pilkelauludest, mida kandsid ette talumeeste salgad veinijumala pidustustel 9. Kuidas sai antiikteater alguse? – pidustustel koorilaulust, tantsudest. Esialgu aninult veinijumala Dionysose pidustuste aegu 10.Missugused jumalad olid? Iseloomusta. - Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Jumalikud olendid olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased. Jumalad sekkusid inimeste tegevusse, soosisid ühtesid ja kiusasid teisi inimesi, tülitsesid omavahel. 11.Mitu tähtsamat jumalat on kreeka mütoloogias? -12 tk (zeus, poseidon, hades, bestia, hera, ares, Apollo, ahtena, aphordite, hermes, artemis, hephaistos) 12.Kus jumalad elutsesid? - olümpusel 13.Kes oli Poseidon? – merede valitseja 14.Kes oli Dionysos? - veinijumal 15.Kes oli Hephaistos? - tulejumal 16.Kes oli Hera? – abielu kaitsja 17.Kes oli Aphrodite? – armastus- ja ilujumalanna 18.Kes oli Athena? - tarkusejumalanna 19
Kolme krokodilli nahk. Elasid kord kolm krokodilli. Kui krokod sündisid, oli üks muna teistest erinev, see oli pisem ning koor oli siledam. Läksid kuud ja munad koorusid. Kolm krokodilli olid pisikesed, kuid üks oli teistest veel pisem ning ei olnud sugugi krokodilli nägu. Teised krokodillid kiusasid Urkut tema teistsuguse välimuse pärast ning ta pidi alatihti üksi olema. Aastad möödusid ja krokodillid kasvasid, aga Urku oli siiski peenem, väiksem ning siledama nahaga. Ühel päeval kui kolm krokodilli olid omale lõunasööki otsimas juhtus midagi ebatavalist. Väike kroko nägi kedagi puude taga luusimas, kuid keegi ei luuranud teda, vaid jälgiti tema vendi matsakat Mirkot ja Murkut. Urku sibas mööda veealust vaikselt ja märkamatult vendadele
levinumad . Teos käsitleb noorte probleeme,kuidas klassikaaslased omavahel läbi saavad ja kuidas nad üksteist kiusavad.Teos käsitleb veel õpetaja ja vanemate vahelisi suhteid ja probleeme.Ning raamatus kirjutatakse veel õpetaja ja õpilaste vahelistest probleemidest. Seal on peategelased loomulikult noored.Peategelasi on kokku umbes 6-7 16aastast gümnaasiumi õpilast.See on vanus, kus õpilased tunnevad end ebakindlalt.Näiteks Kraade ja Kaak naersid teiste üle ja kiusasid Niru.Kraade oli ära hellitatud,kuna ta isa oli rikas. Kaagi ema oli joodik.Nad peitsid oma rahulolematuse jõhkruse taha.Osad neist hakkasid narkootikume ja alkoholi tarvitama sellepärast. Üks huvitavamaid kohti raamatus oli minu arust, see kui oli kooli pidu ja Oivik tarvitas narkootikume ja Nirut kiusasid Kraade ja Kaak ,ning pärast sai Niru närvivapustuse ja Tots kutsus kiirabi.Minu arust oli see ka natuke jube,kuidas Kaak ja Kraade Nirut kiusasid
Filmis jõuti järeldusele, et kooli vägivald võib põhjustada paljugi muud kui lihtsalt pisaraid. Tavapildis räägitakse kooli vägivallast, kui kiusamisest, mis sisaldab endas mõnitamist, tõukamist, sõimamist ja vahetevahel ka mõnda sinikat, aga tegelikult ei tea keegi, mida kiusatav inimene peale vägivalla kogemist teha võib. Selles näites lõppes koolikiusamine mitmete õpilaste surmaga ja mitte ainult nende, kes ise kiusasid, vaid ka lihtsalt valel ajal vales kohas olevatel inimestel. Vähestel juhtudel mõeldakse enne, kui midagi tehakse pikas perspektiivis ette ning see mitte-mõtlemine toobki kaasa juhtumid nagu ka see koolitulistamine. Poiss, kelle kohtuotsust oodatakse, mässis end tegelikult teise aitamisega suurde jamasse. Tema Kaspar , oli ise klassis üks populaarsemaid poisse ning viibis samas kambas kui tema klassivenda Joosepit peksti ja solvati. Ta vaatas seda
Olema heade kommetega, vapper, ustav, valmis kaitsma väeteid. Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel Kõige väärtuslikum oli rüütlitele au. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. Rändlaulikud Ränd- ja rüütlilaulikud oli keskajal lossides ja külades rõõmutoojad. Laul põimus: tantsu, näitlemise, nalja, aeroobika ja tantsutrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega: huglaarid, žonglöörid, spielmannid. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kultuur ei sobinud kokku kiriku tavadega. Rüütlilaul Rüütlilaul ehk keskaega õukondlik luule. Sai alguse Prantsusmaalt 11.sajandi lõpul. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. Sajandi lõpust. Peamised teemad: Armastus Kangelased Neitsi Maarja Rüütlilaulikud Enamasti olid rüütlilaulikud kõrgest seisusest, nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja ka kõrgvaimulikke. Tuntumad rüütlilaulikud on:
Teoste sisu/mõte eneseirooniline, lähtuvad rahvaluulest Muutis argikeele lüürikas kasutatavaks Tõstis följetoni (lühivorm, milles naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut) ja reisikirja kunstilisele tasemele Tõi saksa kirjandusse senitundmatu elegantse lihtsuse Kriitiline ja poliitikasse sekkuv ajakirjanik, esseist ja satiirik, keda imetleti ja kardeti Oma päritolu ja poliitiliste vaadete tõttu kiusasid teda pidevalt rahvuslased, see väljendub ka tema loomingus ja selle mõistmises Õppis Bonni, Göttingeni ja Berliini ülikoolis 1816 - esimesed luuletused ,,Ein Traum, gar seltsim", ,,Mit Rosen, Zypressen" (kasutas pseudonüümnime) 1817 - hakkas avaldama luulet 1822 - esimene raamat - lüürikakogu ,,Gedichte" (,,Luuletused") 1827 - võitis tunnustuse koguga ,,Laulude raamat" Menu saavutas proosasarjaga ,,Reisipildid"
