lossid lähevad kuningale. Kohtumõistmisõigus säilis piiskoppidel ainult vaimulike asjades. Vaimulike ülalpidamisest ülejäävad rahad pidi kirik loovutama riigile, kloostrid jäeti alles, kuid nende maad sekulariseeriti. Rooma katoliku kirikust lahtilöömiseks osutasid sätted, et piiskoppe ei kinnita ametisse Rooma, vaid kuningas, ja et paavstile ei maksta makse. Munkadele pandi kerjamiskeeld. Kiriklik usupuhastus toimus alles 1536.aastal, kui kirikukogu võttis vastu luterliku kirikukorralduse. Reformatsiooni põhitulemuseks oli kuningavõimu tugevnemine, riigi sissetulekute suurenemine ja protestantliku vaimulaadi kujunemine. Mindi üle rootsikeelsele jumalateenistusele. Vastureformatsioon ja reformatsiooni võit Tootsis 16.sajandi II poolel üritas esialgsetest lüüasaamistest toibunud katoliku kirik oma positsioone Euroopas taastada. Paljudes Euroopa riikides, nagu Poolas ja Prantsusmaal see isegi õnnestus.
Raskusi tekitasid kuningavõimule suhted piiskoppidega kel olid omad lossid ja sõjalised kaaskonnad Olukorra lahendamiseks võttis Riigipäev vasturiikliku reformatsiooni põhidokumendid .Poliitilisel alal otsustati et piiskoppide lossid lähevad kuningale. Piiskoppidel säilis kohtumõistmise õigus ainult vaimulikes asjades ja abieluküsimustes Kiriklik usupuhastus toimus alles 1536. aastal kui kirikukogu võttis vastu luterliku kirikukorralduse Reformatsiooni tulemused Rootsis Kuningavõimu tugevnemine Riigi sissetulekute suurenemine Igapäevast tööd väärtustava protestantliku vaimulaadi kujunemine Rootsikeelsetele jumalateenistustele üleminek Lõi eelduse koolihariduse arenguks, sest luterlus nõudis usklikelt jumalasõna lugemist Vastureformatsioon ja reformatsiooni võit Rootsis
Kalvinism on Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool, mille järgi: Ühed inimesed saavad õndsaks, teisi ootab hukatus Inimene ei saa õndsaks saamisele kaasa aidata, kuid jumal saab juba maises elus märku anda, et too saab õndsaks (kui inimene on edukas) Piirati lõbususi riietuti musta loobuti ehete kandmisest pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teater koguduse valitud ametikandjatel oli õigus kontrollida inimese elu kirikukorralduse ignoreerijad võis hukata teiseusuliste suhtes käituti karmimalt, kui katoliiklased seda tegid Miks tegi Henry VII reformatsiooni? Kuidas see erines luterlusest? Henry tegi reformatsiooni isiklikel põhjustel, kuna tema abielu Arsgoni printsessi. Katariinaga ei andnud meessoost järeltujijat, otsustas ta temast lahutada ja abielluga õuetüdrukuga, kuid vajas paavsti luba, kuid paavst katris keisriga tülli minna ja ei andnud luba, seetõttu pidi kuningas Inglismaal reformatsiooni alustama.
Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt 1642. a. kasvas kuninga ja parlamendi vastasseis üle kodusõjaks. Osapooled: Kuninga toetajad- aadlikud ja anglikaani kirik Parlament- kaupmehed, keskkiht, puritaanid (sõjaline ülekaal) Oliver Cromwelli juhitud sõjavägi Parlament ja teda toetav sõjavägi usulistes küsimustes erimeelt: äärmuspuritaanid tahtsid usuvabadust, enamus parlamendis sätestas mõõdukamatele puritaanidele vastuvõetava kirikukorralduse. 1648 dets hõivas Cromwell Londoni ja tegi parlamendis puhastuse: ülemkoda saadeti laiali, alamkojas säilitasid koha vaid independid. Allesjäänud päraparlament mõistis kuninga surma- 30. jaan. 1649 Charles I hukatigi. 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. 1653 saadeti ka päraparlament laiali. Uus parlament esindas vaid Cromwelli toetavat vähemust. 1655 saatis Cromwell ka selle parlamendi laiali. 1658 Cromwell suri, pärandades oma võimu oma pojale Richardile, kes
Anglikaani kirik säilitas paljus katoliiklikud rituaalid, kuid 16.- 17. sajandil toimus puritaanlik reform Inglismaa Kiriku sees ja eraldusid omakorda mõned reformitud uskkonnad. Reformatsiooniprobleem Rootsis tõusis päevakorda 1520.aastatel. Luterluse ideid levitas Olaus Petri, kes oli õppinud Lutheri juures. Ta alustas reformatsiooni väljaastumisega tsölibaadi vastu, abielludes 1525. aastal. Kiriklik usupuhastus toimus alles 1536. aastal, kui kirikukogu võttid vastu luterliku kirikukorralduse. Reformatsiooni põhitulemuseks olid kuningavõimu tugevnemine, riigi sissetulekute suurenemine ja igapäevast tööd väärtustava protestandliku vaimulaadi kujunemine. Samuti läks jumalateenistus üle rootsi keelele. Kaugemas tulevikus lõi see eeldused koolihariduse arenguks, sest luterlus nõudis usklikelt jumalasõna lugemist. Esialgu oli tulemus hariduse alal küll vastupidine suleti paljud kiriku- ja kloostrikoolid.
Sõjaline ülekaal läks parlamendi toetajatele. Suurt edu saatis Oliver Cromwelli (1599-1658) juhitaud ratsaväge. Kuulus Cromwelli ütlus: ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv." Pärast rojalistide lüüa saamist pages kuningas sotimaale, kus ta anti parlamendile välja. Parlamendi vägedes domineerisid äärmuspuritaanid e. independendid, kes nõudsid usuvabadust. See viis neid vastuollu parlamendi enamusega, kes sätestas mõõdukamatele puritaanidele e. presbüterlastele sobiva kirikukorralduse. Independentide juht Cromwell hõivas oma vägedega 1648. Londoni, korraldas parlamendi puhastuse: koha säilitasid vaid alamkoja independendid nn. päraparlament. Päraparlament mõistis 1649. kuninga Charles I kui rahvavaenlase surma. Päraparlamendi reolutsioonid: -Rahvas, keda juhib Jumal on õiglase võimu allikas -Inglise alamkoda, esindab rahvast, on riigi kõrgeim võim -Kõik seadused mida alamkoda seaduseks kuulutab, on seaduse jõud. Cromwelli diktatuur 19
Tallinna tähtsus säilis, Tartu tähtsus teisenes ja Viljandi tähtsus kadus täielikult Esile kerkis Narva, mis oli Rootsi baltiprovintside olulisem kaubalinn Transiitkaubandus kauba vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi Euroopast siia: sool, metallitooted, luksuskaubad, vürtsid ja alkohol Siit Euroopasse: teravili, lina, toormaterjal, kanep ja nahad Haridus Olulist rolli elus hakkas mängima haridus Kirikuelus toimunud allakäigu tõttu pani riik erilist rõhku kirikukorralduse taastamisele Luteri kiriku struktuur [Eestimaa (piiskop, konsistoorium, prostkonnad ja kirikukihelkonnad) ja Liivimaa (kindralsuperintendant, ülemkonsistoorium, praostkonnad ja kirikukihelkonnad)] Talurahva koolide võrgustik Köstrid kirikuõpetajate abilised B.G Forselius Rootsi varitlane, pastori poeg; asutas Tartu lähedale Piiskopimõisa õpetajate seminar, mis pidi valmistama ette õpetajaid talurahva koolidele
