Gooti skulptuur 11:33 Nt. Chatrtres'i katedraali läänefassaadi portaali pühakute kujud.(13.saj) Skupltuurikunsti eesmärgiks oli ka kirikute kaunistamine. Pildid andisid edasi kirjaoskamatutele piiblitõdesid. Skulptuurid läksid anatoomiliselt veidi korrektsemaks. Skulptuurid tungivad seinast välja. Inimfiguurid on sageli pikemaks venitatud. Inimesed on rüütatud pikkadesse voldilistesse rüüdesse, et inimese füüsilist keha peita. Tekivad ehitusmeistrid, toimub spetsaliseerumine. Pöörati suurt tähelepanu käte ja silmade modelleerimisele. Kunsti tulid pessimistlikud ja masendavad jooned. Vitraazid
Seoses kirjaoskuse ja ristiusu levikuga on piibel muutunud järjest populaarsemaks. Tõlgete arvult teistesse keeltesse on piibliraamat maailmas esikohal. 19. saj alguses oli piibel tõlgitud 70 keelde; 19. saj jooksul ilmusid piiblitõlked juba 400 keeles. 1986. aasta lõpuks oli piiblit välja antud 1848 keeles. Ainult 2-3% maakera elanikkonnast ei ole veel emakeelseid piiblitekste. Piibli osi salvestatakse ka heliplaatidele ja kassettidele, abiks eelkõige kirjaoskamatutele ja pimedatele inimestele. Peale selle on piiblit välja antud 84 keeles pimedatele määratud kirjas. Ka tiraazide suuruselt on piibel maailmas raamatutest esikohal. Nt 1980. aastal ulatus piibli trükiarv 36 miljoni piiblini.
Need võisid olla eraldi juurde ehitatud. Pisa toomkiriku juurde kuulub viltune kellatorn. Itaalia kirikuid iseloomustab Bütsantsi mõjudega kuppel. Prantsusmaal olid ehitusmeistrite saavutused kõige silmapaistvamad. Seal tekkis üle kümne koolkonna. Suurim romaani kirik on viielööviline Cluny klooster. Saksamaal töötati mõjud ümber raskepäraseks ja monumentaalseks stiiliks. Arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik. Keskajal oli kunsti ülesandeks jutustada kirjaoskamatutele inimestele Piiblit ümber. Skulptuur vastandub antiik-kunstile (Keha on patune ja kaetud, kaduv ning vähetähtis. Nägu on väljendusrikas). 11. saj. hakati looma arhitektuuriga seotud skulptuuri e. kõrgreljeefi. Kuna tellijaks oli kirik, oli sisu religioosne. Eriti rikkalikult on kaunistatud portaalid. Reljeefid olid mõeldud kaugelt vaatamiseks. Rahvast hirmutati kuulekusele karistamisega (Viimne Kohtupäev). Krutsifiks on rist koos risti löödud Jeesusega, võis olla ka reliikvia asupaik
suuri imesid. Põhirõhk oli vähese haridusega inimeste alandlikkuse hoidmisel. 6. Milline seos oli romaani arhitektuuri ja skulptuurikunsti vahel? Seoseks oli enamasti reljeefne skulptuur. Rohkete skulptuuridega kaunistati kirikute portaale, esifassade ja samba kapiteele. 7. Skulptuuriteosed kaunistasid kirikut, kuid millist ülesannet täitsid nad oma ajastul veel? Kuidas ja mille abil nad seda tegid? Skulptuuriteosed, mis kaunistasid kirikut olid peamiselt kirjaoskamatutele ,,Vaeste Piibliks", mille abil anti edasi usulisi elamusi ja sündmusi. Skulptuuridega kaunistati sakraalehitisi. 8. Mida kujutatakse Bayeux' vaibal? Millist kompositsiooni (ülesehitust) on kasutatud, et ära mahutada kogu mitmekesine sündmustik? Bayeux' vaibal kujutatakse Inglismaa vallutamist William Vallutaja juhtimisel normannide poolt 1066. a. Vaip on mõõtudega 0,5*70m ja tegemist on tikitud piltvaibaga, millel on kujutatud 1500 inimkuju, hobuseid, losse ja laevu. 9
MIlline oli suurim kristlik pühakoda romaani ajastul ? Clunys- selle viielöövilisele pikihoonele liitusid kolmelööviline eelkirik ja arvukalt kabeleid. Millisel maal tärkasid esimesena romaani stiili alged ? Saksamaal Milline uus teema kerkis esile skultptuuris saksam.? Kristuse kannatuslugu Kuidas olid omavahel seotud arhidektuur ja akulptuurikunst ? Tegemist oi reljeefidega kiriku fassaadil Mis on vaestepiible ? Kirikus oleva kunsti ül. oli piltlikult seletada Pühakirja kirjaoskamatutele. Seepärast hakati kirikute reljeefe nimetama "vastepiibliks" MIda pidasid kujurid oma töödes kõige olulisemaks ? tegelase äratuntavaks tegemise mingi tingmärgi abil. Milline oli selle ajastu tuntuim tekstiilikunstiteos ? räägi sellest Bayeux' vaip, see jut. Inglismaa vallutamisest normannide poolt. Ilmekas piltjutustus. Mida valmistasid kullassepad kõige enam ? relikviaare.
