koorub. 2. Kassari kabel Kassari kabel asub Kassari saarel Esikülas ning on rajatud 18.saj. Kabel on kivist ja rookatusega. Viimane põhjalikum renoveerimine toimus 1993, mil kabel ka taaspühitseti. Kabeli ümber asub kalmistu, kuhu on maetud Kassari mõisa omanud Stackelbergide suguvõsa. Kalmistul asub ka mõisavalitseja Villem Tamme haud, kes oli Johann Kölerile Tallinna Kaarli kirikus asuva Kristuse fresko modelliks. 3. Käina Martini kirik Kivikirik püstitati 1515. aastal Saare-Lääne piiskopi Johannes III Orgese valitsemisajal Hiiumaale, Käina valda. 1941. aasta 14. oktoobril tabas kirikut saksa süütepomm, mis läbi kooriruumi lae kukkudes põletas hoone varemeiks. 2004 a. sai kooriruum uue katuse. Kirikul on ainulaadne põhja-lõunasuunaline põhiplaan. 4. Hanila kirik Läänemaa vanimaid kirikuid, mis on ehitatud Liivi ordu algatusel. Kirik ehitati 1270. aastatel, kuid läänetorn valmis alles 1859
aastani Rappel) on vallasisene linn Rapla vallas Rapla maakonnas ning ühtlasi selle maakonna halduskeskus. Linna läbib Vigala (Konuvere) jõgi. AJALUGU Vanimad kirjalikud andmed Raplast pärinevad 1241.aasta Taani hindamisraamatust – "8 adramaa suurune Rapala küla". 13.sajandi lõpul sai Raplast kihelkonnakeskus. Samal ajavahemikul ehitati (ilmselt Padise kloostri tsistertslaste poolt) Konuvere jõe äärde Maarja-Magdaleenale pühitsetud kivikirik. Kirik kui asula keskpunkt põles Põhjasõjas müürideni maha ja renoveeriti uuel kujul 1738. Rapla hoogsam kasv algas alles 19. sajandi lõpul, kui kirikukülla saabus rohkelt käsitöölisi, kaupmehi ja ametnike. 1866 avati apteek, 1868 asutati külakool, 1888 Rapla haigla. 1899 rajati tellisetehas ja 1900 avati Rapla-Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin. Rapla vana kivikirik lammutati ning 1901
Sissejuhatus Annan ülevaate Jaani kiriku tekkeloost.Antud töös olen kasutanud järgnevaid allikaid:ENE ja internet. Valisin selle teema seetõttu,et tegemist on minu kodulinnas asuva kirikuga. Viljandi Jaani kirik Viljandi Jaani kirik on Viljandis paiknev kivikirik,kus tegutseb EELK Viljanid Jaani kogudus. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kiriku ajalugu Viljandi Jaani kiriku rajamine on toimunud vahemikus 1466-1472. Paavstiks oli tollal Paulus II(1464-1461) Liivi sõja(1558-1583) ajal purustati turuväljaku ääres paiknenud Viljandi linnakirik.