parlament laiali saata, kõik riigis kehtestatavad maksud vajasid parlamendi nõusolekut. 1642.aastal algas kodusõda. Charles I põgenes Londonist. Parlamendi vägedes domineerivad äärmuspuritaanid ehk independendid ei toetanud riiklikke religioone, nõudes isiklikku usuvabadust. See viis nad vastuollu parlamendi enamusega, kes sätestas mõõdukamatele puritaanidele ehk presbüterlastele vastuvõetavad kirikukorralduse. Oliver Cromwell (1599- 1658) hõivas Londoni ning korraldas parlamendis puhastuse: ülemkoda saadeti laiali, alamkojas säilitasid koha vaid independendid. Allesjäänud nn päraparlament, mõistis kuninga kui türanni ja rahvavaenlase surma. 30.jaanuar 1649. Charles I hukati. (pea raiuti maha) 19.mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlament püsis vaid armee toel. 1653.saadeti ka päraparlament laiali. Uued valimised küll korraldati, kuid valimisõigus anti vaid
toetavate vägede kätte, kes kuninga 1. veebruaril 1647 Inglise parlamendi kätte andsid. Teine kodusõda (16471648/1649) ja kuninga hukkamine Ehkki parlament oli 1646. aastal saanud enda kontrolli alla sisuliselt kogu Inglismaa ja enamik rojalistide väejuhte oli lubanud enam mitte parlamendi vastu sõdida, jäi rahulolematus Inglismaal ja ka mujal püsima. Eriti kannatamatud olid sotlased, kes ei olnud parlamendilt selget luba presbüterliku kirikukorralduse loomiseks saanud. Seetõttu õnnestus 1647. aasta lõpus vangistusest põgenenud Charles I-l sõlmida sotlastega liit, kuigi peagi ta taas vangistati ning kogu Teise kodusõja aja oli ta Wighti saarel vangistuses. 1648. aasta suvel tungisid sotlased Põhja- Inglismaale ning samal ajal leidsid üle kogu riigi aset rojalistide ülestõusud. Parlament oli samal ajal lõhenenud ning samuti oli tekkinud vastuolu parlamendi ja sõjaväe
dominiiklaste ning Tartus dominiiklaste, frantsisklaste ja naistertsiaaride kloostrid (niisugused sammud olid radikaalsemad, kui Saksamaa luterlikus osas, kus paljudel kloostritel õnnestus püsida 18.19. sajandini). Teised Liivimaa kloostrid püsisid valdavalt 16. sajandi teisel poolel puhkenud Liivi sõjani, Tallinna naistsistertslaste klooster koguni 17. sajandi kolmanda kümnendini. Mil viisil ja millises tempos kulges luterliku kirikukorralduse juurutamine maal, on halvasti jälgitav. Tõenäoliselt ei toimunud suuremaid muudatusi enne sajandi lõppu. Erinevalt Saksamaast ei toonud reformatsioon Liivmaa talupoegade seas kaasa ka mingit reaktsiooni. Paganlik-katoliikliku sünkretismi jooned püsisid maarahva uskumustes visalt pea kogu uusaja vältel. Oma osa oli selles 1558. aastal puhkenud Liivi sõjal, mis hävitas esimese hapra luterliku kiriku struktuuri maal ning katkestas seal igasuguse regulaarse hingehoiutöö.
2. Rootsi iseseisvuse pooldajad. Sten Sture Noorem. 3. Rootsi katoliku kirik, mille võimu ja võimpüüdlusi esindas, Uppsala peapiiskop Gustav Trolle. Ka kirik toetas uniooni. Stockholmi veresaun Sten Sure oli juba vangis, Gustav Trolle kaebas ketserite peale ja siis nad hukatigi. 1520. Reformatsiooni põhiprobleemid olid majanduslikud. Riik kippus kiriku vara kallale, erakorralised maksud jms. Kiriklik usupuhastust toimus 1536. Kirikukogu võttis vastu luterliku kirikukorralduse. Kuningavõimu tugevnemine, riigi sissetulekute suurenemine ja töökama kihi kujunemine. Rootsikeelsed jumalateenistused. Koolihariduse areng. 1593. võeti vastu Augsburgi usutunnistus, mis tähendas luterlusega ühinemist. Taani. Reformatsiooni tagapõhjaks oli võitlus kuningatrooni ümber. 1527. aastal kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Luterlust eelistati selleks, et taheti lahti saada kirikukümnisest. Kiriklik usupuhastus luterlikus vaimus vormistati 1545