Olema heade kommetega, vapper, ustav, valmis kaitsma väeteid. Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel Kõige väärtuslikum oli rüütlitele au. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. Rändlaulikud Ränd- ja rüütlilaulikud oli keskajal lossides ja külades rõõmutoojad. Laul põimus: tantsu, näitlemise, nalja, aeroobika ja tantsutrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega: huglaarid, žonglöörid, spielmannid. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kultuur ei sobinud kokku kiriku tavadega. Rüütlilaul Rüütlilaul ehk keskaega õukondlik luule. Sai alguse Prantsusmaalt 11.sajandi lõpul. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. Sajandi lõpust. Peamised teemad: Armastus Kangelased Neitsi Maarja Rüütlilaulikud Enamasti olid rüütlilaulikud kõrgest seisusest, nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja ka kõrgvaimulikke. Tuntumad rüütlilaulikud on:
• Selle eeposega algas ka Euroopa kirjanduslugu. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Achilles_Hector_Louvre_G153.jpg Eepos - "Odüsseia" • Räägib Odysseuse rännakutest pärast Trooja sõda • Kodus ootas teda naine Penelope, keda kiusasid noormehed, kes teda kosida tahtsid • Kui Odysseus lõpuks oma kodusaarele jõudis, moondas ta ennast vaeseks kerjuseks, läks oma majja, muutus kangelaseks tagasi ja tappis kosilased http://www.vanaraamat.ee/Homeros_ Odusseia_Eesti_Riiklik_Kirjastus_1963 • Teos on sündinud umbes 650 a
Deivi on kolinud elama oma tuttava juurde, et olla lähemal koolile ning töökohale. Pakkimise käigus leiab ta oma vana päeviku, mille sisu ei olnud just kõige helgem. Deivi proovis küll kiusatusele päevikut lugeda vastu panna, kuid see plaan läks tal nihu. Varsti leidis tüdruk ennast ninapidi päevikus, elades läbi kõike seda, mida ta oli viieteist aastasena tundnud. Talle meenusid õelad klassikaaslased, kes alatasa teda tema kaalu pärast kiusasid. Kiusamine viis Deivi selleni, et ta lõpuks ei söönud enam normaalselt. Ta hakkas ennast näljutama, kuni temast oli järel vaid luu ja nahk. Ta põdes raskekujulist anoreksiat, mis kujunes hiljem välja bulliimiaks. Mitte kordagi ei tundnud ta end oma kehas hästi või veel vähem ilusana, olenemata sellest, kas ta oli ülekaaluline või kaalus vähem kui udusulg. Vanemad üritasid Deivit aidata, kuid asjatult. Ühel päeval
Ta on väga tugev, samas aga väga kinnine ja sissepoole elav inimene. Ta ei ava end naljalt kellelegi ja oma muredest räägib vähe. See raamat on aus ülestunnistus kõiges, ta julgeb rääkida oma elust väga avameeleselt nii nagu ta on olnud. Erika Salumäel oli ja on tahet ning usku endasse. Mind üllatas, kui raske oli tema lapsepõlv, et tal ei olnud kedagi, kes oleks temast tõeliselt hoolinud. Ja kui koledad olid selleaegsed lastekodude tingimused, kuidas kasvatajad neid lausa kiusasid, neid lapsi, kelledel ei olnud niigi peret ega toetajaid. See raamat näitab, et ka kõige lootusetumana tunduvast olukorrast on võimalik välja tulla. Vaatamata sellele, et ta elas lastekodus ja kasuperes, ei ole ta kibestunud. Ta on maksimalist, ta ei tee asju poolikult. Kui talle see asi ei sobi, siis ta seda ei tee. Näide poliitikasse astumisest. Talle ei sobinud need vaated ja ta nägi, et ei saa seal midagi kasulikku teha ning loobus poliitiku karjäärist. See lugu on väga õpetlik
Margarita kaunis naine, kes oleks minu meelest ilma Wolandi ilmumiseta elanud elupäevade lõpuni väga õnnetult või veel hullem teinud endale liiga vara otsa peale. Woland aga andis talle tagasi Meistri, lõi nende elu jälle endiseks ja tõi tulest tagasi ,,Pontius Pilatuse" romaani. Margarita elu mõte oli nende detailidega taastatud. Kass Peemot, Azazello ja teised Wolandi abid tundusid samuti raamatus väga kurjade ning salakavalatena, ent nt kass Peemoti kiusasid teised käsilased ja ta polnud üldse halb, lihtsalt meeldis mõnikord vempe visata. Ka Margarita teemal võiks arutleda kas too muutus kuradiga sõbraks saades pahatahtlikuks? Ei, lihtsalt Margarital poleks selles ,,õiglases" maailmas enam midagi teha olnud ja ta otsustas ,,hinge" anda Wolandile. Valguse ja varju vahel ei ole määratletavat piiri. Samuti pole maailmas üdini häid või halbu inimesi kõik ju sünnivad ühesuguste ,,valgete lehtedena",
vahel? Ilmalikud laulud olid suulised ja neid esitati peamiselt rahvalauluna. Need on tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Ja kõige tutumad rüütlilaulikud olid Bernart de Ventadorn, Adam de la Halle, Walther von der Vogelweide. Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega.
