Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjandus antiigist renessaansini - ristsõna". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
luuletus, luulevorm, eros, antiigist, sündmustik, pilkav, rändlaulik, tekste, inimühiskonna, dekameron, ilias, odüsseia, romeo, julia, lugulaul, preester, haritlane, õpetlik, peitus, satiir, vormiga, usupuhastus, naljalugu, ideaalriik, värsijalg, pilkeluuletus, eepos, sotii, tragöödia, serena, tensoon, madrigal, novell, reformatsioon, svankAlighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Allegooria ehk mõistukõne kahetähendustasandiga proosa- või värrsslugu Bard- muistne keldi poeet. Keskajal esitasid bardid kutseliste rändlaulikutena Iirimaal, Walesis ja Sotimaal kultuspidustusel jumalate- ja kangelaslaule. Ballaad- algselt keskaegne refrääniga tantsu- ja ringmängulaul, hiljem tundeküllane, enamasti traagilise-müstilise süzeega sünge häälestusega ja dramaatiliselt pingeline jutustav luuletus. Eepos-lugulaul, ulatuslik enamasti värsivormiline teos maailama loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest. Epigramm- Vana-Kreekas algselt hauasammaste või jumalatele mõeldud pühendkikide värsivormiline pealiskiri, hiljem vaba sisuga lühiluuletus. (Villon ) Epitaaf- hauakiri , lühiluuletus lahkunu mälestuseks. (villon) Evangeelium- Jeesuse elu ja õpetuse teemaline raamat Piiblis Falloselaul- fallosele kui sigivussümbolile pühendatud laul Vana-Kreekas.
Eepilisi teoseid on loodud nii proosa- kui ka värsivormis. Erinevaid kirjanduse struktureerimise viise, jutustamise tehnikaid uurib narratoloogia. Pastiss on teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara, lausestust vm. Enamasti on tegemist mängulise laenamise või tsiteerimisega, harvem originaalsuse puudumisega. Erilist huvi on pastiss pälvinud postmodernismis, mis käsitlevad kirjanduslikke tekste tihedas omavahelises põimingus (intertekstuaalsus). Allusioon varjatud vihje teisele kirjandusteosele, üldtuntud isikule, sündmusele või faktile, nt Juuda tegu, Tootsi taskud, Potjomkini küla. Allusioonid võivad lisada tekstile sügavust ja laiemat kandvust. Lüürika aluseks on elamus, väljendumine toimub vahetult, suure emotsionaalsusega seda nim lürismiks. Esitusviis on monoloogiline, autor esineb enamasti minavormis. Esikohal on seotud kõne
Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet, Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui zanri arengut on kõge enam mõjutanud 18. sajandi oti rahvaballaadid. Tuntud ballaadimeistrid on, Johann Wolfgang
tagasipöördumist ürgse lihtsa eluviisi juurde. Nad vastandasid loodust ühiskondlikele väärtustele ning püüdsid muuta inimest paremaks temas ürgsete instinktide äratamise kaudu. Akmeistid ülistasid jõudu, sensuaalsust ja teisi ürgseid instinkte. Akmeismi esineb Johannes Barbaruse (18901946) varases luules, kogud "Fata morgana" (1918), "Inimene ja sfinks" (1919), "Katastroofid" (1920). aktsentueeriv värsisüsteem vt rõhuline värsisüsteem. akrostihhon luuletus, mille värsiridade esimesed tähed moodustavad kellegi nime, mõne sõna või fraasi. Näiteks: xxx Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemeid kalla Tuli kõik neelab alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa (Andrus Rõuk.) aleksandriin 12-silbiline paarisriimiline värss tsesuuriga 6. silbi järel.
