Kiirgusbilansi kirjeldus. Selge talvepäev Eestis. Pilvede puudumise tõttu on maapinnale jõudev kiirgus otsekiirgus ehk kiired jõuavad maapinnale paralleelsetena. Kiirgus ei kohta ühtegi takistust, seega põhimõtteliselt puudub hajuskiirgus, vaid väike osa kiirgusest hajub tolmus, ning levib murdjoonena. Kogukiirgus ehk kogu kiirgus, mis jõuab aluspinnale, koosneb suures ulatuses otsekiirgusest, ning vähesel määral hajuskiirgusest. Peamiselt katab maapinda lumi. Kiirgus peegeldub peamiselt lumelt kui heledalt pinnaselt tagasi, ning moodustab peegeldunud kiirguse. Raske on vaadata nii taeva poole, kus paistab Päike, ning alla, kust peegeldub valgus näkku. Oht on ülepäevituda ootamatutest kohtadest, näiteks kaelalt ja lõua alt. Üksikutes lumevabades kohtades osa kiirgust neeldub ning soojendab maapinda, see kiirgus on neeldunud kiirgus. Heleda lume tõttu on albeedo, ehk peegeldusvõime kõrgetes protsentides, võib ulatuda kuni 80%-ni. ...
päikesepaiste kestus Eestis oluliselt väiksem kui selle võimalik väärtus pilvitu taeva korral), on rannikualadel suvekuudel päikespaistet üle 40 tunni rohkem kui sisemaal. Aastas on kõige rohkem päikesepaistet Vilsandil – 1950 tundi, Võrus samal ajal 300 tundi vähem. 12. millistest teguritest sõltub päikesepaiste kestus? Päeva pikkusest ja pilvitusest 13. millised on kiirgusbilansi tähtsamad komponendid? Otsekiirgus horisontaalsel pinnal, hajukiirgus, albeedo ja efektiivne kiirgus 14. millised on tähtsamad summaarse kiirguse arvutamise valemid? Horisontaalsele ühikpinnale langevat otse- ja hajuskiirguse summat nimetatakse summaarseks kiirguseks, selle kiiritustihedus Maapinnalt tagasi peegeldunud summaarset kiirgust nimetatakse peegeldunud kiirguseks. Aluspinna peegeldusvõimet iseloomustab albeedo (A), mille all mõistetakse peegeldunud kiirguse P ja pinnale
polaar- ja pöörijooned, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, , mussoon, passaat, läänetuuled, idatuuled, ilmaprognoos. 1. Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust. 2. Selgita ilmaelementide vahelisi seoseid. 3. Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid. 4. Selgita, millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk. 5. Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast. 6. Selgita kiirgusbilansi olemust. 7. Selgita kasvuhooneefekti olemust ja too näiteid võimalikest tagajärgedest. 8. Selgita osooniaukude tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi. 9. Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest. 10.Iseloomusta globaalset õhuringlust joonise abil. 11.Iseloomusta õhumasside paiknemist joonise abil. 12.Märgi maakera joonisele polaarjooned, pöörijooned, poolused, ekvaator. Kohad, kus päike on seniidis ja kus esineb polaaröö- ja päev.