eesmärgid. Intellektuualide elukutse oli nende silmis väga erilise väärtusega. Intellektuaalid pidasid endit ise literaatideks ja teised kutsusid ka neid nii. Intellektuaalil oli väga arenenud kriitikameel, järjekindel pühendumine õpetamisele, oma ideede ja loetu edastamisele. Talle oli südamelähedasem uurimismeetod kui selle objekt. Tal oli tohutu usk uurimismeetodisse. Kunstnik Kunstil oli suur tähtsus keskajal. Mõnikord vaadeldi pilte kui kirjaoskamatutele mõeldud raamatu aseainena. Pildid on ennekõik rahvale õpetuseks. Alguses jaotati kunstnikud töötegijate hulka aga hiljem hakati neid rohkem väärtustama. Kõrgem positsioon oli kullasseppadel ja klaasmeistritel, kes valdasid keerukat tehnoloogiat ja hinnalisi materjale. Kunsti peeti kõrgemaks, kui kuld ja kalliskivi, aga kõige kõrgemal oli siiski tellija. 12.saj kunstnik võis olla väga suure lugemusega inimene. 14.saj. tõsteti kunstnik aadliseisusesse, sellest on küll vähe andmeid
Ordu aeg lõppeb Liivi sõja lõpu 1583. aastal Pljussa vaherahuga. 1645.aastal Brömsebro lepinuga sattus Eesti esmakordselt ühe valitseja võimu alla. Oli alanud rootsi aeg. Algas muutuste aeg nii igapäevaelus kui ka kultuuris. Valitsevaks usuks sai luteri usk. Vaimulikud pidid ise eesti keele ära õppima ja õpetama talupoegi lugema, kuid kirjutama õppimiseni läks veel aega. 1637. aastal andis sakslane Heinrich Stahl välja raamatu grammatikaõpetusest, mis oli kirjaoskamatutele maarahvale väga oluline. 1632. aastal avatakse Tartu Ülikool, kuhu algselt eestlased muidugi õppima ei pääsenud. Ülikooli avamine oli aga suur areng edasi, kogunes siia ju haritalsti ja ühel päeval sai talupoegi sinna õppima asuma. 1684.aastal korraldas rootslane Forselius kooli, kus õpetati välja köstreid ja koolmeistreid. Tema jaoks oli siinse hariduse edendamine tähtis ning 4 aasta jooksul suutis ta nii mõndagi ära teha. Tema tegevus andis suure tõuke edasiseks hariduse
kunstimälestis. Piltidel ja kujudel oli keskaegses kultuuris teistsugune roll kui tänapäeval. Põhiliselt valmistati neid selleks, et jagada inimestele usu- ja moraaliõpetust. Siiski oleks vale arvata, et kujutavat kunsti loodi ja tarbiti keskajal vaid seoses religiooniga. Kujutava kunsti tähendus oli mitmekesine, sealhulgas ka esteetiline. 12. sajandi teoloog Honorius Autunist kirjutas, et maalimisel oli kolm põhjust: esiteks on see kirjandus kirjaoskamatutele, teiseks kaunistus majadele ja kolmandas meenutus neist, kes varem elanud. Keskajal kuulusid kunstnikud käsitööliste hulka ning nad ei pidanud oluliseks oma autorluse jäädvustamist, ja on seega ka enamasti anonüümseks jäänud. Käsitöölised olid keskajal rändurid ning rändasid riigist riiki, täites tellimusi ka kaugel asuvatele tellijatele. Tähtis osa Lääne- Euroopa kunstimaitse Eestisse jõudmisel võis olla ka riiki külastanud palveränduritel.