Oleviste kirik Oleviste kirik oli keskaegse Tallinna võimsaim ja monumentaalseim ehitis ning ta paikneb all-linna põhjaosas, Pika ja Laia tänava vahel. Kiriku täpne rajamisaeg pole teada, tõenäoliselt eksisteeris ta skandinaavia kaubahoovi keskusena juba 12. sajandil. Esimest korda on kirikut mainitud 1267. Tõenäoliselt 13. sajandil püstitati siia kivikirik, mis oli praeguse hoone eelkäijaks. Mainitud kirik kujutas endast arvatavasti pseudobasiilikat või kodakirikut, selle pikihoone oli praeguse hoone laiune, kuid läänetravee võrra lühem. Tolleaegsest kooriruumist andmed puuduvad. 15. ja 16. sajandi vahetusel püstitati Oleviste kiriku tornile 159 m kõrgune gooti telkkiiver. Sellise kõrgusega torn oli 16. sajandil erakordne. Oleviste torn kuulus kahtlemata Euroopa
Tallinna Toomkirik Toomkirik paikneb Toompea (endise Suure Linnuse) keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. Kivikiriku rajasid siia dominikaani mungad, kes asusid Toompeal aastail 1229-33. Nende rajatud kivikirik oli arvatavasti ühelööviline ning valmis 1240ndatel aastatel. 14. sajandi alguses kirik rekonstrueeriti. Selle käigus rajati kõigepealt uus kooriruum, mis koosnes nelinurksest koorikvadraadist, mõõtmetega 10x10.5 m, ning koorilõpmikust mõõtmetega 10x2.5 m. Tänini on sellest säilinud koorikvadraat, mis on kaetud tellistest kaheksaosalise domikaalvõlviga. Umbes samal ajal ehitati koorikvadraadi põhjaküljele ka käärkamber, mis on samuti ümberehitatuna osaliselt säilinud
17601770. a. klassitsistlikus stiilis ehitatud härrastemaja, kõrvalhoonete ja kauni inglise stiilis pargi tõttu. Viljandimaa kirikud: Halliste Püha Anna kirik Halliste kihelkond on Sakala üks vanemaid. Praeguse kivikiriku vanemad osad pärinevad 15.saj. II poolest. Karksi Peetri kirik Keskajal oli Karksi kiriklik elu seotud linnusega. 13. saj. rajatud linnuses oli ka apostel Peetrusele pühitsetud kabel. Praegune kivikirik ehitati 1773-1778, kasutades osaliselt linnuse alusmüüre. Viljandi Jaani kirik Kirik pühitseti taas 1992.a. Algselt (1466-1472). Viljandimaa loodus: Hendrikhansu põrgu paljand. Lopa paljand. Lossimägede paljand. Iivakivi. Kõpu laiakivi. Loodi-Püstmäe lehisepuistu. Mägiste kuusk(13-ne haruline). Mägiste põrguhaud e Maimu koobas. Oti õunapuu. Pilistvere Kivikangur. Trepimägi. Varesemäed. Viiralti Tamm.
HALJALA 2010/2011 Haljala Püha Mauritiuse kirik Aadress: Võsu mnt 4, 45301 Haljala Haljala Püha Mauritiuse kirik on EELK-ile kuuluv kirik Haljalas, Lääne-Viru maakonnas. Kirikut kasutab EELK Haljala Püha Mauritiuse kogudus. Kirik rajati omal ajal tähtsale teeristile, kus üle Tallinn-Narva maantee suundus ühendustee Rakverest põhjarannikule, sealhulgas Toolse sadamasse. Haljala esimene kirik oli puukirik, mis ehitati 13. sajandil. Praegune kivikirik on ehitatud 14. sajandi lõpus. Kirikutorni kõrgus on 34 meetrit ja tornil on kaheksa korrust. Kirikutornis ja -müüris on säilinud tulirelvade laskeavad, mis kinnitavad kiriku kasutamist ka kaitserajatisena. Torni ülemisel korrusel on kamin ja suitsulõõr, mis kinnitab, et vahtkond kasutas torni ka külmal aastaajal. Kirik on saanud kannatada nii Liivi sõja algul 1558. aastal kui ka Põhjasõjas 1703. aastal. Samuti on kirikutorni korduvalt põlema süüdanud pikne