hingamiseks.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust, see põhjustab kliima soojenemist. CH4 (metaan) tekib soodes ja igikeltsa aladel sulanud pinnases (metaani tootvad bakterid aktiviseeruvad). Metaani annavad ka põlemised, riisikasvatus, loomakasvatus, prügimäed, kulu põletamine (niiske materjal), fossiilsed kütused. Metaanil on 21 korda suurem efekt Maa kiirgusbilansi mõjutamisel kui CO2-l. Õhutemperatuuri vertikaal-suunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks: · Troposfäär · Stratosfäär · Mesosfäär · Termosfäär TROPOSFÄÄR Siin ospaikneb valdav a õhkkonna massist ligi 80 %. Toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6,5 kraadi 1 km kohta, õhurõhk langeb. Troposfääri ülemine piir on polaaralade kohal kuni 8-9 km, Eestis umbes 11 km
erilist tähtsust). Atmosfäär on kõigist sfääridest kõige mobiilsem, seega otsustav roll kliima kujundamise ja muutumises. Otsekiirgus- jõuab läbi atmosfääri otse maapinnale paralleelsete kiirtena. Hajuskiirgus- jõuab maapinnale pärast hajumist läbi pilvede, veeauru, tolmu jm. (muudab suunda) Kogukiirgus (Q)- otse- ja hajuskiirgus kokku. Kiirgusbilanss (R)- aluspinnale jõudnud ja sealt lahkunud kiirgusvoolude vahe. Kiirgusbilansi arvutamine: R=Q(1-A)-E R- Kiirgusbilanss Q- Kogukiirgus A- Albeedo E- efektiivne kiirgus Albeedo- aluspinna peegeldumisvõime. Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. ÜLESANNE 120(1-(96/120))-40=-16W/ Päikesekiirguse hulk antud piirkonnas sõltub: 1. Päikesekiirte langemisnurgast- mida suurem, seda rohkem. 2. Päike saab seniidis olla pöörijoonte vahelistel alal (23.5) 3
õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust, see põhjustab kliima soojenemist . CH4 (metaan) – tekib soodes ja igikeltsa aladel sulanud pinnases (metaani tootvad bakterid aktiviseeruvad). Metaani annavad ka põlemised, riisikasvatus, loomakasvatus, prügimäed, kulu põletamine (niiske materjal), fossiilsed kütused. Metaanil on 21 korda suurem efekt Maa kiirgusbilansi mõjutamisel kui CO2-l. Õhutemperatuuri vertikaal- suunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks: • Troposfäär • Stratosfäär • Mesosfäär • Termosfäär 1.Troposfäär • Siin paikneb valdav osa õhkkonna massist – ligi 80 % • Toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskmiselt 6,5 kraadi 1 km kohta, õhurõhk langeb • Troposfääri ülemine piir on polaaralade kohal kuni 8-9 km, Eestis umbes 11 km kõrgusel,
õhk on hästi läbipaistev, sini- sinine B. Õhus on vähe aerosooli 2. taevas on pilved, C. Õhus on palju aerosooli 3. Päike kõrvetab kõvasti D. Osooni on vähem 4. Taevas on vines 2. Täida tabel. näitajad troposfäär startosfäär mesosfäär termosfäär Keskmine paksus; üla- ja alapiir Temp-ri muutus Õhurõhu muutus 4 olulist tunnust 3. Kirjuta kiirgusbilansi skeemile õigesse kohta: peegeldub, neeldub, hajub, otsekiirgus ja hajuskiirgus, pikalaineline- ja lühilaineline kiirgus · Vaata joonist ja otsusta, millised väited on tõesed. Paranda valed väited õigeks ilma eitust kasutamata. A. Suurem osa päikesekiirgusest peegeldub atmosfääri tagasi. B. Pilvedes neeldub 18% päikesekiirgusest. C. Maapinnale jõuab päikesekiirgus otse- ja hajuskiirgusena D. Tervikuna lahkub Maalt rohkem kiirgust, kui sinna saabub.
Tavaliselt on see positiivne, s.t et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, seda tugevam on efektiivne kiirgus. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirguenergiat, kui ise soojuskiirgsune ära annab. Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne. Tervikuna on maakera kiirusbilnass tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirushulk on võrdsed. Kui kiirusbilanss oleks positiivne, siis toimuks pidev soojenemine kuni maakera ülessulamiseni ja ärapõlemiseni, negatiivse bilansi korral aga pidev jahtumine ja lõplik jäätumine.
