Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kiudained". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vill, siid, puuvill, siidi, puuvilla, tselluloos, kiudained, tehis, sünteeskiudiskoos, kangas, puuvillakiud, kortsu, sünteeskiudained, polüester, rõivas, polüamiid, tsellulooskiud, rõivaste, looduslikke, imada, akrüül, riie, kangast, krepp, siidiuss, angooravill, peenteiskoosi, polümeer, lisestillagaärvaine, ürginimene, tunti, kanepKiudained Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse: Looduslikeks kiudaineteks Tsellulooskiud (taimsed) puuvill, lina, kanep Valkkiud (loomsed) vill, siid Tehiskiudaineteks lähteaineks looduslikud polümeerid (tselluloos) tehissiid Sünteeskiudaineteks lähteaineks väikese molekuliga ained (naftasaadused), millest valmistatakse polümeerid polüamiidkiud (nailon, kapron), polüesterkiud (lavsaan), akrüülkiud. -1- Tsellulooskiud Tselulooskiud on taimse päritoluga
Nüüdisaegsed tekstiilmaterjalid Referaat Atsetaat/Triatsetaat Mõlemat kangast kasutatakse voodrite, pluuside ja kleitide valmistamisel ning kodutekstiilis. Atsetaadil ja triatsetaadil on sarnased omadused tselluloosse viskoosi, aga ka sünteetiliste kiududega. Atsetaatkangad näevad välja nagu siid ja nad ei kortsu. Tänu vähesele imavusele kuivavad nad kiiresti. Kiud on termoplastilised, st neid on võimalik kuumuse abil vormida. Nad on tundlikud kõrgel temperatuuril triikimise suhtes (atsetaat sulab 170oC juures). Tänu sellele, et nad on hästi vormihoidvad, kasutatakse neid tihti plisseerituna. Hooldus: Atsetaat on pesemise suhtes tundlik: atsetaati tuleb pesta õrna pesu programmiga 30o-40oC temperatuuril, kasutades selleks õrna pesu jaoks mõeldud pesuvahendit
. 3 Polüakrüül........................................................................................................... 3 Kloorkiud............................................................................................................. 3 Elastaan.............................................................................................................. 3 Looduslikud kiud..................................................................................................... 3 Puuvill.................................................................................................................. 3 Linane................................................................................................................. 4 Kanep.................................................................................................................. 4 Siid...................................................................................................................... 4
...................................................... 3 2. Ajalugu............................................................................................4 3. Kiudude jaotamine..........................................................................4 · Looduslikud kiud................................................................4 - Taimsed ehk tsellulooskiud.....................................4 - puuvill...............................................................4 - lina.....................................................................5 - kanep.................................................................5 - ramjee................................................................5 - dzuut................................................................
Kangamaterjalid PUUVILL (lühend: CO) Puuvill on tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda sellepärast, et ta imab väga palju kehast eralduvat niiskust, mistõttu ei saa nahk märjaks. Tänu suurele niiskusesisaldusele pole probleeme ka staatilise elektriseeruvusega. Puuvill on ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, lastes nahal hingata, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvilla puuduseks on kalduvus kortsuda. Pikemaajalisem päikesevalgus põhjustab kiu kollakamaks muutumise ja järk-järgulise lagunemise. Niiskus ja õhusaaste kiirendavad seda.
