VAIMUELU Ehkki Põhja-Eesti Taani valdused kuulusid kuni keskaja lõpuni Lundi peapiiskopi alla, oli see alluvussuhe pigem formaalne. Tegelikult osalesid Tallinna piiskopid Riia kiriku ettevõtmistes. Piiskopid olid vaimulikena universalistliku kristliku maailmapildi kandjad. Kuna piiskopid olid enamuses võõramaalased, siis vahendasid nad Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. Piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivima haridusliku eliidi, sest enamus neist olid õppinud välismaal ülikoolides. (tegutses ka toomkool). Piiskopkonnad jagunesid kirikukiheldkonadeks e. territoriaalsete...
Transiitkaubandus kauba vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi Euroopast siia: sool, metallitooted, luksuskaubad, vürtsid ja alkohol Siit Euroopasse: teravili, lina, toormaterjal, kanep ja nahad Haridus Olulist rolli elus hakkas mängima haridus Kirikuelus toimunud allakäigu tõttu pani riik erilist rõhku kirikukorralduse taastamisele Luteri kiriku struktuur [Eestimaa (piiskop, konsistoorium, prostkonnad ja kirikukihelkonnad) ja Liivimaa (kindralsuperintendant, ülemkonsistoorium, praostkonnad ja kirikukihelkonnad)] Talurahva koolide võrgustik Köstrid kirikuõpetajate abilised B.G Forselius Rootsi varitlane, pastori poeg; asutas Tartu lähedale Piiskopimõisa õpetajate seminar, mis pidi valmistama ette õpetajaid talurahva koolidele
Rahvapärimuste järgi on hakatud Läänemaa – Saare-Lääne piiskopile hoonet nimetama muhamedi kabelis ja Alempois – Liivi Ordule. – Haimre mõisniku poeg Alexander Moodustati kirikukihelkonnad – Uexküll ehitas selle oma idamaise Hageri, Juuru, Märjamaa, Rapla ja kallima jaoks. Vigala. Raplamaa aladele ulatusid ka Kullamaa, Nissi, Türi ja Vändra kihelkonnad.
Järvamaa alistus 1218. a. Riia piiskopile, langes 1220. a. taanlaste, 1227. a. Mõõgavendade Ordu ja 1238. a. Stensby lepinguga selle järglase Liivimaa Ordu võimu alla. 1265. a. ehitati Järvamaa ja muistse Alempoisi maakonna piirialale Paide ordulinnus. Mõisamajandus arenes Järvamaal (haldusüksusena oli see orduvõimu ajal Järva foogtkond) aeglaselt, feodaalrent oli suhteliselt väike ja vabatalupoegade arv suurem kui mujal Eestis. Ambla, Järva-Jaani ja Peetri kirikukihelkonnad asutati 13. sajandi esimesel poolel, Koeru kihelkond sama sajandi teisel poolel, Järva-Madise kihelkond enne 1427. aastat. Loomad, linnud Järvamaa metsad on jahimeeste ja loodusesõprade paradiis, kes võivad seal kohtuda peaaegu kõigi Eestis elavate ulukiliikidega karust lendoravani, ning kui veab, linnuharuldustega; soojemal ajal kalju- ja konnakotkastega, kes ei pelga inimtegevuse lähedust, talvel teede ääres aga kakulisi
Kõige enam tegid vaimuelu edendamiseks ära dominiiklased, kes pidasid pikki eestikeelseid jutlusi nii linnas kui ka maal ja sattusid tihti vastuollu kogudusevaimulike, mõnikord ka linnavalitsusega Kiriklikult jagunes Eesti ala kihelkondadeks, mille eesotsas seisis preester Esialgu vastasid nende piirid üldjoontes muinaskihelkondadele, kuid aja jooksul kirikukihelkondade hulk kasvas ja piirid muutusid Suuremates linnades, Tallinnas ja Tartus, oli mitu linnakihelkonda Kirikukihelkonnad olid Eesti ala kõige püsivamateks haldusüksusteks, kestes 13.20. sajandini Eesti rahva ehk folkmuusika Eesti regilaule on laialdaselt salvestatud ja õpitud, eriti neid, mida laulsid naised Need võivad esineda mitmes vormis, sealhulgas ka töölauludena, ballaadidena 6 keelega kannel ehk väikekannel ning eepiliste legendidena Traditsioonilised tuulepillid, mis Muutke teksti laade põlvnesid pillidest, mida mängisid Teine tase
