nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Sajandi alguses püstitati uus kooriruum. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone. Vana pikihoone ning kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Kolmelöövilise basiilika kesklöövi kõrguseks sai 31 meetrit, mis on kõrgeim Baltimail, torni kiviosa kõrguseks 57 meetrit. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver ulatus väidetavalt koguni 159 meetrini. 1625 aastal ööl vastu 29. maid süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad, kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti, uus torn valmis 1651. aastal kuid see ehitati endisest madalam - 135 meetri kõrgune. Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal ööl vastu 16. juunit, mil pikne süütas ühe nurgatornidest
Löövid on kaetud lihtsate servjoonvõlvidega, mis toetuvad enamikus massiivsetele neljatahulistele ja ainult koorilõpmikus saledamatele kaheksatahuliste raidkivist piilaritele ning geomeetrilise kujuga seinakonsoolidele. Kiriku peaportaal paikneb põhjaküljel, teine ennistamistöödel avastatud ja rekonstrueeritud välisportaal asub sellega kohakuti lõunaküljel. Pikihoone lääneotsalt kõrgub võimas neljatahuline torn, mille põhiliselt keskaegset kiviosa katab nüüd omaaegsetele barokkvormidele lähedaselt taastatud mitmeastmeline avatud rõdude ja tuulelipuga kroonitud kiiver. Torni lõunaküljel asuv ja hilisgootikasse kuuluv Püha Matteuse e. Hilisema nimetusega Püha Antoniuse kaabel on kiriku arvukatest juurdeehitistest avaraim. Kiriku põhjakülge ääristab rida eriaegseid ja ka ilmelt erinevaid juurdeehitisi. Käärkambrist läänepoole on paigutatud Väike kaabel. Iseseisvat välisportaali sellel kabelil ei ole
sajandil. Sajandi alguses püstitati uus kooriruum. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone. Selle ehitus toimus 14361450 ning seda juhtis Andreas Kulpesu. Vana pikihoone ning kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Kolmelöövilise basiilika kesklöövi kõrguseks sai 31 meetrit (Baltimaade kõrgeim), ning torni kiviosa kõrguseks 57 meetrit. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver oli väidetavalt 159 meetri kõrgune, nii et Oleviste kirikust sai Tallinna ning kogu Mandri-Euroopa kõrgeim hoone ning maailma kõrguselt teine hoone (kõrgeim oli Lincolni katedraal). Kõrge torni ehitusajendiks oli ilmselt selle kasutamine meresõidutähisena. Kirikut ümbritses kalmistu, mis asus hilisema Oleviste tänava kohal. Ürikutes nimetatakse ka Maarja, Olause ja Laurentiuse kabeleid. 1512-21
rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Koor toetub neljale piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänaseni. 14861493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks, mille käigus suurendati kabelit kahe võlviku võrra. Rekonstrueeritud kiriku uus torn valmis 1515. Selle kiviosa oli praegusest ühe korruse võrra madalam ning ta oli varustatud gooti telkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornikiivriga. Kiriku läänetorn rekonstrueeriti 16821696, mil selle avariiolukorras olevat kiviosa parandati ning ehitati seejärel ühe korruse võrra kõrgemaks, samuti rajati uus barokne tornikiiver. Selles on kaks laternat ning kellakappidega alumine osa.
