Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjand teemal õnn". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rõõm, tervises, ettekujutus, nukk, õnnetust, vanasõna, topelt, suhtuma, puhkama, unistusiIgaüks omandab endale teadmistepagasi ja just see määrab elus sinu positsiooni. Eriti suur õnn on see kui saadakse teha tööd endale meelepärasel alal ning teenida head palka. Omada enda maja ja autot. Kõige selle saavutamine pole sugugi lihtne. Kindlasti tuleb ette hetki mil tahaksid jätta kõik sinnapaika ning puhata sellest raskest teekonnast. Omada palju raha, kuid seda mitte kellegagi jagada, teeb õnnetuks. Sellepärast ongi tähtis ka perekond ja sõbrad, kellega oma õnne või õnnetust jagada. Nagu ka vanasõna ütleb, siis jagatud rõõm on topelt rõõm. Seda arvan ka mina. Täiskasvanu eas peitub ka õnn tervises. Ilma terviseta ei saaks tunda elust täit rõõmu. Seepärast peaksidki inimesed tõsisemalt suhtuma oma tervisesse ja puhkama, mitte mõtlema pidevalt tööle ja raha teenimisele, sest raha eest õnne osta ei saa.
Minu arvamus õnnest on see, et sul peab olema perekond. Kui perekonda pole, siis ollakse sageli õnnetud . Tähtsat osa õnnes mängivad minu arust ka sõbrad. Sõbrad ja perekond on need, kes sageli toetavad, kui vaja ning nendega saab mõnusalt aega veeta. Ma ei usu, et sõpru saab võrrelda rahaga. Raha on muidugi vaja, kuid raha ei asenda pere, sõpru ega head tervist... Materiaalsed väärtused on tähtsad eelkõige väikestele lastele. Neid teeb ütlemata õnnelikuks uus nukk või mänguauto. Kõige tähtsam on lapsele siiski oma ema ja kes tema soove täita suudab. Täiskasvanud, sarnaselt väikeste lastega, peavad ka väga tähtsaks materiaalseid väärtusi. Neile on oluline, et oleks kindel töökoht. Eriti suur õnn on see kui saadakse teha tööd endale meelepärasel alal ning teenida head palka, omada enda maja ja autot kuid ainult sellest ei piisa. Omada palju raha, kuid seda mitte kellegagi jagada, teeb õnnetuks
Õnn Sõna "õnn" on suure tähendusega. Kuigi ainult kolmest tähest koosnev sõna, on palju erinevaid mooduseid selle mõistmiseks. Õnne ei saa katsuda, seda saab tunda. Õnn on iga inimese jaoks erinev. Kelle jaoks on õnn see, et ta on rikas, kelle jaoks see, et tal on piisavalt raha oma pere toitmiseks. Pole olemas kindlat õnne valemit, seega püüdlevad kõik saada õnnelikuks omal moel ja saavutada seda, mis näib tõelise õnnena. Õnn on siia ilma sündida ja veel suurem õnn on sündida siia tervena koos kahe käe ja kümne varbaga. Väga tähtis on inimeste jaoks tervis, sest kunagi ei tea, millal kedagi võib tabada mõni raske haigus ja kui kaua on kellelgi määratud siin ilmas elada. Just sellepärast soovitatakse igat päeva ja hetke nautida ja olla õnnelik. Väga tähtsad on perekond ja sõbrad. Igal inimesel peaks need olemas olema. Ilma perekonnata ja sõpradeta ollakse vägagi õnnetud. Sõbrad on need, kellega
Milles seisneb õnn? Õnn on väga suhteline mõiste. Ilmselt on see tunne, mida iseloomustab rahulolu, rõõm või armastus. Õnnelikuks võivad teha igapäevasena tunduvad pisiasjad, olgu selleks siis töö- ja koolialased saavutused või mõni suurem sündmus inimese elus. Õnne on raske ära tunda kui ei ole tundnud õnnetust. Seetõttu on tihti õnn ka tagantjärele tuntav. Kuigi erinevad inimesed võivad tunda õnne väga erinevatest asjadest, on õnnetunne üheks vaieldamatult eriliseks ja positiivseks tundeks kõigi jaoks. Lapsed võivad olla õnnelikud iga väiksemagi asja üle, mis täiskasvanutele võib tunduda tavaline. Lapsed avastavad pidevalt midagi uut selles maailmas, olgu selleks kas või huvitav putukas või ilus lilleke. Iga uus ja huvitav avastus teeb neile rõõmu, tekitab õnnetunnet
..nõnda nagu õunaviilud õunast...või midagi sellesarnast... http://www.hot.ee/simo13/kirjand.html Õnn on tee, mida mööda me liigume. Sihtpunktist olulisemad on teekond, maastik ja reisiseltskond. Õnn tuleb leida teel olles, mitte kannatamatult kilomeetreid lugedes (Manfred Kets de Vriesi raamatust "Õnne valem"). Toetudes oma teadmistele ja kogemustele juhtimisest ja psühholoogiast ning võttes aluseks hiina vanasõna «Õnn on see, kui on midagi teha, kedagi armastada ja midagi loota», juhatab Manfred Kets de Vries meid sellele teekonnale, käsitledes armastust, tööd, lootust, tasakaalu, sisemist ja välist edu, kadedust, stressi, «mängu» tähtsust meie elus ja elutarkust. «Õnne valem» on huvitav lugemisvara, kust võib leida palju inspireerivaid mõtteid ja ideid selle kohta, kuidas elada õnnelikumat ja rahuldustpakkuvamat elu.