kodumaa eest võitlema. Ristisõda üldse algatati kuna usuti, et kristlik keskkond on kaupmeestele ohutum ning mis üldkokkuvõttes edendaks kaubandust. Ühiskonna arenemise jaoks oli see vägagi vajalik, kuid usu pealesurumine tekitas suuri mässe. Viimased rahvad, kes alistati olid semgalid 1290. aastal. Ei usu, et nemad nüüd kõige tugevam rahvas oli, vaid nemad asusid kõige kaugemal lõunas. Peale rahva ristimist hakati ehitama kirikuid ning loodi kirikukihelkonnad. Loodeti võita rahva usaldus jumalateenistustega ning õpetustega kristlikust vaimust, mida jagasid preestrid. Ristisõja lõppedes hakati ristisõdadega vallutatud regiooni nimetama Liivimaaks. Keskajale kohaselt tulid nüüd maad jagada ning Liivimaale üritasid käppa peale saada piiskopid, Saksa ordu ning Taani kuningas. Loogiline oleks, et nii mitmete jõududega maal toimub killustumine. Kuid tegelikult,
maid). Tööriistad: poolvikat, kuuselatväke, raglid, vannasader, harkader, karuäke. Linnaõigus: maaisandate jagatud. linnakoguk auton, eristas ümbritsevast keskkonnast. Linnak isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõ. kaitse. Raad: linnavalitsus, korraga ametis pooled. Gild: ametialane ühing(likkmete huvide kaitse, seltsielu, abi). Suurgild, Mustpeade Vennaskond. Tsunft: käsitööliste ühing(väljaõpe, turu kaitse, kvaliteedi kontroll). Kiriklik korraldus: toomkapiitel, kirikukihelkonnad. Ordud, kloostrid: Tsistertslaste ordu kloostrid: Padisel, Kärknas. Kerjusmungaordu kloostrid: Dominiiklased-Tallinnas, Tartus. Frantsisklased-Viljandis, Tartus, Rakveres. Naiskloostrid: Tsisternlased-Tallinnas,Tartus, Lihulas. Reformatsiooni algus: liivimaale 1525, kiire poolehoid. Evangeeliuimiusk. Katoliku vastuvõtt:loobuti kõrgjumalatest ja hakati austama kristlaste Jumalat. Pühakodade rajamine muistsetesse pühakohtadesse aitas kaasa.
kätes, kes andis Saksa ordule Järvamaa tingimusel, et viimased ei raja sinna linnuseid. 2.Eestlaste suhted vallutajatega Vallutajad tunnistasid esialgu eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele ning ehki välissuhtluse ja väliskaubanduse haarasid enda kätte kohalikud sakslased, avas see talurahvale oma toodangu turustamiseks laiemad võimalused. Maa alistamisel rahvas ristiti ja kohe seejärel alustati kirikute ehitamist ning loodi kirikukihelkonnad. Talupojad pidid leppima mitmete koormistega ja andamitega kirikutele, maaisandatele ja vasallitele. 3.Jüriöö ülestõus Eestimaa valitsemine muutus vähetasuvaks kui Taani riiklik võimsus kahanes ning selle tagajärjel üritasid ka eestlased võimuvahetuse õhkkonnas oma olukorda parandada ning noorema riimkroonika teateil alustasid harjulased 1343. a jüriööl relvastatud mässu, mille käigus tapsid kõik kättesattunud sakslased ning valisid seejärel endi hulgast neli kuningat
piiskopkond. ( Taani müüs oma alad orduvõimule) Ordu jagunes : komtuur- ja foogtkondadeks. Võõrvõimude ja eestlaste suhted : Eeesti vallutamise järel sõlmisid vallutajad maakondadega erladi lepingud Eestlaste kohustused : kümnis, hinnus, kirikukümnis, teotöö e mõisategu, vakus-maa jagati küladeks võitaludeks, sõjalised kohustused, linnuste ja kirikute ehitamine, puudus pärisorjus- talupojad olid isiklikult vabad, kirikukihelkonnad loodi. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS - Põhjused Olid, et Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Käik - Ülestõus 1343-1345 Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel. Lühikese ajaga oli terve Harjumaa v.a. Tallinn võõrvõimust puhastatud. Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale 4 üldjuhtu kuningat. Mindi
Adratalupoeg omas majapidamist ääremaa, tegi nädalas ühe jalapäeva tegu (maaisandale või läänimehele maksis andameid ja teokoormiseid, maa kandevõimet mõõdeti adramaades) Maavabad omas talu läänikirja alusel, teenis feodaali ratsaväes Vabatalupoeg teotööst vaba, tasus maa eest rahas Üksjalg tasus maa eest oma tööloomade ja inventariga Kirikukihelkonnad olid poole väiksemad Muinaseesti kihelkondadest. ÕIGE Maarahva hulgas oli kõige arvukam kiht üksjalad. VALE Pärast reformatsiooni 1517.a. hakati kirikus jutlusi pidama ladina keeles. VALE Tallinna raad koosnes eranditult "Suurgildi" liikmetest. ÕIGE Maaisandad ja nende valdused: Taani valdus Harju-Viru (Taani kuningas);Liivi Orduriik (ordumeister);Tartu piiskopkond (piiskop);Sääre-Lääne Piiskopkond (piiskop).