Soosaare nimelise eetilise esseistika auhinna ja 2013 Postimehe aasta arvamusliider. Film räägib ühest poisist keda kiusatakse koolis pidevalt kuid ühel päeval tuleb teda kaitsma klassi uus õpilane Kaspar. Kasparit ja Joosepit kiusavad Anders ja teised kamba liikmed. Ühel päeval lähevad nad aga liiga liiale ja käsevad Kasparil Joonaselt suhu võtta, järgmisel päeval tulevad Joosep ja Kaspar kooli relvadega ja tulistavad neid kes neid kiusasid. Pärast tulisamist pidid nad ennast koos maha laskma, aga Kaspar ei lasknudki ennast maha. Joosep sai relvad kodust isa relvakapist. Kaspari isa on surnud ja ta kolis Antslast Tallinnasse vanaema juurde. Kaspar oli nende klassi ainuke positiivne tegelane minu meelest. Ta hakkas Joosepit kaitsma sellest ajast kui Thea küsis talt, et kas ta on värdjas siis kui poisid hoidsid riietusruumi ust kinni
Ta on kirjutanud ka stsenaariumi. Operaator on Kristjan Jaak Nuudi. Peaosades näitlesid Vallo Kirs- Kaspar, Pärt Uusberg- Joosep, Lauri Pedaja- Andres, Paula Solvak- Thea. Teised näitlejad koos tegelasnimedega: Mikk Mägi- Paul, Riina Ries- Riina, Joonas Paas- Toomas, Kadi Metsla- Kati, Triin Tenso- Kerli, Virgo Ernits- Tiit ja Karl Sakrits- Olav. Film "Klass" sai valmis aastal 2007 ja esilinastus 15. märts 2007. Film kestab 99 minutit. Joosep oli keskkooliõpilane, keda kiusasid kõik tema klassikaaslased. Kui klassi tuli uus poiss Kaspar, üritas ta Joosepit kaitsta, aga siis hakkasid teised ka teda kiusama. Lõpuks läksid kiusajad üle piiri ja poisid otsustasid kätte maksta. Joosep varastas oma isalt relvad ja korraldas koos kaspariga koolitulistamise. Enne politsei saabumist, lasi Joosep end maha, aga Kaspar ei suutnud seda teha. Positiivsed tegelased olid Thea, Kaspar ja Joosep. Kaspar armastas Thead, aga Andresele ei meeldinud see
· Ilmalik muusika on vähe säilinud. · Esitati väljaspool kiriut nt. pubis · Esimesed kirjapanijad olid goljaarid ehk vagandid, kelleks olid noored. · Tekstid koosnesid kõrtsi, eluolu lauludest (armastus, naljad, joomine, loodus) · Suurim rahvalaulude kogum on ,,Carmina Burana". · Ilmalik muusika on tihedalt seotud ränd-ja rüütellaulikutega, kes olid rõõmutoojaks. · Nende temaatika oli väga lai. · Rändlaulikuid nim. nt. hulgaarid, zonglöörid, speilmannid. · Kirikutegelased kiusasid neid. · Rüütlilaulikud on kõige enam säilinud (õukonnaluule). · Laulude peamised teemd olid: armastus, kangelased, Neitsi Maarja teemad. · Motett tekkis 12-13 saj. See on mitmehäälne rahvalaul. · Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse motetil vastu 13. saj lõpul tõrjuti kirikust välja. Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet-kanda liturgilist teksti.
9. Homofooniline muusika (millal tekkis ja mõiste) / 1p. 16 saj, üks hääl on juhtiv hääl ja teised on saatehääled 10. Renessanss :nimeta vähemalt 2 kunstnikku! / 1p. Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael 11. Nimeta keskaja kuulsamaid heliloojaid! / 1p Lassus, Palestria 12. Kuidas levis ilmalik muusika keskajal? / 2p. Esines rahvalauludena. Kandsid edasi rändmuusikud. Olid väga oodatud külades, lossides. alati olid pillid kaasas ja olid lõbusad. Kirikud kiusasid neid taga. Neid kutsuti pulmadesse. 13. Nimeta suurvorme keskajal! / 2p. Ooper, Missa, Passioon, Reekviem 14. Nimeta missa osad (ladina+ eesti k.) / 2p. Kyrie - Issand halasta Gloria - Au Credo - Uks Sanctus - Püha Agnus Dei - Jumala tall 15. Ooperi sünd. (aeg, helilooja ja ooperi (te) nimi(ed)) / 2p. 1600, Peri "Eyridice" (1594 "Daphne")
1) Millal tekkis ristiusk? 1 sajandil. 2) Millises tolleaegses piirkonnas tekkis? Palestiinas 3) Mille poolest erines senistest usunditest? Usu järgi olid kõik võrdsed ja usk oli ühte jumalasse. 4) Mida tähendab messianistlik? Kes oli messias? Messianistlik usk lunastaja peatsesse uude tulemisse. Messias lunastaja 5) Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millistes vormides? Sellepärast, et see oleks ohustanud klassiühiskonda- usu järgi olid ju kõik võrdsed aga Roomas oli sel ajal tähtis klassikuuluvus. Kiusamine toimus: nt. pandi usklikud kokku lõvidega ja lõvid puresid siis usklikud surnuks. 6) Millal ja kes kuulutas ristiusu lubatuks? Keiser Constantinus 313. 7) Miks võtsid kristlased omas kunstis kasutusele tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika
Ivo Linna Ivo Linna sündis 12. Juunil 1949. Aastal Kuressaare linnas. Tema isa oli vaimulik ja haritud inimene. Ivo Linnal on kaks venda. Ivo Linnat ja tema vendi ei ristitudki, seega pidas Ivo Linna end kogu aeg ristimata koeraks. Ivo Linna oli peres kõige noorem niiõelda pesamuna. Kõik vennad käisid Viktor Kingissepa nimelises keskkoolis. Ivo Linnat huvitas raamatute lugemine ja seda siiamaani. Tema vanemad vennad kiusasid teda pidevalt, sest ta oli ikkagi ju kõige noorem peres. Ta pidi näiteks vanemate vendade asju kandma jne. Tema vanaema ja vanaisa küüditati Siberisse. Ivole meeldis ka väga sporti teha. Aastal 1956 läks ta esimesse klassi. Tema vend hakkas sõjaväest tagasi tulles tegema koos teistega ansamblit Peoleo. Ning loomulikult oli ka Ivol vaja hakata bändi tegema. 1966. Aastal sündis neil kitarristide ansambel Müstikud. Nad mängisid kogu keskkooli viimase klassi jooksul.