PUUVILL Puuvill kuulub taimsete kiudude hulka. Ta on puhas ja vaieldamatult armastatuim looduslik kiud. Puuvillased rõivad on meeldivalt pehmed ja eriti nahasõbralikud. · PUUVILL ON KÕIGE ENAM KASUTATAV KIUDAINE · PUUVILLAPÕÕSAS VAJAB KASVAMISEKS PALJU SOOJUST, SEEPÄRAST EI KASVA EESTIS · PUUVILLA VILI ON KUPAR, MILLE KÜLJES ON KIUD · PUUVILL ON VALGE VÕI KOLLAKAS, VAHEL KA BEEZ OMADUSED · KERGESTI PESTAV · VASTU IHU MEELDIV · IMAB HÄSTI NIISKUST · KUUMUSELE VASTUPIDAV · KERGESTI KORTSUV · EI ELEKTRISEERU · PÕLEB KIIRESTI NAGU PABER PUUVILLAST TEHAKSE ÕMBLUSNIITI JA KÄSITÖÖLÕNGA. PUUVILLASED KANGAD ON SITS, FLANELL, FROTEE, TEKSARIIE, SAMET Puuvill on tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda põhjusega: ta imab väga palju niiskust. Seetõttu on ta ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul
Kiu omadused olenevad molekulide pikkusest ja asetusest kius. Terminid Lõng - pikad, omavahel kokku keerutatud (kedratud) ja/või korrutatud või kokku asetatud tekstiilkiud, mida saab kasutada kanga valmistamiseks. Kangas - tasapinnaline, piisavalt paindlik ja elastne materjal, mis on valmistatud polümeerimassist, kiududest, lõngadest või teisest kangast, kasutades üht või mitut kombineeritut meetodit. Kangastelgedel kootud kangas koosneb Sama kootud kanga lõime- ja koelõngadest ja need omakorda struktuur suurendatult. koosnevad kiududest. Kiududest valmistatud kangas - Vatiin koosneb ainult soojendusmaterjal - polüestervatiin. kiududest. Polümeer - on ühendid (suure molekulimassiga), mille molekulid on ehitatud paljudest omavahel keemiliselt
2012/2013 õppeaasta SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................3 LOODUSLIKUD KIUD...........................................................................................................................5 1.1 Loomsed kiud..................................................................................................................................5 1.2 Siid...................................................................................................................................................6 1.3 Taimsed kiud....................................................................................................................................7 1.4 Teised kiudained..............................................................................................................................8 2 Keemilised kiud...............................
Tallinna Teeninduskool 031M Meelika Kärner Eva Reimets TEKSTIILIKIUD ÕPIMAPP Tallinn 2009 Sisukord 3. Puuvill 4. Lina 5. Lambavill 6. Viskoos 6. Polüamiid 7. Polüester 8.Akrüül 9. Elastaan 10. Atsetaat 2 Puuvill Puuvill on pehme kiuline materjal , mida saadakse puuvillapõõsalt. Puuvillakiud kedratakse niidiks, millest valmistatakse pehmeid ja õhku läbi laskvaid tekstiile. Puuvill on tänapäeval rõivaste valmistamisel enim kasutatav looduslik materjal. Puuvilla puuduseks on kalduvus kortsuda.Hooldus: võib pesta kuni 95-kraadise pesuprogrammiga. Puuvilla põletamisomadused: Süttib kergest, põleb kiiresti ja peaaegu täielikult, tekitades põlemisel samasugust lõhna kui pabergi. Järele jääb kerge hõljuv hallikas tuhk. Pärast leegi kustutamist jääb kiu ots hõõguma ning säde liigub kiiresti mööda kiudu edasi. Kasutamine
Loomsed kiud Alpaka Lõuna-Ameerikas kasvatatav laama perekonda kuuluv koduloom Lama pacos. Villa tarvitatakse segus teiste kiududega. Vill võib olla valge, liivakarva, pruun või hall. Alpakka Uuesti kasutusele võetud vill, mida saadakse erineva kvaliteediga kangasegudest Angooravill Vill, mida saadakse angoora küülikute (Oryctolagus cuniculus) kammimisel. Villa on raske kedrata, seetõttu tarvitatakse segus teiste kiududega. Tarvitamisel tekib elektrostaatiline laeng. Kergesti vanuv. Burettsiid Burettniidist tehtud kangas. Burett on niit, mis on valmistatud siiditööstuse jääkidest, lühikestest ( 10..50 mm) loodusliku siidi kiududest.