abitegu (nt rehepeks, puude muretsemine jne) kindlaks määramata päeval. Tekkis sunnismaisus ehk talupoeg ei tohtinud mõisa maalt lahkuda mõisniku loata, vaid oli kohustatud seal elama ja töötama. Adrakohtunikud valvasid talupoegade üle ning otsisid pagenud talupoegi. 10. Kirikukorraldus Vana-Liivimaal. (mõisted: Toomkapiitel, toomkirik, piiskop, kihelkond) Vana-Liivimaal oli valitsevaks katoliku kirik. Tekkisid kirikukihelkonnad (umbes 90). Piiskopkondade keskuseks oli toomkirik, mille juurde kuulus ka toomkool. Piiskopid olid nii maaisandad kui ka kristlikut maailmapildi kandjad/levitajad. Piiskopi nõukogu nimetati toomkapiitliks, mis koosnes toomhärradest ja osales piiskopkonna valitsemisel. 11. Nimeta keskaegsed kerjusmungaordud, kes tegutsesid Eestis. Nimeta nende poolt rajatud kloostreid? Milles seisnes vaimulike mungaordude tegevus. Kerjusmungaordud olid avatud linlastele
Neid kasutati eelkõige vilja jahvatamiseks. Tlupoegade sidemed kulgesid põhiliselt linnade ja alevite kaudu. Talurahav oluline suhtluskoht oli ka pidudel. Kõige tähtsam koht oli keskajal Liivimaa vakupidu. . Kohtuvõim maavalduses kuulus maaisandale. Kohut mõistsid maaisanda määratud foogtid. Kõige tavalisem karistusmäär oli rahatrahv, kuid kasutati ka vitsaga peksmist. Kirikud ja kloostrid: Igas piiskopkonnas olio ma toomkirik. Eestis asusid need Tartus, Tallinnas ja Haapsalus. Kirikukihelkonnad moodustati piiskoppide ning Saksa ordu algatusel ning need rajamise lähtuti muinaskihelkondadest. Igasse kirikukihelkonda ehitati kirik, millel olio ma kaitsepühak. Sakramente jagad ja jumalateenistusi pidas kirikuhärra ehk kogudusepreester. Kirik oli Jumala koda, kuid ühtlasi ka kokkusaamiskoht. Kirikute juures hakati ka laatu pidama. Mitu Liivimaa kirikut on täitnud ka linnuse ülesannet. Ordud ja kloostrid: Vaimulikud ordud võimaldasid oma liikmetel püüelda suurema
• Talupoeg ja maaisand lepingulises suhtes • Talupoeg - koormised, isand - garanteerima alluvate austamise • Kohtuvõim maaisandal • Vasallidel alamkohtuvõim — kõrgeim kohtuvõim 14.saj • Foogtid kohtumõistjad • Talurahvaõigused - kriminaalsätted • Surmanuhtlus - röövimine, tapmine, nõidumine, ketserlus, vägistamine 3 tunnistajaga KIRIKUD JA KLOOSTRID • Igas piiskopkonnas toomkirik e katedraal (Tartu, Haapsalu, Tallinn) • 13.saj lõpp kirikukihelkonnad muinaskihelkondade järgi • Keskuses kirik (Tallinnas ja Tartus 2), kabelid müüride ette, suurte teede äärde • Kirikhärra - pidas jumalateenistusi, jagas sakramente • Olenevalt suurusest, sissetulekust abis diakonid või alamdiakonid, küünlakandjad, kooripoisid • Peaaltarid ja kõrvalaltarid • Vikaare rahastati annetuste ja päranduste kaudu • Jumala koda - ladinakeelsed jumalateenistused • Kokkusaamiskoht - laadad • Kindlus - torn pelgupaik
materjalile tuginedes ei ole kihelkondade olemasolu seni tuvastatav. Valter Lang eristab 13.sajandi eesti alal 4 haldustasandit 1) Vakus-maksupiirkond 2) Linnuspiirkond-vakuste rühm 3) Kihelkond- algselt ühtse hõimupäritoluga, looduslike piiridega suurem üksus, võimalik et usuliste ja kohtufunktsiooniga üksus 4) Maakond- erineva väljakunemisastmega, sarnase kultuuri ja looduslike piiridega üksus Muinaskihelkonnad olid suuremad kui hilisemad, keskaegsed kirikukihelkonnad. Kihelkondade piirid ei ole teada, nimeliset teatakse neid, mis on nimetatud Hendriku Liivimaa Kroonikas. Elatusalad Põhiline osa elanikkonnas elas põllumajandusest. Valitses naturaalmajandus, kaubanduses domineeris vahetuskaubandus (raud, sool, karusnahad, relvad, ehted). Otsustades importkaupadest leiumaterjali rohkuse järgi pidi toimuma ka eksport, peamine ekspordiartikkel ilmselt vili, mida viidi ida suunas. Transiitkaubandus, välja kujunes teedevõrk.