--- Ükskõik,kui palju ta üritas teistele meele järgi olla,ikkagi ei tunnistatud teda igal pool teistega võrdselt.Ta ei käinud tavaliselt pidudel,sest ta kartis,et teda hakatakse jälle pilastama ja kiusama.Ta ei saanud aru,miks talle nii tehti,tal polnud ju midagi viga!Tüdruk pidas päevikut,kuhu ta kõik kirjutas.Tal polnud vanemaid,kellele midagi kurta,sest mõlemad neist olid surnud ning ta elas koos kasuemaga.Tal olid kaks nõmedat kasuõde,kes teda kiusasid,nii koolis,kui kodus,täiesti ilma põhjuseta. Ühel päeval otsustas ta mitte enam kooli minna,vaid hommikul kasuema kahtluste peletamiseks küll välja minna aga hoopis parki või mere äärde.Ta puudus koolist 3 päeva,kuid lõpuks pöördus tagasi ja üritas õppida aga ta ei suutnud,sest tal olid lihtsalt nii lapsikud ja nõmetsevad klassikaaslased. Kooli pöördudes oli selle kolme päevaga tulnud klassi uus poiss.Ta tundus teistest erinev,sest ta
läheksid linnavalitsusele kurtma ja raha nõudma. Nagu ikka, linnavalitsus ei andnud raha ja nii pidigi Jaan lastekodusse minema. Jaan otsustas minna üliõpilasele külla ja ta jäi sinna mõneks ajaks elama aga kui üliõpilane ei olnud kodus pidi Jaan lastekodusse minema. Kui ta sinna jõudis hakkas Krõhva kohe Jaaniga mölisema ja nad hakkasid kaklema. Jaan jäi peale . Hiljem nägi Jaan kuidas Krõhva ja teised poisid Häiret kiusasid. Jaan astus vahele ja lükkas Krõhva vasta seina samal ajal kui juhataja tuli sisse. Krõhva ajas kõik Jaani süüks aga Jaan ei vaielnud vastu ja pidi seisma ühe tunni nurgas. Kui ta lõpuks voodisse sai siis ta voodinaaber Väino ütles, et Jaan on nagu terasest, teda ei murra mitte miski. Nii saigi Jaan omale hüüdnimeks Terasest poiss (Teraspoiss). Ühel päeval tuli üliõpilane teda vaatama ja kohe järgmisel päeval läks Jaan lastekodust ära. Ta läks üliõpilase juurde elama
õppetunni. Parimaks näiteks oli Varieteeteatri juhtum, kus Woland oma võimetega muutis inimesed täiesti hulluks, kui võlus rahatähti, kingi ning riideid. Nad rabasid kõike, mida käsi ulatas ja ei pilgutanud silmagi. Sellisele rahvale lihtsalt pidi õpetust andma ja Woland seda tegigi. Seega ei saa teda üdinisti halvaks tembeldada. Kass Peemot, Azazello ja teised Wolandi abid tundusid samuti raamatus väga kurjade ning salakavalatena, ent kass Peemoti kiusasid teised käsilased ja ta polnud üldse halb, lihtsalt meeldis mõnikord vempe visata. Ka Margarita teemal võiks arutleda kas too muutus kuradiga sõbraks saades pahatahtlikuks? Ei, lihtsalt Margarital poleks selles ,,õiglases" maailmas enam midagi teha olnud ja ta otsustas ,,hinge" anda Wolandile. Ka armastus on üks valdkond, kus me üritame oma kehvemad omadused jätta tagaplaanile, soovides jätta endast võimalikult hea mulje. Eriti on see varajase armumise puhul, kui üritatakse
tublidust; kujunes rahvusliku liikumise juhiks. 1878. aastal asutas ajalehe Sakala, kus kutsus võitlusele mõisnike ülekohtu vastu. Jakobson ründas ka kirikuõpetajaid, kuid Hurt pidas kirikut eesti rahvale olulisekse. Meeste tüli lõhestas rahvuslikku liikumise ühtsust. Peale I üldlaulupidu hakati Tartu ülikoolis korraldama eesti üliõpilaste kogunemisi. Loodi Eesti Üliõpilaste Selts, mida saksa üliõpilased ei tunnustanud ja taga kiusasid. EÜS valis oma lipuvärvideks sinimustvalge. Lipp õnnistati Otepää kirikus 4. juunil 1884 a. Peagi sai sinimustvalge lipp laiemalt tuntuks ja muutus kogu Eesti sümboliks. Rahvusliku teatri ajaloo alguseks peetaks 1870, mil Tartu "Vanemuises" etendus Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg". See etendus pani aluse järjepidevale eesti teatrile, mis esialgu tugines asjaarmastajatel. 1871. aastal toimus esimene eesti teatrietendus
Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt: - trubatuurid(Lõuna-Prantsusmaa) - truväärid(Põhja-Prantsusmaa) - minnesingerid(Saksamaa) 8. Rändlaulikuteks.Neid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest (armastus, kangelased, Neitsi Maarja teema jne). 9. Organum on saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Oragnume oli kolme tüüpi: paraleelorgaanum(kus hääled liiguvad paraleelselt),vaba organum(kus hääled liiguvad vabalt, häältes erinev rütm vastupidine liikumine jms.) ja kaunistatud organum.
Selle illusiooni sooritamiseks joonistati asfaldi või mõne muu põleva ainega pimeda ruumi seinale inimfiguur. Ja kui nüüd nõid publiku ees manas ja tõrvikuga vehkis, sellega justkui kogemata templi seina puudutades, lõi seal lõõmama jumalanna kujutis. See sisendas inimestesse hirmu ja tõstis nende kuulekust ja nii polegi midagi imestada, et suurte templite preestrid püüdsid illusionismi igati oma monopoliks muuta. Nad ei tunnistanud rändavaid maage ja illusioniste ning kiusasid neid taga. Kuid vaatamata sellele esinesid rändavad mustkunstnikud ikkagi Vana-Kreeka tänavatel ja väljakutel, turgudel ja pidustustel ning teatrites. Nende armastatuimaks palaks oli manipulatsioonitrikk ,,Peekrimäng". See seisnes selles, et mustkunstnik lasi kivikestel peekrite alt ära kaduda ja uuesti tekkida kas peekrite alla, pealtvaatajate sekka või näiteks oma suhu. See trikk eeldab manipulaatorilt suurt meisterlikkust ja toimub puhtalt käteosavusel
Suht iga päev kiusas mind keegi koolis.Ning talvel kui lumi oli maas,loopiti mind põhiliselt lumega näkku.Kodus ma sellest kellegile ei rääkinud,polnud julgust.Ning koolis ei võtnud ennem keegi midagi ette kui mu ema kooli helistas.Ühel päeval ei tahtnud ka mina kooli minna,kuna eelmisel päeval tehti mulle lumesõda.Siis ma rääkisin emale,mis koolis juhtus ning ema helistas kooli.Õpetaja palus kooli tulla ning tunni ajal rääkisime sellest.Poisid,kes mind kiusasid pidid andeks paluma ja neil alandati käitumishinnet. Ma arvamus on see,et koolivägivalla karistuseks ei piisa käitumishinde alandamisest.Vaid olekas vaja kasutada karmimaid meetodeid.Sest see ei takista koolivägivalla vähenemist koolis.