kabelite ja tornidega kirik. Hoone on inspireerinud paljusid hilisemaid kirikuehitisi. Saint-Pierre'i kirik Saint-Pierre'i kirik on ehitatud romaani stiilis. Fassaadi ornamendid pärinevad 12. sajandist. Kirikus on 9. ja 10. sajandist pärinev krüpt. Valjala kirik Saaremaal Valjala Martini kirik on kirik Valjala vallas Saare maakonnas Valjala kirik on vanim säilinud kivikirik Eestis. Ta on ehitatud romaani ja gooti stiilis. Valjala kirik oli ühtlasi ka kaitserajatiseks. Piiratud peaaegu ringikujulise kiviaiaga. Alumine osa algkiriku müüridest on säilinud praeguseni kooriruumi seintes ja käärkambris. Tollest perioodist on kooriruumi põhjaseinal säilinud ka algupärased seinamaalingute fragmendid, mida peetakse vanimateks säilinud seinamaalinguteks Eestis. Tornimüüris on trapetsiaalsete hauaplaatide fragmente, mis kõik on
pühendatud mälestuskirik: Tori Püha Jüri kirik. Kloostrid Tori vallas puudusid. Kuni Liivi sõjani kuulus Tori kihelkonna territoorium Pärnu komtuurkonda, Rootsi võimu ajal aga Pärnu krahvkonda. Omaette kirikukihelkonnaks sai Tori 1634. aastal. 17. sajandi teisel poolel olid temaga mõnda aega ühendatud Häädemeeste ja Tahkuranna kihelkonnad. Orduajal Toris olnud Püha Maarja kabel purustati 16. sajandi lõpus. Hiljem rajati Torisse puitkirik ja 1852-54 selle asemele nüüdne kivikirik, mis põles 1944. aastal varemeiks, kuid mida alates 1990. aastast taas taastatakse. 1869. aastal valmis Randiväljal Tori õigeusukirik. Joonis 6. Osa Tori kihelkonnast 1839. aasta Liivimaa kaardil Kasutatud kirjandus http://www.aai.ee/~urmas/aba/abaja1a.html, http://riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=721716, http://torivald.ee/index.php?leht=ajalugu, http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=274&menu_id=113, http://www.vkg.werro.ee/ajalugu/index.html, http://www.parnupostimees
Toomkiriku, Oleviste, Niguliste ja Pühavaimu kirikuhoonete hilisemad kapitaalsed ümberehitused on nende esialgse kuju kohati tundmatuseni muutnud. Ehitustegevuse aktiivsuse ja ehituskunstilise mõjukuse poolest võitles Tallinnaga keskajal Tartu ning oli Tallinnast 14. sajandi algupoolel isegi ilmselt ees. Keskaegsetest kirikutest Tartus võib nimetada Jaani kirikut, Toomkirikut ja nüüdseks hävinud Maarja kirikut. Tallinn Toomkirik Esimene kivikirik on arvatud olevat rajatud Toompeale 13.sajandil. Lihtne ühelööviline pühakoda valmis juba ilma dominiiklasteta 1240.a. Esialgu oli valmis ainult seinamüüristik, millel olid tugipiilarid ja siseküljel omapärased, tsistertslaste ehituskunstist pärinevad kaheksatahulised rippkonsoolid ja tüsedad kolmikkonsoolid. 14.sajandil asuti kirikut suurendama. Rekonstrueeriti aegunud kooriruum. See tehti gootiliselt valge ruum ning võlviroiete kohale paigutati tänini püsinud
aasta paiku. kooriruum, mis koosnes nelinurksest koorikvadraadist, mõõtmetega 10x10.5 m, ning koorilõpmikust mõõtmetega 10x2.5 m. Tänini on sellest säilinud koorikvadraat, mis on kaetud tellistest kaheksaosalise domikaalvõlviga. Click to edit Master text styles Rajatud kivikirik oli arvatavasti ühelööviline ning valmis 1240ndatel aastatel. 14. sajandi alguses kirik rekonstrueeriti. Selle käigus rajati kõigepealt uus Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Fourth level
Esimesed sajandid linnana 1302. aastal sai linnuse juurde kujunenud asula Lübecki õigused. 1346. aastal müüs Taani kuningas Eestimaa, sh. Rakvere Saksa Ordule, kes omakorda pantis selle aastal 1347 Liivi Ordule. Ordu ehitas lihtsalst ringmüürilinnusest tornide ja eeshoovidega kaitstud konvendihoone, millest sai Rakvere foogti asupaik. 14. sajandi keskel oli Vallimäe põhjajalamil ehk nüüdsel Teatrimäel ka saviga seotud müüridega kivimaju. 15. sajandi II veerandil ehitati kivikirik, 1508 hakati Teatrimäele rajama frantsisklaste kloostrit, hiljem tekkis selle idaküljele surnuaed. Vene-Liivi sõjas oli Rakvere aastail 1558-1581 venelaste võimu all ja sai tugevasti kannatada. Seejärel oli linn rootslaste käes. 1602. aastal läks Rakvere kolmeks aastaks poolakatele, kes aastal 1605 linnuse purustasid.