Kõnnumaa osa kuulus Alempoisi väikemaakonda ning oli suures osas asustamata seda tõendab arheoloogiliste leidude vähesus. Juba 13.sajandist on teateid Harjumaa, Rävala, Läänemaa ja Saaremaa tihedast koostööst. Aru pidama koguneti just praegusele Raplamaale Raikküla kärajatele. Pärast Eesti vallutamist Rapla maakonna alad jagati: Harjumaa taanlastele, Läänemaa SaareLääne piiskopile ja Alempois Liivi Ordule. Moodustati kirikukihelkonnad Hageri, Juuru, Märjamaa, Rapla ja Vigala. Raplamaa aladele ulatusid ka Kullamaa, Nissi, Türi ja Vändra kihelkonnad. 1343.aasta Jüriöö ülestõus eestlaste viimane suur vastuhakk võõrvõimule algas just praegusel Raplamaal (LõunaHarju). Lühikeseks ajaks saavutatud vabadus läks kalliks maksma rahva "rahustamise" käigus muudeti maa suuresti tühjaks ja mahajäetuks. Harjumaa läks Liivi Ordule. Liivi sõda (15581583) laastas maa taas suuresti ning 1560
varaseimast sajandeist tuntud haridusejanu ja majanduslikku jõukust. Käsitletav dialekt koosneb kümnest murrakust, mida keelelise arengu põhjal on võimalik jagada neljaks suuremaks rühmaks. Tartu murde põhjarühma kuuluvad rohkete põhjaeestiliste joontega Tartu-Maaja ja Kodavere-Kavastu murrak. Murde läänerühma moodustavad Rannu, Puhja, Nõo, idarühma Kambja, Võnnu ning lõuna rühma Rõngu, Otepää ja Sangaste murrak. Liigitus aluseks on võetud endisaegsed kirikukihelkonnad, murrakupiirid teadagi on kihelkonnapiiridega võrreldes suhtelised. 4 Naaberkeeltest on Tartu murrakuid mõjutanud läti keel lõunas ja vene keel idas, kuid need mõjud piirduvad siiski vaid üksikute sõnalaenudega, näiteks läti tsäunma `nokkima`, `hakkima` müütnik `vihane sõnakehv inimene` või vene mosna `mõnus` sudak `koha` või täta `isa, vanaisa`. Tartu murde põhjarühm (KodKav, TMr) on keeleldasa võrdlemisi ühtlane, selle
1222-1223 eesti taas vaba va Lindanise linnus. Linnuseid kindlustati. Paluti abi venelt, ja sakslased asja nii ei jätnud eesti vallutati tagasi va. Ugandi. Maade jagamine: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond. Riia piiskop mõõgavendade ordu. Eestimaa hertsogkond keskus Tallinn. Linnused rüütlitest läänimehed, enamus taandati talupoja seisusesse. Koormised, viljakümnis(protsentuaalne andam) või hinnus (määratud suurusega). Vabad sõjateenistus. Kirikukihelkonnad. Linnad: Riia 1201 Albert, Tallinn 1248, Rakvere (1302), Narva (1345), Tartu (1262) Uus-Pärnu (1318), Paide (1291) Vana-Liivimaa: Piiskopkonnad (Riia, Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa). Seisuslik olukord muutub, vasallidel kindlustatum, igast õigused läksid neile üle (nt kohtu) Võitlus võimu üle. Läänimehed ja linnad. Maaisandate võim nõrk, vajasid tuge vasallidelt. Vasallid ühinesid rüütelkondadeks. Hansakaubandusega linnade tähtsus tõusis. Linnadepäev iga-aasta arutati
