Ehkki tulirelvadele üleminek oli toimunud juba orduajal, olid Narva kaitseehitised jäänud peaaegu moderniseerimata ja püssirohu ajastuks lootusetult vananenud. Linna uued peremehed mõistsid seda väga hästi. Praktiliselt kohe pärast Narva vallutamist koostati Rootsi kuninga Johann III käsul Narva linnuse puust makett ja alustati uuendustöid. Ehitatavad kindlustused järgisid senist keskaegset linnamüüri asupaika, tegemist oligi pigem olemasolevate kindlustuste tugevdamisega, kui uute rajamisega. Vana linnamüüri nurkadesse ehitati seniste keskaegsete tornide asemel mullaga täidetud tornid ehk basteid, kokku neli. Lisaks kindlustati 17. sajandi alguses linnamüüri mullavallidega. 17. sajandi kahekümnendatel aastatel ehitustööd jätkusid. Alustati kaitseehitiste viimase sõna, bastionide ehitamist. Sisuliselt olid bastionid basteide edasiarendus, erinevalt ümaratest basteidest võimaldasid kandiliste seintega bastionid (hilisema
o kõrged dekoratiivsed kivitahvlid. Perspektiivportaali kaudu siseneti suurde kotta, mis tavaliselt ulatus läbi kahe korruse. Seda kasutati ka kaubakontorina, laona või töökojana. Kojast viis uks otse elutuppa, mida küttis keldrist kerisetüüpi sooja õhu kütteseadeldis kalorifeer. Kõrgemat pööningukorrust kasutati lao- ruumina. Linnakindlustustest on ainult Tallinnas säilinud ulatuslikke osi. Kindlustustöid alustati umbes a.1265; kindlustuste intensiivne ümberehitamine ja täiustamine toimus alates a. 1311. Tallinna kindlustuste osadest on tuntumad XVI saj alguses ehitatud, hiljem veel kõrgendatud võimas torn Kiek in de Kök ja a. 1529 valminud Paks Margareeta.
Taheti kolooniaid haarata. Vallutada Prantsusmaa. 3) Mis on püssirohutünn ja mis probleemid seal olid? Balkani poolsaare riigid, kus olid suured konfliktid. Taheti balkani poolsaarelt välja ajada Türklased, seejärel puhkesid mitmed tülid sealsete riikide vahel, mis viisid I MS alguseni 4) Iseloomusta Pr. Ja Vm. Sõjaplaane Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse- Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaanid nim plaaniks 17, mis nägid ette Lotring ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria- Ungari vahel. Venemaa sõjaplaani oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria- Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. 5) Nimeta Versaille lepingu 3 punkti 1)Saksamaa kaotab kolooniad 2)Saksamaa kaotab ligi 10% oma territooriumist 3)
Maardus Kaardil: Fosforiit Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Leidub: Põhja Eesti paekaldal Kaardil: Dolokivi ehk dolomiit Dolokivi ehk dolomiit on valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim. Kasutatakse magneesiumi tootmiseks, väetiste valmistamiseks. Leidub: loode Saaremaal Mustjala vallas Kaardil: Paekivi Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn. Leidub: Setumaal Meremäe vallas Kaardil: Liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim. Leidub:Tartus Emajõe ürgoru kaldapealsel, Kalmistu paljandis, Naissaarel, Piusal. Kasutatakse ehitusliivaks. Kaardil: Savikilt Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim.
○ Märkimised ○ Väärtpaberiülekanne ○ Korporatiivsed sündmused Analüüs: Senised teadmised on olnud väga vähesed, olen kasutanud pangakaarte peamiselt maksmiseks. Sain SEB panga ja SWEDBANKI pangateenuste kohta palju uut infot, kogumisfondide, laenude, liisingute, pensionisammaste ja igapäevaste maksete kohta. Näiteks mul polnud SEB digikassast aimugi, või SWEDBANKI eelarvest. Tutvusin erinevate õppelaenude tingimustega. Sain erinevate kindlustuste kohta uut informatsiooni. SWEDBANKI viipega maksmise kohta.
2. Millest võis olla tingitud üldine vaimustus sõja puhkemisest ? 20 sajandi algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Arvati, et sõda kestab ainult lühikest aega ja eikujune eriti laastavaks. 3. Millest oli tingitud pikaleveninud positsioonisõda ( kaevikusõda ) ? Alates septembrist 1914 algas positsioonisõda – kaevikusõda. Sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud; sõdivad pooled rajasid kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustati; kindlustused moodustasid sügavuti 2 - 3 kaitseliini, igas tavaliselt 3 kaevikuterida. Väga vähe liiguti edasi, pigem oldi koguaeg paigal. 4. Kuidas kannatas sõjas tsiviilelanikkond ? Too näiteid. Sõjategevuse käigus langes 10 miljonit meest, ning haavatuid oli poole rohkem nendest 3,5 miljonit jäid sandiks, mis oli suur kaotus. Lisaks veel vaimne kaotus, tekkis nn kadunud põlvkond. Valitses tööjõupuudus
Linnus võidi ehitada 1220. aastatel seega kohe peale Virumaa vallutamist oma Eesti valduste idapiiri kaitseks. Hilisem linnus ehitati Narva jõe läänekaldale samale kohale, kus oletatavasti asus varasem eestlaste linnus ning mis oli Taani hindamisraamatus märgitud Narvia küla lähistel. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. 1704. aastal oli Peeter I Narva all tagasi ja alusta läbimurde ettevalmistamiseks jõe idakaldalt linna kindlustuste pommitamist. Pärast 10-päevast pommitamist langes Victoria ja Honori bastioni eskarpsein ehk esifassaad kokku ning venelased vallutasid 9/10. augustil tormijooksuga linna. Linnuse kompleks koosneb keskaegsest Liiviordu lossist ja linna kaitsevööndist. Narva linnuse rajasid oma valitsusajal, 13.sajandi 70.aastatel taanlased. Linnus kujunes välja Liivimaa Ordu aegadel 14.-15.sajandi esimesel poolel. Linnuse
Tulumakstta miinimum- Aastasest kogutulust maha arvestatud ning tulumaksust vabastatud kulutused 5)Kuhu kulutatakse eelarve raha? Eelarve raha kulutatakse riigivalitsemisele (nt registrite ja andmebaaside pidamine, valitsusasutuste ja julgeoleku jõudude ülalpidamine, eestiriigi rahvusvaheline esindamine jne) , ühishüvitisteks (nt julgeolek, sotsiaal- ja haridusteenused, side- ja kultuuriteenused jne) , rahalised ülekanded (nt pensionite ja sots kindlustuste väljamaksed, sotsiaaltoetused, stipendiumid) 6)Sots. toetus- rahaline summa mida makstakse puudust kannatavate inimeste toetuseks Sots. kindlustus- summa suurus sõltub inimese poolt makstud sissemaksetest Sots. hoolekanne- riik aitab toimetuleku raskustes olevaid inimesi 7) Toimetuleku ressursid ja elukalliduse arvutamine? Toimetuleku ressursid on rahaline tulu, füüsiline vara ja vaimne vara. Maksude arvutamisel võetakse arvesse leibkonna tulu ja kulud.