6. häälikusümboolika 8. Graafilised kujundid. 1. Silmariim (Pambu Peedu lemmikkirjanik on Badelaire, teisi loeb ta vähe teab vaid kaude M.V.) 2. Anagramm- sõnamäng, kus tähed sõnas/lauses liigutatakse ümber, et saada uus sõna/lause (mother-in-law -- woman Hitler), on tuntud antiikajast saadik. 3. Palindroom- on keelend, mis eds- ja tagurpidi lugedes on täpsemalt samasugune (kirik) 4. Akrostihhon- luuletus, mille ridade algustähed moodustavad mingi sõna/lause piltluule (konkreetne luule jm - R.M.) 9. Kõnekujundid. Kuidas ilmneb metafoori, metonüümia, võrdluse ja epiteedi eriline tähendus kujundisüsteemis? 1. Epiteet - kirjeldav ja kaunistav sõna; poeetiline täiend, mis väljendab tunnust, omadust, luulelist varjundit või siis kõneleja suhtumist ja kuulub nimisõna ja pärisnime juurde. (punastav taevas) 2
Novell - lühike proosajutustus, millel on üks süžeeliin ja vähe tegelasi, keskendub ühele teemale või konfliktile - rajaja Giovanni Boccaccio Suletud novell ehk toskaana novell - tegevus on kronoloogiline - pinge tõuseb astmeliselt - üllatav lõpplahendus - lõpplahendus on selge - tegelased on muutmatud ja terviklikud - esile tuuakse vaid mõningad tegelaste tunnusjooned Avatud novell - esiplaanil pole väline sündmustik vaid tegelaste sisemaailm, meeleolud ja konfliktid - tegevus on vähene või puudub - lõpp jääb tihti lahtiseks, puänt puudub - lahendusele sageli vaid vihjatakse Jutustuslähedane novell - pikem novell - pikem ajajärk - lõpp ei pruugi olla terav ega üllatav - arenevad tegelased - ühe sündmuse asemel arendatakse seda - autor on tegelasi iseloomustanud Miniatuur ehk laast - viimistletud sõnadega meeleolupilt, novellist lühem
kasvanud hauale kaks puud, mille oksad on pôimunud teineteise ümber ja juured maa 4 all samuti. Vana Marc laseb puud maha raiuda, kuid järgmiseks hommikuks on puud uuesti kasvanud. Renessanss "Hamlet" lektüür, tegelaste nimed tahvlile kuidas keegi oma saatuse lôpetas? Renessanss öpiku järgi esindajad, maa, zhanr, tähtsam teos tunnusjooned: 1. eeskuju vôeti antiigist 2. maise elu meelelised rôömud 3.humanism s.t. inimesekesksus kirjanduses 4.tähtsustati individuaalsust ja isiksust 5. 1440 leiutati trükikunst, raamat hakkas levima 6.platooniline armastus 7.vaimuliku maailma tôrjumine 8.uued vormid sonett ja novell 9. rahvuskeelne kirjandus, abiks Lutheri kirikureform protestantism "Hamlet" tegelased: Hamlet, Gertrud, Claudius, Polonius, Laertes, Ophelia, Rozencrants, Guildenstern, Horatio Ôukonna pahed 1
Allikaid oli küllap teisigi muistsed proosapärimused, saagad. Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud: Prantsusmaal zonglöörid, Hispaanias hulgaarid, Saksamaal spiilmannid. Nad rändasid ühest maapaigast teise, esinedes enamasti pühade ajal linna- ja külaplatsidel. Värvikamad episoodid nende esinemistest kandusid lühematesse rahvaluule vormidesse. Kasutasid esinemise ajal retsitatiivi, muusikariistade saadet, zeste, miimikat, farsilikke veiderdusi. Mõni rändlaulik võis ise autor olla alates 12. sajandist võisid nad ka kirjaoskajad olla. Peegeldavad kohati faktilähedast, kohati müütidesse hämardunud ajalugu; kord lähemat, kord kaugemat. Mõnedes on arenevat rahvusteadvust rohkem kui teistes. Esindavad kollektiivset elutunnet, tõstavad esile rahva hingelaadi, iseloomuomadusi, püüdlusi. Lähedased on "Laul minu Cidist" ja "Rolandi laul" luulevorm: assonantsriim. Temaatiline lähedus: kristlikud rüütlid võitlevad islamiusuliste araablastega.