See eeldas meetmeid rahvahariduse tõstmiseks, lugemisoskuse levitamiseks ja rahvakeelse kirikukirjanduse avaldamiseks. (Talve 2004, lk. 141) Selleaegne kirikukorraldus pidas eriti vajalikuks jutlustes ühiskonna- ja eetikaprobleemide käsitlemist, samuti koguduse õpetamist kirikuteenistuse ajal. Vaimulike osa lugemisoskuse edendamisel oli neil aegadel suur. Katekismuse õpetamine kirikus põimus palvetamise ja laulmisega. Tollase kirikukorralduse järgi tähendas see katekismuse kooris lugemist ja päheõppimist, jumalateenistuse järel selle ülekontrollimist. Usutõdede levitamisel pidi kirikuõpetaja olema agar ja järjekindel ning ergutama koguduse liikmeid õppima nii kirikus kui kodus. Tähelepanu hakati pöörama kodusele kasvatusele ja vanemate osale laste õpetamisel. Vanematel tuli kohe kirikust tulles lastelt ja perelt küsida, mida nad jutlusest kuulsid ja juurde õppisid. (Andressen 1997, lk. 100) 1584
Giotto renessansi teerajaja, võttis maalikunstis kasutusele perspektiivi. RENESSANSS (15-16 saj.) Ajastu iseloomustus humanistliku mõtteviisi ja maailmakäsitluse tekkeaeg . Antiigi taassünd. Feodalistlikud suhted muutusid kapitalistlikeks. Linnaelanikkond kasvas ja muutus jõukamaks. 1492 algasid maadeavastused, mis avardasid maailmapilti, algas kolonisatsioon. Trükikunsti kaudu levisid teadmised. Algas reformatsioon, kus astuti välja kirikukorralduse vastu. Euroopa lõhened usuliselt, Augsburgi usutunnistus: kelle maa, selle usk. Õigeusk, katoliiklus, protestantism, islam. Renessanss tähendab otsetõlkes taassündi, kuid tegelikult on ta antiigi vaimsuse edasikandumine. Tunduvalt laiened kunsti tarbijate hulk (linnakodanikud). Esile tõusis ka ilmalik arhit. Juhtiv osa läks Itaaliale (Firenze).Itaalia perioodideks 1) Eelrenessanss e. trecento (13. -14 saj) 2) Vararenes. e. quatrocento (15. saj) 3) Kõrgrenes. e
hilisemate lauluraamatute eeskujuks · Kui kirikus oli orel, siis lauldi koraaliraamatutest, kui orelit polnud, lauldi eeslaulja järgi · Luterlik kirikureform hakati õpetama köstreid ja koolmeistreid, selle tarvis loodi 1684 a. Forseliuse kool; koolitati ~160 koolmeistrit/köstrit, kes hakkasid koolides õpetama kirikulaule · 1686 a. uus aabits, ilmus esimene teadaolev ajaleht, milleks oli Sakala · Ruddbeckins viis läbi kirikukorralduse · Sajandi lõpuks pea igas kihelkonnas köstrikool, kirikukooris laulsid koolilapsed · 17. saj. lõpuks koolides koraalilaulu õppimine kohustuslik · Koolidraamade lavastamine eesmärgiks kõneosavuse arendamine, värsiõpetuse ja erinevate retoorikastiilide tutvustamine · Algselt süzeedeks piiblilood ja vaimulikud allegooriad, muusikaosa vaid vaatuse lõpus · Ülikoolis muusikaõpinguteks lisastipendium
Tema õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin(1509-1564). 1536.a avaldatud raamatus "Ristiusu õpetus" seletas ta oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Selle järgi on Jumal määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks, teisi ootab hukatus. Tema arvates võis Jumal juba inimese maises elus märku anda, kas on õndsaks saamiseks välja valitud. Märgiks oli nt edukus. Eraelus taotlesid kalvinistid, mis tahes lõbustuste piiramist. Karmi kirikukorralduse ignoreerijaid võis hukata. Sveitsist levis kalvinism Pr, Madalmaadesse ja Sotimaale. Reformatsiooni algul ei pooldanud Inglismaa kuningas Henri VII(1509-1547) Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus kuningas isiklikel põhjustel. Kuna esimese naisega ei saanud meessoost järglast, siis tuli lahutada ja abielluda noorema õuedaami Anne Boleyniga. Selleks oli vaja paavsti luba, mida paavst aga ei andnud.