Põhja-Prantsusmaal Bretagne`ist sai alguse trubaduuride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud, erinevused olid peamiselt keelelised. Prantsusmaal on palju tuntud muusikuid. Näiteks pianistid Richard Clayderman, Maurice RavelWalter Rummel, heliloojad Claude Debussy, Adolphe Charles Adam. Prantsusmaal on ka palju tuntud muuseumeid. Näiteks Pariisis Seinte kaldal asuv muuseum Louvre. Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha. Hiljem laiendati ehitist korduvalt ja selle kindlustused lammutati. Louvre on üks maailma suurimaid muuseume. Seal on palju maailma kunsti paremikku kuuluvaid teoseid, neist tuntuim on Leonardo da Vinci Mona Lisa. 2008. aasta seisuga on muuseumi kollektsioon jagatud kaheksasse osakonda, millest igaüht juhib oma kuraator: esiteks Vana-Egiptus, teiseks Lähis-Ida, kolmandaks Vana-Kreeka,
Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paekivi kasutusvaldkonnad Paekivi on hinnaline maavara. Olenevalt paekivi keemilisest koostisest ja füüsikalis- mehaanilistest omadustest on välja kujunenud tema kasutusvaldkonnad. Lubjakivi ja dolokivi kasutatakse ehituskivina, tehnoloogilise kivina, lubja põletamiseks ja tsemendi tootmiseks. Paekivist tehakse suveniire ja on hakatud valmistama ka ehteid. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn. Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Paasi omadused Paekivi ehk paas on lubjakivi, dolokivi ja mergli üldnimetus. Paekivi kõige levinum vorm on lubjakivi. Lubjakivi on kaltsiumi süsihappesoolast (CaCO3) moodustunud kivim. Puhas lubjakivi sisaldab 56% CaO ja 44% CO2
Antant Riikide sõttaastumine: *1914 enamik riike(34) * 1915 Itaalia, Bulgaaria, Türgi *1916 Rumeena *1917 USA *1918 mõned riigid astusid sõjast välja- üksikud riigid liitusid sõjaga *Saksamaa, A-U, Prantsusmaa, Venemaa jne olid algusest lõpuni. Sõjalised plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan *Prantsusmaa kiire purustamine *Vägaede paiskamine itta Venemaa vastu. Prantsusmaa *vältida lüüasaamist *Prantsuse-Saksa piirile rajada tugev kindlustuste süsteem *plaan 17- Lotringi ja Elsassi hoogne hõivamine ja sissetung Saksamaale. Inglismaa *puudus sõjaplaan *koostöö Prantsuse vägedega. Venemaa *2 rünnakusuunda: Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari. Austria-Ungari *tuleb võidelda mitmel rindel: Serbia (väiksem osa) ja Venemaa (suurem osa) .Rinded: *Idarinne (Venemaa) *Läänerinne (Saksamaa. Prantsusmaa, Inglismaa) *Balkani rinne
tekib veniv taigen. Seda pannakse ehituskivide vahele sideaineks. Osa õhus olevast süsihappegaasist ühineb kustutamata lubjaga, nii moodustub uuesti kindel lubjakivi. See ühinemine toimub väga aeglaselt, seepärast ongi vanad müürid kindlamad kui uued. Veealuste ehituste jaoks tarvitatakse savi ja lubja segu, mida kutsutakse tsemendiks. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Viimasel ajal leiab paas edukalt kasutamist hoonete sise- ja välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel. Alates 4. maist 1992 on paas Eesti rahvuskivi.