allikaks. Isegi siis, kui õnnelik situatsioon säilib, muutub meie võime õnne teadvustada ja kogeda. Meie ise oleme homme teistsugused, kui täna. Homme võime olla väsinud või tüdinud ja mitte enam võimelised häälestuma õnne lainele. Meie tervislik olukord, vaimne ja füüsiline hetkevorm, aju füsioloogiline seisund ja paljud muud tegurid määravad ära võime olla jätkuvalt õnnelik. Õnne leidmiseks peame alustama iseendast, sest nagu ütleb üks populaarne eesti vanasõna "Iga inimene on oma õnne sepp," vihjates vanade eestlaste pragmaatilisele (või ehk isegi protestantlikule) maailmavaatele, et ühte ja ainsat õnnevalemit pole olemas ning et see, kas ja kuidas saada õnnelikuks, on iga inimese enda kätes. Aga, mis teeb meid, siis õnnelikuks? Kas materiaalsed väärtused või mitte materiaalsed. Kuigi mõnigi inimene on ilmselt öelnud, et kui mul vaid see olemas oleks, kui ma vaid seda suudaksin, siis ei jääks mul õnnest küll midagi puudu. Teised
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi  õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õn
Rakvere Reaalgümnaasium Andreas Preisfreund 10.m klass KEDA PEETAKSE TÄNAPÄEVAL EDUKAKS INIMESEKS? majanduse praktiline töö Hindaja: Martti Marksoo Rakvere 2014 Igaüks ihkab olla väga edukas ja soovib elus hästi läbi lüüa. Tee edukuseni võib olla aga raske ja keeruline. Vahel tundub, et mõnel inimesel on kohe väga vedanud ja ta elu on lihtsalt suurepärane. Meie ütleme, et ta on üks väga edukas inimene. (1.) Mina arvan, et mõni inimene on mingis keskkonnas edukas, aga mõnes mitte. Näiteks Facebooki kasutav inimene on edukas, siis kui tal on palju like-e või tema postitusi on palju jagatud, koolis on edukas inimene see, kel on hinded head ning saab kaasõpilaste ja õpetajatega hästi läbi. Firmas on edukas see,
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat
Ma ootan sind isegi siis, kui sa enam ei tule. Mul ei ole sind, kuigi vajan sind. Langeb üks täht. Ma pigistan silmad kinni ja soovin! Soovin, et kõik oleks nii nagu oli varem. ILM: Ilm on nagu naine, meeleolu on alati muutlik. Päikeseloojang on uue ja parema alguseks. Ma kõnnin üksinda sügis tuules ja kuulen, kuidas tuul su nime hüüab. Armastus on nagu tuul, me ei näe seda, aga me tunneme seda. Sajab sellist vihma nagu nutaks hea inimene. Peale vihma tuleb alati päikest ja veel topelt. Vihma ajal ei laena isegi kõige parem sõber/sõbranna sulle vihmavarju, kuna muidu saaks ta ise märjaks. Kõik me armastame päikest, kuid mina armastan vihma, sest see on ainus asi, mis varjab mu pisaraid. Sa oled kui soe päike, sinuta poleks suve olemas, sinuta ei saaks ma elada. Tänu sinule ma märkasin päikest, mis koguaeg nii eredalt paistnud. Kui pöörad näo päikese poole, jäävad varjud selja taha. Ma jälgin pilvi taevas ja alati leian ma pilve, millel sa valvad.
