis 174,5oC ja rõhu 8...12 at juures. Tekib
Seega veega immutamisel tehiskivide survetugevus väheneb. Paindetugevuseks saadi 1,1 N/mm2. 7. Vastused küsimustele 1) Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamilise tellise tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast polümineraalide kompleksi (tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu). Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi. 2) Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Toorikute kivistamine toimub tunnelkuivatis või riiulvagonettidel 1000oC juures 1,5-3 päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni. 3) Millest valmistatakse silikaattelliseid? Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. 4) Kuidas kivistatakse siikaattelliseid? Silikaattellise kivistamine toimub autoklaavis 174,5oC ja rõhu 8...12 at juures. Tekib
(674 kg/m3) 8,09 kg/12 l, peenkillustiku (1197 kg/m3 ) 2,94 kg/12 l, jämekillustikku 11,7 kg/12 l ja vett (180 kg/m3 ) 2,16 kg/12 l. Vesitsementtegur on 0,62. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt niisutatud nõusse. Esmalt segatakse killustik ja liiv ning seejärel segatakse. Hiljem lisatakse tsement ja segatakse uuesti. Lõpuks lisatakse vesi ning segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Betoonisegust valmistakse vähemalt 6 katsekeha mõõtmetega 100*100*100 mm. Betoon kivistatakse kolmes keskkonnas: normaaltingimustes (toas) ja külmas (õues), ja 60 kraadises keskkonnas. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Metallplaadile asetati Abramsi koonus, mis täideti betoon-seguga kolmes kihis. Iga kihti tihendati metallvardaga sorkides 25 korda. Lõpuks pind siluti kelluga. Vorm tõsteti ettevaatlikult vertikaalselt üles ning mõõdeti betoonsegu koonuse vajum. Survetugevuse kontrolliks valmistati 2 seeriat katsekehi (3*2 kuupi servapikkusega 100 mm)
konstruktsioonides. Järelikult ei saa katsetatud silikaattelliseid kasutada vundamentide ehitusel. 7. Vastused küsimustele 1) Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamilise tellise tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast polümineraalide kompleksi (tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu). Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi. 2) Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Toorikute kivistamine toimub tunnelkuivatis või riiulvagonettidel 1000oC juures 1,5-3 päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni. 3) Millest valmistatakse silikaattelliseid? Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. 4) Kuidas kivistatakse silikaattelliseid? Silikaattellise kivistamine toimub autoklaavis 174,5oC ja rõhu 8...12 at juures. Tekib
[2] Silikaatikivi veeimavuseks massi järgi tuli 12 % ja mahu järgi 22 %. Kuivade proovikehade survetugevuseks saadi 23,2 N/mm² ja vees olevate kivide survetugevuseks tuli 18,1 N/mm². Seega survetugevus on väiksem, kui kivi on veega immutatud. Paindetugevuseks saadi 2,92 N/mm². 6. KORDAMISKÜSIMUSED 6.1Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamiliste telliste tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast.[1] 6.2 Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Kivistamise toimub tunnelkuivatis või riiulvagunettidel 1000ºC juures 1,5 3 päeva. 6.3 Millest valmistatakse silikaattelliseid? Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja kustutamata lubjast, millele lisatakse täiteainena jahvatamata liiva. [1] 4 6.4 Kuidas kivistatakse silikaattelliseid? Silikaattelliste kivistamine toimub autoklaavis
Kuiva tehiskivi survetugevus on 4,07 kN ning märja puhul 3,13 kN - proovikehad kuuluvad survetugevuse klassi 35. Järeldub, et survetugevus (tõenäoliselt ka muud tugevused) vähenevad katsekehade veega immutamisel. 6. Küsimused 1. Keraamilisi telliseid valmistatakse savist. 1000ºC juures põletamisel valmib looduslik tehiskivi, mille värvus ja omadused saavad alguse savis leiduvatest mitmesugustest ainetest ja valmistamise tehnoloogiast. 2. Keraamilisi telliseid kivistatakse kuivatades ja seejärel põletades. 3. Silikaattelliseid valmistamisel pressitakse lubjast ja liivast koostatud muldniiske segu kokku tehis-kiviks. 4. Silikaattelliseid kivistatakse autoklaavis veeauru keskkonnas temperatuuril 180 ºC. 5. Silikaattellis võrreldes keraamilise tellisega on suurema survetugevusega. Silikaatkivi, erinevalt keraamilisest tellisest, ei ole külmakindel ega tulekindel.