L) (8) palindroom (Sure, sa vatsahaige regi, ahastavas erus! I.L) 8. Graafilised kujundid (ehk piltkujundid) (1) silmariim (Pambu Peedu lemmikkirjanik on Baudelaire, teisi loeb ta vähe teab vaid kaude M.V) (2) anagramm sõnamäng, kus tähed sõnas/lauses liigutatakse ümber, et saada uus sõna/lause (mother-in-law woman Hitler), on tuntud antiikajast saadik. (3) palindroom on keelend, mis edas- ja tagurpidi lugedes on täpselt samasugune (kirik) (4) akrostihhon luuletus, mille ridade algustähed moodustavad mingi sõna/lause (sini-must-valge) (5) piltluule (konkreetne luule jm R. M.) 9. Kõnekujundid e troobid. (Kuidas ilmneb metafoori, metonüümia, võrdluse ja epiteedi eriline tähendus kujundisüsteemis?) (1) epiteet - kirjeldav ja kaunistav sõna; poeetiline täiend, mis väljendab tunnust, omadust, luulelist varjundit või siis kõneleja suhtumist ja kuulub nimisõna ja pärisnime juurde. (punastav taevas) (2)
Fookuses on tekst ise, selle sisemised seaduspärasused. (Kirjandusteost nähakse kui iseseisvat elu elavat tähenduslikku tervikut. Teos on midagi enamat kui autori teadlik loomeakt, teos võib sisaldada tähenduskihte, millest autor polnud kirjutades teadlik.) Materiaalsus õige versiooni kättesaamine; erinevad väljeaanded. Olulised on keel, stiil ja struktuur. Lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum: Fookus on lugemisprotsessil. Iga lugeja loob teksti. Seega on niipalju tekste nagu lugejaid. Lugejajaotused, määrab ära, kuidas mõnda teksti loeme. Oluline on ka zanr, igat loetakse erinevalt (nt kriminullid). Lugemispraktikad. Ei põhine uuringutel on hüpoteetilised, teoreetilised. Oluline küsimus seisnebki selles, et kuidas uurija teab, mida inimesed loevad ja kuidas mõtlevad. Kontekstikesksed lähenemised: Konteksti määratlemine, kuhu (kirjandus)tekst paigutatakse, tõmmates paralleele teksti ja konteksti elementide vahele. Kontekstid:
naiste truudusetust, kirikumeeste liiderlikkust, rahaahnust ,,Eesli testament". Narrikirjandus- selles naerdakse mineviku rumaluse üle ,,Narruse kiituseks". Loomaraamatud- mõistukõnelised, allegooriline satiir ühiskonna kohta (lõvi-kuningavõim, karu- suurfeodaal, hunt- keskaadlik, eeslid, oinad- vaimulikud, kanad, kuked- lihtrahvas) ,,Rebaseromaan", ,,Roosiromaan" 7. Keskaegne draama sai alguse 6. sajandil, kõrgtase 14, 15 sajand, eeskuju antiigist, aga antiikdraama kiriku jaoks liiga patune, draama lähtepunktiks jumalateenistus (et seletada ladinakeelset jumalateenistust)- · Liturgiline draama (ladinakeelne) näiteks jõulude ajal. · Kujunevad Piibli-ainelised näidendid ehk müsteeriumid nt ,,Aadama mäng". · Ka ilmalikud müsteeriumid nt trooja sõjast. · ,,Orleans'i piiramine" Jeanne d'Arc · Miraaklid- ilmalikumad näiendid Neitsi Maarja ja teiste pühakute imetegudest.
