,,Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt..." (Hermann Hesse) Aastal 1766 hakkas Põltsamaal ilmuma Peter Ernst Wilde väljaandel Eesti esimene lehekene ,,Lühhike öppetus". Järjepideva ajakirjanduse ja lugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni asutatud ,,Perno Postimees". Sellest ajast saati on inimesed muutunud meedia poolt järjest rohkem mõjutatavaks. Eriti iseloomustab avatud tänapäeva noori. Mis on domineeriv tänapäeva meedias ning mida see inimestele õpetab? Mittedemokraatlikes ühiskondades läbib ajakirjandus riikliku kontrolli- see tähendab, et juhtiv valitsus otsustab, mida inimesed peaksid arvama ja mõtlema. Demokraatlikus riigis, nagu Eesti, meedia tsensuuri ei läbi, ent kui mittedemokraatlikes ühiskondades rahastab nii ajakirjandust, televisiooni kui raadiot riik, siis nii-öelda vabades riikides peab meediaettevõte end ise ülal pidama. See tähendab omakorda, et iga päev lehte lugedes v...
,,Tondinahad" Autor: Aimee Beekman Tegelased: Hallsilm, merekoerad, Öölatern, Samblavaip, Kuldkõrv, Tuletark, Kotkatont, Tondimõte ja teised tondinahad. Hallsilm oli hallide silmadega heatahtlik ja ettevõtlik tondinahk. Talle meeldis avastada uusi asju ja teha tööd. Tondinahad elasid maal, kus alati paistis päike ja toidu pärast polnud kunagi vaja muretseda, sest erinevate puude vilju vedeles igal pool. Tondinahad aina pikutasid, sõid ja magasid. Midagi muud nad teha ei tahtnud ja ei teinudki. Nad olid karvased, pruunide silmade ja suurte kõrvadega. Nende kõrvades elasid sinised ämblikud. Ainult üks tondinahk erines teistest. Ta oli hallide silmadega ja väga uudishimulik. Talle meeldis päeval ringi rännata ja uusi asju avastada. Teda kutsuti Hallsilmaks. Ühel ööl kui tondinahad magasid, otsustas ta teha parve ja minna merele, et uus koht elamiseks leida. Ta võttis kaasa korvi seemnete ja viljadega. Samuti võttis ta kaasa noored tondina...
Otsustavad sekundid Reedene päev, kell lõi just 20 pauku, on imeline suve õhtu. Noorukid, kes said suveks töö, said just kohustustest lahti ja liikusid kodu poole. Ja üks kindel neiu, ta kohe eriti ruttas koju, ta teadis, mis õhtu ette toob. Esimese asjana lippas ta kohe dussi alla, mõnus kuum vesi voolas mööda ta keha ja ainuke asi millele too tüdruk mõelda suutis, oli telefoni kõne. Ta oli juba tööajal kokkuleppinud, et õhtune plaan näeb ette välja minekut, poisiga, kes pidi samuti kohe töölt naasema. Poiss töötas aga vähe kaugemal, soomes. Ja seal ta oli, tüdruk, ära sätitud, meigitud ja mõnusas suvekleidis, õhtud olid siiski ju soojad. Möödusid sekundid, minutid ja siis kuulis ta oma telefoni helinat, kes see oli? Kõhus imeline tunne, just kui mitte liblikad vaid jooksvad ja trampivad elevandid, kes möllasid mööda ta kõhtu. Lihased, mis nii nõrgad aga samas nii tugevalt krampi löödes andsid i...
Eno Raud Julia Chicherina 11.A klass 2015 a. Eno Raud (15.02.1928 – 09.07.1996) • Eesti lastekirjanik • Sündis Tartus 15. veebruaril 1928 • Varjunime Eno Sammalhabe Haridustee • Õppis Tallinna jaTartu koolis ,Tallinna Õpetajate Seminaris • 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töö • Töötas 1952-1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim. raamatukogus • 1956-1965 lastekirjanduse toimetajana • hiljem vabakutseline kirjanik Looming • Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid • Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu • Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju Loomingu žanrid • Proosa (“Naksitrallid”, “Sipsik” jne.) • Luuletused (“Eriline herilane”,”Kala kõnnib jala” jne.) • Rahvaloomingu töötlus (“Kaval Ants ja Vanapagan”, ”Suur Tõll” jne.) • Kogumikud (“Kirju- Mirju”,”Kirju-Mirju 2. osa”) Naksitrallid(Esimene raamat,1 osa) Ükskord said jä...