V/Ts = 0,6). 3. Katseplaan 4 Betooniõpetus EPM 0030 Projekteeritakse 1 betoonisegu koostis. Betoonisegud valmistatakse kahe erineva segamistehnoloogiaga: 1) segu segamine käsitsi 2) segu segamine väikesepöördelise trelliga. Segud valmistatakse võrdse segamisajaga. Mõlemal juhul määratakse segu töödeldavus (konsistents) koonuse vajumiga. Käsitsi segatud betoon kivistatakse normaaltingimustel. Trelliga segatud 1 vormitäis betooni kivistatakse normaaltingimustel ja teine vormitäis betooni ajutisel madalal temperatuuril. 4. Töö käik 4.1 Betoonisegu valmistamine Katsetatavad betoonisegud valmistatakse vastavalt katseplaanile (Tabel 4) kahel erineval meetodil – segades käsitsi ja trelliga. Käsitsi segatakse 8 l, trelliga 16 l betooni. 4.1.1 Betoonisegu valmistamine käsitsi segades
kokkupressitud kipsimassist. Tavaliselt on ehtiuses kasutatavate kipsplaatide paksus umbes 12mm ja laius 1,2m, pikkus varieerub 2-3m piires. Eestis toodab kipsplaate Norgips Estonia AS. * Silikatsiit on liivast ja lubjast erimenetlusel valmistatud tsemendivaba ehitusmaterjal, mis on rahvusvaheliselt tuntud kui laprex. Silikaltsiiti saadakse aluseliste ja happeliste ainete ning vee segu aktiveerimise.Seejärel pannakse need desintegraatorisse ja kivistatakse hüdrotermiliselt. Silikaltsiidist valmistatakse kive ja paneele. Nõukogude ajal oli Eestis kaks silikaltsiiditehast: Paliveres ja Araverel. * Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamise autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Eestis
kerkinud kuhikud lõigatakse maha. Tardunud segu on kergesti lõigatav. Väiksemaid tooteid vormitakse sageli lõikemeetodiga, st. suur rist-tahukas lõigatakse traatlõikuriga väiksemateks plaatideks või plokkideks. Vähem kasutatakse gaasitekitava lisandina vesinikülihapendit (H2O2), mis laguneb veeks ja hapnikuks. 2H2O2=2H2O+O, eralduv hapnik paisutab segu. Hapnik soodustab terase korrosiooni ja sarrustatud detailide puhul seda meetodit kasutada ei saa. Gaasbetoontooteid kivistatakse samuti aurutamise või autoklaavimisega. Kokkuvõte Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulletekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mullbetoonid vaht- ja gaasbetooniks. Mullbetoonid jagunevad veel kaheks: vahtbetooniks ja gaasbetooniks. Kasutatud materjal: · http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2324/E-kursuse %20materjal%20Leena%20Paap.rar/Betoon.pdf · http://www.e- ope
olid 249,82 x 118,87 x 87,68 mm. Siit järeldub, et need silikaatkivid on kasutamiseks peeneteralise mördiga vastavalt silikaatkivide mõõtmete tolerantside tabelile. Silikaatkivide survetugevus klass on 15 (normaliseeritud survetugevus 29,9 N/mm²), brutokuivtiheduse klass on 2,0 (keskmine tihedus 1843,5 kg/m³). 7. Küsimused. 1. Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamilisi telliseid valmistatakse savist või tellisesavist ja veest. 2. Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Keraamiline tellis põletatakse paakumistemperatuurini, s.o. temperatuur, mille juures moodustab mass, mille kaaluline veeimavus on alla 5% ja millel ei esine ülepõletuse tunnuseid. Seejärel toode jahutatakse jahututsooni külma õhu lisamisega, kus toimubki keraamilise tellise kivistamine.