14861493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks. Selle käigus suurendati kabelit kahe võlviku võrra, millega ta muutus neljavõlvikuliseks profileeritud kesksambaga ruumiks. Püha Antoniuse kabeli fassaad on keskaegse Tallinna gootika iseloomulik näide: kõrge peaviil on varustatud arvukate petiknisside ning kaubaluugiavaga, neljaastmeline astmikportaal aga on ümbritsetud puhastest kividest ehisseinaga. Rekonstrueeritud kiriku uus torn valmis 1515. Selle kiviosa oli praegusest ühe korruse võrra madalam ning ta oli varustatud gooti telkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornikiivriga. 17. ja 18. sajandi ümberehitused puudutasid põhiliselt kiriku põhjapoolseid juurdeehitisi ja torni. 1673 ehitati ümber keskaegne Püha Jüri kabel. Selle lääneosa kohale rajati barokne von Clodti hauakabel, mille katus on varustatud laternaga. Kabeli
aastast, olles barokiajastu üks kauneimaid. Altari (Roseni epitaaf 1654. aastast) autoriks on A. Michaelson. Mõlemad on ka restaureeritud. Järva- Jaani õpetajatest on Eestimaa kultuurilukku läinud Chr. Kelch, kes siin olles (1682-1696) kirjutas oma "Liivimaa kroonika". Tema initsiatiivil rajati Järva- Jaanis esimene kool. Torn on lääne-loode poole märgatavalt viltu. Kuna kandekonstruktsioonis pole märgata vajumise jälgi, võib oletada torni kiviosa vajumist või ehitamisel tehtud viga. Ilmselt pole torni nii tähelepanelikult vaadatud, mille tõttu selle viltust asendit üldiselt ei märgata. Vanad kohalikud inimesed teavad aga kahte rahvajuttu selle kohta, et torn on viltu ja mispärast on torn viltu. Torn ehitati kahe paruni Kuksema ja Orina poolt ning kulul, kusjuures Orina parun, olles jõukam, andis suurema summa tingimusel, et torn peab seetõttu nagu tänutäheks tema mõisa poole kummardama.
· Kahelööviline kirik - Keila kirik · Kolmelöövisised kodakirikud Virumaal · Tallinna kolme suurema kiriku Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste areng on olnud ühesugune esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Saj muudeti nad kõik basiilikaks. · 14. Saj ilme on säilitanud Pühavaimu kirik. · Tallinna kirikutest kõrgeim on Oleviste. Selle kesklöövi kõrgus on 31 m , torni kiviosa ulatub 57 ja torni tipp 123 m kõrgusele. · Tallinnas ja selle lähedal mitu kloostrit . Vanim neist on dominiiklaste Püha Katariina klooster . Kloostri kirikust on säilinud ainult müürid , mille sisekülgede vastu on hiljem ehitatud maju, ning kaks lääneportaali. Kirikust põhja pool on säilinud ilus ristkäiguga siseõu. · 13. Saj keskel rajati tsitserlaste Püha Miikaeli nunnaklooster, mille osi on säilinud Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoones.
Sellise kõrgusega torn oli 16. sajandil erakordne. Oleviste torn kuulus kahtlemata Euroopa kõrgeimate hulka, olles suure tõenäosusega aga ka maailma tolle aja kõrgeim ehitis. Kiriku ülikõrge torni ehitusajendiks oli arvatavasti selle kasutamine meresõidutähisena, mis tegi tollase tuntud kaubalinna võimalikult kaugele merele nähtavaks. Kiriku praegune torn on keskaegsest 36 m madalam, s.o 123 m kõrgune. Ka torni kiviosa oli keskajal praegusest kõrgem: ta oli varustatud külgviiludega, mis tänaseks on lammutatud. 1436 alustati ka vana pikihoone ümberehitamist, mille käigus pikendati seda ühe travee võrra lääne suunas. Torni kehand jäi seoses sellega pikihoone sisse. Uus pikihoone ehitati 31 meetri kõrguse kesklööviga basiilikaks, mida ei õnnestunud juba valminud kooriga aga rahuldavalt ühendada. Seetõttu ehitati kiriku kesklööv koori suunas veidi ahenevana.
Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodarkirikuid(Viru-Jaagupi, Haljala). Tallinna kolme suure kiriku - Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune - esialgul väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. sajandil muudeti nad kõik basiilikaks. 14. sajandi ilme on säilitanud ainult Põhavaimu kirik, mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega. Tallinna kirikutest on kõrgeim Oleviste, mille kesklöövi kõrgus on 31 meetrit,torni kiviosa ulatub 57 ja torni tipp 123 meerti kõrgusele. Keskaegne tornikiiver oli veelgi kõrgem. Ehitiste üldilme oli lihtne ja kaine, hilisgootikale omane vormirikkus siin ei levinud. Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik ehitati 13-16 sajandil. See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga. Keskajal oli see suurim kirik Läänemere idakaldal jaainuke, millel oli 2 torni.
