,,Isapoolne suguvõsa" Hüpotees · Kui kaugele ulatuvad teadaolevad juured ? · Kui suureks paisub isapoolse suguvõsa puu ? Eesmärgiks on anda ülevaade minu isapoolsest sugupuust, analüüsida ning tuua välja eripärasused. Teoreetilises osas kavatsen rääkida genealoogiast: · toon välja selle arengu läbi ajaloo ka Eestis · erinevad andmeallikad (kirikuraamatud, hingeloendid jne.) · tänapäevane olemus Praktilises osas räägin oma suguvõsa meesliini pidi esivanemate elulugudest, kus käsitlen sünni- ja surmaaegu, abielusid, lapsi, elukohti ja ameteid. Suurem osa andmeid pärineb minu vaarisa poolt kirja pandud tekstidest. Uurimistöösse kindlasti tulevad ka intervjuud mu isa, isapoolse vanaemaga ja isapoolse vanatädi tütrega. Kindlasti on plaanis käia ka erinevates arhiivides.
Religioon, kirik, haridus Riin Kilvet, Kaisa Hänni, Meelika Toom, Alice Zyryanova, Ekke Hollak, Richard Heering. Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased
Religioon, kirik, haridus Riin Kilvet, Kaisa Hänni, Meelika Toom, Alice Zyryanova, Ekke Hollak, Richard Heering. Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased
sajandi esimesel poolel. Mahanduslikus mõttes tugines VanaVene riik suuresti rahvusvahelisele kaubandusele. Riiki läbis mitu olulist kaubateed. Olulisemad kaubaartiklid olid karusnahad, orjad ja vaha. VanaVene kultuur oli väga tugevasti mõjutatud Bütsantsist. Pärast ristiusu vasuvõtmist ehitasid sealt saabunud meistrid esimesed kirikud, Bütsanstist toodi esimesed ikoonid ja kirikuraamatud. Slaavi tähestiku kasutuselevõtt oli VanaVene riigis seaotud kreeklaste mõjuga. Maaomand ja võim oli lisaks vürstile ülikute ehk borjaaride ja nende perekonna käes. Olulist rolli mängis sõdalastest kaaskond druziina. Taluomanikel ja teistel vabadel inimestel oli vähe sõnaõigust. Linnas võttis tähtsaid otsuseid vastu veetse ehk rahvakoosolek. Naise sõnaõigus VanaVene ühiskonnas oli eri rahvastel erinev. Kõrgkihti mittekuuluvad naised olid
RAHVAARV ei ole püsiv suurus. Rahvaarvu mõjutavad: 1)IIVE- sündimus - suremus 2)RÄNNE RAHVASTIKUANDMED - Rahvaarv 2009 seisuga on 1,324 miljonit inimest. - Euroopas on 46 riiki, me oleme 36-ndal kohal rahvaarvu poolest. - Väiksemad on kääbusriigid N: Andorra,Monac, San-Marino, Baltica - Väiksemad tavariigid N: Isaland, Malta, Küpros - Suuremad riigid N: Saksamaa rahvaarv on 61*suurem kui Eestis.Soomes 4* rohkem. RAHVASTIKUANDMETE KOGUMINE: 1)kirikuraamatud - ajaloolistelt allikatest - kirkikuraamatutest ( Vanim teadaolev 13.saj. loendati Eesti rahvast ) - 17.saj ( Neid kirikuraamatuid on palju hävinud põhjasõjas. ) - 18-19saj. tsaari Venemaa all oli " seitse hingederevision " . ( rahvaloenduse eelkäija ) 2)rahvaloendus - 1. rahvaloendus toimud 1881a. - Viimane oli 2000a. - Järgmine on 2011a.( Eestis e-loendus ) 3)rahvastikuregistrid -sinna on koondatud kõigi Eesti kodanike ja Eestis ametlikult elavate välismaalaste isikuandmed.