Piiskopkondade keskustes toomikirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Kõrgemad vaimulikud: toomhärrad, nad pidasid jumalateenistusi, osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli Toomkapiitel koosneb 12 toomhärrast, peamine ül. Piiskopi valimine, piiskopi kõrval iseseisev üksus omaenda vara ja kassaga. Toomhärrad moodustasid piiskoppidega hariduse eliidi, neist enamik oli õppinud ülikoolis Toomkool juhatas üks toomhärradest skolastik Kirikukihelkonnad: e. territoriaalsed kogudused, mida teenisid kogudusepreestrid. Igal ühel oma kaitsepühak. Piiskopkonnad jagunevad kihelkondadeks. Jumalateenistusi e. missa peeti ladina keeles, ühe osana võis olla rahvakeelne jutlus. Kogukonnapreester pidi oskama lugeda ja tähtsamaid palveid tundma. Mõned suhtlesid tõlgi vahendusel. Vaimulikkonna probleemid: ordu ja piiskoppide võimuvõitlus
maal ja sattusid tihti vastuollu kogudusevaimulike, mõnikord ka linnavalitsusega. Olaus Magnuse kaart Carta Marina aastast 1539. Kiriklikult jagunes Eesti ala kihelkondadeks, mille eesotsas seisis preester. Esialgu vastasid nende piirid üldjoontes muinaskihelkondadele, kuid aja jooksul kirikukihelkondade hulk kasvas ja piirid muutusid. Suuremates linnades, Tallinnas ja Tartus, oli mitu linnakihelkonda. Kirikukihelkonnad olid Eesti ala kõige püsivamateks haldusüksusteks, kestes 13.20. sajandini. Eestis tegutsesid keskajal neli vaimulikku ordut, millel oli munga- ja nunnakloostreid nii linnades kui ka maal. Tsistertslaste mungakloostrid asusid maal: Kärknas ja Padisel. Tsistertslaste eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda jumalateenimisele. Lisaks sellele tegelesid nad ka põllunduse, aianduse ja karjakasvatusega. Tsistertslaste naisharul olid kloostrid linnades: Tallinnas ja Tartus, aga ka Lihulas.
MÕIS & TALU: lääniaadli teke; vaba talupoegkond; esimesed eramõisad; mõisate laienemine; teokoormiste suurenemine; kujuneb sunnismaisus; talupojad kaotavad relvakandmisõiguse; LINNAD & KAUBANDUS: linnade kujunemine; saksa kaupmeeste ja käsitööliste juurdevool; hansakaubanduse kõrgaeg; tsunfide teke ja tähtsuse suurenemine; VAIMUELU: maarahvas ristitakse; luuakse piiskopkonnad, kirikukihelkonnad, toomkapiitlid, esimesed kloostrid; kujuned sünkretislik rahvausund; kiriku reformipüüdlused; reformatsioon 3. Varauusaeg 1550 1800 SÕJAD: Liivisõda; Poola-Rootsi jätkusõda; Põhjasõda VALITSEMINE: Rootsi võim Eestimaal; Poola võim Liivimaal; Rootsi võim Liivimaal; Vene võim; Balti erikord; asehalduskord MÕIS & TALU: kujuneb pärisojus, Balti aadli privileegid; mõisate reduktsioon;
Inimesed jäid lühemaks ja nõrgemaks, olid tõbisemad ning surid varem. See räägib halvemast toidust ja raskemast elust. Osalt oli see küll tingitud halbadest ilmastikutingimustest ja ikaldustest. Eriti halb oli olukord 1315. aasta näljahäda ajal, mil esines isegi kannibalismi. Maa uued valitsejad suhtusid eestlastesse umbusu ja ettevaatusega ka seetõttu, et nood jäid üldiselt oma hinges paganateks. Kõikjal Eestis ehitati küll kirikuid ja muinaskihelkondade asemele tekkisid kirikukihelkonnad, kuid vägisi midagi armsaks ei tee... Kirikud ehitati sageli vanadele hiiemägedele, et demonstreerida uue usu üleolekut. Pealegi tegi see eestlastele kirikus käimise ja surnute kirikuaeda matmise kergemaks - ikkagi harjunud koht, mis sest, et võõra usuga rüvetatud. Käija kirik Saaremaal.Enamik Eesti vanu maakirikuid ehitati algselt taoliste lihtsamahuliste kaitsekirikutena ja olid ohu korral pelgupaikadeks