Essee G. B. Shaw ,,Vabadus tähendab vastutust. Just seetõttu loobuvad paljud sellest." ,,Vabadus on inimese võime tegutseda oma maitstega, huvidega ja eesmärkide vastavuses, teha valikuid ja selle ning selle resultaatide eest vastutama." Meie oleme vabad sellepärast, et oleme vastutavad ja oleme vastutavad, sest oleme vabad; ei ole vabadust ilma vastatuseta, nii nagu ei ole vastutust ilma vabaduseta - need on lahutamatud. Mida rohkem on inimene vastutav, seda rohkem vabadust võib talle lubada ja mitte karta, et ta tekitab ühiskonnale kahju. Vabadus eeldab vastutuse silmas pidamist. Meie ühiskonnas on vabaduse ja vastutuse vahel hädavajalik side printsiip. See printsiip laieneb pidevalt: mida vabam on ühiskond, seda rohkem ühiskond nõuab vabadust; mida rohkem vastutust ühiskond peale paneb, seda rohkem tekitab see vastutust; mida rohkem vastutust ühiskond peale paneb, s...
Artikli refereering “ Mis jääb viimase kümnendi eesti laste- ja noortekirjandusest meelde ja kestma? „ Lugesime läbi artiklit “ Mis jääb viimase kümnendi eesti laste- ja noortekirjandusest meelde ja kestma? „ Eesti Kultuurilehest „Sirp“. See artikel annab meile mõistmine, miks on vaja meile noortekirjandus ja miks ta peab meelde jäätma. Noortekirjandus valmistab noori ette täiskasvanueluks, anda võimalikke juhiseid ja käitumismalle keeruliste olukordadega. Esimesed sõnad raamatutest jutustab Ilona Martson (kirjutas Olga Uvarova) Ilona Martson, Tähekese peatoimetaja ütles, et praegu mäletatakse Aino Perviku Paula-sarja, Wimbergi sõnu Buratino-lauludele, Andrus Kiviräha „Limpat ja mereröövleid”, „Leiutajateküla Lottet” ja „Kakat ja kevadet” ning Kristiina Kassi „Petra lugusid” ja „Samueli võlupatja”. Ilona Martson jutustab, et koolist jäävad kindlasti meelde aabitsad ja muidugi ei saa unus...
HELVETICA Helvetica on kirjatüüp, mis on loodud, et teksti oleks hea lugeda. See on väga selge ja loetav font. Filmis rääkisid erinevad tüpograafid fonditüüpidest ja miks neile meeldib just helvetica. Seda fonti kasutavad enamus graafilised disainerid. Just seetõttu, et font on loetav ja väga lihtne. Mida lihtsam, seda ilusam vaadata! Helvetical on mitu varianti: light, regular, bold, black. Hea tüpograaf oskab alati panna paika tähtede vahelised kaugused, st et kui kaugel üks täht teisest on, oskab venitada, lõigata kõike teha, et teksti loetavus ei halveneks. Mulle film ei meeldinud, just seetõttu, et ta ei tekitanud minus põnevust, kuid see oli väga hariv, mõeldes meie eriala peale. Filmi vaadates tahtis koguaeg mõte kuskile uitama minna. Ei tekitanud raskust see, et film oli inglise keeles, aga tunnen, et oleksin paremini saanud sisule pihta kui oleks eesti keelsete subtiitritega. Natukene veider...