Kirjanduse tund on huvitav ka sellepoolest, et seal saan ma teada raamatutest ja kirjandusest erinevate ajaperioodide vältel. Näiteks ajaloolised ja ilukirjanduslikud teosed annavad väga palju informatsiooni aja kohta, millal on raamat kirjutatud. Väga huvitav on teada saada millised raamatud olid vanasti ning kas ja kui palju neid loeti. Saan võrrelda vanu köiteid tänapäevastega ja näha, mis on aastatega muutunud. Oli ju isegi periood, kus eksisteerisid peamiselt ainult kirikuraamatud, muud väga lihtrahvani ei jõudnudki. Inimestel puudus võimalus saada kooliharidust ja seega enamus ei osanudki lugeda. Tänapäeval on asi teistmoodi igasugused võimalused end harida on laienenud. Kirjanduse tund huvitab mind teistest tundidest kõige rohkem, sest õpetaja juttu on huvitav kuulata ja tegu on ainega, mis mulle tõesti meeldib. Tore on ka see, et tundides me ainult ei kirjuta, vaid arutame teoste üle ja teeme rühmatöid. Seega on kirjandus minu lemmik õppeaine.
) Ajalooallikad ja nende liigid: Ajalooallikateks võib lugeda minevikus loodud tarberiistu, rõivaid, ehitisi, kunsti - ja kirjandusteoseid jms., mis on tänaseni säilinud. Allikad jagatakse üldjoontes kaheks: * materiaalseteks ehk esemelisteks * kirjalikeks * (suulisteks) Kirjalikud allikad: dokumendid, kroonikute kirjutised sündmustest, riikide ja valitsejate ametlikud teadaanded, seadused ja inimestevahelised lepingud, sünde ja surmasid registreerivad kirikuraamatud ja palju muud. Allikate tõlgendamine. Objektiivsus ja subjektiivsus ajalookirjutuses Iga allikas on kellegi loodud või kirja pandud ja igal kirjutajal on olnud oma eesmärk, mida tuleb kindlasti allika lugemisel silmas pidada. Näiteks tahtsid keskaegsed kroonikud sageli ülistada mõnda riiki või ajaloolist tegelast ja vastavalt sellele nad ka kirjutasid. Kroonikaid ei tohiks lugeda väga usaldusväärseteks ajalooallikateks, kuna
põlluharimise ja karjakasvatusega. Alepõllundus selle arenedes rahvaarv tõusis. Al 13.saj algas rahavarvu arvamine. 13.saj 150 000, 16.saj 300 000, 16.saj 400 000, 18-20.saj jõuti 1 milj, peale seda juurdekasv aeglustus. Mõjutab sõjad, nälg, katkud. Pärast 2 MS asus siia elama NL eri paikadest 1,57 milj inimest. HETKEL RAHVAARV VÄHENEB ! Rahvastiku andmeallikad: 1. Oletus 2. Kirikuraamatud, talude arv 3. Personaalraamatud 4. Taani hindamisraamat( 1 konkreetne rahvaloendus Eestis 1219) 5. 17.saj meetrikaraamat (hävis Põhjasõjas; ristimised, laulatused, matused ) 6. 18-19.saj ( Eesti oli Tsaari- Venemaa all ) hingederevisjon( rahvaloenduse eelkäija ) Esimene Eesti territooriumi loendus toimus 1861. Rahavastikuregistris on kõige olulisemad isikuandmed. Viimane loendus oli 31.dets 2000. 3 790 504 037 1797 4.mai SÜNDIMUS, SUREMUS, LOOMULIK IIVE
Pühapaiste ehk oreool peaümber. Mandorla on üle keha tehtud ring. Oreooli sees võib olla rist. Rubljovi õpetaja: teophanes kreeklane Varane keskaeg euroopas - Midagi ei ehitatud - Barbarid -> osav rahvakunst -> ehted, turvised, mõõgad, noad -> kasutati pael ornamenti (pole otsa ega lõppu), hiljem taustad. - Alates 6. Saj esimes kloostrid euroopas. - Kõige varasemad kirikuraamatud olid käsitsi maalitud (kaaned kullast, kaunistatud vääriskividega, kullaga ja elevandiluuga, ahelatega kinni) - Initsiaal üks täht ühel lehel. (BOOK OF KELLS). Raamatud tehtud pärgaendi peale (sündinud vasika nahk) Viikingite ajastu - Viikingi haud küngas keset välja (kuppelhaud) - Osebergi matus suurim viikingi haua leid - Laevaninas suur draakoni pea
J.Laidoneri suguvõsale. Lühikokkuvõtte sellest koos suguvõsa redeliga järgnevalt avaldamegi. 1782.a. revisjoni aktis seisab, et Viljandimaal Viiratsi vallas Kurika külas (edasine Mäeltküla) Laidu talus elas peremees Laidu Aadu Tõnis, kelle naiseks oli sama küla Kiisa peremehe tütar Ann. Revisjoni andmete järgi on Laidu Tõnis Aadu poeg sündinud 1739.a ja tema naise kohta peaksid andma täpsemaid andmeid Viljandi Kõpu koguduse kirikuraamatud, ent kahjuks ei ulatu need kaugemale kui 1780. aastani. Tuli hävitas koguduse arhiivi. Seega tuli leppida vakuraamatute ja teiste kaudsete ürikutega. Vakuraamatud korraldasid orjuste ja maksude küsimusi. Neis puuduvad andmed peremehe perekonna kohta talus, on küll peremehe nimi, töövõimeliste inimeste ja peremehe alaealiste laste arv. Pärisorjuse ajal ei olnud talupoegadel perekonnanimesid ja inimesed märgiti dokumentidesse talude järgi, milles nad elasid