● Sõjalised kohustused- tuli osaleda isanda korraldatud sõjaretkedel; ● Kirikute ja linnuste ehitamine. Eestlaste õiguslik seisund: ● Esialgu olid eestlased vabad, kuid peagi hakkas nende suhtes kehtima sunnismaisus (keeld lahkuda maalt isanda loata), mis keskaja lõpuks kujunes pärisorjuseks (isiklikust vabadusest ilma jäämine); ● Keskaja lõpuks oli siiski suuremal osal eestlastest oma maa, õigus kanda relva (kuni 1507.aastani) ning luba kaubelda. Kirikukihelkonnad: ● Uute isandate tulekuga algas ka eestlaste kiiresti ristiusku pööramine; ● Algas kirikute ehitamine; ○ alguses valmistati puidust, hiljem püstitati kivist ehitised; ○ finantseeris maaisand; ○ rajati tavaliselt kihelkonna keskpunkti, vana pühapaiga lähistele; ○ kihelkonnakirikutes oli jumalausulasena ametis preester; ■ suur osa preestrites pärines Saksamaalt.
Usku levitasid jesuiidid, Uued valitsejad suhtusid eestlastesse umbusu ja ettevaatusega, sest nood jäid üldiselt oma hinges kes rajasid ka gümnaasiumi ja hakkasid rahvast õpetama. Hakkasid toimuma ühised nõupidamised paganteks. Kõikjal Eestis ehitati küll kirikuid ja muinaskihelkondade asemele tekkisid maapäevad. Rootslased nii nagu poolakadki pidid tunnustama aadlike vanu õigusi. Rootslaste kirikukihelkonnad, kuid talupoegadele jäi usu sisu mõistetamatuks ja vastumeelseks. Välised eeliseks oli see, et puudus usubarjäär. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna. Samuti tunnused võis ju vastu võtta, aga pühakojad püstitati siiski sageli vanadele harjumuspärastele toimusid ka maapäevad. hiiemägedele. Ristiusku südames ei tunnustatud.
Oluline: sood, vein, maitseained, vill, kala, nahk. Tasapisi hakkab tekkima nahk ja puit. Varajase keskaja ühiskond.: Seisuste ühiskond. Talupojad pidid kirikuid ehitama ja makse maksma. Turku, Hämeenlinna ja Viipuri kolm keskust. Vaimulikud ja aadelkond. Paljud aadlikud olid rootslased, hiljem ka sakslasi ja taanlasi. Oli ka kohalikke. Vaimulikud algusest peale kohalikud. 1200-1300 asustati turku Soome vanim linn. Kauplemiskoht, sinna käisid saksa kaupmehed. Olid kirikukihelkonnad. Feodalism Soome ei jõudnud. Soomest viidi välja karusnahku ja kala, sisse toodi soola. 14.saj lõpul levis katks, sõjakäikude vähenemine. Savolased tegelesid alepõllundusega. Pirkad elasid Botnia lahe ümbruses, neid nimetati Lapis käijateks. Nende seas oli nii soomlasi kui ka rootslasi. Käisid Lapimaal nahuku ja kala kogumas ja tegid siis nendega kaupa. Võisid laplastelt makse koguda. 14. Soome 15-16. saj. algul. Soome Põhjamaade unioonis. Kes
rakendamine õppe-kasvatustöös. 2. Kool Eestis 13.-15. sajandini. Eesti rahva arengutee katkes 13. sajandil katoliku kiriku organiseeritud ristisõja tagajärjel. Kohalikud rahvad eestlased, liivlased ja lätlased langesid orjusse. Linnadesse asunud endised talupojad omandasid pikapeale alamsaksa keele, samu ka need eestilased ja lätlased, kes tõusid aadliseisusesse. Kirik koondas kogu kultuuri ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kihelkondade asemele moodustati kirikukihelkonnad. Kirik kujunes feodalkorra toeks ja vaimseks juhiks. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Kloostrites asusid selle aja suurimad raamatukogud. Esimesed koolid asutati peakirikute ja kloostrite juurde ning neid kutsuti vastavalt toom- või kloostrikoolideks. Kindlat õppeprogrammi ei tuntud ja õppekeeleks oli ladina keel. Järgmisel