olukordades ja vaadatakse kas nad on armastusele truud. Kui on, siis suudavad ka raskused ületada. Kangelaslauludes valitses lai ühiskondlik-avalik teema, aga RM- des isiklik-eraeluline teema. Mehe-naise kokkupuuted. Iniimsus. Siit peale hakkab tekkima prühholoogiline kirjandus. Prantsuse kultuurist pärit ja sellega oluliselt seotud on psühholoogia tulek. Juba ka rolandi laulus võib märgata. Oluliselt toetuti vanadele keldi legendidele, pärimustele ka antiigist. Palju fantastilist. RM-d paistavadki silma palju üleloomulikuga. Ajaloolist reaalsust pole vaja otsida. See on eraeluline ja müütiline, laiemat ühiskondlikku tausta võib ainult aimata, aga see ei mõjuta sündmuste kulgu, vaid tegusid ja kulgu juhib ajatu müüt. Kangelaslaulud ei ole romaanid. Romaan tulebki esmakordseöt prantsusmaalt rüütliromaanidega. Pikad teosed, mis jutustavad rüütlite seiklustest ja armastusest. Seiklus ja armastus on kaks olulist märksõna
Rüütlikirjandus levis enim Prantsusmaal. Põ-Prantsuse laulikuid (enamasti aadlikke) hakati kutsuma truväärideks. Truvääride loomingus kasutati mahukate jutustuslike värssteoste zanrinimetusena esmakordselt sõna roman, mis hiljem tähistab proosatekste. Vahemere ääres, Itaalia lähedal õitses lüüriline luule, mida kirjutati provanssaali keeles. Varajaste rüütliromaanide aines pärineb antiigist, nt ,,Aleksandri romaan" kujutas Aleksander Suure elu sellest sai alguse aleksandriin ehk 12-silbiline paarisriimiline värss tsesuuriga 6. silbi järel. Rüütliromaanid räägivad armastusest. Kõige rikkalikumat ainest pakkusid rüütliromaanidele muistsed keldi müüdid ja pärimused (nt ,,Tristan ja Isolde"), mille keskne kuju oli brittide legendaarne kuningas Artur (pärit 5. või 6.saj). Arturi- ehk ümarlauaromaanides oli 8-silbiline paarisriimiline värss
On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada võimalikult valitud sõnavara abil. Teadlik kunstiline taotlus. Hingelis-vaimne armastuse tundmus, mis on küll maine aga ulatub jumalikuni
postklassikalist kirjandust hakati automaatselt vaatlema millegi madalamana). Praeguse ajastu postmodernistlik, "fragmentaarne" lähenemine teeb üha vähem vahet, mis on antiikirjanduses klassikaline, ja mis on väljaspool seda. 12. Milliseid euroopa kultuuri hilisemaid perioode on antiikkultuur enim mõjutanud? Arutle. Renessansi ajal, 15. sajandil taasavastati antiikkultuuri hiilgus, seda aega nimetatigi antiigi taassünniks. Kunstis eriti said eeskujuks antiigist tuntud müüdid ja antiikskulptuur (arvati, et need olidki originaalis valged). Sellest ajast peale on kõigis Euroopas kõneldavate keelte kultuuri- ja teadussõnavaras kasutusel vanakreeka keel. Neologismid polnud mõeldud ilukirjanduskeele jaoks, vaid eelkõige teadus- ja kultuurisfääri jaoks. Näiteks uute teadusharude ja allharude nimed: fraseoloogia, ihtüologia, fonoloogia jne (siit ka uute teadusharude esindajate, spetsialistide
Kriitika soodustab kirjanduse levikut (Hennoste). Postmodernismis on kriitiku, teoreetiku ja autori rollid sulandunud ja nii on ka kriitika ja kirjanduse vaheline piir hägustunud. Kriitika meediastumine on muutnud selle tavaliseks, ebakonfliktseks ja ebaprominentseks. Kriitika võib olla tekstikeskne (kirjandusteaduslik) või vahend ideoloogiliste teooriate propageerimiseks. Kirjandusteaduse abiharud: · Bibliograafia. 1) jooksev b. fikseerib kõiki ilmuvaid tekste, 2) retrospektiivne b. tegeleb teatud ajavahemikul ilmunud tekstidega, 3) täielikud ja valitud b.-d, 4) personaalia (autorib.), 5) teadusharude ja muud b.-d · Historiograafia. Teadusharu ajalugu · Tekstoloogia (tekstiloomelugu) ja paleograafia (käsikirjade uurimine) · Heuristika. Arhiiviotsingu meetodid. Uurimisprobleemi lahendamine otsingu tegemise viisid ja meetodid · Võrdlev kirjandusteadus ehk komparativistika.