seotud kokku linanööriga. Kalmistuvaht ütles, et kõik muu peale paberirulli pandi tagasi ning tõenäoliselt on mingite alkeemiliste vahendiga paberit töödeldud, et see nii hästi säilinud on. Sammuti rääkis ta, et vanasti olevat olnud tavaks lahkunule üht-teist kaasa panna. Tõenäoliselt oli sellel lahkunul soov, et lisaks pannakse kaasa ka kiri. Samuti soovitas surnuaiavaht uurida oma perekonna ajalugu. Kirikuraamatud, vallaraamatud ja muud ajalooline materjal olevat kõikides arhiivides, ning samuti internetis saadaval. Seejärel ulatas ta meile mingi väikese kilekoti nutsaku. Loomulikult unustasime selle koti nädalaks autosse ja ühel heal päeval koristades sai paberirull tuppa. Loomulikult oli terve pere uudishimu nii suur, et asusime kohe kirja lugema. Selgus, et see polegi nii lihtne, esiteks oli paber vana ja kulunud ja teiseks oli see imelikult kirjutatud. Kallid tulevased põlved
trompet ja trumm · Tsunftiline elukorraldus koolitati järeltulevat põlve; pidi mängima gildides (majandus-usulikud liidud, millel oli oma kaitsepühak, kirikus oma altar ja vaimulik; nende üritused olid suured ja hullumeelseni pidulikud) Muusikaelu 16. sajandil · Reformatsioon algas pildirüüstega; kirikute ja materjalide hävinemine · 1585 a. jesuiidikolleegium Eesti esimene kõrgem kool · Esimesed eestikeelsed kirikuraamatud · Thomas Busaeus eestikeelse katekismuse avaldamine, esimesed eestikeelsed kirikuraamatud (nootideta) · Wilhelm Buccius kirikuraamat eestikeelsete lauludega (nootidega) · Georg Müller Pühavaimu kiriku juurde kool, koolipoistele koraali õpetamine, eestikeelsed jutlused, alamast soost jutustaja · 1521 a. esimesed misjonärid · Kirikud lubjati valgeks, et toredust endale mitte ihaldada
Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda? Põhja-Eesti poolteiseks sajandiks Rootsi võimu alla, Ida-Eesti Venemaa valdusse. Saaremaa Taanile, Lõuna-Eesti Poolale. 3. Võrdle kujunenud olukorda Lõuna- ja Põhja-Eestis. Anna sellele omapoolne hinnang. Põhja-Eestis püüti juurutada koraalilaulu traditsiooni. Võeti kasutusele Saksamaal trükitud lauluraamatud. Lõuna-Eestis rajati eesti esimene kõrgem kool- jesuiidikollegium. Anti välja ka esimesed kirikuraamatud, eestikeelne katoliiklik käsiraamat, eestikeelne katekismus. 4. Milline oli kirikulaulu olukord ja mida võeti ette selle parandamiseks? Koolipoistele õpetati koraale ning nende hea esinemine kirikus pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust. Püüti kogudusele selgeks teha, et kirikulaulud on hea tahtmise korral kergesti õpitavad ja neid võib laulda igal ajal.5. Iseloomusta lühidalt linnamuusikute tegevust 16.sajandil. Nad mängisid rae
1) Kuidas kajastusid Martin Lutheri usu-uuendusliku liikumise sündmused Eestis? V: Reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute ja kloostrite vara, sh kirjalikke ürikuid ning noodiraamatuid. Protsestantismi ja vastureformatsiooni omavaheline võitlus ja konkurents mõjus hästi meie hariduselule. 1583. aastal avati Tartus jesuiitide residents ja tõlkide seminar, millest sai 1585.aastal jesuiidikolleegium eesti esimene kõrgem kool. Siin anti välja ka esimesed eestikeelsed kirikuraamatud. 2) Millised territoriaalsed muutused toimusid Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda? V: Põhja-Eesti jäi Rootsi võimu alla, Ida-Eest jäi Venemaa valdusse, Saaremaa aga Taanile ning Lõuna-Eesti Poola kätte. 3) Võrdle kujunenud olukorda Lõuna- ja Põhja-Eestis. Anna sellele omapoolne hinnang. V: Lõuna-Eestis taastati katoliiklus. Avaldati eestikeelne katekismus koos lauluraamatu osaga, mis sisaldas esimesi eestikeelseid kirikulaule. Tõenäoliselt olid neile lisatud ka noodid.