täiust. Sokrates Ärge kartke naerde enese üle, sest enesekriitika on niisama hädavajalikk kui enese peseminegi. M. Gorki Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. M. Gorki Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule. Hiina vanasõna Kõige tühisemad pisiasjad aitavad kaasa iseloomu kujundamisele. R.W. Emerson Kaotad Sõbrast üle poole, kui ta armub. M. Roland Majas kus pole lapsi pole valgust. Araabia vanasõna Kõige õnnelikum inimene on see, olgu ta kuningas või talumees, kes leiab rahu oma kodus. J.W.Goethe
mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate?
Inimese vanust ei määra mitte elatud aastate hulk , vaid tema sisemise energia, vaimutugevuse ja noorustsäilitava hinge koosmõju. Naise esimest halli juuksekarva näitab talle tema sõbranna. Maja kaunistuseks on sõbrad, kes seda külastavad. R. W. Emerson Ilu on jõud, naeratus tema mõõk. C. Reade Kui armastus pöörab maailma, siis huumor on pöörlemistelg. Iga päev on lehekülg sinu eluloas. Araabia vanasõna Õnnelik on see, kes on õnnelik oma kodus. L. Tolstoi Kõige vanem sõprus peab olema kõige armsam nagu kõige vanem vein. (Cicero) Vanasti oli mul palju muresid ja mul polnud kunagi igav. Mured on hea meelelahutus. (A. France) Parem on olla rikas ja terve kui vaene ja haige. (Inglise vanasõna) Mida sa hoiad enda tarvis, selle kaotad, mille aga ära annad, selle hoiad endale. (A. Munthe) On kaks valguse andmise viisi: olla küünal või peegel, mis seda peegeldab. (E. Wharton)
Väärtuskategooriad: · Materiaalsed, füüsilised · Majanduslikud · Moraalsed · Sotsiaalsed · Poliitilised · Esteetilised · Usulised · Intellektuaalsed · Ökoloogilised Väärtuste liigid (Sokratese järgi): 1. Seesmine väärtus ehk iseväärtus inglise k. intrinisic value/good Väärtused, mis on iseenesest head, sõltumata sellest, kas keegi neid väärtustena tunnistab või mitte. Näiteks: rõõm, nauding, elu 2. Instrumentaalne väärtus Ka vahendväärtused  väärtused, mis on head mõne hea eesmärgi saavutamiseks; nad on selle eesmärgi saavutamisel vahenditeks ja seepärast head. Näiteks: raha, meditsiin · Eristada kasutusväärtusest (utility value), mis on heal instrumendil, nt mürk on inimese tapmiseks küll hea vahend, selles kontekstis ei nimetata mürki aga instrumentaalselt väärtuslikuks. 3. Segaväärtused
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00  18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia  inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom  homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927  20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine)  inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
on seetõttu samm kaugemale universaalsetest tõdedest keele kohta. Teiseks leitakse Sapiri-Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesi vaimus, et kuna iga keel on unikaalne, on igas keeles unikaalsed vahendid maailmakogemuse ja teadmiste väljendamiseks ning seetõttu on iga keele häving ühe maailmamõistmise viisi kadumine. (Sapiri-Whorfi hüpotees ehk keelelise relatiivsuse hüpotees ütleb, et inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb.) 6) Ohustatud keelte üle peab arvet ka UNESCO. Nemad lähtuvad keelte koguarvust 6000, millest 2010. aasta andmete järgi on vähem või rohkem ohustatud 43 protsenti. Sellesse kategooriasse pääsevad keeled, mida suurem osa lastest küll veel räägib, aga keele kasutusvaldkonnad on piiratud, näiteks räägitakse seda ainult kodus. 7) http://kultuur.err