· Suur kuritegevus, inimesed elasid tihedalt koos · Tulekahjud · Haigused, epideemiad Linna juhtimine: Valitses raad ehk linnanõukogu. Tallinnas 12-14 meest, amet eluaegne. · Tavaliselt kaupemehed · Rae juhatuses 4 bürgermeistrit-rikast kaupmeest. · Sündik-juristid rae juures. · Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures (linn asus kellegi maadel) · Raehärradele palka ei makstud. Rae ülessanded: · hoolitses linna kindlustuste eest. · Kogus makse · hoolitses heakorra eest (prügi, tuleohutus, öörahu, riietus) · sõlmima kaubandusleppeid · hoolitses ka koolide , kirikute, arstiabi eest. · Kohtumõistmine linnas. Käsitöölised · käsitöölised olid koondunud käsitööühendustesse- tsunftidesse · tsunfid-ühe eriala käsitöölised · Tsunfi põhikiri Skraa-kirjas kuidas ja mida toodetakse · Tsunfi ülessanded: Ühendas käsitöölisi,
· Sõda romantiseeriti · Puudus mõjukas rahvusvaheline organisatsioon · Sõjaline mõtlemine oli olulisem, kui diplomaatia · Vastuolud suurriikide vahel (Prantsusmaa, Inglismaa- Saksamaa) 2. Milline sündmus said I maailmasõja ajendiks? Ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06.1914. 3. Iseloomusta suurriikide sõjaplaane? Saksamaa- Prantsusmaa kiire purustamine, sõjakäik Venemaa vastu. Prantsusmaa- tugev kindlustuste vöönd piiril Saksamaa vastu, Elsass-Lotringi kaudu saksamaa ründamine. Venemaa- kaks võimalikku rünnaku suunda (Ida-Preisimaa või Austria-Ungari). 4. Mida tähendab positsioonisõda? Sõda kindlatel positsioonidel, kus kaevatakse kaevikud mitmetel liinidel ja lisaks pannakse kaitseks ka tõkked. 5. Kuidas mõjutas sõjategevust tankide ja mürkgaaside kasutusele võtt? Tankid hirmutasid vaenlasi, suudeti murda rindest läbi, kuid olid halva manööverdamis
suburbium või portus. Kindlustatud linnust aga hakati nimetama burgus, kloostrit civitas. Kuna nii kloostrid kui ka linnused paiknesid strateegiliselt üsna kaitstud kohtades, kas saarel, mäel, jõekäärus või jõesuudmes, oli sinna ümber tekkinud asulatelgi suhteliselt soodne seis. Mida suuremaks ja tugevamaks muutusid aga kloostrite ja linnuste ümber tekkinud asulad, seda aktuaalsemaks muutus nende ühinemine, seesmise struktuuri korrastamine ning kindlustuste rajamine. Keskaja linnad hakkasid kiiremini arenema majanduse ja kaubanduse kasvamisel ning hiljem ka alates Ristisõdadest (1096-1270), mil kogu Euroopa kattus tiheda linnade võrguga. 2. Kuidas neid vastavalt tekkimisele ja arengule grupeeritakse? Iseloomustage lühidalt ja tooge näiteid Keskaegsete linnade tekkimist on püütud nende arenguskeemi põhjal jagada kolme grupi: 1. Antiikaja linnade asemele kerkinud asumid
· tähtsamad suuremad ehitised ehitati kõrgele saviplatvormidele suurendati pinnase kandejõudu ja liigset niiskumist · ruumid, mida ehitati olid kitsad, sest puudusid pikad palgis lae katmiseks · leiutati kaare ja silindervõlvid Linnakindlused : Uruki linna ümber oli 9km linnamüür. Babülonil oli lai linnamüür, iga 50m järgi väravad. Istari värav kaunistatud kujukestega, glasuuritud tellised Tempel ; jumalakuju asukoht, masiivsete kindlustuste moodi, viljalaod, raamatukogud elukeskus Tsikuraat masiivne, astangutena üles ahenev torn. Ülemisel tasandil kitsas tempel jumalakujuga, milleni viis pikk trepp(mitte sirge!) Babüloonias Marduki tempel - Paabeli torni prototüüp, kõrgus 90m Sargon II loss Horsabadis; Uri tempel; lossid tihit väga suured, üle 210 ruumi Kujutav kunst seotud arhitektuuriga reljeefide ja maalidega kaunitati ehitisi RELJEEFIKUNST : e pinnakunst ; kujutati valitseijaid ja võidetud lahinguid
Saksamaa pidi loovutama mõned alad belgiale, taanile, leedule, poolale. Saksamaa pidi vähendama sõjaväge, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Relvastuse täienemine- arenes lennuvägi (lennukid varustati kuulipildujatega, pommidega), kasutusele võeti tankid Mille poolest erines positsiooni sõda manöövrist-positsioonisõda - kaevikusõda; sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustatakse ja uuesti ehitatakse. Kindlustused sügavuti- 2-3 kaitseliini, igas 3 kaevikuterida. Manööversõda - püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. F. Ferdinard- 28. juuni 1914. Tema mahalaskmine Sarajevos oli Esimese maailmasõja puhkemise otseseks ajendiks. USA sõtta astumine- 6. aprill 1917 Bresti rahulpeing- kirjutati alla 3
Kooli Nimi Eesti rahvuskivi - paekivi Referaat Ees- ja perekonnanimi ? klass Paekivi on eesti rahvuskivi alates 4. maist 1992.a. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa Eesti riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest. Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Eesti paekivi on ilus, mitmevärviline ja mitmesordiline ning ka vastupidav materjal, kui seda õigesti kasutada. Paekivist on sajandeid ehitatud Eestimaal suuremaid ja väiksemaid, tähtsamaid ja vähemtähtsaid hooneid. Paekivi on ennast tõestanud kui vastupidav ehitusmaterjal