Rootsi võimu ajal sai luterlik kirik eestis jalad kindlalt alla. Rahvale hakati pidama emakeelseid jumalateenistusi ning tõlkima vaimulikku kirjandust eesti keelde. Pandi alus rahvakeelsetele algõpetustele (entsüklopeedia 1998). Eestikeelne kirjasõna on tihedalt seotud nii kooli kui kirikuga, mis omakorda on teineteisest raskesti lahutatavad. Eesti kahes kirjakeeles ilmus 1710. aastaks kokku vähemalt 45 raamatut. Näiteks kodu ja kirikuraamatud, mille koostas Heinrich Stahl. Raamatuid levitasid trükkalid ja raamatuköitjad, aga ka kirikuõpetajad ja kösterkoolmeistrid (Vahtre 2000). Kunstis hõlmab Rootsi võimuaega üldiselt barokkstiil, mis jõudis Eestisse juba 17. sajandi keskpaiku ning mis 1730.-1740. aastatel läbis rokokooetappi. Nii nagu varasemategi ajajärkude puhul, v. a. muinasaeg, on kõige paremini teada valitseva kunstistiili avaldused arhitektuuris
Seminaris kasutas Forselius uusi õppemeetodeid.Oma nelja tegevusaasta jooksul sai seal õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust. Kuni Forseliuseni õpetati lugemist kirikuraamatuist. Senine eestikeelne kirjasõna täitis kiriku tarbekirjanduse ülesandeid. "Kodu- ja kirikuraamatut" kasutasid köstrid, mõisa- ja perevanemad ettelugemiseks ning koduste palvetundide sisustamiseks. Kuid nimetatud jm. Kirikuraamatud ei vastanud kooliõpetuse eesmärkidele keeleliselt, metoodiliselt ega trükitehniliselt. Forseliuse pakutud uus õppeviis eeldas, et igal õppijal oleks oma isiklik ja kõigil ühesugune õpperaamat. Noor Forselius alustas kõigepealt aabitsa kirjutamisest, sest sellest sõltus lugemaõpetamise edukus. Aabitsast kui kõige arvukamast ja odavamast rahvaraamatust olenes ka parandatud kirjaviisi laiem levik ja võidulepääs
-t on imperatiivi mitmuse 2. ja 3. pöörde vormides kadumas. Saksapärane lausestus saksapärane: eksimused objektikäände kasutamisel, võõrapärane sõnajärg. 6. 17.saj I poole põhjaeesti kirjakeel 1625 muutus Eestis ainuvalitsevaks reformitud luterlik kirik, jesuiitlikke materjale hävitati, ehkki luterlikke (trükitud) kirikuraamatuid 1620ndatel veel polnud: levisid eestikeelsed käsikirjalised jutlused, mida saksa pastorid said oma töös kasutada. Kui kirikuraamatud ilmuma hakkasid, vähenes käsikirjade osatähtsus. Kirikukeele traditsioon on kujunemas tekstide teatav kokkulangevus sõnavaras, lausestuses. Keelekasutuse varieeruvus autoriti, eriti ortograafias ja vormistikus ühtset kirjakeelt veel pole, vaid eri autorite keelekujud. Esmased püüdlused keelenormi kehtestamise poole: Stahli (1637) ja Gösekeni (1660) keeleõpetused. Keel oli vahend usumissiooni teostuseks pastorid pidid end kurssi viima kohaliku rahva keelega
lühikeseks ega saavutanud suuremaid tulemusi. Kirikuvisitatsioon Pärast 14 sajandi sisetülide aega stabiliseerus kiriku tegevus järgmisel sajandil, mil hakati pidama provintsisinodeid. Piiskopid hakkasid oma kogudustes korraldama ka visitatsioone (trükis on avaldatud Saare-Lääne piiskopkonna visitatsiooniprotokollid 16 sajanidi algusest). 1584 aastal tehakse algust koguduste visitatsioonidega toompraost David Dubberchi juhtimisel, kes 1586 asub Tallinna superintendendi ametisse. Kirikuraamatud 1586 aastal viiakse koguduste instruktsioonide kohaselt sisse kirikuraamatud, kuhu märgiti sündinud, armulaual käinud, abiellujad ja surnud. Georg Müller sünd. umbes 1570, tegutses koolmeistrina Tallinnas. 1601. a alates Tallinna Pühavaimu kirikus abiõpetaja, kelle 39 eestikeelse jutluse tekstid on säilinud. Tema jutlused näitavad, et ta tundis antiikautoreid ja reformatsiooniteolooge ning oli oma aja kohta haritud mees. Tema jutlustes on esmakordselt eesti keeles esitatud