kiusavad. Nad narrivad teda ja mnikord vib minna tli ka vgivallani. Ohvriks langeb tavaliselt inimene, kes on kas teistest koolikaaslastest nrgem ja ei suuda vastu hakata vi erineb ta kigist mingil mral. Vaikimine ei ole alati kuld ja kannataja peaks koheselt teatama kiusamisest petajale vi vanematele. Kui ohvrit piinatakse liiga jhkralt ja vga tihti, vib olukord minna lausa vga tsiseks. Filmis ''Klass'' tappis Kaspar koos Joosepiga oma klassikaaslased, kes neid kiusasid. Sama olukord oli ka Soomes, kus toimus koolis tulistamine. Vgivalla tekkimine koolis vib olla phjustatud isegi hest snast vi tlusest kellegi kohta. Kui laps on iseloomult agressiivne ja temperamentne, siis vib ta isegi kaklema minna kellegagi, kes on talle halvasti elnud. Raamatus ''Kuidas elad, Ann?'' hakkas Rita koolis Anniga kaklema, kuna Ann oli Ritale halvasti elnud. Selliste tlide vltimiseks tuleks enne melda, mida elda teisele
faiaagid hiiglased, kes võõrustasid Odysseustop Gaia emake maa Geryon hiiglane 6 jala ja 6 käega, kelle Herakles tappis gorgod kolm õde, koletised, üks neist on surelik graiad kolm vanaeite, kelle käest Perseus sai teada, kus elavad nümfid Gyges karjane, kes leidis võlusõrmuse, mida kasutas väärikalt Hades allilma valitseja, Zeusi vend Haimon Kreoni poeg harpüiad vastikud linnud vanaeide peaga ja raisakulli kehaga, kiusasid Phineust Hekabe Trooja kuninganna Hektor kuingas Priamose vanem poeg, Trooja kaitsja Helena Zeuzi tütar, Sparta kuninga Menelaose naine Helios päikesejumal Hephaistos tule- ja sepatööjumal, Zeusi poeg Hera Zeusi abikaasa, kõige vägevam jumalanna Herakes Zeusi ja sureliku naise Alkmene poeg, Kreeka suurim kangelane Hermes jumalate käskjalg hesperiidid nende aias kasvasid kuldõunad Hestia kodukolde- ja tulejumalanna
– Vahemere idarannikul Palestiinas. 19.Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? – Ristiusk oli radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesus kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Jumala ees olid kõik võrdsed. 20.Mida tähendab messianistlik? Kes oli messias? – Messias on lunastaja. Messanistlik on usk lunastaja peatsesse uude tulemisse. 21.Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millises vormis see võis väljenduda? – Kuna usk erines põhimõtteliselt teistest usunditest. Neid piinati, löödi risti. 22.Milline Rooma keiser ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? – 313.a Constantinus. 23.Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? – Kala, lambatalle õlul kandev mees. 24.Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? – Pärgamendi. 25
sammuti ka neid hästi teadma. Mil ilmalik laul oli kaua suuline ja esines Hispaanias huglaarideks. peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja Ränd- ja rüütlilaulikute ühiseks jooneks oli nende külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja koondumine vennaskondadeks. rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. 12. sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst, mis esindas ilusa, peene elu kultust. Rüütlilaul tähendabki keskaegset õukondlikku luulet. Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse Lõuna-Prantsusmaal 11. saj. lõpul Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi peaaegu kõigest.
vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on ,,Carmina Burana" ( Beuerni laulud ) 13.saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. · Keskaja külades ja lossides olid keskaja ränd-ja rüütellaulikud rõõmutoojaks. Nende elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise,tantsu,nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Neid kiusasid taga kirikutegelased, sest nende arvates ei sobinud rändlaulikute elurõõmus kunst kokku kristlike ideedega. Rüütlilaulu peamised alaliigid olid : · Armastuslaulud- südamedaamikultus, Neitsi Maarja teemad · Kangelaslaulud- muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see,et kõik luuletajad olid ühteaegu ka laulikud. Tuntumad rüütlilaulikud on : · 12.saj trubaduur- Bernart de Ventadorn · 13.saj
o Poeem ,,Majake Kolomnas" o Rohkelt luuletusi ja kirjanduskriitilisi artikleid · Jätkas ajaloolist teemat; kirjutas ,,Vaskratsaniku" Peeter I ja Jevgeni konflikt, mis kujutas Nikolai I rõhumist rahvale · Tolleaegne lüürika jagunes poolitiliseks luuleks ja lembelüürikaks; 1830ndail liituvad need filosoofiliseks luuleks, millel humanistlik suunitlus Viimased eluaastad ja surm · Raske elu dekabristid olid asumisel, võimud kiusasid, lähim sõber suri, valitsus sekkus nii loomingusse kui eraellu. · 1836 ,,Ausamba rajasin" poliitiline testament, millega nägi ette oma igavest kuulsust · Abielu naisega õnnelik armastas teda ja oma nelja last · Naisega hakkas flirtima prantsuse avantürist Georges d'Anthes, keda naine ei osanud tõrjuda · P kutsus mehe duellile, kuid mees eitas armastust naise vastu ning abiellus P naiseõega, kuid jätkas naisega flirtimist · 8
aastate lõpul, näemegi teiste seas vaid paari uue vormiga tüdrukut. Nooremate klasside poisid käisid tollal tavaliselt lühikeste ülikonnariidest pükstega, mille all külma ilmaga kanti sukki. Nii poiste kui ka tüdrukute sukki hoidsid ülal pihikud – väiksed alussärgi peal kantavad vestid, mille allääres olid sukatripid. Vahel juhus, et tripp läks lahti ja sukad vajusid lonti. Lapsed kiusasid mõnikord üksteist, võttes teisel tripist kinni ja lastes sellega laksu vastu jalga. • • • 1974. aastal kooli läinud Anu kandis kooli minnes sellist koolivormi, oma kooliajal jõudis ta kanda veel kahte erinevat. Anu võis koolis käia ka pükstega. Meikimine polnud lubatud isegi mitte keskkooli õpilastele. Ainsaks kaunistuseks oli patsilint.