Eelkõige populaarne kevadiste suurvete ajal. Kuna need on regulaarsed siis kutsutakse seal seda viiendaks aastaajaks. EDEN. 2. Olustvere mõisakompleks mõisamajas tegutseb TIK, võimalus tellida ekskursioone, teha üritusi ja toitlustus, käsitöökojad, ratsutamine. Park on liigirikas ingliste stiilis. Muuseumituba topistega. Olusteveres tegutseb Teenindus- ja Maamajanduskool. 3. Halliste - kihelkond on Sakala üks vanemaid. Praegune kivikirik on mitmeid kordi hävinuid kuid annetuste toetusel alustati 1989.a pühakoja taastamist ja valminud kirik pühitseti 1991.a. jõulude ajal. Halliste kirik on Eesti ilusamaid ja huvitavamaid kirikuid pühakodadele mitteomase musta lae ja altarit kaunistava Jüri Arraku maaliga "Kristus". 4. Viljandi lossimägi ja ordulinnuse varemed (13-15saj) ning rippsild (1879) 16ndal sajandil oli ta lähikonnas üks võimsamaid kuid sõdade tagajärjel on järel vaid mõned
nimetus Tallinn (Taani linn, Talyna, esmakordselt mainitud 1536). Hilisem (alam-) saksa keelne Reval tuleneb ilmselt asulat ümbritsenud Rävala maakonna nimest. Üle Soome lahe Turgu ja Päris-Soome (Varsinais-Suomi) põgenenud maarahvas võttis kaasa vallutuseelse nime Kesoniemi. Tallinna vanalinn 1219. a. hõivasid Tallinna taanlased, kes kindlustusid Toompeal ja ehitasid esialgse kiriku. 1227-1238 ehitas Mõõgavendade ordu Toompeale kivilinnuse ja kelle ajal rajati kivikirik (alates 1240 Neitsi Maarja toomkirik). 1230. a. kutsus ordu Ojamaalt Tallinna 200 saksa kaupmeest, kes said krundid nähtavasti Vene, Viru, Vanaturu, Kuninga ja Rataskaevu tänava ümbrusse, rajasid saksa kaubahoovi koos Niguliste kirikuga ja nn. Alumise turu (hilisem Vanaturg). Tekkis Niguliste kirikukihelkonda hõlmav kindlustatud tuumik, sellest väljapoole jäid skandinaavia ja vene kaubahoovis kirikutega, Ventseli kabel ning Püha Johannese hospidal.