õndsaks saama (mida näitab inimese majanduslik heaolu) ja teised on määratud hukatusse (mida näitab ebaedu elus). Calvini ideede toetajad (kalvinistid) loobusid lõbustustest, kirevatest rõivastest (riietuti musta) ja ehetest. Propageeriti lihtsat eluviisi ja töökust, pühapäeval ja kirikupühadel suleti kõrtsid. Jumalateenistuse korda lihtsustati ja viidi läbi pildirüüste. Usulisi teisitimõtlejaid kiusati kalvinistlikel aladel taga ja karmi kirikukorralduse ignoreerijaid võis koguni hukata (Genfi linna kutsuti „protestantlikuks Roomaks”). Kalvinism levis Šveitsist Madalmaadesse ja Reini-äärsetele aladele Saksamaal, Prantsusmaale (nim hugenotid), Inglismaale (nim puritaanid) ja Šotimaale (nim presbüterlased). 3.4. Usupuhastus Inglismaal: Inglismaa kuningas Henry VIII (valitses 1509 – 1547) ei pooldanud alguses reformatsiooni ja oli tuline katoliikluse kaitsja. Usupuhastuse ajendiks oli
16. saj. II poolel üritas katolik kirik oma võimu taastada (vastureformatsioon), kuid kasu polnud miskit ja 1593. aastal vastu võetud Augsburgi usutunnistusega ühines katolik usk luteriusuga. Reformatsioon taanis Taanis ajendas rahvast luterluse poole pöörduma lootus saada lahti kirikumaksudest. Taanis puhkes kodusõda nimega Krahvisõda. Võitjana tuli välja kuningas Kristjan III, kes oli luterluse pooldaja. 1536 kutsus ta kokku "härradepäeva", mis võttis vastu kirikukorralduse, mille kohaselt kõik võim oli kuninga käes ja kiriku maad riigi omad. See vormistati 1545. aastal Ribe linnas. Reformatsioon norras-Norras juhtis reformatsiooni Olav Engelbrektsson, keda toetas ka rahvas. Siinse reformatsiooni puudujäk oli, et see ei toonud kaasa emakeelset kirikuteenistust. 36.madalmaade vabadusvõitlus - madalmaad olid Reini, Maasi, Schelde. Poldirid - merepinnast madalamal asetsevad põllud. 14.-15 saj ühendati madalmaad Burgundia
1522. aasta sügisel määrati ta magistraadi poolt Peetri kiriku evangeeliumiumiõpetajaks.1524. aastal ilmusid trükist Wittenbergis Knopkenilt usuteesid ja evangeelne kommentaarium Pauluse Rooma kirjast, millele kirjutas eessõna Melanchthon. Knopken polnud oma õpetuses sajaprotsendiline evangeelne võitlev luteriaan, pigem katoliku kiriku suhtes diplomaatilisema Melanchthoni õpilane (Arbusow 1921:249). 1529. aastal koostas Knopken koos Johannes Briesmanniga Riia linna kirikukorralduse, mis 1533. aastal võeti üle ka Tallinna ja Tartu rae poolt. Knopken tegutses aktiivselt ka evangeelse koolikorralduse sisseseadmise juures, mida võib ka pidada Melanchthoni mõjuks, kelle juhtidee oli, et kiriku reformimine ja koolisüsteemi uuendamine käivad kokku, "religioon ja haridus kuuluvad kokku, toetavad ja kannavad üksteist" (Petti 1998: 108). Andreas Knopken suri Riias 1539. aastal. 1522. aasta septembris saabus Hamburgist Riiga noor Rostocki ülikooli magister
kõrvale jäänud, sest valitses ju kristlik mõte. 2.Retrospektiivsus valitses veendumus, et mida vanem ja iidsem, seda algupärasem ja ehtsam ja mida algupärasem ja ehtsam, seda tõesem. Piiblit peeti ainukeseks ja täielikuks kõikvõimalike tõdede kogumikuks, mis on inimesele antud igaveseks ajaks. Eksgeedid mõtestasid piiblitõdesid lahti. Mida varasem eksgeet, seda tõesem tõlgendus. Kirikuisad olid need, kes olid mõjutanud ristiusuõpetuse ja kirikukorralduse kujunemist kristluse algaegadel. Nt Hieronymus (tõlkis Piibli taas ld.k) ning Augustinus (arendas nii antiiksed kui kristlikud vaated ühtseks tervikuks). "Õpetaja on nii ütelnud. Lähedus autoriteediga oli tõe kriteerium, igasugune uuenduslikkus tähendas upsakust ning eemaldumist tõest. Valitses veendumus, et igasugune muutus viib langusele. Kõik uus sisendas kahtlust. Valmistati plagiaate ja esitati töid ilma nimedeta, nüüd pole teada, kas kõik