VILL Lambavill ainult see vill, mis on lambalt pügamise teel saadud. Meriinovill merinolambalt saadud, peenete ja elegantsete esemete jaoks. Tallevill saadud kuni 6 kuu vanustelt talledelt pügamise teel. Eriti pehme ja siidine. Angooravill angooraküülikutelt saadud vill. Kasmiirvill kasmiirkitselt saadud, kõige luksuslikum vill. Teda segatakse tihti mohäärvillaga, mis omakorda on pärit mohäärkitsedelt. See vill ei vildistu ja hoiab hästi soojust. Laama ja alpaka vastupidavad villad, mis pärinevad kaamelilt. Villa kasutatakse enamasti pealisriiete valmistamiseks, kuid angooravillane aluspesu parandab reumaatilisi vaevusi. Villa kasutatakse toorainena nii vildi, madratsipealsete, polstrite ja täitematerjalide kui ka mütside ja vaipade valmistamisel. Tänu karva kräsulisusele ja elastsusele hoiab vill soojust kõikidest tekstiilikiududest kõige paremini ja on seejuures temperatuuri tasakaalustav
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÕPIMAPISISU...........................................................................................3 1.1 PUUVILL.................................................................................................4 1.2 LINA........................................................................................................5 1.3 AKRÜÜL.................................................................................................6 1.4 VISKOOS................................................................................................7 1.5 POLÜESTER......................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses.
termoanalüüse jm. Selleks et kirjeldada kiuehitust on vaja teada ja kasutada kindlaid mõisteid. 3.1.MÕISTE "KIUD" Mõiste "KIUD" liigitatakse: *TEKSTIILKIUD *ELEMENTAARKIUD JA ELEMENTAARNIIDID *TEHNILISED KIUD *FILAMENTKIUD *STAAPELKIUD. *TEKSTIILKIUD painduvad ja tugevad moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. *ELEMENTAARKIUD - kiud , mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill *ELEMENTAARNIIDID pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud *TEHNILISED KIUD - looduslikud taimkiud, mis koosnevad omavahel pektiiniga ühendatud elementaarkiududest n:lina, kanep *FILAMENTKIUD - keemilised kiud, mis on pikad ja pidevad *STAAPELKIUD - keemilised kiudained, mis on saadud 40-70 mm pikkustest tükeldatud kiududest. Anne Hein TLÜ Tööõpetuse osakond Eriseminar materjaliõpetusest. Kiu ehitusega seotud mõisted 20093.2.KIU EHITUST JA
ebaühtlasem, päikesevalguse kotiriie, tuletõrjevoolikud, taluvus ja läige pole nii head purjed, telgid kui linal, samad omadused mis linal Dzuut JU tõmbetugevus väiksem kui pakkimisriiet,kotte valge, kollakas, kerge puhastada, sobib linal, märgtugevus sama, jäik, punakas või kemopuhastus väike venivus, läigib nagu siid, hallikas valgus muudab nõrgemaka ja värvuselt tumedamaks, vastupidavus hapetele ja leelistele harvem kui linal, ilmastikukindlus halb, saab värvida puuvillavärvidega, Ramjee RA kiud on pikk ja tugev, jäik, hea kalleid pitse, valget värvi ja vastupidavus hallitusseente ja langevarjuriiet, kena siidja