kokkupuutel veega; mahupüsiv Eelised - veepõhised, neutraalse lõhnaga; keskkonnasõbralikud; odavad; ülevärvitavad Fibroliit - koosneb puidu narmaslaastudest, mis segatakse mineraalse sideaine ja veega, saadud segu pressitakse Puudused - mahukahanemine; pikk kuivamisaeg; väheelastsed; plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus; seinte ja enne kuivamist tundlikud külmale; sobivad ainult seintele katuslagede soojustamiseks Silikoonhermeetikud Tselluvill - toormeks makulatuur ja puhas ajalehepaber; ei Eelised - elastsed (ka madalal temp.); vastupidavad loeata mittepõlevaks materjaliks, kuid peab tulelekoormustele
ülekuumenemise eest · Valmistoodangu ladustamine Jagunemine valmistamise viisi järgi: RB valmistamine agregaat-voolumeetodil: · Monoliitne - valatakse ehitusel sinna, kuhu lõplikult Väga paindlik tootmisviis, enamkasutatav. ka jääb (valmistatakse raketis) Valmistatav toode tõstetakse koos vormiga ühelt · Monteeritav - valatakse ja kivistatakse mujal (nt operatsioonikohalt teisele kraana abil; igas kohas peatub toode seni, kuni vastav töö aega võtab. tehases) ja pärast kivistumist alles monteeritakse kohale Peamised etapid: Sarrustena võib kasutada nii võrke, üksikvardaid kui ka · Vormi ettevalmistamine ruumilisi karkasse.
• dekoratiivelemendid – karniisid, rosetid Tooted: • Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid • Suuremõõtmelised vaheseinad • Vaheseinaplaadid • Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid, näit firmadest Gyproc, Knauf jt) • Konstruktsioonimaterjalid – seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms • Lubi-kips kuivsegud Valmistatakse segu, antakse kuju valamisega, pressimise või valtsimisega (kalandreerimisega) ning seejärel kivistatakse kas kõrgendatud või normaaltemperatuuril Kipsplaadid kujutavad endast 6 … 22mm paksusi plaate, mis on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab plaatidele küllaldase paindekindluse. Kipsplaate kasutatakse siseseinte ja lagede katteks ja kergete vaheseinte ehitamiseks. 4. Eterniit On mõeldud kaldkatuste (kaldega kuni 7°) ning seinte katmiseks. Laineplaadid on valmistatud mittesüttivast materjalist ning kuuluvad liigituselt mittepõlevate materjalide hulka. 5. Betoonkivid
päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni 3. Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. 4. Silikaattellise kivistamine toimub autoklaavis 174,5oC ja rõhu 8...12 at juures. Tekib läbikasvanud kristallstruktuuriga tehiskivi, mille soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajaid. 5. Kuna silikaattelliseid kivistatakse ning keraamilisi telliseid põletatakse lõpptulemuse saamiseks, siis erineb ka nende katsetamine, kuigi nad mõlemad on tehislikud. Silikaattellised erinevad keraamilistest tellistest näiteks katsetamisel vajaliku temperatuuri poolest, sest keraamiline tellis (veidi alla 1350oC) talub rohkem kuumust, kui silikaattellis (hakkab pehmenema 1100-1200oC juures). Samuti on nende veeimavus erinev: harilik tellis imeb vett 15% ning silikaattellis 16%.
Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Silikaattellise tootmisel pressitakse lubjast ja liivast koostatud muldniiske segu kokku tehis-kiviks, mis kivistatakse autoklaavis veeauru keskkonnas temperatuuril cá 180°C. Sellistes tingimustes formeerub lubja ja liiva vaheliste reaktsioonide tulemusena sideainekivi, mis koosneb erineva struktuuriga hüdrosilikaatidest. Need uusmoodustised seovadki liivaterad ühtseks monoliidiks ning saadava tehiskivi omadused sõltuvad suurel määral just nende hulgast ja struktuurist, mis kujunevad tehnoloogiliste parameetrite valiku tulemusena. Pikaajaline silikaattellise tootmise kogemus, muutunud turunõudlus ja
PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID LUBJAST TEHISKIVID SILIKAATKIVI TOOTMINE Lubjast-liivast tehiskivide autoklaavne menetlus avastati Belgias 1880. aastal Michaelise poolt. Hüdrosilikaatne kivistumine - kulgeb lubja ja ränihapendi reageerimisel, mille tulemusel lubja-liiva segu muutub veepüsivaks ja tugevaks tehiskiviks. Segu kivistatakse hüdrotermiliselt autoklaavides aururõhul 8...12atü, millele vastab temperatuur 175...190 kraadi. Protsessi käigus tekivad terade pinnal kaltsiumhüdrosilikaadid, mis liidavad liivaterad tugevaks monoliidiks. Silikaltsiit - materjal, mille valmistamisel töödeldakse lubja- 1-trummelsõel liiva jaoks; 2-kustutustrummel; 3-lubjaladu; 4-lubjapurusti; 5-lubja- liiva segu desintegraatoris
1, võib järeldada, et peeneteralise mördiga on kasutatavad proovikehad: 1, 2, 4, 5 ja 6. Proovikeha nr.3 on kasutatav üldkasutatava ja kergmördiga. Silikaatkivide survetugevus klass on 20 (normaliseeritud survetugevus 22,58 N/mm²), brutokuivtiheduse klass on 2,0 (keskmine tihedus 1820 kg/m³). Küsimused ja vastused: 1. Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamilisi telliseid valmistatakse savist või tellisesavist ja veest. 2. Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Keraamiline tellis põletatakse paakumistemperatuurini, s.o. temperatuur, mille juures moodustab mass, mille kaaluline veeimavus on alla 5% ja millel ei esine ülepõletuse tunnuseid. Seejärel toode jahutatakse jahututsooni külma õhu lisamisega, kus toimubki keraamilise tellise kivistamine.
· Suuremõõtmelised vaheseinad 3 · Vaheseinaplaadid · Ventilatsioonikanalite detailid · Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid, näit firmadest Gyproc, Knauf jt) · Konstruktsioonimaterjalid seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms · Perforeeritud akustilised plaadid · Lubi-kips kuivsegud Valmistatakse segu, antakse kuju valamisega, pressimise või valtsimisega (kalandreerimisega) ning seejärel kivistatakse kas kõrgendatud või normaaltemperatuuril. 4 Betoonisegu valmistamine, transport ja paigaldamine. Tavalise normaalse betooni koostisosad on: · Sideaine, tavaliselt tsement, · peentäitematerjal (harilik kvartsliiv), · jämetäitematerjal (normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) · vesi · lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: · Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad
kiirelt, hiljem aga üha aeglasemalt. Betoon peab saama kivistuda 28 päeva. Talvel betoneerides tuleb 3-5 päeva jooksul kaitsta külmumise eest. RAUDBETOON. Raudbetoon on liitmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest. Betaoon võtab vastu peamiselt survejõude ja betoon tõmbejõude. Valmistamise järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. Monoliitne valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse tehases ja siis hiljem transporditakse vajalikku kohta. Raudbetoon on suhtelisel uus materjal, aga juba kujunenud üheks tähtsaimaks. Ta koosneb suures ulatuses lihtsatest ja odavatest materjalidest, ta ei põle ja ei kõdune, tugev. Puuduseks on suur kaal ja suhteline haprus. Miks on monteeritavad head? Ehituskestvus lüheneb kivistumise aja arvelt, tehases kvaliteet kõrgem, raketised tehases olemas, talvetingimustes segavad vähem ehitamist. Monteeritavate puudused
• spetsiaalsed soojusisolatsioonmaterjalid, vaht-ja gaaskipstooted, heliisolatsioonmaterjalid. Tooted: • Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid Suuremõõtmelised vaheseinad • Vaheseinaplaadid • Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid, näit firmadest Gyproc, Knauf jt) • Konstruktsioonimaterjalid – seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms • Lubi-kips kuivsegud Valmistatakse segu, antakse kuju valamisega, pressimise või valtsimisega ning seejärel kivistatakse kas kõrgendatud või normaaltemperatuuril. Kipsplaadid 6 … 22mm paksud plaadid, mis on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab plaatidele küllaldase paindekindluse. Plaatide laius on kõige sagedamini 1,2m ja pikkus 2,4…3,0m. Tootmine:Kipsitaigen valatakse ühtlase kihina liikuvale papilindile, pealt kaetakse taigen teise papiga ja koos lähevad nad valtside vahelt läbi. Valtside vahelt tulev lint tükeldatakse vajaliku pikkusega plaatideks ja suunatakse kuivatisse.