4. sõjakulud on umbes 360 miljardit USA dollarit, Euroopa riigid muutusid Ameerika Ühendriikide võlgnikeks. 5. Maailmakaardilt kadus 4 impeeriumi- Venemaa, Austria- Ungari, Saksamaa ja Türgi. Sõja algus- 1914. Sündmus- Saksamaa hõivas Luksemburgi. Ajend- ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos. Sõjalised plaanid- Saksamaa: Prantsusmaa kiire purustamine, vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Prantsusmaa: vältida lüüasaamist, Prantsuse-Saksa piirile rajada tugev kindlustuste süsteem, Lotringi ja Elsassi hoogne hõivamine ja sissetung Saksamaale. Inglismaa: puudus sõjaplaan, koostöö Prantsuse vägedega. Venemaa: 2 rünnakusuunda:Ida- Preisimaa ja Austria-Ungari. Sõdivad pooled: Antant- Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa, hiljem lisandusid Itaalia, USA, kokku 34 riiki. Keskriigid- Saksamaa, Austria-Ungari ning hiljem Türgi ja Bulgaaria. kokku 4 riiki. Sõja lõpp: 1918 (11 november). Sündmus- Compiegne i vaherahu. muutused majanduses: elatustaseme langus,
Sõjaplaanid: Saksa(Schliffeni) plaanis oli Prantuse kiire purustamine ja siis minemine itta Vene vastu. Enamus jõududest koondati Prantsuse vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus nad pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaale minema, mööduma kaarega Pariisist ja siis selle vallutama. Esialgu jäi itta vähe üksusi. (Plaan 17)Prantsuse sõjaplaan: Prantsuse- saksa piirile seati tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile. Ei usutud, et Saksa rikub Belgia neutraliteeti. Plaanis oli hõivata Lotring ja Elsass ning sissetung Saksamaale. Hoogne pealetung. Inglismaal puudus plaan, nad olid valmis koostööks prantslastega, toetamaks nende vasakut tiiba. 70000 meest. Venemaa oli nõrgalt valmistunud: suur armee kuid vilets varustus, kogunemine võttis aega. Prantsuse palvel ründas Vene Ida-Preisimaad, kuigi ta oleks saanud rünnata ka A-U'd. Austria-U pidi
Eesti kivimid Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Paekivi Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, s.h UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Viimasel ajal leiab paas edukalt kasutamist hoonete sise ja välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel Alates 4
strateegilised plaanid. Saksa sõjaplaani hakati saksa kindralstaabi Alfred von Schlieffeni järgi nimetama Schlieffeni plaaniks. See nägi ette Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta venemaa peale. Plaan 17 ,,HOOGNE PEALETUNG" Prantslaste sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida katastroofi , kui prantslased Prantsuse-Preisi sõjas lüüa said. Prantsuse saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid belgia piirile seda ei tehtud. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa- Sõjaks suhteliselt nõrgalt ette valmistanud. Armee oli küll tunduvalt suurem aga mobilisatsioon võttis aega. Ründas Ida-Preisimaad ( prantsusmaa palvel) Venemaa kokkuvarisemine 1917 aasta alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Venemaa oli maailmasõtta sekkunud ülepeakaela, selles osalemine käis talle üle jõu. Süvenevast kriisist andsid tunnistust
Nendel oli samuti maa alune torustik, mis varustas roomlasi puhta veega. Nendel olid pargid, avalikud raamatukogud ja Thermaed (avalikud pesumajad). Rooma arhitektuur on samuti mõjutanud tänapäva ühiskonda. Moodsate linnade ehitusplaanid pärinevad rooma kontseptidelt. Roomlased ehitasid laialdaselt linnu nende impeeriumi laienemise pärast. Rooma kolooniad ehitati väga detailsele võrgustikule, mille põhjal on ehitatud uued linnad ja linnaosad. Areng kindlustuste arhitektuuris tuli vajadusest kompaktsele ruumile ja kiirele liikumis võimalusele. Samuti on Euroopat mõjutanud arhitektuurilised stiilid mis võtavad inspiratsiooni Rooma arhitektuurist näiteks neoklassitsism ja renesanss. Peaagu kõik ehitised mis on ümarad nagu näiteks jalgapalli staadion võtavad insipiratsiooni rooma amfiteatrist. Isegi mõned vanad amfiteatrid on tänapäeval kasutuses näiteks Verona Arena. Rooma mõjutused on igalpool meie ühiskonnas.
· Puudus organisatsioon, mis reguleeriks rahvusvahelisi kriise · Sõjaline võimeksu osutus tähtsamaks kui diplomaatia Ajendiks/ettekäändeks oli 28.juuni 1914 AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 2. Sõdivate poolte plaanid: Saksamaa Schlieffeni plaan (vägede ülemjuhataja oma) e. välksõja plaan (ootamatu ja kiire pealetung). Läbi Balkani Prantsusmaalt Suurbritanniasse. AU, Venemaa huvide põrkumine Balkanil. Prantsusmaa rajasid kindlustuste süsteemi PrantsuseSaksa piirile. Belgia piirile seda ei tehtud. Plaan 17. Elsassi ja Lotringi hõivamine ja Saksamaale pealetung. Inglismaa plaan puudus, toetasid Prantsuse armeed. Venemaa armee oli nõrk. Plaan sõdimine kahel rindel Preisimaal ning AustriaUngaris. AustriaUngari Võitlus kahel rindel Serbia ja Venemaa vastu. 3. Kolm lahingut ja nende tähtusus: Ypres lahing Ypres'i lähedal 1915 aprillis, Saksa väed kasutasid Inglise vägede vastu mürkgaasi,
2. Maailmasõja ajendiks oli Austria-Ungari ertshertsog F. Fredinandi tapmine (1914), mis tekitas paljudes pahameelt. 3. Sõdivate poolte sõjaplaanid: Saksamaa (Kolmikliit) • Schlieffeni plaan • Prantsusmaa kiire purustamine • Seejärel vägede paiskamine Venemaa vastu • Sõda tuli võita 3-4 kuuga Austria-Ungari (Kolmikliit) • Sõdis mitmel rindel • Väiksem väeosa Serbiasse Prantsusmaa (Antant) • Plaan 17 • Üritas vältida sõja puhkemist • Piirile rajati tugev kindlustuste süsteem • Kandvaks ideeks oli hoogne pealetung Saksale Inglismaa (Antant) • Sõjaplaan puudus • Koostöö Prantsusmaaga Venemaa (Antant) • Nõrgalt ette valmistunud • Armee suur & vilets varustus • Ründas Ida-Preisimaa mobilisatsiooni !1 4. Läänerinne: • Algas 2. augustil (1914) Saksa sissetungiga Belgiasse. • Loodetud kiiret võitu ei tulnud, Belgia osutas vastupanu.
tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksi nende abil võib prantsuse renessansi losse kergesti eraldada täiesti lameda katusega itaalia palazzo'dest. Äärmiselt huvitav on Chenonceaux' loss, mis oleks just nagu sillale ehitatud. Louvre Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha. Seda on lammutatud, suurendatud, täiendatud, lisatud tiibhooneid jne. Louvre jäi kasutusele peamiselt kuninglike kogude, sealhulgas antiikskulptuuride kogu säilitamise kohana. Pärast Versailles'i palee valmimist kolis kuningas 1682.a. sinna ning Louvre'i loss jäi tühjaks ja hakkas lagunema. 1692 kolisid Louvre'i Ilukirjaakadeemia ning Kuninglik Maalikunsti- ja Skulptuuriakadeemia.
Elsass-Loteringi loovutamine Prantsusmaale, reparatsioonid ning Reini jõe piirkonna hõivamine Antandi poolt 15 asastaks. Woodrow Wilsoni põhikiri ( Saksamaa pidi alad loovutama) Esimese maailmasõja tagajärjed Hukkus ca 10 mljn inimest, katastroofiline mõju majandusele jne. Sõjaplaanid Saksamaa- teisisõnu Schlieffeni plaan, mis nägi ette esmalt purustada Prantsusmaa ja seejärel Venemaa Prantsusmaa- vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud kaotusi. Saksa piirile loodi tugev kindlustuste süsteem Venemaa- oli vähe ettevalmistunud. Oli kaks valikuvõimalust, kas Ida-Preisimaa või Austria- Ungari. Prantsusmaa nõul ründas Ida-Preisimaad. Antant*-südamlik liit 1879- liiduleping Saksamaa ja Austria- Ungari + Itaalia (1882) 1904- Prantsusmaa ja Inglismaa Antant (Briti valitsus kohustus abistama Prantsusmaad) Mõisted Positsioonisõda- sõjaline olukord, kus mõlema osapoole kaitsepositsioonid on väga tugevad ning rinne püsib kaua sama koha peal
Rukkilill kasvab peamiselt rukkipõldudel ning on seeläbi olnud tihedalt seotud eestlaste igapäevase leivaga. RAHVUSKIVI-PAEKIVI (1992) Paas ehk paekivi on üldnimetus mitme erinevat liiki lubjakivi kohta, mida Eestis leidub eriti maa põhjaosas ja saartel. Paest rannapank kulgeb piki peaaegu kogu Eesti mandriosa ja saarte põhjarannikut ning mitmel pool kaevandatakse seda ehitusmaterjaliks. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas UNESCO Maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna Vanalinn. Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Viimasel ajal leiab paas edukalt kasutamist hoonete sise- ja välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel. Alates 4. maist 1992 on paas Eesti rahvuskivi. Margil on kujutatud paest pankrannikut Pakri neeme tipus.
põhinev valitsemisvorm või poliitiline rezhiim Varsailles' rahu -rahu, mis lõpetas I maaimasõja Patsifism -maailmavaade, mis mõistab hukka sõjad Kullastandard -riigil ei tohi olla rohkem raha , kui neil on kulda Komitern -rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organ. Kapitalism -eraomandusel ja vabaturumaj. põhinev ühiskondlik süsteem Demilitaseerimine -rahvusvahelise lepingu alusel mingil maaalal kindlustuste ehitamise ja sõjaväe pidamise keelamine Spekuleerimine -odavalt ostmise ja kallimalt müümise kaudu vaheltkasu teen. Wilsoni 14 punkti -rahuprogramm, sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava Pakt -poliitiliselt eriti tähtis rahvusvaheline leping Autoritaarne -võimule pimesi alistumist nõudev Koloonia -asumaa Vabaturumajandus -riigi mittesekkumine majandusellu
Liitu. On võimalik, et ligi pooled neist hukati väljaspool Eestit. Salme Rull oli pealtnägija massimõrvale Tartu tankitõrjekraavis, nn. Jalaka liinil. Ta elas 1941. a. Lemmatsi vallas, neli-viis kilomeetrit Tartust. Tankitõrjekraav, mille Tartu elanikud kaevasid Riia maantee äärde saksa tankide kinnipidamiseks sõja algul, asus nende majast 50 m kaugusel. Juute, nagu ka teistest rahvustest vange, kasutati põhiliselt tööjõuna, muuhulgas ka kindlustuste rajamisel Eestis. Eestis rajati kümmekond võrdlemisi kerge reziimiga töölaagrit, mille vangid külastasid lisatoidu saamise eesmärgil ümbruskonna talusid. 1944. aasta suvel alustati Vaivara laagri evakueerimist Saksamaale. Evakueerimise ajal osa vange hukati. 1944. aastal toodi Tallinna keskvanglasse umbes pooled 878 juudi mehest, kes 1944. aasta mais Prantsusmaalt küüditati ja lõpuks Ida-Euroopasse jõudsid. Osa nendest lasti maha Leedus
moodustades vahekihte või olles eelmainitutega segunenud. Paekivi Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Paekivi on meie maa tähtsaim kiviliik.Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Ta moodustab siin paksude kihtidena aluspinna. paemurdudes on paekivi kihiline ehitus selgesti näha, samuti on huvitav meie põhjarannikul paekihte vaadelda. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn. Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Viimasel ajal leiab paas edukalt kasutamist hoonete sise ja välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel. Sinisavi Sinisaviks nimetatakse Eesti maapõues paiknevat ning Kambriumi
juunil 1914 28 juulil 1914 kuulutas Austria-Ungari sõja Serbiale ALGUS: 1.august 1914 kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. Sõdivate poolte plaanid: Saksamaa: Schlifferi plaan: Prantsusmaa purustamine, seejärel väed Venemaale. - Arvestati väga vähese ajaga, ei arvestatud Venemaa kiirema tegutsemisega +Kindel plaan, hea varustus, läksid ringiga läbi Belgia, kust ei osatud ohtu aimata Prantsusmaa: Plaan 17: Lotringi ja Elsassi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale -Tugev kindlustuste süsteem vaid ühele piirile Inglismaa: Sõjaplaan puudus, ühineti prantslastega Venemaa: Rünnata Ida-Preisimaad, Austira-Ungarit -Nõrk ettevalmistus ja relvastus, suured vahemaad Austria-Ungari: Võidelda tuleb mitmel rindel: Serbia, Venemaa, arvestati Saksamaa toetusega positsioonisõda, kuna sõjanduses oli tekkinud olukord, kus kaitserelvad ja -vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, oli võimalik arenenud industriaalühiskonnas.