12. Mis hooned kuuluvad Pisa kompleksi? Katedraal, kellatorn, ristimiskabel ja surnuaed. 13. Nimeta kuulsaimaid romaani stiilis profaanarhitektuuri ehitusmälestisi. toweri linnus Londonis (elamud, lossid, raekojad, kindlused) 14. Kas Eestis leidub midagi romaani stiilis? Kui jah, mis see on ja kus asub? Valjala kirik Saaremaal 15. Missugusele kunstiliigile on allutatud romaani-aegne skulptuur? Kuhu on viimane koondatud? Vaeste piibel. kirjaoskamatutele 16. Missuguse iseloomuga olid romaani stiilis reljeefid? Mis ülesanne oli skultuuril kirikus? Relieefid olid naiivsed ja siirad, skulptuur jutustas pühakirja piltlikult 17. Missuguseid tingmärke kasutati pühakujude äratundmiseks reljeefil? Võti, torn ja mõõl 18. Mis maal oli tähtsal kohal romaani-aegses maalikunstis ja mis ülesanne sel oli? Miniatuurmaal - raamatu sisu piltlik selgitamine 19. Mis iseloomustab romaani stiilis miniatuurmaale?
Maalikunsti kõrgaegadel oli rikastel kodanikel tavaks toetada suuri religioosseid teoseid, kas siis neid kirikule kinkides või tellides neid oma paleede tähtsuse rõhutamiseks. Olulisem on, et sajandeid oli maalikunst usuõpetuse tähtsaim osa. Nimelt oli kunsti funktsioon jutustada kristliku usu tõekspidamisi ja arusaamu visuaalses keeles. Ja see oli väga oluline, sest tol ajal oli kirjaoskuse õppimine võimalik vähestel. Seega oli maalikunst üheltpoolt evangeeliumi kuulutamise vahend kirjaoskamatutele, teiseltpoolt aga võimalus võimu ja positsiooni omavatel inimestel rõhutada oma religioossust. Islamiusk aga näiteks keelab kujutada piltidel loomi, inimesi ja jumalaid. Nii kaunistavad kunstnikud moseesid ja pühi raamatuid imekaunite ning keerukate geomeetriliste mustritega. Seega ei saanud seal inimestele piltide kaudu usku edasi anda ja uskumiste ja tõekspidamiste edasi andmine käis suuliselt. Kuid lisaks tavalisele maalikunstile on religioonis oluline koht ka sümbolitel.
kujude pühakspidamine siiski ka Läänes võimalik. Tihti kujutati fantaasiaküllaselt mitmesuguseid kurje jõude ja märke, millele omistati maagilist tähendust. Siiski oleks vale arvata, et kujutavat kunsti loodi ja tarbiti keskajal ainult seoses religiooniga. Kujutava kunsti tähendus oli mitmekesine, sealhulgas ka esteetiline. Näiteks kirjutas üks 12.saj. teoloog, Honorius Autunist, et maalimisel on kolm põhjust: esiteks on see kirjandus kirjaoskamatutele, teiseks kaunistus majale ja kolmandaks meenutus neist, kes varem elanud. Teistsugune kui tänapäeval oli piltide ja kujude loojate ühiskondlik seisund. Neid ei peetud "vabade kunstide" harrastajateks, vaid nad kuulusid käsitööliste hulka. Keskaegsed kunstnikud ei pidanud oluliseks oma autorluse jäädvustamist ning nad on enamasti jäänud anonüümseks. Kiviraidurid, maalijad ja kullassepad olid tsunftide liikmed. Tsunftid olid olemas vähemalt Tallinnas, hiljemalt 14.sajandil
Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1912 a. pakkus William Stern välja IQ mõiste David Wechsler leidis, et Stanford-Binet' skaala pole sobiv täiskasvanute testimiseks. 1949 Wechsleri skaala lastele (WISC) 1955 Wechsleri skaala täiskasvanutele (WAIS) I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad 20. sajandil olid põhilisteks "ainuvalitsejateks" psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel.
Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1912 a. pakkus William Stern välja IQ mõiste David Wechsler – leidis, et Stanford-Binet’ skaala pole sobiv täiskasvanute testimiseks. 1949 – Wechsleri skaala lastele (WISC) 1955 – Wechsleri skaala täiskasvanutele (WAIS) I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid – armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad 20. sajandil olid põhilisteks “ainuvalitsejateks” psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel.
rajatised: Cluny kloostri kirik prantsusmaal, Pisa toomkirik Itaalias jne. Itaalia kirikuid iseloomustab Bütsantsi mõjudega kuppel. Prantsusmaal olid ehitusmeistrite saavutused kõige silmapaistvamad. Seal tekkis üle kümne koolkonna. Suurim romaani kirik on viielööviline Cluny klooster. Saksamaal töötati mõjud ümber raskepäraseks ja monumentaalseks stiiliks. Arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik. Keskajal oli kunsti ülesandeks jutustada kirjaoskamatutele inimestele Piiblit ümber. Skulptuur vastandub antiik-kunstile (Keha on patune ja kaetud, kaduv ning vähetähtis. Nägu on väljendusrikas). 11. saj. hakati looma arhitektuuriga seotud skulptuuri e. kõrgreljeefi. Kuna tellijaks oli kirik, oli sisu religioosne. Eriti rikkalikult on kaunistatud portaalid. Reljeefid olid mõeldud kaugelt vaatamiseks. Rahvast hirmutati kuulekusele karistamisega (Viimne Kohtupäev). Krutsifiks on rist koos risti löödud Jeesusega, võis olla ka reliikvia asupaik
rajatised: Cluny kloostri kirik prantsusmaal, Pisa toomkirik Itaalias jne. Itaalia kirikuid iseloomustab Bütsantsi mõjudega kuppel. Prantsusmaal olid ehitusmeistrite saavutused kõige silmapaistvamad. Seal tekkis üle kümne koolkonna. Suurim romaani kirik on viielööviline Cluny klooster. Saksamaal töötati mõjud ümber raskepäraseks ja monumentaalseks stiiliks. Arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik. Keskajal oli kunsti ülesandeks jutustada kirjaoskamatutele inimestele Piiblit ümber. Skulptuur vastandub antiik-kunstile (Keha on patune ja kaetud, kaduv ning vähetähtis. Nägu on väljendusrikas). 11. saj. hakati looma arhitektuuriga seotud skulptuuri e. kõrgreljeefi. Kuna tellijaks oli kirik, oli sisu religioosne. Eriti rikkalikult on kaunistatud portaalid. Reljeefid olid mõeldud kaugelt vaatamiseks. Rahvast hirmutati kuulekusele karistamisega (Viimne Kohtupäev). Krutsifiks on rist koos risti löödud Jeesusega, võis olla ka reliikvia asupaik
eesmärgid. Intellektuaalide elukutse oli nende silmis väga erilise väärtusega. Intellektuaalid pidasid endid ise literaatideks ja teised kutsusid ka neid nii. Intellektuaalil oli väga arenenud kriitikameel, järjekindel pühendumine õpetamisele, oma ideede ja loetu edastamisele. Talle oli südamelähedasem uurimismeetod kui selle objekt. Tal oli tohutu usk uurimismeetodisse. 2. 6. Kunstnik Kunstil oli suur tähtsus keskajal. Mõnikord vaadeldi pilte kui kirjaoskamatutele mõeldud raamatu aseainena. Pildid on ennekõik rahvale õpetuseks. Alguses jaotati kunstnikud töötegijate hulka aga hiljem hakati neid rohkem väärtustama. Kõrgem positsioon oli kullasseppadel ja klaasmeistritel, kes valdasid keerukat tehnoloogiat ja hinnalisi materjale. Kunsti peeti kõrgemaks kui kulda ja kalliskivi, aga kõige kõrgemal oli siiski tellija. 12. saj kunstnik võis olla väga suure lugemusega inimene. 14. saj tõsteti kunstnik