Kastmiseks peab kasutama puhast vett. raudbetoon - monoliitne ja monteeritav, raudbetoonkonstruktsioonid, peamised omadused; Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada: üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus juba enne väliskoormise rakendamist pinge all (välja venitatud).
Vorm tõstetakse ettevaatlikult vertikaalselt ülesse ning 1 asetatakse betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdetakse betoonisegu koonuse vajum. 1.3.4. Betoonisegu tihendamine ja vormidesse panemine Betoon tihendatakse vibrolaual kahes järgus, kõigepealt pool pannakse vorm poolenisti segu täis tihendatakse ning seejärel lisatakse ülejäänud pool ja taaskordselt tihendatakse. Proovikehad kivistatakse laboris kaane all normaaltingimustes. 1.3.5. Betooni survetugevuse katseline kontroll. Katsekuubid katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle: märgitakse survepinnad, mõõdetakse, kaalutakse. Pärast neid protseduure katsetatakse katsekehi survele. Koormamise kiirus tuleb hoida stabiilsena vahemikus 0,6 0,2 [N/(mm 2·s)] kuni kuubi purunemiseni ning määratakse purustav jõud (njuutonites)
normaaltingimustes. Peale survetugevuse kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. Mõne riigi standard näeb ette ka tõmbetugevuse kontrollimist. Tsemendi tugevusklassi kontrollimiseks tehakse tsemendist, liivast ja veest proovikehad, mõõtudega on 4x4x16cm (tavaliselt 3 tk). Tsemendi ja liiva kaaluline vahekord on 1:3. Vett võetakse ca 50% tsemendi hulgast. Proovikehad tihendatakse vibreerimisega ja kivistatakse normaaltingimustes (temp. +20ºC ja õhu relatiivne niiskus 90...100%) ja nendega määratakse painde- ja survetugevus. Survetugevust võib määrate tervete või paindel pooleks murtud proovikehadega. Tõmbetugevuse määramine toimub "8" kujuliste proovikehadega. Tsementi kasutatakse peamiselt betoonide ja mörtide sideainena. Mörtides on otstarbekam kasutada madalamargilisi ja odavamaid tsemente, kuna mörtidelt üldjuhul ei nõuta väga suurt tugevust.