Mustsel iseseisvusajal oli Tallinnas Toompeal eestlaste linnus. Vanalinna alal paiknes kaubitsemiskoht ja võibolla ka asula, millel puudusid aga Lääne- Euroopa linnadele omased tunnused. 1219 a. vallutasid taanlased Tallinna ning rajasid siia oma tugipunkti. Kaubanduse elavdamiseks kutsus ordu, kelle käette võim vahepeal läinud oli, siia 200 kaupmeest, kes asusid elama arvatavasti praeguse Niguliste kiriku ümbrusesse. Algselt oli nende asupaigas kindlustatud üksnes kivikirik. Koos kaupmeestega saabus siia ka käsitöölisi. Hiljemalt 1248. a. juhindus Tallinn juba Lübecki linnaõigusest. Neid linnaelu õigusnorme kinnitasid hiljem ka kõik järgnevad valitsejad. · Eesti linnad keskajal Eestis tekkisid esimesed linna varsti pärast vallutust. Suuremate kivilinnuste ümber kujunesid
Marek palumännikud, mis meenutavad pigem parki kui metsa. Saarel ei ole palju püsielukaid. Varem hulgaliselt esinenud jäneste asemel on nüüd koha sisse seadnud rebased. Kauni looduse ja Kihnu kultuuripärandi hoidmiseks ja säilitamiseks on loomisel esialgu programmialana Kihnu Väina Merepark. Huvitavad paigad Kihnu kirik Kiriku sisemusKihnu Püha Nikolai kirik on Kihnu saarel Lemsi külas paiknev kivikirik, mis ehitati 1786. aastal. Seal tegutseb Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Kihnu Nikolaose kogudus. Kirik on ehitusstiililt historitsistlik ning olemuselt lihtne ja kesktelje suhtes sümmeetriline valgeks krohvitud maakivihoone. Läänepoolses küljes paiknev neljatahuline kellatorn on pealt telkkiivriga ning sellel on kõrgust 20 meetrit. Kirikul on pikkust 23 ja laiust 11 meetrit. Ikonostaas on lihtne. Kihnu tuletorn
Muistsel iseseisvusajal oli Tallinnas Toompeal eestlaste linnus. Vanalinna alal paiknes kaubitsemiskoht ja võibolla ka asula, millel puudusid aga Lääne-Euroopa linnadele omased tunnused. 1219. a. vallutasid taanlased Tallinna ning rajasid siia oma tugipunkti. Kaubanduse elavdamiseks kutsus ordu, kelle kätte võim vahepeal läinud oli, siia 200 kaupmeest, kes asusid elama arvatavasti praeguse Niguliste kiriku ümbrusse. Algselt oli nende asupaigas kindlustatud üksnes kivikirik. Koos kaupmeestega saabus siia ka käsitöölisi. Hiljemalt 1248. a. juhindus Tallinn juba Lübecki linnaõigusest. Neid linnaelu õigusnorme kinnitasid hiljem ka kõik järgnevad valitsejad. Kaupmehe elu ei ole kerge. Eriti veel pealinna oma. Pidevalt tuleb võidelda küll raeliikmetega, kes ei luba mul kanda Tartu sugulase kingitud rõivaid ja alevikaupmeestega, kes on endale nagu rotid magusatesse kohtadesse urud uuristanud. Mind peetakse jõukaks,
Antud piirkonna ristiusustamisest(tõenäoliselt rahumeelsest) on aga märkmeid juba Liivimaa Henriku kroonikas ja need seonduvad 1219. aastaga. Võib arvata, et esimene puukirik ehitati aastatel 1221-1225. Esmakordselt on kirikut mainitud 1346. aastal, mil Taani kuningas Valdemar IV Atterdag annab selle Tallinna Toomkiriku patronaadiõiguse alla. Kirikuküla algsest nimest Katkuküla saab Simuna seda kiriku pühitsemise tõttu apostlite Siimoni ja Juuda nimele. Esimene kivikirik ehitati tõenäoliselt 15. saj. algul. Praegune kirik on ehitatud oma vanemas osas(pikihoone välisseinad ja torni müürid) V. Raami andmetel 15. saj. lõpul. Kirikut on remonditud 1728-29 ja 1770.- ndail aastail. Uus neobarokne vahegaleriiga tornikiiver valmib piksest hävinenu asemele 1834. aastal(hävib taas tules 1951 ja ennistatakse sarnasel kujul 1980.-ndatel aastatel). Aastatel 1885-86 ehitatakse kirik arhitekt Fr. Modi projekti alusel ümber neogooti stiilis.