Tugipiilarid. Kooriruumide põrand on kõrgemal kui üldine põranda tase, sest seal all on kelder, kus hoitakse reliikviaid ning samuti on romaani stiilist väga oluline, et näeks kuidas Missat läbi viiakse, aga kui see oleks samatasandiline, siis seda ei näeks. Kasutatakse palju kuupkapiteele, sinna pindadele on väga hea teha reljeefe. Kloostreid vaadati kui päästvad Noa laeva. Uks ei olnud kunagi läänes, sest nii ei pääse kurjus sisse. Skulptuuride põhieesmärk oli, et õpetada kirjaoskamatutele piiblit. Romaani kirik on justkui kahesooline, väljast meest ja sees naissoost. Hästi iseloomulikud on liseenid, kaartriis, 16 Gootika Gootika sünnimaaks peetakse Prantsusmaa ja sünniaastaks loetakse 1144, kui saab valmis kirikuhoone kooriruum Saint Denis. Gootika stiilis on konstruktsioon akendele ja vitraazidele, et läbi lasta valgus. Nimetuse "gootika" võtavad kasutusele itaallased renessansi ajast. Kultuurinimesed, kes tahavad
teine linn ning on seetõttu rahvusvahelise tähtsusega kunstimälestis. Kujutaval kunstil oli teistsugune roll kui tänapäeval.Neid valmistati selleks,et jagada inimestele usu-ja moraaliõpetust.Piltide ja kujudega austati ristiusule tätsaid isikuid ja sündmusi.Samas oli olemas ka kunsti mis ei olnud otseses seoses religiooniga,mille tähendus oli mitmekesine,sealhulgas ka esteetiline.(Honorius Autunius 12 saj teoloog.Maalimisel on 3 põhjust:esiteks on see kirjandus kirjaoskamatutele,teiseks kaunistus majale ja kolmandaks meenutus neist,kes varem elanud.Kunstnikud kuulusid keskajal käsitööliste hulka ja nad ei pidanud ka autorlust tähtsaks,jäädi pigem anonüümseteks. Vanimad säilinud skulptuuri ja maaliteosed pärnevad 13 saj.Näiteks Gooti stiili kiviskulptuuri silmapaistvad teosed asuva Karja kirikus.Lopsakas taimeornamentika.Väga suurejooneliseks keskaja kunsti pärandiks on Tartu Jaani kiriku 14 saj loodud terrakotaskulptuurid,mida algselt oli olnud üle 1000
Projektiivsed. Objektiivtestid - võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust. Projektiivtestid Vastaja tõlgendab talle esitatud materjali. Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse 20. Võimete testide teke I Maailmasõja ajal loodi esimesed sühmatestid armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid Kirjaoskamatutele. Kiirtestid. 20. sajandil olid põhilisteks "ainuvalitsejateks" psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. 21. Isiksusetestid
Lihtrahvalikus usuelus oli piltide ja kujude pühakspidamine siiski ka Läänes võimalik. Tihti kujutati fantaasiaküllaselt mitmesuguseid kurje jõude ja märke, millele omistati maagilist tähendust. Siiski oleks vale arvata, et kujutavat kunsti loodi ja tarbiti keskajal ainult seoses religiooniga. Kujutava kunsti tähendus oli mitmekesine, sealhulgas ka esteetiline. Näiteks kirjutas üks 12.saj. teoloog, Honorius Autunist, et maalimisel on kolm põhjust: esiteks on see kirjandus kirjaoskamatutele, teiseks kaunistus majale ja kolmandaks meenutus neist, kes varem elanud. Teistsugune kui tänapäeval oli piltide ja kujude loojate ühiskondlik seisund. Neid ei peetud "vabade kunstide" harrastajateks, vaid nad kuulusid käsitööliste hulka. Keskaegsed kunstnikud ei pidanud oluliseks oma autorluse jäädvustamist ning nad on enamasti jäänud anonüümseks. Kiviraidurid, maalijad ja kullassepad olid tsunftide liikmed. Tsunftid olid olemas vähemalt Tallinnas, hiljemalt 14.sajandil
Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1912 a. pakkus William Stern välja IQ mõiste David Wechsler leidis, et Stanford-Binet' skaala pole sobiv täiskasvanute testimiseks. 1949 Wechsleri skaala lastele (WISC) 1955 Wechsleri skaala täiskasvanutele (WAIS) I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad 20. sajandil olid põhilisteks "ainuvalitsejateks" psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel.