Pilvisus mida pilvisem, seda vähem jõuab maapinnale Aluspinna omadused mida tumedam on pind, seda suurem on neeldumis% 4.Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet. Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,2 0,25 värskelt küntud põllu albeedo jääb vahemikku 0,1 0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. 5.Selgita kiirgusbilansi olemust Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, st et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab
Läänemerel on oma jääkood, mille alusel annavad kõik Balti merd ümbritsevad riigid jää iseloomustuse ja navigatsiooni tingimused oma riigi laevafaarvaateri osades. 14. Atmosfääri üldise tsirkulatsiooni põhimõitted. Atmosfääri üldise tsirkulatsiooni all mõeldakse maakera ümbritsevate õhuvoolude süsteemi kui tervikut. Kui maapind ei põõrleks ja aluspind oleks ühtlane: Õhuvoolude jaotus maakera ümber sõltuks ainult kiirgusbilansi jaotusest ja sellest tingitud ebavõrdsest õhu soojenemisest Maa üksikuis võõtmeis ekvaatori ja pooluse vahel. Väiksematel geograafilistel laiustel on kiirgusbilanss suurem, maapind ja selle kaudu ka õhk soojeneb rohkem, kui suurematel laiustel. Tekiks lihtne ringvool: ekvaatori piirkonnas soe õhk tõuseb üles, valgub kõrgemal polaaraladele, jahtub seal, laskub ja valgub maapinna kohal jahedama vooluna troopilistele laiustele, kus uuesti soojeneb. Selle ringvoolu
Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgus jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes. 5. Kuidas sõltub albeedo aluspinnast? Tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusse sõltub sellest, milline paapind on. Nt taimkattega katud maapinnal on albeedo 0,20-0,25, värskel küntud põllul 0,10-0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosi esineb veepinnal, kus päike paistab kõrgel. 6. Kiirgusbilansi olemus Kiirgusbilans on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgubilans tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirjusena ära annab. 7. Selgita gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alati madalama rõhuga alale.
Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet. Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,2 0,25 värskelt küntud põllu albeedo jääb vahemikku 0,1 0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. 4.Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid 1) Nähtav valgus on 56 % 2) Ultravioletkiirgus on 8% 3) Infrapunakiirgus 36 % , seda inimese silm ei näe kuid seda tunneb keha soojuskiirgusena, kiirguse abil kandub edasi soojus. 5.Selgita kiirgusbilansi olemasolu Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Pos.tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab.Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub.Selline olukord esineb öösel,kui päikesekiirgust üldse juurde ei tule.Eestis on aastane positiivne
Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet. Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,2 0,25 värskelt küntud põllu albeedo jääb vahemikku 0,1 0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. 4.Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid 1) Nähtav valgus on 56 % 2) Ultravioletkiirgus on 8% 3) Infrapunakiirgus 36 % , seda inimese silm ei näe kuid seda tunneb keha soojuskiirgusena, kiirguse abil kandub edasi soojus. 5.Selgita kiirgusbilansi olemasolu Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Pos.tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab.Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub.Selline olukord esineb öösel,kui päikesekiirgust üldse juurde ei tule.Eestis on aastane positiivne
Mida tumedam ning niiskem aluspind on, seda rohkem kiirgust neeldub mida heledam ja kuivem, seda rohkem peegeldub. Kiirgusbilanss Kiirgusbilann on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanns tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui ise õhku ära annab, mille tagajärjel maapind soojeneb ning soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab ning selle tagajärjel ta jahtub. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne ning negatiive on vaid talvel, eriti lume korral. Tervikuna on kogu maakera kiirgusbilanss tasakaalus, see tähendab, et nii kogu juurdetulev kui lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Kasvuhooneefekt Maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu.
Tavaliselt on see positiivne, s.t. et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, seda tugevam on efektiivne kiirgus. Efektiivne kiirgus kujutab enesest seda osa Maa soojuskiirgusest, mis ei neeldu atmosfääris, vaid lahkub sealt, ning mille võrra maapind tegelikult jahtub. Positiivne kiirgusbilanss tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Negatiivse kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab. Selline olukord esineb öösel, kui päikesekiirgust üldse juurde ei tule. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne. Negatiivne on ta vaid talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on lumega kaetud. Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Vööndiliselt on erinevused aga suured. Kui palavvöös on soojenemine ülekaalus, siis polaaraladel
A 1. Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering) -Peegeldumine (reflection) -Neeldumine (absorption) 2. Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Selleks, et õhumassid liikuma hakkaks, on vaja teperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temp. on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma ja tekib madala rõhuga ala. Külmematel aladelt voolab sinna uus rõhk, mis soojeneb ja tõuseb. Tänu...