Kõige iidsem oli loomulikult piibel, mida peeti ainukeseks ja täielikuks kõikvõimalike tõdede allikaks, mis on inimesele antud kõigiks aegadeks. Kuna piiblit on väga raske lugeda ja mõista, siis tegelesid sellega asjatundjad ehk kommentaatorid eksegeedid. Kuna ka nende teksti oli raske lugeda, siis tekkisid veel eksegeetide eksegeedid (kommentaatorite kommentaatorid). Piibli kõrval peeti autoriteetideks veel kirikuisasid, nendeks nimetati kirikutegelasi, kes mõjutasid ristiusu ja kirikukorralduse kujunemist (nt Augustinus, hiljem ka Aristoteles). Siit on tekkinud viide autoriteedile ,,õpetaja on nii öelnud" (ladina keeles - magister dixit). Keskaegne filosoof tsiteeris kümnete lehekülgede kaupa iidseid tekste, seejuures viiteid kasutamata. Sarnasus autoriteediga oli tõe kriteeriumiks. Igasuguseid uuendusi püüti vältida, sest st upsakust ja taganemist autoriteedist ja tõest. Oldi arvamusel, et igasugune muutumine viib paratamatult langusele
valduste piiskopiks. Eestimaa kiriku eesotsas oli ta 11 aastat kuni oma surmani 1572. aastal. Peale Gelderni surma jäi Eestimaa ilma vaimuliku juhita. Kirikuhooned täitsid sõjalisi funktsioone- talupojad peitsid end oma varaga vaenlaste eest. Alles peale sõda määrati Eestimaale uus piiskop, Gelderni ideede edasilevitaja, Kristian Agricola. Eestimaale tulnud veendus ta, et siinsed kirikuolud on Rootsi omadest liig erinevad, ning asus kindlalt evangeelse kirikukorralduse arendamisele. Kõige praktilisemalt tuli esile kaks ülesannet: üles ehitada ja korda seada sõjas hävinud kirikuhooned ja varustada kogudused vaimulikega. Agricola mõistis, et ta vajas aadli toetust, kuid aadli kaasatõmbamine oli praktiliselt võimatu. Aastal 1584 läkitas Agricola kõigisse Eestimaa nelja maakonda poliitilise deklaratsiooni, milles ta käsiltes momendi kõige akuutsemaid küsimusi. Ilma kirikuhoonete ja vaimuliketa ei olnud kiriku tegutsemine mõeldav. 6
o kohtumõistmise õigus piiskoppidel vaimulikes asjades o abieluküsimustes, vaimulike ülejäävad sissetulekud loovutas kirik riigile, o kirikumaad sekulariseeriti, piiskoppe kinnitas ametisse kuningas, paavstile ei maksta makse. · Munkadele pandi kerjamiskeeld. · Kiriklik usupuhastus 1536. aastal kui kirikukogu võttis vastu luterliku kirikukorralduse. · Tulemusteks: o kuningavõimu tugevnemine, o riigi sissetulekute suurenemine o igapäevast tööd väärtustava protestantliku vaimulaadi kujunemine o rootsikeelsele jumalateenistusele üleminek. · Talupojad nägid REF. ohtu oma varadele. · 1531. talupoegade ülestõus ehk Kellasõda: kirik pidi kelli loovutama, erakorraline maks, Lübecki võla tasumine talupojad võisid säilitada kellad lunamaksu eest