Kuna sõjas osalesid ka Euroopa riikide asumaad loeti sõda maailmasõjaks. SÕJATEGEVUS 1914. AASTAL Sõjaplaanid. Saksamaa sõjaplaanid töötas välja kindralstaabi ülem Alfred v. Schlieffen. Tema plaan nägi ette rünnata Belgia ja Luksemburgi kaudu kuna sealt ei oodatud rünnakut. Pärast läbimurret pidi need väed mööduma Pariisist kõigepealt põhja poolt ja siis ka läänest, et seejärel suruda Prantsuse väed vastu Lotringi kindlustuste liini ja Sveitsi piiri. Vägede koondamiseks ehitati 13 kahesuunalist raudteeliini. Prantsusmaa purustamine pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda pidi võidetama 3-4 kuuga. Prantsusmaa oli oma kaitseks piirile ehitanud tugeva kindlustuste süsteemi, see aga tähendas passiivse kaitse strateegiat. Venemaale oli sõjas jäetud aururulli osa (silmas peeti Vene armee suurust 6 miljonit meest). Vene armees ei jätkunud aga püsse ja mürske.
Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lossidel oli mitu otstarvet. Laoruumid ja käsitöökojad näitavad neid majanduskeskustena, kuid seal olid ka luksuslikud eluruumid koos baseinide ja ristkülikukujuluse keskõuega. Lossid võisid olla ka peamised usukeskused ja kultusepaigad, sest kreetal polnud eraldi templeid. Loss oli ka valitseja asupaik seega poliitilise võimu keskus.lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuusi peamisi iseärasusi on kindlustuste,relvade ja üldse vähimategi sõjakate joonte puudumine. Seintele maalitud eredavärvilised freskod kujutasid loodust, religioosseid pidustusi ja spordivõistlusi. Levinud oli härja kujutamine. Kõige olulisem joon oli naiste suhteline domineerimine.neid kujutati meestest sagedamini ja enamasti olid just naised kompositsioonides keskmes. Kreeka Kreeklaste esivanemad tungisid Balkani poolsaarele põhjast ning nende ühiskonna ja kultuuri arengutase oli
Fosforiit on tekkinud ürgmeres elanud käsijalgsete kodadest ning liivast. Fosforiidikihid paiknevad maa sees põlevkivikihtidest sügavamal. Fosforiidist valmistatakse fosforväetisi. Eestis lõpetati fosforiidi kaevandmine 1991. aastal keskkonnaohtlikkuse tõttu. Paekivi Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Savi Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete. Savi on purdsete, mille terasuurus on väiksem kui aleuriidil. Savi koosneb savimineraalidest. Savimineraalid tekivad peamiselt päevakivide murenemise tulemusena. Tsemenditootmine toob kaasa keskkonnaprobleemid: õhu
piires; mobiiltelefonid; ● Väike summa; ● Intressimäär ulatub 300-400%-ni. Riigi- ja erapankade ülesanded: ● Laenude pakkumine; ● Raha hoiustamine; ● Fintantsnõustamine; ● Rahaga seotud tehingus- ülekanded, ● Kindlustuste pakkumine; väljavõtted. ● Investeerimine; 5. Tarbimine – mis on tarbimisühiskond? mis iseloomustab teadlikku tarbijat? milliste nippidega üritatakse tarbijat ostma meelitada? Tarbimisühiskond- ühiskond, kus inimeste vajaduste rahuldamise peamiseks viisiks on kaupade ja teenuste ostmine. Teadlikku tarbijat iseloomustab: ● Külastab taaskasutuskeskusi; ● Vädib kilekotte;
Võitlus mõjusfääride pärast 7. I maailmasõja osapooled, taotlused ja plaanid. Osapooled: Keskriigid – Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi Antant – Inglismaa, Saksamaa, Venemaa, USA, Jaapan, Rumeenia Plaanid: Saksa sõjaplaan – Schlieffeni plaan väga kiire ja efektiivne välksõda, eesmärk purustada Prantsusmaa ja Venemaa Prantsuse sõjaplaan Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamine Inglismaa puudus iseseisev sõjaplaan oldi valmis koostööks Prantsusmaaga Venemaa nõrk ettevalmistus plaan oli sõdida kahe vastasega üheaegselt (Saksamaa ja Austria-Ungari) Austria-Ungari sõjaplaan oli koostatud kahele riigile üheaegselt: Venemaa ja Sebria 8. Olulised sõjasündmused 1914-1918 1914:
Võitlus mõjusfääride pärast 7. I maailmasõja osapooled, taotlused ja plaanid. Osapooled: Keskriigid – Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi Antant – Inglismaa, Saksamaa, Venemaa, USA, Jaapan, Rumeenia Plaanid: Saksa sõjaplaan – Schlieffeni plaan väga kiire ja efektiivne välksõda, eesmärk purustada Prantsusmaa ja Venemaa Prantsuse sõjaplaan Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamine Inglismaa puudus iseseisev sõjaplaan oldi valmis koostööks Prantsusmaaga Venemaa nõrk ettevalmistus plaan oli sõdida kahe vastasega üheaegselt (Saksamaa ja Austria-Ungari) Austria-Ungari sõjaplaan oli koostatud kahele riigile üheaegselt: Venemaa ja Sebria 8. Olulised sõjasündmused 1914-1918 1914:
*puudusid rahvusvahelised organisatsioonid *puudus diplomaatia *valitsused ei uskunud, et sõda puhkeb Ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Serbia terroristist üliõpilase Principi poolt. Sõdivate poolte plaanid: 1.SAKSAMAA: *Schlieffeni plaan(tuli vallutada Prantsusmaa ja venemaa, sõda pidi toimuma 3-4 kuud, Saksamaa pidi võitma) 2.PRANTSUSMAA: *Prantsuse-Saksa piirile rajati kindlustuste süsteem *plaan 17(Lotringi ja Elsassi hõivamine, sissetung Saksamaale) 3.INGLISMAA: *iseseisev sõjaplaan puudus *valmis koostööks Prantsuse vägedega 4.VENEMAA: *sõjaks nõrgalt ettevalmistunud *Ida-Preisimaa ründamine 5.AUSTRIA_UNGARI *tuleb võidelda lõunas Serbia, idas Venemaa vastu *suurem sõjajõud suunatud Venemaa vastu Sõjategevus läänerindel:(1914) *2.august 1914 Saksa väed hõivavad Luksemburgi *4.august 1914 Saksamaa sissetung Belgiasse
leiab ehitaja võistupakkumise tulemusena ja sõlmib töövõtulepingud. - avalik võistupakkumine - piiratud osalusega võistupakkumine 3.2.Mis on riigihange? Riigihangete teostamise korra, riigihangetega seotud subjektide õigused ja kohustused ning vastutuse, samuti riikliku järelevalve teostamise korra määrab ära riigihangete seadus ning ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamise eeskiri. Riigihanke dokumendid · Panga kinnituskiri(garantii) · Kindlustuste koopiad · Struktuuri tabel · Käibe võrdlused · Analoogsete objektide fotod · Planeeritav objektimeeskond, nende CV-d · Kõikide ATV-de projektijuhtide CV-d · Nõuded objektimeeskonna haridusele 3.3.Kirjelda avaliku võistupakkumise olemust. Kui ehitust finantseeritakse osaliselt või täielikult riigieelarvest, omavalitsuse eelarvest, riigiettevõtete poolt, munitsipaalettevõtte poolt, siis tuleb ehituse töövõtja määramiseks kasutada
kollektiiv, see tugevdas kodanike ühtsust · Kreeta kultuur. Kuna kreetlased kasutasid savitahvlile vajutatud siplkirja, mida tänapäeval lugeda ei osata, siis teatakse ka Kreeta kultuurist üsna vähe. Tähtsal kohal olid lossid. Tähtsaim aga Knossos, mille avastas Inglise arheoloog Artur Evans. Tema hakkas Kreeta kultuuri nimetama ka Minose kultuuriks. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad.Kultuuri põhiline iseärasus on kindlustuste, relvade ja üldse vähimategi sõjakate joonte puudumine. Kunstis domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika. · Mükeene kultuur oli hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur, osa Egeuse kultuurist, Hellase kultuuri hiline ajajärk. See kultuur sai alguse kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda 1600. aasta paiku eKr. Kultuur on nime saanud Mükeene linna järgi, mis asus Peloponnesose poolsaarel. Mükeene kultuuris domineeris sõdalasaristokraatia
allajäämisega ja ristimisega.Koos võitlesid mitmete maakondade malevad. · Lahingus langesid Sakala vanem Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo. Sõtta sekkub Taani kuningas Valdemar II. 1219 maabusid Rävalas Lindanise linnuse juurde Taani ristisõdijad, kes vallutasid Tallinna piirkonna ja Põhja-Eesti ning asusid läbi viima kohaliku elanikkonna ristimist ja sõjaliste kindlustuste rajamist. Pärast võidukat lahingut Tallinna all lasi Valdemar II ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri. Asehalduri ülesanneks oli ristiusustada eesti rahvas ja kehtestada Taani võim Eestis. Hiljem randusid taanlased Saaremaal ja hakkasid seal linnust rajama. Kuid saarlased piirasid linnuse ja sundisid taanlasi alistuma ja saarelt lahkuma. Lahing Tallinna all, 1219.
võimalikuks ja ei pingutatud selle ärahoidmise nimel 2) Sõda romantiseeriti – sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Sooviti ja oodati sõda. 3) Polnud organisatsioone, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed: Saksa: Shclieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel Venemaa alistamine. Sõda plaaniti võita 3-4 kuuga. Prantsuse: Plaan 17 - Seati saksa piirile tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile (ei uskunud, et Saksa Belgia neutraliteeti rikub), taheti Lotring ja Elsass hõivata ja seejärel Saksamaale tungida. Inglismaa: Puudus iseseisev sõjaplaan, oldi vaid valmis koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa: Sõjaks nõrgalt ette valmistunud (armee suurem, kuid viletsalt varustatud), sõda toimus kahel rindel. Suurte vahemaade tõttu läks kaua aega. Austria-Ungari: Sõda kahel rindel, lõunas Serbiaga ja idas Venega. Arvestati Saksa toetusega.