ka perepärimused. Eelnevalt oleks kasulik teada saada, millises mõisavallas ja talus elasid esivanemad viimase hingerevisjoni ajal 1858.a. Üles tuleb märkida ka kindlasti info allikas ja kirjapaneku aeg (Erelt 2000). Viimase poole sajandi andmetele on juurdepääs Perekonnaseisuametis, kaugema info otsimiseks tuleb pöörduda arhiividesse. Peamised allikad kaugete esivanematega tutvumiseks on perekonnaseisuarhiivid maavalitsuste juures, Riigiarhiiv, Ajalooarhiiv ja kirikuraamatud kirikutes kohapeal. Viimaste kirjeid pannakse praegusel ajal järjest ka internetti üles, selliselt saab oma juuri uurida kodust väljumatagi. Ajalooarhiivis saab eellaste jälgi uurida näiteks adramaarevisjonides, hingeloendites, vallaliikmete nimekirjades, kohtumaterjalides (Sarv 2005). 1.5 Sugupuu koostamine digitaalsel teel Sugupuid on koostatud juba sajandeid. Vanemad sugupuud on tehtud käsitsi, kuid üha enam koostatakse neid paljude erinevate arvutiprogrammide abil
*47 Karistuse eesmärkide erinevus näitab, et UNS puhul oli tegemist kui mitte parema, siis vähemalt uuenduslikuma seadustikuga. 8. oktoobri 1907. a lahendis*48 oli tegemist kahe süüdistatavaga, kellest üks oli NS artikli 139 lõike 2*49 kohaselt alaealine. Vargus pandi toime luterlikust Kaarli kirikust, kust varastati mõned pudelid veini ja mittepühitsetud hõbelusikas. Lisaks vargusele olid süüdistatavad lõhkunud kirikuristi ja rebinud katki kirikuraamatud. Tallinna Ringkonnakohus oli varguse kvalifitseerinud NS artikli 225 lõike 1 järgi, mis nägi ette karistuse raha, küünalde või teiste mittepühitsetud esemete varguse eest sissetungimisega. Sellise süü- teo eest nägi artikkel karistusena ette kõikide seisulike õiguste kaotuse ja sunnitöö 4–6 aastat. Usu teota- mise puhul oli kohus pidanud õigeks viidata UNS artikli 74 lõikele 1, mille alusel võeti vastutusele isik, kes
Enamik soome nimedest on kahesilbilised. Suomalaisuuden Liitto soovitas esiisade nimesid. Samuti soovitasid võõrkeelest omakeelde tõlkimist. 19. soomlaste perekonnanimed On isanimed ja perekonnanimed. Perekonnanimed moodustati alguses isanimedest. Kasutati erinevaid sufikseid, et isanimedest perekonnanimesid moodustada. Teine variant oli son. Võeti sugukonna pealiku nimi ja pandi son lõppu. De võis tähendada kohanime, kust pärit oldi. 13. sajandist on korralikud kirikuraamatud ja sealt saab juba lugeda soome perekonnanimedest. Ametinimed tulid 15.-16. sajandil kasutusele (kõige rohkem sepanimi). 1 huvitav nähtus, millega Soome on ka pmst ajalukku läinud, oli nimede muutmine. Ida-Soome nimed tunnen selle järgi ära, et esimene osa viitab mingisugusele ortodoksi nimele ja lõpus on nen (Olavi > Ollinen, Ollikainen). Tuntud nimesufiks Soomes on la. Näitab, kust inimene pärit on. Keskaja Turust pärit kaupmeeste nimed: Vuohenparta (tlk kitsehabe), Utupää,