Usklik peab kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saama (saatust ette ei tea), olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Propageerisid lihtsat elu. Kalvinism eitab hierarhilist kirikut, kirik on üksnes usutavandeid toimetavate inimeste koondis. Kõrvaldasid kirikust ka mitmeid riituseelemente (orel, altarid, pühapildid, ristid, küünlad), säilitasid jutluse, palve ja laulu. Sallimatud katoliiklaste ja teisitimõtlejate vastu, kiusasid oma vastaseid (anabaptiste, antitrinitaare) taga. Calvini poolehoidjateks sai eeskätt vaesem rahvakiht ning kalvinism levis laialt üle Euroopa, kujunedes luterluse kõrval mõjukamaimaks protestantlikest liikumistest. Puritaanid,Inglise kalvinistid (pure = puhastama) range elukorraldusega protestandid, nende eesmärk oli puhastada protestantlik kirik katoliiklikust toredusest (toretsevad missad,kirikute luksus,pühakute kujude kummardamine).Puritaanide radikaalne tiib independendid
VLO sotsialismimaade sõjalis-poliitiline liit Sotsialistlik sõprusühendus NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad. Sotsialistlik orientatsioon vähemarenenud riigid Aasias, Aafrika, Ladina- Ameerikas, kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud. Suur hüpe kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga. Kultuurirevolutsioon vägivaldne poliitika vastuseisu mahasurumiseks Maole partei juhtkonnas ja ühiskonnas. Hungveipingid noorte punavalvurite salgad, kes kiusasid taga Mao vastaseid Breznevi doktriin NSV Liidu välispoliitiline doktriin Dissidendid Teisitimõtlejad, ühiskonnaelu karmistamise ja tagurluse tulemuse vastased. "Solidaarsus" Ida-Euroopa esimene sõltumatu ametiühinguliikumine, juhiks Walesa Perestroika sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine. Glasnost avalikustamine ja saladuste vähendamine ühiskonnas. SRÜ uus sõltumatute riikide ühendus endistest liiduvabariikidest
poole ka draama. 9. Silmapaistvad Prantsuse realistid on nt R. Stendhal, H. de Balzac, G. Flaubert, D. de Maupassant, A. Daudet ja J. Verne. 10. Stiilipiinu põdes G. Flaubert, sest ta oli äärmiselt range oma kirjutiste suhtes: ei tohtinud esineda kahekõnet, autorimina pidi kirjutades kaduma, lauseehitust ei saanud korrata, üks ja sama sõna ei tohtinud kahel korral sama lehekülje ulatuses esineda. Pealegi kiusasid teda kõik tema kangelased, tal oli raskusi oma teoste valmis saamisega ja ei jäänud nendega kunagi rahule. 11. G. Flaubert oli G. de Maupassant'i ema lapsepõlvekaaslane ja kaks kirjanikku sõbrustasid hiljem ka omavahel, Flaubert oli Maupassant'ile eeskujuks ja õpetajaks. 12. Flaubert'i teosed on nt tuntuim romaan ,,Madame Bovary", ,,Püha Antoniuse kiusamine", novellikogu ,,Kolm lugu", ajalooline romaan ,,Salambo", romaan ,,Tundekasvatus". 13
ürikuid. 7. Nimeta silmapaistvaid prantsuse realiste. Guy de Maupassant, Alphonse Daudet, väikevormide viljelejad. Jules Verne, ajaviitekirjanik, uueaegse teaduslikfantastilise kirjanduse rajajaid. Gustave Flaubert. Stendhal. 8. Kes kirjanikest põdes stiilipiinu, milles see väljendus? G. Flaubert põdes stiilipiinu. Teda kiusasid kõik tema kangelased, tal oli raskusi oma teoste valmissaamisega, ta ei jäänud nendega kunagi rahule. Ta väitis, et tuleb ,,puhastada oma laused valkjast rasvakihist ja säilitada üksnes tegelaste muljed või sõnad." Tuli vältida kahekõnet, autorimina pidi kirjutades kaduma, lauseehitust ei saanud korrata, lõpuks ei tohtinud ka üks ja sama sõna lehekülje ulatuses kahel korral esineda
Talle meeldis mängides muuta meloodiat ja sõnu. Elulugu Ta sündis vaeses peres, kes elas karmis linnaosas. Louis pidi raha teenima ajalehepoisina, et hoida oma ema eemale prostitutsioonist, kahjuks ei läinud see läbi. 11aastasena liitus ta poisterühmaga, kes laulisid tänaval, et raha saada. Louis töötas ka ühe Leedu juudi perekonna juures, kus ta tegi juhutöid. Selle pere juures nägi Louis, kuidas teisest usundist isikud neid taga kiusasid. Tema korneti mängimis oskused arenesid ümber kasvatus koolis, kuhu ta saadeti 12aastaselt, sest ta oli Vanaasta õhtul relvaga tulistanud (relv oli tema isa oma). Koolis sai ta võimaluse sealse bändiga linna peal esinemas käia ning sellega jäi ta juba teistele silma. 14aastasena vabanes ta koolist ning pidi peale seda jällegi ajalehepoisina raha teenima. Sellel aja ei omanud Louis veel ühtegi pilli, aga ta käis ikkagi klubides muusikat kuulamas. Tema
sellest mis tema oli loonud, kuid talle meeldis see mida ta nägi ja ütles, et kangelaste ülesanne ongi maailma muuta ilusamaks. Kui Vanaisa maailma ka inimesed lõi puhus ta oma hingeõhku igale laubale ,et inimene saaks kurjuse eest hoiduda. Vanaisa ise enam maal ei käi , sest ta on loonud kõik vajaliku ,et me ise hakkama saaks. Emajõe sünd Vanaisa loodud maakettal kasvasid taimed ja loomad tundsid elust rõõmu. Aga loomad ei kuulanud Vanaisa käske vaid kiusasid üksteist ja vihkasid teineteist. Vanaisale see ei meeldinud ja otsustas ,et loomade üle peab keegi võimu haarama. Tuleb valida kuningas ja tema vastuvõtuks käskis Vanaisa kaevata suure ja laia jõe mille nimi on Emajõgi. Kui jõgi valimis tuli Vanaisa seda hindama , kui ta nägi ,et karu ja mutt on porised kiitis ta neid raske töö eest ja porine värv jäi neile mälestuseks raskest tööst ,hundile jäi aga must nina ja käpad.