pööripäevast sügiseni (21. märtsist-23. septembrini) on põhjapoolkera pööratud rohkem Päikese poole ning saab päikesekiirgust rohkem kui lõunapoolkera. 23. septembrist- 21.märtsini on olukord vastupidine. Ekvaatorilähedased alad saavad aasta ringi palju päikesekiirgust. Keskmistel laiuskraadidel (30. laiused) jaguneb päikesekiirgus erinevalt. Suvel on palju päikesekiirgust, talvel vähem. Suurtel laiustel, suvisel pööripäeval on päikesekiirgust palju. 9. Selgita Maa kiirgusbilansi olemist. See on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirguse vahe. Palavvöötmes on kiirgusbilanss positiive, külmvöötmes negatiivne ja maa kiirgusbilanss on tervikuma tasakaalus. Positiivne kiirgusbilanss tähendab, et maapind saab Päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Maapind hakkab soojenema. Negatiivne kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub. 10
poolt murtud kiired, mis on mõlemal pool tuhm, nõrgem linnutee helendusest ja hele, 3) Olenevalt aluspinna pinnasest. Pinnase kihti, milles esinevad taevakeha 22° kaugusel. Tegurid, mis mis on märgatav isegi päikese loojumisel. niiskusest ja kiirgusbilansi suurusest ööpäevased temperatuuri kõikumised, soodustavad halo kujunemist, tekivad On kõrgusel 80 1200 km. Mida kulub rohkem või vähem soojust vee nimetatakse aktiivseks kihiks. Parasvöötmes kiudpilvedes, mis tungivad sooja frondi
Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, s.t. et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäär vastu annab. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, sega tugevam on efektiivne kiirgus. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Negatiivse kiirgusbilansi korral anna maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahutab. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne. Negatiivne on ta vaid talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on lumega kaetud. Osooniaugud Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kui valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel. Kõige suuremat ohtu kujutab ultraviolettkiirgus
Kiirguse lainepikkus sõltub kiirgava keha temp.-st. Päikese pinnal valitseb kõrge temp (~6000 C). Seetõttu on päikesekiirgus lühilaineline. Kuna maapinna temp. on tunduvalt madalam kui päikesel, siis on Maalt lahkuv kiirgus pikalaineline. Sageli kutsutakse seda ka soojuskiirguseks. Maakeral tervikuna on kiirgusbilanss aastate jooksul tasakaalustunud. Maa keskmine temp. on + 15 C ja see ei suurene ega vähene. Piirkonniti on aga kiirgusbilansid erinevad. Suurimad on kiirgusbilansi väärtused ekvatoriaalsetel aladel. Negatiivne kiirgusbilanss on aladel, kus aasta läbi on maapind kaetud jää ja lumega ( Gröönimaa, Antarktikas jm). Mis on Coriolis`i jõud? Maa pöörlemisel ümber oma telje tekib Coriolisi jõud - inertsijõud, mille mõjul kanduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolusel otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Nii kanduvad ekvaatorilt liikuvad tuuled põhjapoolkeral paremale ning lõunapoolkeral vasakule