14861493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks. Selle käigus suurendati kabelit kahe võlviku võrra, millega ta muutus neljavõlvikuliseks profileeritud kesksambaga ruumiks. Püha Antoniuse kabeli fassaad on keskaegse Tallinna gootika iseloomulik näide: kõrge peaviil on varustatud arvukate petiknisside ning kaubaluugiavaga, neljaastmeline astmikportaal aga on ümbritsetud puhastest kividest ehisseinaga. Rekonstrueeritud kiriku uus torn valmis 1515. Selle kiviosa oli praegusest ühe korruse võrra madalam ning ta oli varustatud gooti telkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornikiivriga. 17. ja 18. sajandi ümberehitused puudutasid põhiliselt kiriku põhjapoolseid juurdeehitisi ja torni. 1673 ehitati ümber keskaegne Püha Jüri kabel. Selle lääneosa kohale rajati barokne von Clodti hauakabel, mille katus on varustatud laternaga.
lööviliseks kooriks, mille dekoratiivseid tähtvõlve kannavad kõrged 8 tahulised piilarid. Suuruse ja kuju, mis on tänaseni säilinud omandas kirik 15. sajandil. Samal sajandil ehitati uus pikkihoone basiilikana, see tähendab külglöövidest kõrgema kesklööviga (See oli 31 meetrit ja ühtlasi ka baltimaade kõrgeim), nagu enamik tolleaegseid Eesti linnakirikuid. Samal ajal püstitatud torn oli tollal maailma kõrgeimaid ehitisi, torni kiviosa kõrguseks oli 57 meetrit. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver ulatus 159 meetrini, muutes Oleviste kiriku keskaegses Tallinnas ning tollal kõrgeimaks kirikuehitiseks kogu Euroopas. Kesklöövi, koori ehk altariruumi ja lõunaküljel asetsevaid kabeleid katavad keerukad tähtvõlvid. 16 sajandi esimesel veerandil valminud Maarja kabeli välisseinal on kabeli ehitaja H. Pawelsi hilisgooti stiilis mälestusmärk. Tartu Jaani kirik Tartu Jaani kirik on ehitatud 14
teemal Niguliste kirik 2009 Sissejuhatus Tallinna Niguliste kirik asub Tallinna vanalinna lõunapoolmikus ning on rajatud Toompea kõrgeniku ja Harju tänava vahelisele astangule. Niguliste kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele ning oma stiililt kuulub ta hilisgooti sakraalarhitektuuri hulka. Kiriku pikihoone lääneotsalt kõrgub võimas neljatahuline torn, mille põhiliselt keskaegset kiviosa katab omaaegsetele barokkvormidele lähedaselt taastatud mitmeastmeline avatud rõdude ja tuulelipuga kroonitud kiiver. Kiriku põhjakülge ääristab rida eriaegseid ja ka ilmelt erinevaid juurdeehitisi. Oma praeguse ruumivormi ja ehituskunstilise üldilme on Niguliste kirik omandanud mitmesuguste ümber- ja juurdeehituste tulemusena. Niguliste kiriku pikaajaline ehituslugu ei ole mitte ainult muudatusterohke, vaid läbi paljude sajandite ulatuvana ka erinevaid stiiliperioode haarav. Ajalugu