isolatsiooniplokid (rist-tahukad, millede kõik mõõtmed on ühes suurusjärgus), puistematerjalid (sidumata terad või kiud), isolatsioonisegud (vedelad või pastataolised), toppematerjalid (pikakiulised sidumata materjalid). 3. Soojaisolatsiooni materjalid Jagatakse markidesse nende mahumassi järgi. 4. Fibroliit koosneb puidu narmaslaastudest , mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus. Originaal-fobroliit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis toodetakse TEP plaate. 5. Isoleer-puitkiudplaadi saamine: Valmistatakse peenestatud puitvillast ja kergelt pressitud. Kiud kleepuvad kokku plaatide kuumutamisel. 6. Tselluvill saadakse makulatuuri peenestamisel ja antipüreenide lisamisel. Raskesti süttiv materjal, mahumassiga ca 40kg/m3 ja soojajuhtivusega 0.037...0.041 W/m.C. Paigaldadakse puhuriga, seega sobib raskelt
Piiritletakse minimaalse külmutustsüklite arvuga, mida betoon oluliste muutusteta ja kahjustusteta peab suutma taluda. Määramine erineb reaalsustest, sest erinevad: proovikehade suurused, nende asetus keskkonna suhtes ning ilmastike erinevus aastate lõikes on samuti erinev. Sõltub vesitsementtegurist. Blokeerimata ning omavahel ühenduses olevate kapillaarpooride hulk tsementkivis on määravaks betooni külmakindluse ja veepidavuse seisukohalt. Määratakse: tehakse kuup, mis kivistatakse normaaltingimustel 7 päeva, lõigatakse sektoriteks ning lastakse kivineda 25 päeva vanuseni, siis kleebitakse ümber kummiümbris ning 28 päevaselt valatakse vesi(või NaCl) antud seibi peale. Ülejäänud 5st küljest on isoleeritud EPSiga. Seejärel külmutatakse-sulatatakse. Kindla külmutustsükli arvu tagant pestakse lahtikoorunud kiht maha ning külmutusvedelik asetatakse uuesti. Massikao järgi jagatakse külmakindluse klassi. KK1...KK4. Suurem arv, suuremad nõudmised. Põhjused:
betoon, hoolikamat kvaliteedikontrolli ning sagedasemat seguproovi võtmist, eriti kasutamise algetapil. 11 4. Silikaattoodete toorained, tootmine, omadused ja kasutamine. 4.1. Tootmine. Silikaattellise tootmisel pressitakse lubjast ja liivast koostatud muldniiske segu kokku tehis- kiviks, mis kivistatakse autoklaavis veeauru keskkonnas temperatuuril cá 180°C. Sellistes tingimustes formeerub lubja ja liiva vaheliste reaktsioonide tulemusena sideainekivi, mis koosneb erineva struktuuriga hüdrosilikaatidest. Need uusmoodustised seovadki liivaterad ühtseks monoliidiks ning saadava tehiskivi omadused sõltuvad suurel määral just nende hulgast ja struktuurist, mis kujunevad tehnoloogiliste parameetrite valiku tulemusena. Pikaajaline
eripinna järgi ,mis peab olema vähemalt 3000cm2/g.Eripind on 1 g tsemenditerakeste üldpind. · Mahumass-Puisteolukorras on 1200-1300kg/m3 ,tihetaks vajunult kuni 1600kg/m3.Erimass on 3,05-3,15 g/cm3. · Tugevusklass-Proovikeha mõõtudega 4x4x16 cm.Tsemendi ja liiva kaaluline vahekord 1:3.Vett võetakse ca 50% tsemendi hulgast.Proovikehad tihendatakse vibreerimisega ja kivistatakse normaaltingimustes ja nendega määratakse pained-,tõmbe- ja survetugevus. 30)Raskebetooni koostis materjalid Raskepetoon koosneb sideainest(portlandtsement,põlevkivitsement),veest,peentäitematerjalist (liiv),jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest(nt erinevad plastifikaatorid). 31)Betooni täitematerjalide kvaliteedi kontroll · Liiv-Sõelutakse läbi mitme eri ava suurusega sõelte .Liiv jaotub jämeduse
4. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE Silikaattellise kasutamine Eestis on pikaajaliste traditsioonidega. Tellise tootmine ja kasuta-mine algas Eestis 1910. aastal, s.o. juba kolmkümmend aastat pärast lubi-liivmaterjalide autoklaavse kivistumise menetluse patenteerimist ja ,,Silikaat" on aegade jooksul olnud ainuke silikaatkivi tootja Eestis. Silikaattellise tootmisel pressitakse lubjast ja liivast koostatud muldniiske segu kokku tehis-kiviks, mis kivistatakse autoklaavis veeauru keskkonnas temperatuuril cá 180°C. Sellistes tingimustes formeerub lubja ja liiva vaheliste reaktsioonide tulemusena sideainekivi, mis koosneb erineva struktuuriga hüdrosilikaatidest. Need uusmoodustised seovadki liivaterad ühtseks monoliidiks ning saadava tehiskivi omadused sõltuvad suurel määral just nende hulgast ja struktuurist, mis kujunevad tehnoloogiliste parameetrite valiku tulemusena.
*betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, *betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, *tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. JOONIS 8.1.2. a- posti sarruskarkass, b- plaadi võrksarrus.
-vastupidav. *puudusteks: - suur kaal -haprus ja -nõuab suurt katusekallet. Katusekivide tüüpe on olnud väga palju, neist enamkasutatavad on S-kivi ja valtskivi. Tallinna ajalooliste hoonete juures on kasutatud veel nn munga ja nunna kive, mis on veidi koonilised poolsilindrid. Katusekivide orienteeruvad mõõtmed: pikkus ca 400mm, laius ca 200mm ja paksus 10-12 mm. Peale keraamiliste katusekivide toodetakse ka tsementbetoonkive. Need valmistatakse tsemendi, liiva ja vee segust ja kivistatakse aurutamise teel, kivide pealispind kaetakse värvikihiga. 5.6. KERAAMILISED PLAADID Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma- põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid. 1.Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-1100 0C juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimisseguga.
kividena; telliseid on nii kumera nurgaga, lõigatud nurgaga, kui ka klombitud külgedega. 10 5 Tellised Silikaattelliseid valmistatakse liiva ja lubja segust, mis jahvatatakse kollerveskis ja millele lisatakse vesi. Muldniiske segu pressitakse kokku, mis kivistatakse autoklaavis veeauru keskkonnas temperatuuril ~180°C. Eestis valmistatakse silikaatkive mõõtudes: 250x120x88, 250x120x138, 250x120x65, 250x85x65, 250x60x65. Silikaatkivi toodetakse kolme eri pinnaprofiiliga: sile, klombitud ja murtud. 11 Tellisseinad Tellisseinu võib laduda massiivseinana või kergseinana.
Raudbetoonkonstruktsioonid on tugevad, ületades puit- ja kivikonstruktsioonide tugevust. Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes). Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavaks. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist eemaldatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Monteeritaval raudbetoonil on monoliitse ees järgmised eelised: • ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt, • tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil, • materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb (tehases kasutatakse korduv kasutatavaid vorme), • monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju (õõnespaneel, ribipaneel jne)
peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Peale survetugevuse kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. 05.05.2014 · Tsemendi tugevusklassi kontrollimiseks tehakse tsemendist, liivast ja veest 3 proovikeha, mõõtudega 40x40x160mm. Tsemendi ja liiva kaaluline vahekord on 1:3. Vett võetakse 50% tsemendi massist. Proovikehad tihendatakse vibreerimisega ja kivistatakse normaaltingimustes (temp. +20ºC ja õhu relatiivne niiskus 90... 100%) ja nendega määratakse painde- ja survetugevus. Survetugevust võib määrate tervete või paindel pooleks murtud proovikehadega. 26. Tsemendi eriliigid- valge portlandtsement, portland-põlevkivitsement, räbutsement, aluminaattsement- · Valge portlandtsement valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist. Toorained
· tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Omadused: koosneb lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi) ei põle, ei kõdune ega korrodeeru, püsiv materjal on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone konstruktsioonid on tugevad suur kaal ja habras Monoliitne raudbetoon Monteeritav raudbetoon Valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. betooni kivistumist lammutatakse. ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt, tööde kvaliteet kõrgem materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb (korduv kas. vormid)
2. betoon nakkub küllalt hästi terase külge, 3. betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. 29) Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. 30) MONOLIITNE R/B valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. 31) MONTEERITAV R/B valatakse ja kivistatakse tehases, alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. 32) Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus juba enne väliskoormise rakendamist pinge all (välja 33) venitatud)
· otstest toetatud kivi peab taluma vähemalt 70kg koondatud koormust, · kivide külmakindlus 25 tsüklit, · 1m2 kivikatuse kaal märjalt ei tohi olla üle 50 kg, · kivide veeimavus mitte üle 10%, · kivid peavad olema pragudeta, deformatsioonideta, ühtlase struktuuriga ja lubjakivi tükkideta. Peale keraamiliste katusekivide toodetakse ka tsementbetoonkive. Need valmistatakse tsemendi, liiva ja vee segust ja kivistatakse aurutamise teel, kivide pealispind kaetakse värvikihiga. 17 3.2.2.3 Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma- põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid. · Põrandaplaadid:külmakindlus 35 tsüklit, veeimavus 3...6%, paindetugevus 25 N/mm2. Keraamilised põrandad on veekindlad, kulumiskindlad, kergelt pestavad ega vaja mingit lisaviimistlust
· Tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Raudbetoonkonstrutsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Monteeritaval raudbetoonil on monoliitse ees järgmised eelised: ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt, tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil, materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb, talvetingimused segavad ehitamist vähem, on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike.