Em - Maakiirgus EA - OTSI MÕISTE neeldumiskoefitsent? Efektiivne kiirgus Eef , väljasaadetava ja tagasituleva kiirguse vahe. Em - EA. Kiirgusbilanss võtab kokku kõik kiirgusevood, mille kaudu energia vahetus toimub. Koosneb positiivsetest (saame energiat juurde) ja negatiivsetest liikmetest (anname energiat ära). B = S' + D + EA. - Rk - Em (1-)EA. Kiirgusbilanss muutub kogu ööpäeva jooksul. Kiirgusbilanss ei ole konstantne suurus vaid muutub ööpäeva jooksul. Kiirgusbilansi komponente on 6.Osad komponendid langevad ära ning teised osakesed sõltuvad suuresti kiirgava pinna temperatuurist ning siis peab muutuma ka selle kiirguse komponendid, mis võtavad osa kiirgusbilansi protsessist. Kiirgusbilanss muutub positiivseks alles mõni aega pärast päikesetõusu. Ning negatiivseks läheb juba enne päikeseloojangut. Tema positiivsus/negatiivsus sõltub eelkõige päikese kõrgusest. Suvisel ajal muutub positiivseks, kui päike on jõudnud 10- 15 kraadi kõrgusele
ET= PET, kui mulla niiskus (W) on optimaalne. Mulla vee varu ei takista aurumist. Eestis on määratud ET ööpäevaseid väärtusi rohumaadel väikese hüdraulilise aurumismõõtlaga. Mõõtmistulemuste alusel on parimad need meetodid, mis baseeruvad H.L.Penmani valemitel. Hiljem täpsustas tema valemeid J.L. Monteith. Penman-Monteith valemid on kogumaailmas kasutusel, ka eestis on selle valemi kasutamine valgala veebilansi arvutustes õigustatud. See meetod arvestab kiirgusbilansi ja aerodünaamika füüsikalisi protsesse ja võimaldab arvutada maksimaalset ja võimalikku (PET) erinevatelt pindadelt. Kui sademed mingil ajaperioodil on PET väärtusest väiksemad , siis ET on aurumiseks vajaliku veepuuduse tõttu väiksem kui PET. ET peamiseks kujundajaks on soojusenergiahulk, mis aurava pinnani jõuab, seda soojusenergia hulka saab määrata kiirgusbilansi alusel. ET arvutamiseks on loodud mitmeid arvutimudeleid, mis võimaldab arvutada aurumist erinevatelt
ümber arvutada, lähtudes seosest 1°R = 1,25°C.Miksimum ja miinimumtermomeeter: Termomeetrid, mis säilitavad pärast seadistamist esinenud miinimum- või maksimumnäidu, on vastavalt miinimum- ja maksimumtermomeetrid. Maksimumtermomeeter on ka inimese ja loomade kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaas.Õhutemperatuuri ööpäevane ja aastane käik: tähtsaim tegur,mis põhjustb temp.aastast käiku,on kiirgusbilansi muutumine aasta jooksul.Kiirgusbilanss sõltub geograafilisest laiusest,siis ka õhutemp.aastane käik osaleb sellest.aastane käik:1)ekvatoriaalne tüüp 2 max ja 2 min.Max on kevadise ja sügisese ööpäeva võrdsuse aegade lähedal,mil kiirgusbilanss on max.2)troopiline tüüp max esineb varsti pärast suvist pööripäeva,min pärast talvist pööripäeva.3)parasvöötme tüüp max juulis,min jaanuari lõpus
Pilet nr. 1 Kiirgusebilanss. Aastane käik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S' + D + EA + Rk + EM (1- ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt. teguritest. Selle geograafilise jaotumise iseloomustamiseks kasutatakse kiirgusbilansi isojooni, need on jooned, mis ühendavad ühesuuruse kiirgusbilansiga kohti. Aasta kohta on kiirgusbilanss: 1)suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses
Tsüklonite seeriat lõpetav antitsüklon on suur, võib kesta nädal või kaks. Suvel toob Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud kaasa sooja ilma ja vähese pilvituse. Keskosas on nõrgad tuuled, äärtes tugevamad. Päeval tuulehood, mis ööseks vaibuvad. Võib esineda energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S’ + D + EA + Rk + EM – (1- δ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see äikest. Talvel on vähese pilvitusega, pakasene ilm või pilves ilm kiht- või rünkpilvisusega. Antitsüklonis valitsevad laskuvad õhuvoolud, mis sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt. teguritest. Selle geograafilise jaotumise takistavad pilvede ja sademete teket
Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering)-Peegeldu...