sajandil. Sajandi alguses püstitati uus kooriruum. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone. Selle ehitus toimus 1436–1450 ning seda juhtis Andreas Kulpesu. Vana pikihoone ning kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Kolmelöövilise basiilika kesklöövi kõrguseks sai 31 meetrit (Baltimaade kõrgeim), ning torni kiviosa kõrguseks 57 meetrit. 16. sajand Koos 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiveriga oli kirik 115–125 meetri kõrgune. Kõrge torni ehitusajendiks oli ilmselt selle kasutamine meresõidutähisena. Kirikut ümbritses kalmistu, mis asus hilisema Oleviste tänava kohal. Ürikutes nimetatakse ka Maarja, Olause ja Laurentiuse kabeleid. 15. sajandi ümberehituse käigus lammutatud Maarja kabeli järglane ehitati
töötanud kunstnikud Ludvig Oskar, Juhan Raudsepp, Edgar Valter, Ernst Hallop. Pika jala väravatorni ajaloost : Aastal 1380 andis ordumeister van Vriemersheim loa rajada kivist väravaehitis. Põhiplaan oli trapetsikujuline (küljed 6,2x6,8 m), torni kõrgus umbes 11 m. Tõenäoliselt 1450 torni rekonstrueeriti, seda laiendati kahest küljest ning kõrgendati vähemalt kahe kaitsekorrusega, lisati ka trepikäik. Võimalik, et ehitati ka üks lahtine kaitsekorrus, sel juhul oleks torni kiviosa ulatunud 20 meetrini. 1454a tasuti sepp Rozenbergile väravaseadmete ning 1455a Claus Denenile kahe tuulelipu valmistamise eest. 1594a rajati Pika jala peavärava ette väravatõke. 1608a ehitati ümber väravatorni ülaosa. 19. saj. olid torni paigutatud sõdurid. Tänapäeval kasutatakse torni eluruumide ja ateljeedena, pärast 1995 toimunud tulekahju sai torn uue katusekiivri. Mustpeade maja Allikas: mustpeademaja.ee
juunil 1905. Kohalike ettevõtjate tööjõuga valmis hoone vastavalt projektile aastail 1905-1907. Historitsistliku arhitektuuriga jaamahoone koosnes suurest reisijatehoonest, Imperaatoripaviljonist, neid kahte ühendavast katusealusest ehk galeriist ning kogu ehitist siduvast ülipikast katusealusega kaetud perroonist. (1) 4 Reisijatehoones tõuseb esile kellatorniga kiviosa koos peasissekäiguga, mis viib läbi hoone ulatuvasse üldisesse ootesaali. Üldisest ootesaalist, kus on säilinud stukkdekooriga lagi ja algsed kassaluugid, jäävad mõlemale poole puitmahud. Esimeses neist oli katusest välja kasvava erakliku valguslaternaga ootesaal kolmanda klassi reisijatele koos puhvetiga. Saali laes olevad maalingud on raudteelaste mälestuste järgi maalitud sinna 1950. aastate kapitaalremondi käigus. Ootesaalist pääses jaamaametnike
Sõltuvalt ringide arvust kannab nime kolmiksiir, neliksiir, hulksiir. Keskmise portaali kohal asetseb tavaliselt ümmargune roosaken rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas; koos vitraaziga omab sümboolset tähendust. 12. saj. keskel omandavad need olulise tähtsuse gootika arengus. Gooti ehisraamistike täiustudes muutus roosakende kiviosa aina filigraansemaks ning jättis rohkem ruumi vitraazidele. Roosakna kohal üle fassaadi rida skulptuure teravakaarelistes nissides kuningategalerii - gooti kiriku välisfassaadil teravakaarsetes nissides roosakna kohal asetsev skulptuuridest horisontaalrida, mis moodustab nn. fassaadi kolmanda vööndi. Iseloomulik eelkõige Prantsusmaa gooti kirikutele. Eestis Tartu Jaani kiriku läänefassaad.