Koolis toimusid võistlused, kus Erik jäi oma spordivõimekusega silma võimlemisõpetajale Tosse Bergile. Gümnasistid ja nõukad pidasid Erikut ninakaks. Söögilauas anti reaalkooliõpilastele naksakuid ehk löök lauanoaga vastu pealage ja ühepistelööke, milleks kasutati äädikakorki, mis oli otsast terav, vastu pealage nii, et tekkis auk. Viimase pidi kooliõde ühe pistega kokku õmblema. Neljandikud ja nõukad kiusasid reaalkoolikaid, pannes neid jalanõusid puhastama ja ostma neile kioskist asju. Erik keeldus käsklustest ning hakkas neljandikele vastu, mis lõppes karistusega. Nõukatele ei tohtinud vastu hakata, karistuseks visatakse koolist välja. Erik sattus Nõukogu ette, kuna keeldus neljandiku saapaid puhastamast. Karistuseks määrati talle palju lau- ja pühapäevasid, kus pidi tegema kohustuslikku tööd. Hiljem sattus ta koos Pierre'iga salasuitsetamise eest Nõukogu ette
kannatusloole viidatakse harva. Siiski erinevad kristlikud reljeefid rooma ajaloolistest reljeefidest mitte ainult oma teemade poolest. Monumentaalsust ei peeta enam oluliseks. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. KÜSIMUSED 1. Millal tekkis ristiusk? 2. Millises tolleaegse Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? 3. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? 4. Mida tähendab messianistlik? Kes on Messias? 5. Kuidas nimetati ristiusulisi veel? 6. Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millises vormis see võis toimuda? 7. Milline Rooma keiser ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? 8. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? 9. Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? 10. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? 11. Räägi raamatumaali e. miniatuurimaali tekkest? 12. Milleks kasutati katakombe
2)Millises tolleaegse Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? -Vahemere idarannikus, Palestiinas 3)Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? -nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmist) -sõnade ja tegude ühtsust -eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu 4)Mida tähendab messianistlik? Kes oli Messias? -st. Usuti lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühjaks 5)Kuidas nimetati ristiusulisi veel ? - kristlasteks 6) Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millises vormis see võis toimuda? -Kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatris, piinati ja löödi risti. 7)Milline Rooma keiser ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? -313.a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna lootis uue usu abil riiki koos hoida 8)Miks võtsid kristlased kasutusele oma kunstis mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika?
kehaliselt taevasse läinud. · Varajane areng: · Kreeka keeles (idaprovintsid) hakati Jeesust kutsuma Kristuseks (,,Salvitud") · Algul ootasid Kristuse järgijad peatsed jumalariigi saabumist maa peale (maailmalõppu), hiljem hakati uskuma, et see on taevane paradiis, kuhu lähevad usklike hinged peale surma · Hakkasid levitama oma usku ka mittejuutide seas · Juudid pidasid nende usku valeks ja kiusasid kristlasi tagant · Roomlased suhtusid esialgu sallivalt · Rändjutlustajad (apostlid) levitasid usku ( neid oli 12 tähtsamat, sh Peetrus ja Paulus) · Kristlased moodustasid kogudusi paljudes rooma riigi piirkondades · Roomlased austasid paljusid jumalaid, sh keisreid, kristlased keeldusid neile ohverdamast · Lihtrahvas süüdistas kristlasi sageli kuritegudes ja õnnetuste põhjustamises · Kristlasi kiusati taga Tooma riigis hooti taga kuni 313. a
5 Kokkuvõtte See romaan oli hästi hingelähedane, minu arust oli selles isegi palju tänapäeva sees. Inimesed elavad ikka muredes ja rõõmudes, see teos toob välja just paljude inimeste rõõmud ja mõnede õnnetused. Kahju hakkas kui lugesin seda, kuidas enamus inimesi Villut vihkas, selleks polnud ju erilist põhjust neil, ma saaks aru kui selle tapetud inimese lähedased. Peale selle, et vihkasid nad ka kiusasid teda. Kuigi minu mällu jäi üks suur küsimärk, nimelt keda siis Villu armastas? Kas Kõrboja Annat või sauna Eevit, millegi pärast arvan, et Annat, kuid kes teab? Kahel suvel õnnestus mul mängida Vargamäel Rakvere teatri etenduses Kõrboja peremees, massi osatäitjat. Ja siis juba ma nagu elasin ise sellele tükile väga kaasa ning raamatut lugedes tundus kõik nii ehtne, nagu toimuks päriselt. Ühesõnaga tahan vaid öelda, et see oli suurepärane romaan.