mitmekesised. Nende hulgas leidub poliitilisi, sõja-, armastus- ja veinilaule. Selle zanri nimekaimad esindajad oli Sappho ja Alkaios. Kuulsamad autorid ja nende teosed: Sappho - Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Tema sünniaeg jääb vahemikku 630612 eKr surmaajaks dateeritakse sageli 570 eKr. Oletatakse, et Sappho kirjutas ühtekokku 12 000 värssi, neist säilinud aga umbes 193 fragmenti, tervikuna ka luuletus "Palve Aphroditele". Alkaios - (7.6. saj eKr) oli Vana-Kreeka lüürik. Tema järgi on nime saanud Alkaiose stroof, milles on suur osa ta luulest. Alkaiose luulest on säilinud umbes 400 fragmenti. Simonides (u 556 eKr 468 eKr) oli Keose saarelt pärit poeet, piduliku lüürika tähtsaim esindaja. Simonidest peetakse ka epigrammizanri loojaks Antiikteater. Võrdlus tänapäevase teatriga. Antiikteater, vanaaja teater, kujunenud 6. sajandi eKr Kreekas (Dionysose pidustustest)
Lerna kuulsaks kohana, kustdateeritakse sageli 570 eKr. Oletatakse, et Sappho kirjutas ühtekokku 12 000 värssi, allmaailma pääseb. kannast näpistas. Loomulikult lõi Herakles ka vähi maha. Kreeklased uskusid, et järve põhjas oli pääs allmaailma ja et hüdra on selle valvur. Ent pärast hüdra neist säilinud aga umbes 193 fragmenti, tervikuna ka luuletus "Palve Aphroditele". Alkaios - (7.6. saj eKr) oli tapmist ei saanud Lerna kuulsaks Vana-Kreeka kohana, lüürik. kustjärgi Tema allmaailma pääseb. on nime saanud Alkaiose stroof, milles on suur osa ta luulest. Alkaiose luulest on säilinud umbes 400 fragmenti
õpetamisele ülikoolis. Suurem osa tema käsikirjadest põles II ms ajal. 1944. aastal põgenes Rootsi, kus töötas samuti raamatukogus. 1950. ilmus tema viimane luulekogu ,,Tuli ja tuul". 1956. aastal surnud Suits on maetud Stockholmi. 4. PILET ÜLEVAADE ANTIIKLÜÜRIKAST , S APPHO, O VIDIUSE , VERGILIUSE LOOMING PÕHIJOONTES A.H TAMMSAARE ELU JA LOOMING , ,,JUUDIT" 7. ja 6. sajandil eKr hakkasid oma tekste kirja panema ka luuletajad. Esialgu nimetasid kreeklased luuletajaid eleegia- ja jambi- või laululoojaiks. Eleegiaks nimetati luulet, millele oli omane kaksikvärss, sisuks elulised teemad. Jambi puhul oli iseloomulik kolmik värsimõõt, sisult enamasti satiiriline. Paljude eleegiate eripära seisnes näiteks selles, et need innustasid sõdalasi võitlema. Hellenismiajal tuli käibele mõiste lüürika, mille all mõisteti muusika saatel
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale
ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Lermontov, Puskin), ballaadid (Schiller, Under) ja valmid (Krõlov). Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud
kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles mõnikord ka terminit belletristika. Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. LÜÜRIKA: (kreeka lyra keelpill, mille saatel kanti ette lauleluuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Onegini stroof Lüürika liigid: ood pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); eleegia nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul; epigramm satiiriline luuletus (Puskin); sonett Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Krõlov) ja valmid (Lermontov, Puskin)
annaabi.ee 