keskpaiku. Ta on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peakirik Eestis ja seda kasutab Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus. Esmakordselt mainiti kirikut 1219. aastal. Toomkirik paikneb Toompea (endise Suure Linnuse) keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid. Kivikiriku rajasid siia dominikaani mungad, kes asusid Toompeal aastail 1229-33. Nende rajatud kivikirik oli arvatavasti ühelööviline ning valmis 1240ndatel aastatel. 14. sajandi alguses kirik rekonstrueeriti. Selle käigus rajati kõigepealt uus kooriruum, mis koosnes nelinurksest koorikvadraadist ning koorilõpmikust. Tänini on sellest säilinud koorikvadraat, mis on kaetud tellistest kaheksaosalise domikaalvõlviga. Umbes samal ajal ehitati koorikvadraadi põhjaküljele ka käärkamber, mis on samuti ümberehitatuna osaliselt säilinud. Umbes 1320. aasta paiku rajati aga uus
piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Ehitusplaneerijateks olid kloostrites elavad mungad. Olemuselt oli romaani stiili kirikute välisilme kui kindluskirikutel. Vähekaunistatud ruumid, põhiliselt skulptuurid ja reljeefid. Kirikute põhiplaaniks ladina rist. Hoonetüübiks basiilika.(ilma valgmikuta- kodakirik, ühelööviline kirik). Portaal-peasissekäik, kaunistatud, asub läänes. Trasept- põikihoone. Valjala kirik on vanim kivikirik-algvariant rooma stiilis. Kampanell- eraldi seisev kellatorn (Kihelkonna, Pisa) Kuulsamad rajatised: Cluny kloostri kirik prantsusmaal, Pisa toomkirik Itaalias jne. Itaalia kirikuid iseloomustab Bütsantsi mõjudega kuppel. Prantsusmaal olid ehitusmeistrite saavutused kõige silmapaistvamad. Seal tekkis üle kümne koolkonna. Suurim romaani kirik on viielööviline Cluny klooster. Saksamaal töötati mõjud ümber raskepäraseks ja monumentaalseks stiiliks. Arhitektuuri tipuks on St
piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Ehitusplaneerijateks olid kloostrites elavad mungad. Olemuselt oli romaani stiili kirikute välisilme kui kindluskirikutel. Vähekaunistatud ruumid, põhiliselt skulptuurid ja reljeefid. Kirikute põhiplaaniks ladina rist. Hoonetüübiks basiilika.(ilma valgmikuta- kodakirik, ühelööviline kirik). Portaal-peasissekäik, kaunistatud, asub läänes. Trasept- põikihoone. Valjala kirik on vanim kivikirik-algvariant rooma stiilis. Kampanell- eraldi seisev kellatorn (Kihelkonna, Pisa) Kuulsamad rajatised: Cluny kloostri kirik prantsusmaal, Pisa toomkirik Itaalias jne. Itaalia kirikuid iseloomustab Bütsantsi mõjudega kuppel. Prantsusmaal olid ehitusmeistrite saavutused kõige silmapaistvamad. Seal tekkis üle kümne koolkonna. Suurim romaani kirik on viielööviline Cluny klooster. Saksamaal töötati mõjud ümber raskepäraseks ja monumentaalseks stiiliks. Arhitektuuri tipuks on St
Eesti Vabariigis, siis NSVL okupatsioon ja taasiseseisvumine 1991.aastal. (Hiiumaa kodulehekülg, kättesaadav www.hiiumaa.ee, viimati külastatud 10.04.2009) Joonis 6. Hülgekütid 11 Joonis 7. Katariina II 9. Suuremõisa häärber Pühalepa vallas Vanimateks arhitektuurimälestisteks Hiiumaal on kirikud. Oletatavalt valmis Pühalepa Laurentsiuse kivikirik juba aastal 1259. Saarel on läbi aegade olnud ka üle veerandsaja mõisa. Vanimateks Putkaste ja Lauka. Praegu on kuulsaim ja tuntuim Suuremõisa loss (joonis 8.), mille hilisbarokkstiilis peahoone valmis 18.sajandi II poolel. Lossi valmimise ajal külastas Suuremõisat ka Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna. Suuremõisaga seondub ka üks kuulsamaid asukaid Ungru krahv ehk parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (joonis 9.)