Eestisse tagasi jõudnud. Mõningad Riigiarhiivi loomise katsed on seotud järgmiste isikute ja seikadega. Provintsiaal-arhiivi loomise ettepanekuga on esinenud Eestimaa kuberner vürst Sahhovskoi . Maa-arhiivi loomise initsiatiivi ilmutas ka Eestimaa rüütelkonna arhivaar parun Friedrich Theodor Paul von der Osten-Sacken (idee koondada ka teiste seisuste ja institutsioonide, s.h kirikute arhivaalid). Katse kirikuraamatud rüütelkondade arhiivi koondada õnnestus vaid osaliselt. Peamiseks ohuks dokumentidele järgnevatel aastatel olid sellised sündmused nagu 1905. a revolutsioon (arhiiv põles ära koos mõisaga); I maailmasõja (asutuste evakueerimine Venemaale, rida kultuuriväärtusi rändas sise-Venemaale, neist tuntum TÜ kogude evakueeri- mine Voronezi, 1915); 1917. a sündmused (Tallinnas põletati koos kubermanguvanglaga maha mõnede kubermanguvalitsuse allasutuste arhiivid) jm.
Enamik soome nimedest on kahesilbilised. Suomalaisuuden Liitto soovitas esiisade nimesid. Samuti soovitasid võõrkeelest omakeelde tõlkimist. 19. soomlaste perekonnanimed On isanimed ja perekonnanimed. Perekonnanimed moodustati alguses isanimedest. Kasutati erinevaid sufikseid, et isanimedest perekonnanimesid moodustada. Teine variant oli son. Võeti sugukonna pealiku nimi ja pandi son lõppu. De võis tähendada kohanime, kust pärit oldi. 13. sajandist on korralikud kirikuraamatud ja sealt saab juba lugeda soome perekonnanimedest. Ametinimed tulid 15.-16. sajandil kasutusele (kõige rohkem sepanimi). 1 huvitav nähtus, millega Soome on ka pmst ajalukku läinud, oli nimede muutmine. Ida-Soome nimed tunnen selle järgi ära, et esimene osa viitab mingisugusele ortodoksi nimele ja lõpus on nen (Olavi > Ollinen, Ollikainen). Tuntud nimesufiks Soomes on la. Näitab, kust inimene pärit on. Keskaja Turust pärit kaupmeeste nimed: Vuohenparta (tlk kitsehabe), Utupää,
1. Eesti kirjanduse lätteil Alguse sai eesti kirjakultuur 13 saj. Henriku Liivima kroonikas eestikeelsed sõnad: ,,Laula, laula pappi!" (enne seda võisid eestlased tunda ka ruuni kirja, see on esimene eestikeelne teadaolev allikas). 14 saj levib juhuluule pulmadeks, matusteks, ristimistele jne Trükis ilmus esimene juhuluule 1637 ,,Pulmalaul" R. Brockmann Esimesed eestikeelsed raamatud 16 17 saj. pandi alus eestikeelsele kirjakeelele ja ilmusid kirikuraamatud, siis levis tükikunst ja toimus reformatsiooniliikumine 1525 vaadi raamatutes eestikeelsed missatekstid 1535 Wanradti ja Keolli katekismus (11 lehekülge, selle koostas Tallina Niguliste kiriku õpetaja S. Wanradt ja tõlkis eestikeelde Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja J. Koell) Esimesed eestikeelsed väljaanded olidki vaimulikud kirjutised kirikuõpetajate abistamiseks. Heinrich Stahl ,, Käsi ja koduramat.." (1632-1638) (sisaldab Lutheri katekismust, kirikulaule,
1795, 1811, 1816, ning sealt edasi kuni 1858. aastani, mil toimus viimane hingerevisjon ning muutusid maksustamise alused. Need annavad päris hea pildi elanikkonnast. Pandi kirja ka perspektiivsed hinged (maksuea veel mittesaavutanud) ja lapsed. Kõik talus elavad hinged pandi kirja üsna täpselt. Teatavad ühiskonnaklassid ei maksnud seda maksu (aadlikud, literaadid jne). Seetõttu tekivad siiski teatavad puudujäägid. 18. sajandist on korralike seeriatena säilinud kirikuraamatud suurema osa kihelkondade kohta. Sinna juurde kuuluvad ka kõikvõimalikud muud kirikudokumendid. Oli nelja liiki kirikudokumente, mis kajastasid abiellumisi, sünde, ristimisi ja surmasid. 1695. aastal oli Eesti rahavaarv hinnanguliselt kuni 400 000, 1697. aastal kuni 325 000, 1710 . aastal 350 000, 1712. aastal 170 000. Ca 70 000 inimest surid nälga 1697. aastal(?). Kannatasid eelkõige alamkihid