5 Kokkuvõtte See romaan oli hästi hingelähedane, minu arust oli selles isegi palju tänapäeva sees. Inimesed elavad ikka muredes ja rõõmudes, see teos toob välja just paljude inimeste rõõmud ja mõnede õnnetused. Kahju hakkas kui lugesin seda, kuidas enamus inimesi Villut vihkas, selleks polnud ju erilist põhjust neil, ma saaks aru kui selle tapetud inimese lähedased. Peale selle, et vihkasid nad ka kiusasid teda. Kuigi minu mällu jäi üks suur küsimärk, nimelt keda siis Villu armastas? Kas Kõrboja Annat või sauna Eevit, millegi pärast arvan, et Annat, kuid kes teab? Kahel suvel õnnestus mul mängida Vargamäel Rakvere teatri etenduses Kõrboja peremees, massi osatäitjat. Ja siis juba ma nagu elasin ise sellele tükile väga kaasa ning raamatut lugedes tundus kõik nii ehtne, nagu toimuks päriselt. Ühesõnaga tahan vaid öelda, et see oli suurepärane romaan.
meile soovitas. Põimlauses eraldatakse kõrvallaused alati koma või komadega. Vaata, kas Liisa juba tuleb. Kõrvallausete liigid · aluslause (mis?): Huvitav, milliseks see reis kujuneb. · sihitislause (mida?): Ma ei tea, kas ma viitsin sellega tegelema hakata. · öeldistäitelause (mis? missugune?): Mulle tundus, et ta oli väsinud. · määruslause (määruse küsimused): Koer haukus, sest lapsed kiusasid teda. · täiendlause (missugune?): See noormees, kes mind kosida tahtis, oli väga inetu. 7 TEKSTIDE VÕRDLUS Ilukirjanduslik Teaduslik tekst tekst Rindlause 1 rindlause 3 rindlauset Põimlause 8 põimlauset 4 põimlauset Sidesõnad Kui, ja, ning Ja, kui, aga komata Sidesõnad Mis, mille, aga, Et, kes, aga,
Koolis olid vistlused ja Erik ji oma spordivimekusega silma vimlemispetajale Tosse Bergile. Erik oli vistluste tttu gmnasistidele ja nukatele jnud silma kui "uue ja ninakana". Sgilauas anti reaalkoolikatele naksakuid ja hepistelke. Naksakud thendasid seda, et ldi lauanoaga vastu pealage. hepistelgid oli need, et ldi dikakorgiga, mis oli otsast terav, vastu pealage nii, et tekkis auk. Selle pidi de he pistega kokku mbelma. Nukad ja neljandikud kiusasid reaalkoolikaid, lastes neil kioskist midagi osta vi siis puhastada nende saapaid vms. Erik keeldus kigist nendest ksklustest. Erik pidi minema Nukogu ette selle eest, et ta ei tahtnud he neljandiku saapaid puhastada. Ta hakkas ka veel seal vastu ja talle mrati pris palju laupev-phapevasid. Siis sattusid nad ka Pierre'iga koos Nukogu ette, sest olid vahele jnud salasuitsetamisega. Eriku arvates oli Nukogu eriti naeruvrne ja nende "istumised" veel naeruvrsemad. Siis kutsuti Erik ruutu
seitsmes jäi laastamine teatud piiridesse. Kolm olid maatasa tehtud - hakkas levima hävimatu legend,et Nero olevat ise Rooma põlema pannud. - Nero võttis linna ülesehitamisel aluseks uue linnaplaani laiad, täisnurkade all lõikuvad tänavad, mida ääristasid mõlemalt poolt ühekõrgused, 21-24. meetri kõrgused majaderead. - Piso vandenõu : 19. aprillil 65. aastal pidi Nero surema. Plaan nurjus - roomlased kiusasid taga kristlasi ja juute ( Nero õhutusel ) - Nero ei tahtnud Kreekast lahkuda siis kui Roomas oli tõeline kaos, sealt lahkudes võttis ta kaasa kunsti, ta kinkis kreeklastele vabaduse. - Roomas võis olla kas elus keiser või surnud keiser, aga mitte tagasi astunud keiser - Nero tegi endale lõpu peale, ta torkas endale pistoda kõrri - Nero surnukehal ei tohtinud pead maha lüüa, teda pidi põletama ilma köndistamata, ta põletati avalikkuse tähelepanuta.
Roomlaste eetikaga olid vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Mida tähendab messianistlik? Kes oli Messias? Messianistlik meelsus- usk Lunastaja (Messias) peatsesse uude tulemisse, mistõttu igapäevast elu, selle väärtusi ja kohustusi peeti eriti ajutiseks ja tühiseks. Kuidas nimetati ristiusulisi veel? Ristiusulisi nimetati veel kristlasteks. Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millises vormis see võis toimuda? Kristlus oli usund, mis tahes-tahtmata õõnestas kogu antiikaegset ühiskonda- nii orjandust, riiki, õigust kui moraali. Sellepärast võtsid Rooma riigi valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Neid heideti amfiteatrites rahva lõbuks metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. Milline Rooma keiser ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? Aastal 313 kuulutas keiser Constatinus ristiusu lubatuks.
vennaskondadeks. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.saj. lõpust Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: armastus, kangelased ja Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud Rändlaulikud Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid, menestrelid . Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. Tuntumad rüütlilaulikud on: 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn ,,Lõokese laul (1 ja teine variant)'' 13. saj. truväär - Adam de la Halle ,,Robini ja Marioni mäng'' Minnesinger - Walther von der Vogelweide Minnesinger- Heinrich von Meissen (hüüdnimega Frauenlob (daamied ülistaja)
impeeriumis. Religiooni hääbumine algas 7. saj. pKr., mil moslemid tungisid Iraani. Tänapäeval on selle usundi pooldajaid erinevates riikides vähemuses - seda järgib väike rühm inimesi nii Iraanis kui ka Indias. Kokku umbes 200 000 inimest. India kogukond asub Mumbai linna ümbruskonnas ja neid kutsutakse parsideks (Parsi s.t. inimesed Pärsiast). Nad lahkusid 8. saj. pKr. kodumaalt, kuna moslemid kiusasid neid taga. Kohalik India valitseja lubas neil sinna elama asuda eeldusel, et nad õpivad ära kohaliku keele, järgivad sealseid kombeid puhtuse ja abielu osas ega kanna relvi. Püha raamat, uskumused, sümbol Zarathustrale omistatakse pühasid tekste (Gatha hümnid), mis on koondatud Avesta raamatusse, mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks puhuks loodud tähestikus. Säilinud on ainult fragmendid, sest enamus tekste kadus seoses tagakiusamisega Iraanis
annaabi.ee 