14861493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks. Selle käigus suurendati kabelit kahe võlviku võrra, millega ta muutus neljavõlvikuliseks profileeritud kesksambaga ruumiks. Püha Antoniuse kabeli fassaad on keskaegse Tallinna gootika iseloomulik näide: kõrge peaviil on varustatud arvukate petiknisside ning kaubaluugiavaga, neljaastmeline astmikportaal aga on ümbritsetud punastest kividest ehisseinaga. Rekonstrueeritud kiriku uus torn valmis 1515. Selle kiviosa oli praegusest ühe korruse võrra madalam ning ta oli varustatud gooti telkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornkiivriga. 2 17. kuni 19.sajand 17. ja 18. sajandi ümberehitused puudutasid põhiliselt kiriku põhjapoolseid juurdeehitisi ja torni. 1673 ehitati ümber keskaegne Püha Jüri kabel. Selle lääneosa kohale rajati barokne von
koorilõpmikus saledamatele kaheksatahulistele raidkivist piilaritele ning geomeetrilise kujuga seina konsoolidele. Kiriku peaportaal paikneb põhjaküljel, teine, ennistamistöödel avastatud ja rekonstrueeritud välisportaal asub sellega kohakuti lõunaküljel. Hilisgootiaegne kahevõlvikuline käärkamber, mille juurde kuulub otse koorist eraldi sissepääsuga kelder, külgneb koori põhjaseinaga. Pikkihoone lääneotsalt kõrgub võimas neljatahuline torn, mille põhiliselt keskaegset kiviosa katab nüüd omaaegsetele barokkvormidele lähedaselt taastatud mitmeastmeline avatud rõdu ja tuulelipuga kroonitud kiiver. Torni lõunaküljel asuv ja hilisgootikasse kuuluv Püha Matteuse ehk hilisema nimetusega Püha Antoniuse kabel on kiriku arvukatest juurdeehitistest avaraim ning omab tsentraalset ruumivormi. Kabeli esinduslik peaportaal paikneb lõunafassaadis.4 Kaitsemüürideta linna rajatuna oli algkirik ühtlasi kaitsekirik5
säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Sajandi alguses püstitati uus kooriruum. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone. Selle ehitus toimus 14361450 ning seda juhtis Andreas Kulpesu. Vana pikihoone ning kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Kolmelöövilise basiilika kesklöövi kõrguseks sai 31 meetrit (Baltimaade kõrgeim), ning torni kiviosa kõrguseks 57 meetrit. kiriku interjöör Toompea linnus Toompeal asus eestlaste linnus juba enne 13. sajandit. Taanlased ehitasid oma linnuse kohe pärast Revala vallutamist 1219. aastal. 1227. aastal läks linnus Mõõgavendade ordu valdusesse, kes ehitasid välja nn Väikese linnuse, praeguse Riigikogu asukohal. Ülejäänud Toompead hakati nimetama Suureks linnuseks. Ümberehitustööd jätkusid ka Taani ajal (1237-1346), eriti ulatuslikult aga 14. sajandi
Sõltuvalt ringide arvust kannab nime kolmiksiir, neliksiir, hulksiir. Keskmise portaali kohal asetseb tavaliselt ümmargune roosaken rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas; koos vitraaziga omab sümboolset tähendust. 12. saj. keskel omandavad need olulise tähtsuse gootika arengus. Gooti ehisraamistike täiustudes muutus roosakende kiviosa aina filigraansemaks ning jättis rohkem ruumi vitraazidele. Roosakna kohal üle fassaadi rida skulptuure teravakaarelistes nissides kuningategalerii - gooti kiriku välisfassaadil teravakaarsetes nissides roosakna kohal asetsev skulptuuridest horisontaalrida, mis moodustab nn. fassaadi kolmanda vööndi. Iseloomulik eelkõige Prantsusmaa gooti kirikutele. Eestis Tartu Jaani kiriku läänefassaad. Tavaliselt asusid 2 suurt
kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. Keskmise portaali kohal asetseb tavaliselt ümmargune roosaken rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas; koos vitraaziga omab sümboolset tähendust. 12. saj. keskel omandavad need olulise tähtsuse gootika arengus. Gooti ehisraamistike täiustudes muutus roosakende kiviosa aina filigraansemaks ning jättis rohkem ruumi vitraazidele. Roosakna kohal üle fassaadi rida skulptuure teravakaarelistes nissides kuningategalerii - gooti kiriku välisfassaadil teravakaarsetes nissides roosakna kohal asetsev skulptuuridest horisontaalrida, mis moodustab nn. fassaadi kolmanda vööndi. Iseloomulik eelkõige Prantsusmaa gooti kirikutele. Eestis Tartu Jaani kiriku läänefassaad. Tavaliselt 2 suurt torni läänefassaadi kõrval, tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata
kahe võlviku võrra, millega ta muutus neljavõlvikuliseks profileeritud kesksambaga ruumiks. 11 Püha Antoniuse kabeli fassaad on keskaegse Tallinna gootika iseloomulik näide: kõrge peaviil on varustatud arvukate petiknisside ning kaubaluugiavaga, neljaastmeline astmikportaal aga on ümbritsetud puhastest kividest ehisseinaga. Rekonstrueeritud kiriku uus torn valmis 1515. Selle kiviosa oli praegusest ühe korruse võrra madalam ning ta oli varustatud gootitelkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornikiivriga. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Niguliste_kirik ) 4.2 Tallinna Raekoda Tallinna Raekoda (Lisa 2) on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Hoone kannab euroopaliku linnavõimu traditsiooni. Juba 1248. aastal kinnitas Taani kuningas Erik
porta longi montis, 1507 de lange Domporte vor dem langen Berge, millest kujunes hiljem Die Pforte unter dem Langen Domberge). Põhiplaan oli trapetsikujuline (küljed 6,2x6,8 m), torni kõrgus umbes 11 m. Tõenäoliselt aastal 1450 torni rekonstrueeriti, seda laiendati kahest küljest ning kõrgendati vähemalt kahe kaitsekorrusega, lisati ka trepikäik. Võimalik, et ehitati ka üks lahtine kaitsekorrus, sel juhul oleks torni kiviosa ulatunud 20 meetrini. 1454 tasuti sepp Rozenbergile väravaseadmete ning 1455 Claus Denenile kahe tuulelipuvalmistamise eest. 1594 rajati Pika jala peavärava ette väravatõke. 1608 ehitati ümber väravatorni ülaosa. 19. sajandil olid torni paigutatud sõdurid. Tänapäeval kasutatakse torni eluruumide ja ateljeedena, pärast 1995. aastal toimunud tulekahju sai torn uue katusekiivri.
aastatel trapetsikujulise põhiplaaniga keskse kovendihoonega linnuseks. XIII sajandi II poolel lõppes Toompea ordulinnuse kui kindlusehitise areng, lammutati Väikese linnuse idapoolne müür, tasandati kaitsekraav ja ehitati XVIII sajandi lõpul ehitusmeister Johann Schulzi juhtimisel hilisbarokne Eestimaa kubermanguvalitsuse hoone. Linnuse idakülje kindluslik ilme oli sellega kadunud. Konvendihoones tegutsenud vangla puuosa põles 1917. aastal. Hiljem lammutati ka säilinud kiviosa ja 1920-1922. aastatel rajati nende kohale ekspressionistlik riigikoguhoone. Samuti rajati kortermaja linnuse loodeküljele endiste tallide asemele. Lõunapoolne ringmüür ja lossi lõunatiib ehitati 1930. aastate II poolel ümber esindustraditsionalistlikuks haldushooneks, samuti lammutati Riigisaalihoone jäänused ning sinna ehitati haldushoone. Ka kortermaja linnuse loodeküljel ehitati ümber, samuti ehitati hooneid seni vabade müürilõikude külge.