Tuleb lihtsalt võtta risk ja uskuda.Augustinuse ja Kierkegaardi arvates me usume jumalat kuna kogu jumala olemus on absurd. Kuna meil pole mitte kuidagi võimalik teada saada mis või kes jumal tegelikult on. Cioran tekstid 1.Kuidas cioran kirjeldab inimest Cioran kirjeldab inimest kui karjas kõndivat orja, kes lepib saatuse löökidega ja maailma pakutava narrusega. Tema arvates on inimlik headus vastuolus elu endaga. Kõik inimlikud tunded nagu armastus, kurbus, rõõm jne jagab ta eksitavateks või haisvateks tunneteks. Tema arvates vaid pahedega inimesed on elamist väärivad isendid. 2.Mida arvab Cioran inimese elust. Inimese elu on elamist väärt vaid siis kui see on täis pahesi ja tundeid. Kõikide nende elu kes nii ei tunneta elavad elu, mis paikneks just kui surilina all. Ciorani arvates rabeleb inimene liiga palju. Kuid see inimene kes ei rabele põlatakse ühiskonna poolt. Isegi mõrvarit armastatakse
Ideaalne vaatleja- vaatekoht, mis aitab selgusele jõuda universaalsetes printsiipides/neid kinnitada. Ideaalse vaatleja omadused: sõltumatu, erapooletu, informeeritud (max teadmine), Jumal? IV Väärtused Minu: 1 perekond ja sõbrad 2 haridus/teadmised 3 vabadus 4 tervis ja vaimne heaolu/rahulolu 5 õiglus Armastus, tõde, harmoonia, ilu, raha, võim Väärtused: Annavad põhjuse tegutsemiseks, põhjuse teha valikuid. Nt rõõm nauding .. Jagunevad: Positiivsed ja negatiivsed väärtused Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime (rahu, tervis, vabadus, turvalisus) Negatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus) Individuaalsed ja kollektiivsed väärtused Individuaalsed: vabadus, autonoomia, tervis Kollektiivsed: patriotism, kultuur, solidaarsus Väärtuse liigid Sokratese järgi: seesmine, instrumentaalne, sega
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastikuseid suhteid. "Mitte ming
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Nooruki
Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos Âsõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psühholoogia), arvud (matemaatika)- inimesest sõltumatult eksisteerivad asjad . B)Maised : eetiline tarkus (praktiline- isikliku elu korraldus), riigi valitsemise oskus
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi:
389. ... mitte keegi ei tea, kuidas poiss suudab ühe pilguga sisse murda tüdruku südamesse. 390. Armastus on... õis, nii habras, et puudutus võib teda vigastada ja nii tugev, et miski ei suuda takistada teda kasvamast. 391. Üritada unustada kedagi keda sa armastad on sama, mis üritada mäletada kedagi keda sa iial kohanud pole. 392. Elu.. see on nagu pikk koridor - Vahel on seal hele, lausa päikseline, see on see pool kus on meiega õnn, naer ja rõõm, kuid koridoris on ka tumedamaid kohti mis varjutavad seda päikselisust, need on kohad, mis üritavad meilt röövida seda positiivsust, naeru ja õnne. 393. Kuid meie enda valik on, kas me tahame kõndida kogu selle koridori läbi tumedamates kohtades või rohkem kekselda heledates kohtades.... 394. Aeg on täis valusaid pisaraid ja andeksandmatuid pettumusi, kuid on ka täis hetki, mis iial ei unune ja säravad aastate pärast ning hüüavad tasa... oli kord..
Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama. Moraal ehk kõlblus  arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus  uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus  põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus  kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus  normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus  kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus  peab olema avalik · Teostatavus  peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika  uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kui
tunnustes (sign), mis tulenevad teatud allikatest (source) ning on edendatav kindla strateegiaga (strategy). Heaolu muutused ühes tasandites mõjutavad ka teisi tasandeid. Tervisega seotud mõisted Tervisega seonduvad mõisted: (salutare.ee/moisted) • eluviis - Kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis võib omada suurt mõju üksikisiku tervisele ning ka teiste tervisele. • ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises – mõiste tervise erinevuste määramiseks; ebavõrdsus tervises, mis on ülekohtune • haigus – Organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise või funktsionaalse kahjustuse avaldus. • haiguste ennetamine (preventsioon) - Haiguse vältimine olemasoleva(te) riskiteguri(te) vähendamise näol ja haiguse arenemise pidurdamine või peatamine ning tekkinud tagajärgede vähendamine. • keskkonnatervis - valdkond, mis käsitleb keskkonnast tulenevaid positiivseid või
Teadmised on meile õpetanud vagadust, mõõdukust ja südamesuurust; teadmised rebivad meie hinge pimedusest välja ning näitavad talle kõiksugu asju, kõrgeid ja madalaid, esimesi ja viimaseid, ja kõike, mis nende vahele jääb; teadmised varustavad meid kõigega, mida on tarvis, et elada hästi ja õnnelikult; nad õpetavad meile, kuidas elada oma elu ilma rahulolematuse ja meelehärmita." Montaigne aga vaidles sellele vastu. Tema arvas, et mõistus justnimelt tekitab õnnetust. Inimestele langeb palju rohkem hädasid osaks kui loomadele. Kits võib rahulikult süüa oma rohuliblet karjamaal ning olla õnnelik ja rahulik, ilma et ta oleks õppinud ja teadmisi omandanud. Ilma et tal oleks keeruline mõistus, mis inimesel on. ,,Kas söendame siis väita, et suur eelis, mõistus, mille pärast me nii palju kisa teeme ja millele tugenedes me peame ennast kogu ülejäänud loodu isandaiks ja valitsejaiks, on pandud meisse meie piinamiseks
võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust, sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus  see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5 kasvada  see on väljakutse, mille kasvatamine esitab lapsevanemale või lapse kasvatajale (Hellsten 2008: 11). Meil kõigil on erinev ettekujutus lapsevanemaks olemisest, mida mõjutab paljuski meie kultuur ja meie enda lapsepõlvekogemused. Kui laps on sündinud, hakkavad need arusaamad ja ettekujutused mõjutama meie suhtumist temasse. Samas on meil võimalus oma arusaamu rikastada ja ajakohastada või isegi muuta, vastavalt sellele, mida me lapsevanemana kogeme. Vanemaks olemine tähendab tegelikult oma lastega paralleelselt arenemist (Psouni. Lapsevanemaks olemine 2006: 19). 1.1 Vanemaks olemine
On oluline, et osataks arvestada teiste pereliikmetega (Tuulik 2001). 2.1. Jagamatu tähelepanu Kuhu viib jagamatu tähelepanu? Olukorda, kus laps tunnetab, et ta on täiesti omaette koos ema või isaga, nad kuuluvad ainult temale. Sel momendil on laps emale või isale maailma tähtsam isik. On vaja ,et laps seda tunnetaks. Jagamatu tähelepanu ei ole midagi sellist, mida antakse lapsele siis, kui aega on. See on lapse eluline vajadus. Selle vajaduse rahuldamisest sõltub lapse ettekujutus endast, kuidas ümbruskond teda tunnustab. Kui lapsel puudub vanemate jagamatu tähelepanu, muutub ta järjest rõhutumaks ja tunnetab, et kõik muu on temast tähtsam. Laps tunneb end kaitsetult. Ta vaimne ja emotsionaalne areng on häiritud. Selline laps jääb kergesti lasteaias ja koolis üksi. Ta on kinnisem kui need lapsed, kellele vanemad on aega ja tähelepanu kinkinud. 11
Juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus; mõistab töö vajalikkust. Kuid oma elukogemuse põhjal arvan, et Eesti koolides ei pöörata nendele väärtustele piisavalt suurt tähelepanu. Selleks et koolis tehtav väärtuskasvatus oleks edukas, peab kool arvestama, et ühiskond on muutunud. Enam pole raamatud ainus teadmiste allikas. Infoühiskonnas muutub üha olulisemaks, et kool õpetaks suhtuma kriitiliselt eri allikatest saadud infosse, kontrollima allikate usaldusväärsust ja edastatava info tõesust. Ka tuleks juba õige varakult õpetada, et internetis üleval rippuvad tekstid on kaitstud samasuguse omandiõigusega nagu raamatutes ja ajakirjades trükitud tekstid. (Sutrop M. 2008 Margit Sutrop: kool kui noorte väärtuste kujundaja URL (http://arvamus.postimees.ee/40019/margit-sutrop-kool-kui-noorte-vaartuste-kujundaja/)
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons)  Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav  kõik, mis on mõtlejate ideede kohta võimalik teada saada on lei
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristoteles täiusliku õnne ja
annaabi.ee 