Kihelkonna arengule aitas suuresti kaasa kitsarööpmelise raudtee valmimine ning toorlinavabriku rajamine. Kirikud ja kogudused Halliste kiriku asukohaks oli kihelkonna kirdeosas paiknev Kulla küla (Lisa 25-26). Lisaks Halliste kogudusele asutati 1927. aastal ka Mõisakülas luteri usu kogudus. 1934. aastal valminud puukirik hävis 1983. aastal tulekahjus. 1845–48 siirdus 10% rahvastikust õigeusku. Esimene õigeusu kogudus loodi Halliste kihelkonnas 1851. aastal. Penujasse ehitati kivikirik, mis pühitseti 1875. Aastal (Lisa 21-22). Teine õigeusu kirik valmis Mõisakülas 1934. aastal (Eesti Entsüklopeedia) (Lisa 23-24). Mõisad Halliste kihelkonna territooriumil paiknes kokku 10 mõisat ja 7 karjamõisat, neist 1 kirikumõis – Halliste; 7 rüütlimõisast peamõisat – Abja (Lisa 10, 11), Eriste, Kaubi, Penuja (Lisa 11), Pornuse (Lisa 12), Uue-Kariste (Lisa 13,14), Vanamõisa; 1 kõrvalmõis – Kaarli; 1 riigimõis – Vana-Kariste. Neile
ehitamisega julgustuse ja eeskuju sakraalarhitektuuri edasiseks kaasajastamiseks. Joonis 1 Kuna Pauluse kirku rajamise taga seisis suur linnakogudus, mille volikogu liikmete hulka kuulusid sellised haritud ja jõukad mehed nagu dr. Aleksander Paldrock, pangadirektor Eduard Aule, arhitekt Georg Hellat, luuletaja ja kirjastaja Karl Eduard Soot jt. ,siis kavatseti ehitada kivikirik ja osati tahta tipparhitektuuri. Pilgud pöörati sajandialguse kahe lähema tähtsama arhitektuurikeskuse Riia ja Helsingi suunas. Riias käidi vaatamas uut Gertrudi kirikut ja asuti läbirääkimistesse selle projekteerinud Riia Polütehnilise Instituudi arhitektuuriprofessori Wilhelm von Stryk'iga, kelle projekti järgi oli valminud ka historitsistlik Avinurme kirik. Kuulsatest Soome arhitektidest pöörduti prof. Eliel Saarineni poole.