jäme huumor. Kritiseeritakse ka tollast teadust. 4. osa on utoopia. Swifti lahendus on, et utoopiat pole olemas. Swifti puhul on tunda traafikat ja natukene romantikat. 3. loeng 21.09.15 – inglise valgustus jätkub Samuel Richardson (1689-1761) vallandas traditsiooni – kiriromaan. Tugineb mitte- belletristlikele alustele. Aluseks on hoopis kiri. Idee tuli sellest, et Richardson kirjutas oma kirjaoskamatutele kaaslinlastele armastuskirju valmis. Richardsoni „Pamela“ on esimene kiriromaan (1740-41). Selle romaani pärast läksid Richardson ja Fielding tülli (viimane kirjutas teisiti). Romaanis on tõstatatud küsimus naise rolli kohta ühiskonnas. Kesksed on teenijatüdruk Pamela kirjad, mille läbi rullub jutustatav lugu lahti. Tüüpiline teenija ja härra vaheline armastuslugu. Romaanil on ka kõlbeline eesmärk – alamast klassist pärit inimest ei saa
Samas leitakse, et tegemist on skaalaga, mis suurel määral näitab koolivõimekust ja pöörab suurt tähelepanu verbaalsetele funktsioonidele. 1912 a. pakkus William Stern välja IQ mõiste David Wechsler leidis, et Stanford-Binet' skaala pole sobiv täiskasvanute testimiseks. 1949 Wechsleri skaala lastele (WISC) 1955 Wechsleri skaala täiskasvanutele (WAIS) I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad 20. sajandil olid põhilisteks "ainuvalitsejateks" psühhomeetrilised intelligentsuse testid. Psühhomeetrilises suunas on püütud välja selgitada mõõdetavaid intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel.
plokitaoliseks. Kirikuehituses hakatakse kasutama basiilikat. Põhiplaanilt ladina rist, pikem haru ida-lääne suunaline(joonis allpool). Krüpti viis kitsas trepp, maeti tähtsaid tegelasi. Kasutati pühade säilmete hoidmiseks. Lääneseina ehitatakse rõdu või looz valitsejale, kust ta jälgib jumalateenistust. Läänekirikus pole valitseja jumala asemik maa peal. Kirikud paksude müüridega, aknad kitsad. Kirikuseintele maaliti freskod, tehti mosaiike. Piibli sisu seletas see kirjaoskamatutele. Kirja tuleb väiketäht. On teada kaunid köited. Tähtis on Ada käsikiri. Kasutatakse palju reljeefi. Seisustevaheline riietus ilmub. Hierarhia tipus oli kuningas, riietus pidi pidulikel puhkudel ulatuma maani. Sümbolid tulevad. Aadlikud kandsid pükse, kuube. Naisterõivastus koosnes avarast maaniulatuvast käisteta kleidist, selle all kanti särki. Keha pidi kaetud olema. Naiste rõivastuse juurde kuulub ka peakate. Talupoegadel oli lubatud hall ja must värv.
1955 Wechsler`i skaala täiskasvanutele (WAIS) - Wechsleri intelligentsusskaalad on väga oluliselt mõjutanud psühholoogilise hindamise valdkonda. Neid peetakse kõige enam kasutatavateks kognitiivseid võimeid mõõtvateks instrumentideks täiskasvanutel. Tegemist on individuaaltestiga. Armee alfa ja beeta testid - I Maailmasõja ajal loodi esimesed rühmatestid – armee alfa (kirjaoskajatele) ja armee beeta testid (kirjaoskamatutele). Kiirustestid. Intelligentsusteooriad Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) – intelligentsuse aluseks on üldandekuse faktor (g-faktor) ja erinevad spetisaalfaktorid (s-factor). Spetsiaalfaktorid avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena. S-faktorid on g-faktoriga suuremal või vähemal määral seotud. Louis Thurstone – esmaste ehk baasvõimete kontseptsioon. Leidis 7 erinevat esmast vaimse võimekuse