(kool) SIID (referaat) Juhendaja: (nimi) Koostaja: (nimi) (aasta) Siid SI, silk, silke Enne kui tõuk liblikaks muutub, tekitab ta enda ümber kookoni, mis koosneb ühestainsast kuni 3000 meetri pikkusest niidist. Siid luksuslikeim ja kalleim kangas. On teada kahte tüüpi siidi: peen mooruspuu siidiliblika röövikutelt saadav siid ja veidi jämedam, looduslikes tingimustes elavate siidiliblikate röövikutelt saadav metsiksiid. Siidist toodetakse kõrgkvaliteetseid rõivaid: naiste aluspesu, lipse ja rätte. Siidkangal saavutatakse eriliselt läikivad ja säravad värvid. Hiina krepp, zorzettkrepp, sifoon ja habutaisiid on erinevad siidi tüübid. Honansiid ja santungsiid on tuntuimad metsiksiidid. Siid on väga nahasõbralik ja nahal meeldivalt jahe. Siid isoleerib nii külma kui ka kuuma. Siid võib kuni
LOODUSLIKUD KIUD 1. TAIMSED Taimsed kiud koosnevad peamiselt tselluloosist ja seetõttu võib nende põlemisel tunda paberi põlemise lõhna. SEEMNEKIULISED PUUVILL (CO) Oma kujult on puuvillakiud spiraalselt keerdunud lapergune toruke. Värv: valge, kreemikas Imab hästi niiskust; Vee mõjul kiud paisub ja muutub tugevamaks. Väikse elastsusega Halb soojusjuhtivus Kortsub: kergesti Kergesti värvitav. Batist – ainult pikakiulisest puuvillast (5cm<) Flanell – lühikesekiulisest puuvillast KAPOK (KP) Puuvillast väga erinev Värv: valge, helehall, kollakaspruun Kerge, elastne Ei ima vett
suure leegiga. Leegist eem aldamisel põleb edasi. Lõhn on küllaltki tugev, jäägina tekib hallikas tuhk. 2. Märguvuskatse. Ei märgu hästi. Kulub kaua aega enne kui materjal märguks. Viskooskiu omadused: · Imab niiskust, ilma et ta tunduks märg · Kortsub tugevalt · Hea soojusjuhtivusega, st kangas ei hoia sooja · Suhteliselt raske ja hea langevusega · Hallitusele vastuvõtlik · Väike tõmbetugevus · Halb vormi- ja mõõdupüsivus · Ei elektriseeru KUPRO (CU, CUP) Põletuskatse. Leegile lähenedes süttib kergesti põlema. Jätkab suure leegiga põlemist ka leegist eemaldades
materjale (riiet, niiti, tehnilisi tekstiile), klassifitseeritakse: 1 Loodusliku päritoluga kiud; tehiskiud, sünteetiliselt saadavad kiud ja teised kiud: A. Loodusliku päritoluga kiud (loomse päritoluga e. valkkiud, taimse päritoluga e. tsellulooskiud, mineraalse päritoluga kiud.) * loomse päritoluga e. valkkiud (loomade karvad lammaste, kaamelite, jäneste villak ja karvad, siid.) Erinevaid villasid ühendab ühte klassi nende sarnane valguline ehitus, mille koostisaineks on -keratiin. Seda ainet leidub loomade nahas, küüntes, sarvedes ja ta moodustab põhilise osa villast. Loomset päritolu on ka looduslik siid, mille põhikoostis on valkaine fibroiin. Villaks nimetatakse enamasti lambavilla ( ka kaamelivill, küülikuvill). Enamasti siiski termin karvad. Need on kiud ja sobivad ketramiseks ja kudumiseks
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 Kati Pall Vill Referaat Juhendaja Kati Adul Paide 2013 Sissejuhatus Villa kitsamas tähenduses mõeldakse lambavilla, laiemas tähenduses aga kõikidelt loomadelt saadud karvkatet. Villakiud kuulub loomsete looduslike kiudude hulka. Villa mikroskoopilisteks ehituselementideks on villa rakud. Vastavalt kihilisele ehitusele eristatakse katterakke, tüvikihti e pärisrakke ja säsikihti. Villa koostisest suurem osa on valkaine, mis
Kangale antav nimetus võibki sõltuda eelnevast, kuid tihti tuleneb hoopis esmavalmistaja nimest, loomaliigist, kellelt tooraine saadakse, kanga sidususest või värvimismeetodist. Erinevast toorainest saadud kiududel ja nendest valmistatud kangastel on erinevad omadused. Tänapäeval on paljud kangad valmistatud mitmete kiudude segust, nii püütakse anda kangale lähtuvalt selle otstarbest parim kvaliteet. LOODUSLIKUD KIUD JA KANGAD NENDEST Taimsed kiud: Kõige tuntumad on puuvill ja lina. Lisaks dzuut, kanep, sisal, kapok ja ramjee. PUUVILL (Bw,CO) - Baumwolle, cotton 5000-3000 e.m.a. / India 2500 e.m.a / Egiptus Euroopas hakati puuvilla töötlema 18 saj Puuvillased kangad on: sits, batist, flanell, frotee, teksariie, samet, jne Puuvillast tehakse ka õmblusniiti ja käsitöölõnga. *Bio-puuvill (bio- cotton) Ökopuuvill Bio-puuvill on testitud kahjulike ainete suhtes. Bio-puuvilla ei kasvatata suurtes