standardile EVS-EN 196-1. Tugevusklass näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standardsete proovikehade keskmist survetugevust (N/mm2) peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Peale survetugevuse kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. Tsemendi tugevusklassi kontrollimiseks tehakse tsemendist, liivast ja veest 3 proovikeha, mõõtudega 40x40x160mm. Tsemendi ja liiva kaaluline vahekord on 1:3. Vett võetakse 50% tsemendi massist. Proovikehad tihendatakse vibreerimisega ja kivistatakse normaaltingimustes (temp. +20ºC ja õhu relatiivne niiskus 90...100%) ja nendega määratakse painde- ja survetugevus. Survetugevust võib määrate tervete või paindel pooleks murtud proovikehadega 28. Tsemendi eriliigid- valge portlandtsement, portland-põlevkivitsement, räbutsement, aluminaattsement Valge portlandtsement valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist. Toorained ei tohi sisaldada raua- ega mangaaniühendeid. Tsemendi põletamisel ei tohi klinkrisse
Algul segatakse kokku sidesine, vesi ja peenliiv. Seejärel lisatakse 119 alumiiniumpulber. Betoonisegu tuleb kohe valada vormidesse. Vormid valatakse täis poolest saadik. Segu paisub 20...30 minuti jooksul. Nüüd ka vormid täituvad täielikult seguga. Segu tardub 2...4 tunniga. Vormist üle kerkinud kuhikud lõigatakse maha. Tardunud segu on kergesti lõigatav. Gaasbetoontooteid kivistatakse ka aurutamise või autoklaavimisega. Eestis on toodetud mullbetoone: lubja baasil – need on mullsilikaltsiidid; põlevkivituha baasil – need on mullkermiidid. --------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Missugune peab olema teebetoon? 2. Missugune peab olema hüdrotehniline betoon? 3. Kus kasutatakse kuumakindlat betooni? 4. Kuidas saadakse kergemat betooni? 5. Kuidas saadakse vahtbetooni
Cº. Plaatide puuduseks on nende süttivus, kõdunevus ja näriliste poolt kahjustatavus. Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks (ka vanade hoonete lisasoojustuseks). Roogplaadile nakkub krohv ka ilma krohvimatte kasutamata. Kõrgendatud niiskuseda hoonetes roogplaadid ei sobi. Analoogseks roogplaatidele on toodetud ka õlgplaate. Fiboriit: koosneb puidu narmaslaastudest, mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus. Originaal fiboriit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis on toodetud fiboriiti portlandtsemendi baasil ja nimetatakse saadud materjali TEP- plaatideks. TEP-plaadid kuuluvad raskeltsüttivate materjalide hulka. Mahumassi järgi jagunevad nelja marki- 300, 350, 400 ja 500. Mõõdud on harilikult 500x2000mm ja paksus 25-100mm. Soojaerijuhtivus 0,09-0,14 W/m.Cº. TEP-plaate on Eestis kasutatud seinte ja katuslagede soojustamiseks. Suur osa ehitatud
annaabi.ee 