sooritusega. Ma võin olla tugevalt mõjutatud sellest, mida kolleegid minust arvavad. Töötaja sooritust ei saa ära osta ainult raha eest, käitumise motivaator võib olla ka grupinormid/surve. - 1940-1950: personalijuhtimine kui iseseisev valdkond. Hakati uurima ka juhtimisstiile. Üks tõukejõud selles suunas oli sõjaline juhtimine. Personali testimisel kasutati ilmasõdade ajal võimekuse mõõtmiseks teste Army Alfa (tavaline) ja Army Beeta (kirjaoskamatutele). Nende põhjal paigutati inimesed töölõikudele. Inseneripsühholoogia areng: sõjatehnika areng. II MS ajal arenes kiirelt lennundus. Uuriti, kuidas inimene tuleb toime lennuki juhtimisega. - 1960-1970: tekkisid uued probleemid peale sõdu. Diskrimineerimise problemaatika. Probleem: kõiki, kes polnud valged keskklassi ameeriklased (mehed), ei koheldud eelpool nimetatud härradega võrdselt. Ameerika õppis sellest kiiresti. II MS järel
Tavaline oli reljeefide paigutamine portaali külgedele ja selle kohale, ümarkaasele viiluväljale. Mõnikord katsid reljeefid kogu läänefassaadi. Reljeefe oli ka siseruumides, kapiteelidel. Reljeefid ei olnud mõeldud lähedalt vaatamiseks ja see seletab nende üldistavat vormi. Õhtumaade kirik suhtus pühapiltidesse teisiti kui bütsantsi pildijaatajad/eitajad, nad väitsid et pilt ise ei ole püha kuid ta meenutab pühi asju. Kunsti ülesandeks oli seletada Pühakirja kirjaoskamatutele ja seega nimetatakse keskaga kirikute reljeefe vaestepiibliks. Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris esiteks ähvardavaid süzeesid ja imede kujutsi. Populaarseim oli viimse kohtupäeva stseen, mille kesel trooniv kristus müistab vooruslikud taevariiki, patused põrgusse. Vastavalt temaatikale näeme me reljeefidel tinglikke ja sümboolseid kujutisi, ei kujutatud igapäevast elu. Inimeste kehavormidele tähelepanu ei pööratud, piisas kui tegelane tehti äratuntavaks tingimärkide abil
kodanikel tavaks toetada suuri religioosseid teoseid kas siis neid kirikule kinkides või tellides neid oma paleede tähtsuse rõhutamiseks. Olulisem on aga, et enamiku kristliku ajaarvamise sajandite jooksul moodustas maalikunst usuõpetuse selgroo. Üks Euroopa katedraalides näha oleva kunsti funktsioone oli jutustada kristliku usu keskseid arusaamu visuaalses keeles. Nii sai maalikunstist algusest peale üheltpoolt evangeeliumi kuulutamise vahend kirjaoskamatutele, teisalt aga väljund, mille kaudu võimu ja positsiooni omavad inimesed oma vagadust rõhutada said. Ei tohi unustada, et umbes 1500 aastat kristluse ajaloost oli religiooni tekstidele väga piiratud ligipääs. Kirjaoskuse puudus jne. Samuti missat peeti väga pikka aega ladina keeles. Jutustada võis küll kohalikus keeles, aga kui palju seda siiski rakendati... Pildid olid seega usulise hariduse lähtepunktiks. Maalikunsti ja skulptuuri kaal õhtumaade religiooni kandjatena oli väga suur.
Dzumageldõjevi (1938) romaan ,,Maa mäletab kõik" (1973) vanast, ausast puuvillakorjajast Gurtist143. 136 Autor sai romaani eest NSVL II järgu riikliku preemia. Sündmused algavad 1915 ja lõpevad 1920, kui riigis kehtestati nõukogude võim. Alguses on juttu külaelust. Turkmeeni noored külamehed astuvad klassivõitlusse rikastega. Teoses on ka ajaloolisi tegelasi. Parimad leheküljed on noorte turkeemide sõprusest venelastega, kes õpetavad kirjaoskamatutele noorukitele poliitilise võitluse pidamist. Koos võideldakse inglaste vastu. 137Kaotas sõjas silmad, mõlemad jalad ja käed. Ta ei taha enam Turkmeeniasse, kus tal on pruut, tagasi pöörduda ja jääb elama Kaukaasiasse, kus tema eest hoolitsevad head inimesed. Haavad teevad talle valu. 138 Sai selle eest 1971 Mahtumkuli auhinna. 139 Noored elavad koos mehe vanemate juures. Mehe vanemad ei usalda päriselt kolhoosi. Pojanaist, kes tuli pojale
annaabi.ee 