Ajend: Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 (mõrvas Serbia terrorist). 2. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed – Saksa sõjaplaan – Schlieffeni plaan nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Prantsuse sõjaplaani – plaan 17 eesmärgiks vältida Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi. Hoogne pealetung. Rajati tugev kindlustuste süsteem vaid Saksa piirile. Inglismaal iseseisev plaan puudus. Lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. Venemaa oli nõrgalt valmistunud. Loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), Armee suur aga varustus vilets. Kaks rünnakusuunda. Austria-Ungari sõjaplaan. Arvestas Saksa
Lühikesel perioodil järgnes Lasnamäe ehituslubjakivi nimetuse all tuntud puhaste lubjakivide teke.Mere sügavnemine Kesk- Ordoviitsiumi lõpul tingis savikate lubjakivide ladestumise. Paekivi kasutamine Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.Tuntumad paekivid on lubjakivi ja paekivi. Alates 4. maist 1992 on paas Eesti rahvuskivi. Paekivi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete,hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas Tallinna vanalinn. Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure.Viimasel ajal leiab paas edukalt kasutamist hoonete sise-ja välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel. Lubjakivi ja marmori kasutati juba esiajaloos ehituskivina ja lubja saamise toor- ainena juba väga-väga ammu.Vanas Roomas ja Kreekas kasutati marmorit peamiselt
9. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate organisatsioonide puudumine. 10. Psühholoogiline hirm kaotada oma liitlased. 11. Saksamaa ja Suurbritannia võitlus liidrirolli pärast Maailmas. Osapooled: (Osales 38 riiki) 1. Antant: Vaata eespoolt, Serbia, Itaalia, Rumeenia, Kreeka, USA. 2. Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi. Sõjaplaanid: Saksamaa: 1. Prantsusmaa purustamine 39 päevaga. Ja seejärel rünnata Venemaad. Prantsumaa: 1. Tugev kindlustuste süsteem Saksamaa Prantsuse piiril. 2. Sooviti tagasi Elsass-Lotringi ja vallutada Saksamaalt Saarimaa. Suurbritannia: 1. Liitlaste rahaline toetamine. 2. Sooviti tükeldada Türgi ja Mesopotaamia endale saada. Venemaa: 1. Sõdimine kahel rindel. (Saksamaa ja Austria-Ungariga) Türgi: 1. Taastada mõjuvõim Balkanil Austria-Ungari: 1. Venemaa ja Serbiaga sõda. 2. Kehtestada oma võim Balkanil. Sõja käik 29
Üks osa jõududest serbiasse, suurem osa venemaa vastu. Arvestati saksamaa toetusega Räägi venemaa ja prantsusmaa sõjaplaanidest. Venemaa sõjaplaan oli kahe ründesuunaga Ida-preisimaa ja autria-ungari vahel. Prantsusmaa palvel rünnati esimesena ida-preisimaad, kuigi kasulikum olnuks rünnata austria-ungarit. Enemaa oli nõrgalt ettevalmistatud. Prantsusmaa eesmärgiks oli vältida prantsuse-preisi sõjas kogetud katastroofi, kus saadi lüüa. Prantsuse-saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem. Plaan 17 nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamise ning sissetungi saksamaale. Peamine mõte- Hoogne sissetung. Kirjelda positsiooisõda(millal, kus, miks, milles seisnes sõjategevus). Läänerindel 1915.a. Hakkas seetõttu, et selleks ajaks olid välja kujunenud kaitserelvad- vahendid, mis olid ründerelvadest tõhusamad, sp oli pea võimatu kaitseliinidets läbi murda. Ehitati kaevikud koos kuulipildujatepesadega, rajati tugevad punkrid, kuhu sai varjuda jne
Selleks on Kreeta lineaarkiriA, mida tänaseni ei osata selgelt lugeda.Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena,kultuspaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss Knossose palee. Lossid olid laburündi taolise põhiplaaniga, neid kasutati laoruumideks ning käsitöökodadeks.Kreeta kultuuri peamisi iseärasusion kindlustuste, relvade ja üldse vähimategi sõjakate joonte puudumine. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis- nende loomingus puudusid sõjaelemendid. Kujutati naisi ,pidustusi,härgi ja härjasarvi. Naiste suhteline domineerimine. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Kultusloomaks oli härg, samuti austati jumalannasi.2.Mükeene kultuur-Kujunes välja u 2000 a eKr . See on hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur, osa Egeuse kultuurist, Hellase kultuuri hiline ajajärk
ja Aidu karjääri sisepuistangutele Kohtla metskond. Istutustöödega alustatakse varakevadel, vahetult peale lume sulamist, kui pinnasesse vajalik niiskusevaru kogunenud. PAEKIVI Paekivi ehk paas on Eesti rahvuskivi, mida leidub maa põhjaosas ja saartel. Paest rannapank kulgeb piki peaaegu kogu Eesti mandriosa ja saarte põhjarannikut ning mitmel pool kaevandatakse seda ehitusmaterjaliks. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest. Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Viimasel ajal leiab paas edukalt kasutamist hoonete sise ja välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel 6 Murtud paekivi(msn.live/pictures) Paekivi sein (msn.live/pictures)
Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine`i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid.Sõdivate osapoolte sõjaplaanid : Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870.-1871. Aasta Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantslased ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad ja neid sealtkaudu ründavad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajalooliseks osadeks hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse
annaabi.ee 