kübaraid. Ulatuslikult kastutatakse kiudu vastupidava paberi tootmiseks, näiteks paberraha või tugeva pakkimispaberi jaoks. Manillapaberit tehakse peamiselt vanadest manillaköitest. Maisikiud Maisikiul on sarnased omadused polüesterstaapelkiuga, samuti ka siidi läige. Maisikiud on on oma olemuselt halvasti süttiv, painduv ja vähe kortsuv. Maisikul on kõrge sulamistemperatuur, kõrge kristallisatsiooni kraad ja hea selgust. Kiul polü kiudainega sama kõrge tugevus. Maisikiu
eemaldatakse ka võõrlisandid ainest. Toimuvad merseriseerimine, eelvalmistamine ja ksantogeneerimine. Viimaseks tehakse järeltöötlemine, kus viskooskud pestakse ja pleegitatakse, et eemaldada kõik võõrlisandid. Viskoos on kollakas ja läbipaistev, pleegitatuna aga valge. Ta on klaasjalt läikiv, kuid tihti eemaldatakse tema läige. Puhta tselluloosina on viskoos oma omadustelt väga sarnane puuvillale. Näiteks põledes käitub ta samamoodi nagu puuvill põleb kiiresti ning suure leegiga ning annab tunda puu põlemise lõhna. Viskoos imab endasse ka väga hästi vett, mille tõttu on teda kerge värvida. Samas kuivavad kiud aga aeglaselt. Ta muutub märgudes nõrgemaks, kuid kuivades taastub kiu tugevus. Viskoos on hea soojusjuhtivusega, mis tähendab, et kangas ei hoia sooja. Niiskus koguneb kiiresti naha ja kiudude vahele, mis tekitab külmatunde. Viskoos on ka hallitusele vastuvõtlik, väheelastne, hästi kortsuv, kuid
10 1.1 Väärikas veinigamma 11 Veinikarva punased ja lillad on moemaailma kuninglikemad toonid. Sel sügisel on moesõprade 12 käsutuses kogu spekter sügavlillakast nebbiolost noore rubiinja pinot noir'ini. Rikkalikud toonid 13 sobivad paljudele ja rõhutavad hästi nii suvelõpu päevitust kui ka aristokraatlikku kahvatust. 14 Veinigamma on lausa vastupandamatu kingadel ja aksessuaaridel, elustades nahapindu täpselt sama 15 sarmikalt nagu erinevaid villakangaid, siidi ja sametit. [1] 16 1.2 Kirglikud juveelitoonid 17 Käes on värviline sügis! Kõik toonid on aga tumenenud, justkui küpseks saanud. Loe lähemalt meie 18 värvigaleriist! Loomulikult leiab ka tumesinist, musta, halli ja hõrgutavat pruuni. Kui eelistad rahu, 19 piisab ka väikesest värvidoosist näiteks smaragdrohelise kingapaari näol. [1] 20 1.3 Saatuslik punane 21 Naistest punases on loodud läbi aegade enim laule, kunsti- ja kirjandusteoseid ning see pole ka ime
· KM on konstruktsioonmaterjal, mis koosenb kahest või enamast faasist, mis on kombineeritud makrotasandil ja on omavahel sidestatud. 3. Tooge vähemalt a üks naine komposiitidest, milles võib täheldada kombineeritud toime efekti: 1. plast + klaas ,2. metall + metallioksiid 4. Mida kujutab endast linataime vars ( komposiitide aspektist ) ? Parasvöötmes kultiveeritav tsellulooskiutaim, kõrge keskmise suhtelise molekulmassiga tselluloos. Seemnetest toodetakse linaõli ( kuivav õli. E värnits õhu/hapniku toimel oksüdeerub/polümeriseerub jäigaks vaiguks. 5. Miks alustati alumiiniumi tööstusliku tootmisega alates 1886. Aastal, kuigi protsess oli tunda juba 75 aastat varem ? Vastus : Sest alumiiniumi hind oli kallis, kuid prantuse keemik Deville leiutas alumiiniumi tööstusliku menetluse, mille tõttu hakkas hind langema. 6. Mida kujutab endast kautshuki vulkaniseerimine?