Eriti tänu sellele, et Soome on hõredalt asustatud. Turu toomkirik on uhkeim gootika kirik. Gooti saabus Ahvenamaa kaudu Varsinasoome ehk Pärissoome ehk Turu ümber. Romaani stiil ehk ümarkaared levisid kõige pealt, hiljem gooti stiil oma teravkaartega, lisaks mõlemal rikkalikud kaunistused, eriti sees. Vanimates kirikutes on valgeks lubjatud seinad ja erinevad maalingud nt taimeornamendid, kristlikud ja paganlikud stseenid. Soovitab: Lohja kirik- suuruselt Soome 3. kivikirik, seinamaalingud on maailmatasemel huvitavad. Pietari Heikinpoika- kuulsaim kiriku kunstnik 15. saj lõpul. Põhiliselt kujutas Neitsi Maarjat jne. Turu kirik õnnistati sisse juuni 1300. See on Soome suurim kirik. Turu viimane põleng 19. saj oli 31 kord, kui Turu põles. Turu kirik on põhimõtteliselt kogu Soome kiriku sümbol, seal kuulutatakse alati jõulurahu välja. Sinna on ka palju piiskoppe maetud. Püha Henriku säilmed viidi Nousiaisi kirikusse. See oli hiljem väga tähtis kirik
kombeid. See ei kestnud kaua. Munkade valdused laienesid. 1290. a. kuulusid Muuksi, Tsitre ja palju teisi külasid juba munkadele ja valdused laienesid veelgi. Mõis kasvas ja kogus tuntust. Kivist kindlustatud hooned ehitati Kolka tõenäoliselt Jüriöö ülestõusujärgselt 1343. aastal. /Tamm, lk 75/ Gotlandi Roma kloostril võis olla kavatsus rajada Kolka tütarklooster, kuid teada on, et Roma klooster tegelikult ühtki tütarkloostrit ei asutanud. Kuid samas on teada, et Kuusalu esimene kivikirik kuulus Kolga munkadele. Majanduskeskustes aga tavaliselt munkasid ei elanud ja majanduskeskustele ei saanud kirikud kuuluda. Seega pidi Kolga toimima sanktsioneerimata kloostrina, seda tõenäoliselt võimaldas suur vahemaa Gotlandi emakloostriga. /Markus 2006, lk 17/ Enn Tarvel kirjutab: Tallinna vanimas arveraamatus on sissekanded 1371-1374 aastast Kolga munkadelt palkide ostmise kohta. Seal on iga kord juttu Kolga munkadest või foogtist. Ühes 1418.
Rannavärava ees. Selliselt eksisteerinud muistse Tallinna vallutasid 1219 taanlased, kes rajasid Toompeale eestlaste linnuse asemel oma linnuse. Lääne-Euroopast pärinevad võõrvallutajad tõid Eestisse ka lubjapõletamiskunsti, seoses sellega hakati järjest rohkem püstitama kiviehitisi. Aastail 1226-27 oli Tallinn paavstile kuuluva puhverriigi koosseisus. 1228-38 kuulus ta Mõõgavendade ordule, siis rajati Toompeale ka kivilinnus ning kivikirik. Need said praeguse Toompea linnuse ning Toomkiriku eelkäijateks. Aastal 1230 kutsus ordu veel peamiselt eestlastega asutatud all-linna Ojamaalt (Gotlandilt) 200 saksa kaupmeest koos peredega. Saksa kaupmehed said krundid praeguse Niguliste kiriku piirkonda ja kujundasid seal välja kindlustatud asula. Seda fakti ongi tihti peetud Saksa asualaga Tallinna linna rajamiseks, kuid eestlaste linlik asula paiknes siin juba ka enne sakslaste sissetungi ning
Eestis keskaja lõpuks nähtavasti ligi 80 kivist maakirikut. Kokku oli Eestis keskaja lõpuks 12 kloostrit (Tamm 2002), neist 2 maal (Kärkna ja Padise). Keskajal tekkis peale kihelkonnakirikute ka hulgaliselt väiksemaid kabeleid. Vanade kirikute täpset ehitusaastat ei tea keegi. Arvatavasti asuvad Eesti vanimad kivist maakirikud Saaremaal. Valjala kirik on tõenäoliselt Eesti vanim maakivikirik, ehit. 1240 70. Loomulikult ei Valjala ega ka ükski teine iidne kivikirik säilinud esialgsel kujul. Ristiusuga kaasneva võõrvõimu esimesed tugipunktid olid kirikud, mis rajati saarlaste poolt. Meie kirikute ühisjooni Ojamaa ja Lõuna-Rootsi omadega on uurinud Kersti Markus, viidates ka ühistele ehitusmeistritele. Karl Kello arvates ehitati kirikuid Tuiu rauasulatuskeskuses toodetud metalli müügist teenitud raha eest.Saaremaa varased kivikirikud ehitati väidetavasti 13.
annaabi.ee 