27. Ristiusk ja ,,paganlus" keskaegsel Liivimaal: Kihelkonnad- Ehk kiriklik haldusüksus, millel on oma territooriumil ja kus asub kirik, abikirikud ja kabelid. Kirikukihelkondade rajamisel Eestis lähtuti muinaskihelkondadest. Kuid misjonipiirkonnad osutusid liiga suurteks ning jaotati osa neist mitmeks kihelkonnaks. Teated esimestest kirikukihelkondadest pärinevad Henriku kroonikast: 1184. aasta paiku alustas piiskop Meinhard kiriku rajamist Ükskülla, 1206. aastal rajati kirikukihelkonnad ja alustati kirikute ehitamist. Eestis oli olemas kirikute võrgustik enne 1223.-1224. aasta ülestõusu. Hiliskeskajal oli Riias 48, Tartus piiskopkonnas 34, Saare-Lääne piiskopkonnas 27 ja Tallinna piiskopkonnas 25 kirikukihelkonda. Maakabelid- Kirik võis asuda liiga kaugel kihelkonnas ning seetõttu vasallid hakkasid rajama kabeleid, kus teenis vikaar (vaimulik õpetaja). Kabeleid sageli ehitati teede äärde või linnamüüride taha. Osa maakabeleid oli rajatud piiskopi loata
Seoses kaubandussuhetega ja Tartu vallutamisega 11. sajandil õigeuskliku Jaroslav Targa poolt on üsna tõenäoline, et Tartusse ehitati ka esimene või esimesed kirikud. Sama kehtib ka Tallinna kohta. Paul Johansen on viidanud võimalusele, et juba 1070 aastail võis seal olla Püha Olevi kabel või kirik. (Talve). Kui sellised kirikud eksisteerisid oli tegemist puukirikutega. Suurem kirikute rajamine Eestisse algas siiski alles 13. sajandil. Maale rajati juba vallutuse ajal kirikud ja kirikukihelkonnad ning keskaja lõpuks. Eestis keskaja lõpuks nähtavasti ligi 80 kivist maakirikut. Kokku oli Eestis keskaja lõpuks 12 kloostrit (Tamm 2002), neist 2 maal (Kärkna ja Padise). Keskajal tekkis peale kihelkonnakirikute ka hulgaliselt väiksemaid kabeleid. Vanade kirikute täpset ehitusaastat ei tea keegi. Arvatavasti asuvad Eesti vanimad kivist maakirikud Saaremaal. Valjala kirik on tõenäoliselt Eesti vanim maakivikirik, ehit. 1240 70
linnakreisi: Tln, Tartu ja Narva. Vormiliselt seisis nende eesotsas mõni Sa kindral. Tegelikkuses tegeles haldusküsimustega ametisse määratud nn kreisipealik. Selleks sai Sa armee tegevohvitser. Maakondades nimetati talle ka kaks abilist. Moodustati ka kohalikest elanikest koosnevad esinduskogud. Beirat. Nendeks said eranditult kohalikud baltisaksa mõisnikud. Beiratil oli nõuandev õigus, mitte midagi enamat. Kogu võim Sa sõjaväelaste käes. Maakonnad jagunesid ,,kihelkondadeks" kirikukihelkonnad. Nüüd anti neile ka halduslik-administratiivne fn. Nende etteosta määrati ametkondade järelvaatajad, kihelkondade eesseisjad, kelleks olid jällegi baltisaksa mõisnikud. Teostasid ainuisikulist võimu. Kihelkonnad jagunesid valdadeks. Vallad olid ainus haldusüksus, mille otsa jäid ka edaspidi eestlased. Valdade juhtimine muudeti siiski ainuisikuliseks.valla eestseisja määrati ametisse käskkirja alusel. Haldusaparaat muutus väga keeruliseks, samas käskude andmine ja
annaabi.ee 