või neutraalsete tunnustega. Lõpuks mainiksin vaid niipalju, et kõneall olnud probleemid ja nende lahendamise meetodid ei ole adekvaatsed mitte üksnes võrdleva meetodi, vaid tihti ka teiste eespool loetletud hüpoteeside kontrollimise meetodite puhul Kuidas loomad sugulasi ära tunnevad? Selleks, et hõimuvalik saaks toimida, peavad isendid oma sugulasi tundma. Inimeste puhul ei ole see enamasti probleem, sest inimestel on juba ammu olnud kirikuraamatud, elanikeregistrid ja, mis peaasi, hea mälu ja kõrgelt arenenud intellekt. Enamiku teiste loomade puhul aga tekib õigustatud küsimus, kas nad ikka on võimelised oma sugulasi teiste isendite seast eristama. Paljudel loomadel, isegi kui neil esineb lõimetishoole, lahkuvad noored peagi oma vanemate juurest ja asuvad eraldi elama. Algelise närvisüsteemiga loomade puhul pole mingit eriti kindlat alust eeldada, et vanemad oma järglasigi teistest eristaksid, ammugi siis kaugemaid sugulasi
Miks elanikkond ei kasvanud enne 18. sajandilt? Varauusajal pidurdas suurte sõdade periood (1560-1721): Suur-Rootsi noored mehed võeti sõjaväkke. Talurahval kõrged kurnavad maksud ja sõda käis korduvalt üle Lõuna-Rootsi, Ida- Soome ja Taani alade. Nn väike jääaeg (16.-17.sajandil), mille tõttu korduvad ikaldus ja näljaaastad (nt 1690.ndatel). Rahvastikuajaloo allikad Rootsis maa(maksu)raamatud (alates 16.sajandi keskpaigast). Kirikuraamatud (alates 1680...) Rootsi (-Soome) riigis alustati I maailmas riikliku elanikkonna registri pidamisega (1749) kirikuõpetajad täitsid ja saatsid Stockholmi analüüsimiseks tabelid-ankeedid, mis näitasid kohaliku elanikkonna arvu jaotumist seisuste, sugupoole ja eagruppide kaupa. Tulemuseks statistilised koondregistrid. 18.sajandi II poolest alates on kõikidest Põhjamaadest usaldusväärsed elanikkonna allikad. Põhjamaade lihtinimene ajalooallikates
On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed küüditatakse. Küüditati eelkõige saksa elanikkonda, saksa rahvastiku osakaal
Järgmised 1795, 1811, 1816, ning sealt edasi kuni 1858. aastani, mil toimus viimane hingerevisjon ning muutusid maksustamise alused. Need annavad päris hea pildi elanikkonnast. Pandi kirja ka perspektiivsed hinged (maksuea veel mittesaavutanud) ja lapsed. Kõik talus elavad hinged pandi kirja üsna täpselt. Teatavad ühiskonnaklassid ei maksnud seda maksu (aadlikud, literaadid jne). Seetõttu tekivad siiski teatavad puudujäägid. 18. sajandist on korralike seeriatena säilinud kirikuraamatud suurema osa kihelkondade kohta. Sinna juurde kuuluvad ka kõikvõimalikud muud kirikudokumendid. Oli nelja liiki kirikudokumente, mis kajastasid abiellumisi, sünde, ristimisi ja surmasid. 1695. aastal oli Eesti rahavaarv hinnanguliselt kuni 400 000, 1697. aastal kuni 325 000, 1710. aastal 350 000, 1712. aastal 170 000. Ca 70 000 inimest surid nälga 1697. aastal(?). Kannatasid eelkõige alamkihid. Soomes oli olukord kõige hullem. 1700 algab Põhjasõda, mis toob kaasa uued katsumused
annaabi.ee 