Kalvinism igapäevaelu reglementeerijana Et kogu koguduse tähelepanu koonduks jutlusele ja palvetele, kõrvaldati kirikutest altarid ja pühapildid. Teenistusi peeti ilma küünlasära ja orelimänguta. Pühapäeviti ja kirikupühadel keelati mis tahes lõbustused. Eelistatuks sai musta värvi riietus, loobuti ka ehete kandmisest. Koguduse valitud ametikandjatel oli õigus igal ajal kontrollida inimese eraelu. Karmi kirikukorralduse ignoreerijaid võis tabada koguni hukkamine. Anabaptistid ja Münsteri kommuun Kolme protestantliku põhivoolu luterlus, kalvinism, anglikaani kirik kõrvale kujunes hulgaliselt kõikvõimalikke teisi usuvoole. Ühe sellise liikumise moodustasid täiskasvanute teistkordse ristimise nõudlejad (anabaptistid, taasristijad). Nende teenistused piirdusid piiblilugemise ja armulauaga
” Pärast rojalistide lüüasaamist 1644. aastal Marston Moori ja 1645. aastal Naseby lahingus pages kuningas Šotimaale, kuid šotlased andsid ta parlamendile välja. Charles I hukkamine. Parlamendi vägedes domineerinud äärmuspuritaanid independendid nõudsid isiklikku usuvabadust ja mis tahes religiooni riikliku toetamise lõpetamist. See viis neid vastuollu parlamendi enamusega, kes šotlaste survel sätestas mõõdukamatele puritaanidele vastuvõetava presbüterliku kirikukorralduse. Independentide juht Cromwell hõivas detsembris 1648 Londoni, lõi Prestoni lahingus puruks rojalistide poole üle läinud Šoti interventsiooniväed ning puhastas seejärel parlamendi presbüüterlastest. Ülemkoda saadeti täies kooseisus laiali. Alles jäänud „päraparlament”, kuhu kuulus vähem kui pool parlamendi esialgsest koosseisust, mõistis kuninga kui „türanni ja rahvavaenlase” surma. 30. jaanuaril 1649, neli päeva pärast kohtuotsuse langetamist, Charles I hukati
Tema õpetuse edasi arendajaks sai protestantlike vaadete pärast Prantsusmaalt Sveitsi põgenenud Johann Calvin. Ta rõhutas, et Vana Testamendi õpetuse järgi on elu vaid karm kohusetäitmine. Ka eraelus taotlesid kalvinistid mis tahes lõbustuste piiramist riietuti musta ning loobuti ehete kandmisest. Pühapäevadel ja kirikupühadel suleti kõrtsid ja keelati teatrietendused. Koguduse valitud ametikandjatel oli õigus igal ajal kontrollida inimeste eraelu. Karmi kirikukorralduse eirajad võis koguni hukata. Reformatsioon Inglismaal- Reformatsiooni algul ei pooldanud Inglismaa toonane kuningas Henry VIII(valitses 1509- 1547) Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus kuningas isiklikel põhjustel. Kuna tema abielu Aragoni printsessi Katariinaga ei olnud andnud meessoost järeltulijat, otsustas kuningas lahutada ja abielluda endast märksa noorema õuedaami Anne Boleyniga, kuid selleks oli vaja paavsti luba. Aragoni Katariina oli aga keiser Karl V tädi ja
1541. aastal asus Calvin juba Genfis oma õpetust praktikasse rakendama. Et kogu koguduse tähelepanu koonduks jutlusele ja palvetele, kõrvaldati kirikutest altarid ja pühapildid. Teenistused toimusid nüüd ilma küünlasära ja orelimänguta. Pühapäeviti ja kirikupühadel keelati mistahes lõbustused. Eelistatuks sai musta värvi riietus, loobuti ka ehete kandmisest. Koguduse valitud ametikandjatel oli õigus igal ajal kontrollida inimeste eraelu. Karmi kirikukorralduse ignoreerijaid võis tabada koguni hukkamine. Lähedastele seisukohtadele vaatamata jäid Zwingli ja Calvini õpetused pikka aega vormiliselt lahku. Zwingli õpetuse pooldajaskond koondus valdavalt Sveitsi idaossa, kalvinistid aga läände. Sveitsi keskosas jäi püsima katoliku usk. Alles 1566. aastal ühendati mõlemad protestantlikud voolud ka vormiliselt (Confessio Helvetica posterior), pannes aluse reformeeritud kirikule. Juba 1559
annaabi.ee 