talle 14 sajandi ilme algataja genotaafi (tühja hauda). Toomkirik, piiskopkonna peakirik, ehitati 13-16 saj. See oli Tallinna kõrgeim kirik on Oleviste. Oleviste kesklöövi kõrgus on basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga, 31 m., torni kiviosa ulatub 57 m kõrgusele ja torni tipp on 123 m. mille säilinud alumine osa mõjub praegugi monumentaalselt. Kirik Oleviste üldilme on lihtne ja kaine. Oleviste kirikus näeb ära ka põles 17. Sajandil ja 19. Sajandi alguses ehitati kooriruumi varemetesse ülikooli raamatukogu raiuma. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja
väravaehitis (1387 porta longi montis, 1507 de lange Domporte vor dem langen Berge, millest kujunes hiljem Die Pforte unter dem Langen Domberge). Põhiplaan oli trapetsikujuline (küljed 6,2x6,8 m), torni kõrgus umbes 11 m. Tõenäoliselt aastal 1450 torni rekonstrueeriti, seda laiendati kahest küljest ning kõrgendati vähemalt kahe kaitsekorrusega, lisati ka trepikäik. Võimalik, et ehitati ka üks lahtine kaitsekorrus, sel juhul oleks torni kiviosa ulatunud 20 meetrini. 1454 tasuti sepp Rozenbergile väravaseadmete ning 1455 Claus Denenile kahe tuulelipu valmistamise eest. 1594 rajati Pika jala peavärava ette väravatõke. 1608 ehitati ümber väravatorni ülaosa. 19. sajandil olid torni paigutatud sõdurid. Tänapäeval kasutatakse torni eluruumide ja ateljeedena, pärast 1995. aastal toimunud tulekahju sai torn uue katusekiivri. Nunnatorn Nunnatorn oli Tallinna linnamüüri kaitsetorn, mis asub Toompeast põhjasuunal
Vanemaid tellisseina tüüpe Harju sein on kivist vä väliskihiga ja puidust soojustatud sisevoodriga Laoti lapiti poole kivi paksuse seinana, mille tugevdamiseks laoti laoti iga kolmanda kivi jä järel ning akende ja uste avakü avakülgede kohale ühe või poole kivi laiune piilar. Pärast seina kiviosa valmimist ja hoone katuse alla viimist kinnitati piilarite kü külge puitpostid (5x10cm). Puitkostidele paigaldati ehituspapp, Puitpostidele naelutati 2.5cm lauad, mis viimistleti (krohv, papp + tapeet). Soojustus paigaldati ~0.5m kihtide kaupa koos hoolika tihendamisega. 20
1 Esimest korda on Oleviste kirikut mainitud 1267. aastal. Täpsemaid andmeid on aastast 1330, kui lõpetati uue kiriku ehitamine. 1364 valmis toona kirikust eraldiseisev torn. Tänapäevasele sarnase ilme sai kirik 15. sajandil. Pärast 1433. aasta tulekahju otsustati muuhulgas ehitada uus pikihoone; vana pikihoone koos kabelitega lammutati, asemele kerkis uus pikem ja laiem tänapäevase suurusega kolmelööviline basiilika (tol ajal Baltimaade kõrgeim: keskosa kõrgus 31m ja torni kiviosa lausa 57m). 1434-1450 kestnud ehitust juhtis Andreas Kulpesu. Umbes 50 aastat hiljem sai kirik ka tänapäevasele sarnase tornikiivri. 17. sajandist tänapäevani on Oleviste kirik palju kordi osaliselt või pea täielikult maha põlenud (peamiselt pikselöökide tõttu), kuid on alati taastatud enam-vähem endisele kujule (väikesed muutused on olnud nt tornikiivri 1 Oleviste kirik tänapäeval. Foto: Timo Aava kõrguses)
· Kahelööviline kirik - Keila kirik · Kolmelöövisised kodakirikud Virumaal · Tallinna kolme suurema kiriku Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste areng on olnud ühesugune esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Saj muudeti nad kõik basiilikaks. · 14. Saj ilme on säilitanud Pühavaimu kirik. · Tallinna kirikutest kõrgeim on Oleviste. Selle kesklöövi kõrgus on 31 m , torni kiviosa ulatub 57 ja torni tipp 123 m kõrgusele. · Tallinnas ja selle lähedal mitu kloostrit . Vanim neist on dominiiklaste Püha Katariina klooster . Kloostri kirikust on säilinud ainult müürid , mille sisekülgede vastu on hiljem ehitatud maju, ning kaks lääneportaali. Kirikust põhja pool on säilinud ilus ristkäiguga siseõu. · 13. Saj keskel rajati tsitserlaste Püha Miikaeli nunnaklooster, mille osi on säilinud Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoones.
annaabi.ee 