Stoovimistegurit kasutatakse praktikas laeva 1 lastitava kaubakoguse arvutamiseks. Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. II peatükk 2. Tükklast Tükklastiks nimetatakse lasti, mis on pakitud kastidesse, tünnidesse, vaatidesse, pudelitesse, balloonidesse. Mõnda tükklasti nagu nt. puuvilla ja tselluloosi veetakse pallides, mis on risttahukakujulised metall-lintidega kokkutõmmatud lastiüksused. Tükklastid võib jaotada segalastiks, mis koosneb paljudest eri nimetusega kaupadest, ja ühetaoliseks lastiks, mis koosneb suurest hulgast sama lasti sisaldavatest kaubaüksustest (suhkur kottides, sool kottides). Tükklastid moodustavad kõikidest meritsi veetavate kaupade massist 25 % ja maksumusest 80 %.
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus en
Pilet 1.Materjali all mõistetakse sageli tahket ainet, millest võib valmistada midagi kasulikku. Materjal on selline kindlate kasulike omadustega aine või ainete kompleks, mida kasutatakse kas otseselt või kaudselt inimese eksistentsi garanteerimiseks ja elu kvaliteedi parendamiseks. Materjali liigid on näiteks looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline, massiivne või väike. Materjale on raske klassifitseerida, sest tunnused on ebamäärased. Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri(aatomite, ioonide või molekulide asetus (vastastikune asukoht) mõju materjalide makroskoopilistele(füüsikalised, mehaanilised, rakendusomadused) omadustele. Materjaliteaduse eesmärk on uurida materjale ja nende omadusi ning luua uusi materjale, mille omadused vastaksid mingitele konkreetsetele vajadustele. Materjalide keemia eesmärk XXI sajandil on uute materjalide süntees lähenedes süsteemselt ja teaduslikult(mida kasutatakse, milliseid omadusi tuleb parandada, mida tehaks
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
20. Mineraal ja kivim- definitsioonid. Mineraal – looduslik anorgaaniline aine Kivim – looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid) Graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 21. Ainete ja materjalide tähistamine. NIMI: a) Nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, malm, lubi vesi); b) Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi, lubjakivi); c) Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained, nailon); VALEM: a) Empiiriline – näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab valem aine molekulaarkoostist (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkised, nt N 2 ja CH4) Tahkete ioonvõrega ainetel molekule ei ole; b) Molekulvalem/Struktuuri valem – näitab lisaks elementide ja elemendi gruppide suhtele, kuidas need on omavahel seotud; TÄHTEDE JA NUMBRITE KOMBINATSIOON – idetifitseerida käsiraamatutest (El00-E199 toiduvärvid)
temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid so täiteaineid, kõvendeid, plastifikaatoreid, värvaineid, stabilisaatoreid ja katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist
temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid so täiteaineid, kõvendeid, plastifikaatoreid, värvaineid, stabilisaatoreid ja katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
annaabi.ee 
