03 ,,Oeh, kevadvaheag läbi, jälle pühapäev, jälle ühikasse minek. Oi kuidas ma vihkan seda nädala viimast päeva, läheks parema meelega kaugele ära, kuskile kus saab rahu." Pobisesin omaette. Kahjuks aga kuulis seda ka ema, mille peale vastas ta ,,Vähemalt on sul seal Rebecca, sa ei ole üksi." ,,Vauu, tõesti lohutav ema, vägagi." Torisesin vastu ning saatsin ta oma toast minema. Õhtu jõudis kätte, paps viskas mind õnneks ise ära, ei pidanud jälle taksot võtma, kus alati mingi kohutav vanamees minuga juttu üritab teha. Autos isa hakkas jälle ühte ja sedasama teksti ajama ,,Greete, vaata, et sa oma hinded selle nädala jooksul ära parandad ja õigel ajal ära õpid. Sind ei võeta tulevikus kuskile kooligi sisse, kui sa nii jätkad. Lähedki klienditeenindajaks kusagile külapoodi. Meie ei kavatse emaga sind terve elu ülal pidada..." Rohkem ei viitsinud ma ta moraali kuulata, jaatasin ning panin klapid pähe. Ühikas...