Arvustus E. A. Poe „Usheri Maja langus“ Lugu õhkab endast hirmu ja süngeid hetki. Autor on jätnud peategelase tundmatuks, ent suutnud panna lugeja sellisesse olukorda, kui viibiks tema kõrval. Tekib gooti stiilis õhkkond ümber ja põnevus, mis edasi juhtuda võib. Palju on kasutatud just nimelt gootikale traditsioonilisi elemente, nagu halb ilm ja tume maastik. Kogu tegevus algab sellest, kuidas jutustaja jõuab salapärase Usheri Majani. Andes edasi pika ja vägagi detailse kirjelduse majast, suudab ta manada lugeja silme ette pildi majast, mis õhkab õudust ja räsitud eluviisi. Seejärel kohtub jutustaja oma noorus-ea sõbraga, kes ta sinna kutsus, ent põhjust avaldamata. Hiljem saab ta oma kauaaegse sõbra käest teada sõbra õe surmast, mis on meeletult suurt mõju avaldanud temale. Nad matavad ta koos maha. Järgmisel ööl on väljas hirmus torm ja mõlemad satuvad n...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST nbjkjbvk KAS JA KUIDAS ON KEELEKASUTUS MINU TÕSISELTVÕETAVUSE VÄLJENDAJAKS Essee Õppejõud:bkhvjhv, MA Mõdriku 2014 Bnk,bvjjhv1 KAS JA KUIDAS ON KEELEKASUTUS MINU TÕSISELTVÕETAVUSE VÄLJENDAJAKS Kõik inimesed on paraku erinevad, sama on ka nende keelekasutusega. Mõned kasutavad palju slängi, mida on kuulda ka tavaelus, noorte seas ja igalpool mujal, kus suhtlus pole ametlik. Mõnede teiste inimeste sõnavaras on kuulda aga hoopis roppusi ja sõimusõnu. Nende sõnade kasutajaid ei võeta paraku tõsiselt vaid peetakse hoopis ühiskonna kõige madalamasse astmesse kuuluvateks, ehk teisisõnu need inimesed on eluheidikud, narkomaanid, kurjategijad või on hoopiski harimatud. Tõsiselt võetakse ka inimesi, k...
MINA KOOLIVÄGIVALLA JA -KIUSAMISE ENNETAJANA Vägivald tuleb mitmes erinevas vormis, küberkiusamisest kuni füüsilise vägivallani välja. See on vale ning see peab kaduma. Kiusamine annab negatiivset mõju kiusamise ohvrile terveks eluks. See võib lükata neid murdepunktini, kus nad võivad teha haiget nii endale kui ka teistele. Ka mina olen väiksena olnud kiusamise ohver, ning muidugi polnud see üldse meeldiv kogemus. Mind hirmutati ja ähvardati. Rääkisin täiskasvanutele, aga see ei aidanud. Ajapikku kasvasime lihtsalt suureks ja läksime edasi oma teed. Suureks saades ning kooli jõudes on väga halb mälestada seda, mis minuga lapsepõlves tehti. Tegelikult ei tohiks keegi sellist asja kannatada. Aga miks tegelikult inimesed kiusavad teisi? On erinevaid põhjusi, miks inimesed kiusavad, aga peamine põhjus on see, et näidata oma võimu. Tavaliselt kiusavad suuremad inimesed väiksemaid, et näidata, et nad on paremad. Aga on ka vastupidiseid. In...
Lugemiskontroll teosele “Kevade” • istu üksinda • pane lehele kirja küsimuse õige vastus (näiteks küsimus I. - vastus a.) • küsimusi on 15 • kui kõik on töö lõpetanud, saad teada õiged vastused ja hinde • ole siis tähelepanelik I. Tootsi koera nimi? • a. Joosep • b. Pitsu • c. Laika II. Mille kinkis Tootsi isa Tootsile jõuludeks? • a. viiuli • b. maakera • c. ketiga kulduuri III. Missuguse laulu sõnad kostsid plaadilt, kui Toots Kiire ristjatsi ajal grammofoni mängima pani? • a. Mu isamaa mu õnn ja rõõm… • b. Tulge kõik, et nüüd tantsida valssi… • c. Minge üles mägedele... IV. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? • a. polkat • b. masurkat • c. reilendrit V. Millega tegi Toots poistele -tüdrukutele magamise ajal vurrud? • a. saapamäärdega • B. hambapastaga • c. munalakiga • d. söega VI. Mille naelutas Toots köstri sünnipäevaks välisuks...
Referaat kirjandusest "JULES VERNE "KAPTEN HATTERASE SEIKLUSED raamat ekspeditsioonist põhjapoolusele : Koostas : Klass : Juhendaja Sisukord sissejuhatus 3 tegelaste iseloomustus 4 sisu 5 kokkuvõte 8 kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus Jules Gabriel Verne (8. veebruar 1828 24. märts 1905) oli prantsuse kirjanik, üks ulmekirjanduse pioneere. Jules Verne sündis Nantes'is advokaadi perekonnas esimesena viiest .lapsest ja veetis lapsepõlve oma vanavanemate juures Pärast lütseumi lõpetamist läks ta Pariisi õigusteadust õppima ja 1848. aasta paiku hakkas ta kirjutam...
Härra Priit Porgand AS Karikakar tegevdirektor 28. veebruar 2012 AVALDUS Palun mind lubada õppepuhkusele 10 kalendripäevaks alates 07. märtsist kuni 16. märtsini 2012 k.a. Tiina Tamm Tiina Tamm Assistent Lisa: TTÜ kiri 01.02.2012 nr 3-7 / 1234
TALLINNA POLÜTEHNIKUM ADMINISTRATSIOONI NÕUPIDAMISE P R O T O K O L L Tallinn 22. aprill 2014 nr 5 Algus 11.30. lõpp 12. Juhataja Aare Saar Protokollija Petter Keks Võtsid osa: Leopold Tammkivi, Vaapo Kadakas, Toomas Troopik, Vslli Raudla, MinnaLaas Võttis osa: 5 minutid Puudus(id): Kutsutud:Asendaja Kiri Tempuu PÄEVAKORD 1.Eelarve täpsutamine ja kinnitamine 2. Osalemine MTÜ Eesti Maatursni koostöös 3.Võimalikud struktuurimuutused KUULATI Kaasettekandega esinesid: Küsimused: Sõna võtsid: OTSUSTATI: 1.1 1.2 2. Erialapäevade korradamine Leopold Tammkivi Vaapo Kadakas Juhatuse esimees Juhatuse liikme
Kummaline kohtumine... Kord päike piilus pilve tagant ning tuul mängles lehtedega, Sel päeval juhtus midagi, mida ei osanud arvata kuidagi Ei teadnud siis, mis juhtuma küll hakkab, kuid enne sündmust juba hämming hakkas, Tekkis kui side, ei teagi kust, mille tekke punktid kaugusest, Üks kui Tallinast, seal põhjalinnast, ning teine hoopis Valgast, piirilinnast Kaugus kilomeetritelt oli, väga suur, kuid tunne, et lähemal, kui miski muu, Oli see märk või lihtsalt juhus, kuid lause kummaline, tekkis mul suhu. kas tõesti tema, võib, olla tema, kes kirjutas, just mulle sealt eemalt, ta veel ise ei teadnud, mis silla ta ehitas, mis seose ta lõi, ning saatusesse ta ehtis, Kas oli see tugev ootus, või selge märk, või hoopis intuatsioonist, tekkind värk, Ning nii ma kohtasin ühte kummalist neidu, kelle sarnast polnud ma teist v...
Kas kaotus võib olla ka võit? Meile kõigile meeldib olla edukas, meile meeldib, kui kõik läheb hästi, meile meeldib võita. Elus eksisteerivad aga ka lisaks võitudele kaotused, ka nendega tuleb osata toime tulla ja mõelda, et ehk on vahete vahel kaotustes ka kübeke võidumaitset. Tundub ka jabur, et kaotus võib olla samuti võit ometigi on see nii. Võites lahingu, et kaotada sõda ... seda väljendit on paljud kuulnud. Siit jõudsin ma mõtteni, et kas üldse on vaja võite ja kaotusi. Või on lihtsalt kõik kujutlus nii võit, kui kaotus? Inimesed, lihtsalt tahavad olla millegi peale kibestunud ja seda väljendada? Suur stress võib olla näiteks kõvadel sportlastel.Pead oma võidu nimel pingutama,et mitte halba tulemust saada.kindlasti on olemas ka ju toetajaskond ja fännid (treener,sõbrad,perekond,sugulased jne),nad usuvad sinusse ja kui tuleb mõni kaotus,elavad nad seda koos sinuga läbi ja sa hakkad jälle töötama selle nim...
Inimene – silmakirjalik ning materjalistlik koletis Erik Mandel 8.A Juba enne selle pildi joonistama hakkamist, oli mul sees soov teha sellest midagi erilist. See pidi olema midagi sellist, mida ma pole kunagi varem teinud ning lõpptulemus oli ka mu enda jaoks üllatav. Tulemuseks oli pilt, mida on võimalik vaadata nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt ning samas ka väga sügava tagamõttega. Selleks, et sellest aru saada tuleb pilti süveneda kui tervikusse. Pilt räägib ühe loo ühest olendist, keda me kõige paremini tunneme, keda me teame kui oma tuttavat, õpetajat, sõpra või pereliiget. Isik, kes peitub meis kõigis. Ma räägin inimesest. Seda kahel jalal käivat inimliiki peame kõige intelligentsemaks olendiks Maa peal, me paigutame teda alatasa toiduahela tippu ning ei kahtle temas peaaegu mitte kunagi, sest temas kahtlemine oleks sama hea kui kahelda iseendas. See pilt toob meie silme ette vaid kaks inimese halba külge...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