Kiiremini soojenevad väikese albeedoga aluspinnad, sest need neelavad rohkem päikese soojuskiirgust. 8. Iseloomustage päikesekiirguse jaotumist eri laiustel eri aastaaegadel Kui päikesekiirgus on Maa pinnaga risti ja jaotub väiksemale pinnale, siis on see ala soojem kui väikese langemisnurga all olevad alad. nt. suvel on päikesekiired meiega risti ja sellest tuleneb soe ilm, kuid Austraalias on ilm külm, talvel vastupidi. 9. Selgita Maa kiirgusbilansi olemist 100%-st lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub atmosfääris 19%, pilvedes 4% ja Maa aluspinnas 47%. Pilvedelt peegeldub tagasi 23% ja aluspinnalt 7% 10. Iseloomusta kiirgusbilanssi Eestis Kiirgusbilanns on Eestis positiivne veebruari keskpaigast oktoobri keskpaigani, juunis on KB u 300 MJ/m² ja aastavahetusel u -30 MJ/m² 11. Millised jõud ja kuidas mõjutavad õhumasside liikumist Maal? Õhu paneb liikuma a
Jää toimib ookeani ja atmosfääri vahel kui isolaator, mis kiirgab tagasi suurema osa aluspinnale jõudvast päikesekiirgusest ning takistab merevee soojenemist. Suure albeedo väärtusega jääl ja lumel on sulamisprotsessis positiivne tagasisidemehhanism. Mida enam jääd sulab, seda rohkem tekib tumedamat vabaveepinda ja seda enam kiirgust neeldub, tõuseb temperatuur, ning seeläbi kiireneb kogu sulamine veelgi. Seepärast on kiirgusbilansi muutusi Arktikas, kus jääkate pole ka lausaline ning triivi tõttu pidevalt muutuv, üsna raske uurida ja hinnata. -4- Nüüdisaja võimalused ning arenenud kõrgtehnoloogia annavad siiski palju eeliseid seesuguste keerukate piirkondade uurimiseks. Ka Damoclese uurimistöödel on rakendatud palju moodsat teadusaparatuuri. Nii nende arvukate automaatseadmetega kui ka traditsiooniliste välitöödega kogunenud
A 1. Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus-maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering)...
Rännet liigitatakse sisse-ja väljaränne. Rändevood maailmas on praegu see, et Aafrikast rändavad mustanahalised Euroopasse. Sisseränne: kolimine maalt linna(parematele töökohtadele) linnast maale( parema õhu kätte) linnadevaheline; maalt maale. Väljaränne: vabatahtlik (töö, õpingud, abielu, pensionipõlve pidamine); sundränne (põgenemine; looduskatastroofid; küüditamine). b. Kiirgusbilansi analüüs c. Kaardi tundmine 6. a. Linnad ja maaasulad arenenud ja arengumaades. Linnastumise kulg maailmas.Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud ja arengumaades. Nüüdisaja maailmas toimub kiire linnastumine, mis tähendab linnas elavate inimeste osakaalu suurenemist riikide rahvastikus. Linnastumine: Arengumaad: kiire tempo Inimesed liiguvad linnadesse Ülerahvastus Marginaalne rahvastik- alarakendatud rahvastik Slummid; getod
Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, seda tugevam on efektiivne kiirgus. Efektiivne kiirgus kujutab enesest seda osa Maa soojuskiirgusest, mis ei neeldu atmosfääris, vaid lahkub sealt- maapind soojeneb. · Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss- maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab maapind soojeneb soojus liigub edasi sügavamale. Negatiivse kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab maapind jahtub. Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus. Vööndiliselt on erinevused suured. · On märgatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. CO2 kontsentratsioon on kasvanud atmosfäär neelab rohkem Maa soojuskiirgust, vähem lahkub maailmaruumi efektiivse kiirguse hulk on vähenenud. Tänapäeva kliima
sest soojus neeldub. 8. Iseloomustage päikesekiirguse jaotumist eri laiustel eri aastaaegadel 0˚- kiirgushulk püsivalt kõrge. 30˚- kiirgushulk kasvab kevadel, suvel poole võrra. 8 60˚- kiirgushulk tõuseb järsult alates kevadest. 90˚- kõige järsemkiirguse muutus suvel. Mida suurem on laiuskraad seda hiljem tuleb päikesekiirguse suur tõus, muutus. 9. Selgita Maa kiirgusbilansi olemist Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus. Palavvöötmes on positiivne, külmvöötmes negatiivne. 10. Iseloomusta kiirgusbilanssi Eestis Eesri asub 60˚ laiuskraadidel. Aastas sisenev päikesekiirgusehulk on väiksem kui aastane peegelduv ehk väljuv kiirgus. 11. Millised jõud ja kuidas mõjutavad õhumasside liikumist Maal? Gradientjõud- tekib õhurõhu erinevuse tõttu erinevates piirkondades, paneb õhu liikuma kõrgrõhualalt madalrõhuala poole
organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemise. 60.Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab.Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivne kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne. Negatiivne on ta vaid tavisel ajal, eriti siis, kui maapind on lumega kaetud.Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. 61.Kasvunooneefektiks nimetatakse temperatuuri ja niiskuse suurenemist läbipaistva
Kiirguse lainepikkus sõltub kiirgava keha temp.-st. Päikese pinnal valiteb kõrge temp (~6000 C). Seetõttu on päikesekiirgus lühilaineline. Kuna maapinna temp. on tunduvalt madalam kui päikesel, siis on Maalt lahkuv kiirgus pikalaineline. Sageli kutsutakse seda ka soojuskiirguseks. Maakeral tervikuna on kiirgusbilanss aastate jooksul tasakaalustunud. Maa keskmine temp. on + 15 C ja see ei suurene ega vähene. Piirkonniti on aga kiirgusbilansid erinevad. Suurimad on kiirgusbilansi väärtused ekvatoriaalsetel aladel. Negatiivne kiirgusbilanss on aladel, kus aastaläebi on maapind kaetud jää ja lumega ( Gröönima, Antarktikas jm). Õhutsirkulatsioon. Atmosfääri üldtsirkulatsioon kujutab endast püsivat kogu maailma hõlmavat õhuliikumist, mis toimub päikeskiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu. Ekvatoriaalsed alad on päikesekiirtega risti ja saavad rohkem kiirgust kui pooluste ümber, kuhu päikesekiired langevad kaldu. Seetõttu
Hinnangut maapinna ja ka taimkatte temperatuuri kohta saadakse tavaliselt infrapunase piirkonna kiirguse, eriti 8-13 m piirkonna, mõnikord ka 3-5 m või mikrolainepiirkonna (passiivse meetodi) abil.reeglina väiksem lahutusvõime. kaasajal kasutusel mitmesugused infrapunakaamerad e termoviisorid, mis võimaldavad saada objekti kujutist soojuskiirguse piirkonnas. Olulised on nii kiirgusbilanss kui ka üldine soojusbilanss, e. taimkattele saabuva ja taimkattelt lahkuva energia vahe. Maapinna kiirgusbilansi B võib avaldada seosega B = Q(1- A(k)) + E(a) E(b) kus Q on maapinnale langev summaarne (otsene päikesekiirgus + taeva hajuskiirgus) integraalne (üle kogu lühilainelise spektri, st ca 0.4 m kuni 3 m) kiirgus, Ak aluspinna integraalne albeedo, Ea ja Eb vastavalt atmosfääri ja aluspinna soojuskiirgus. Valemi esimene liige kirjeldab lühilainelist kiirgusbilanssi ja teised kaks liiget annavad soojuskiirguse bilansi.
Kuni frondi saabumiseni iseloomustab ilma laussadu, halb nähtavus ja tuule tugevnemine; õhurõhu langus kiireneb. Eestis põhjustab sooja frondi lähenemine sageli tuisku. Frondi läbimist iseloomustab tuule järsk pöördumine paremale, õhurõhu languse lõppemine või järsk vähenemine. Sademed kas lakkavad või sajab uduvihma. Mulla ja mullapinna lähedal temperatuur (aastane ja ööpäevane käik). Maa pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber päikese põhjustab mapinna kiirgusbilansi ööpäevase ja aastase muutumise. See aga omakorda kutsub esile pinnase temperatuuri ööpäevase ja aastase muutuse. Suurt mõju pinnase temperatuuri ööpäevasele käigule avaldavad termilised karakteristikud ilm, taim, lumikate. Soojuse levimise protsessis pinnasesse etendab peamist osa soojusjuhtivus. Temperatuuri kõikumine pinnases kahaneb sügavusega. Aprillis ja septembris valitseb vaadeldavates sügavustel enam vähem ühusugune temp
Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi Kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust a)kiirguslikult aktiivsed gaasid ise neelavad soojuskiirgust (CO 2; O3; H2O;N2O) 11 b)keemiliselt aktiivsed gaasid osalevad reaktsioonides, mis suurendab kiirguslikult akt gaaside hulka c)mõlemad Kiirgusbilansi iseloomustamisel kasuta mõisteid (õigesti)! · otsekiirus, · hajuskiirgus · kiirguse neeldumine õhus (osoonis, veeaurus, pilvedes, tahked osakesed), maapinnas, vees · kiirguse peegeldumine õhust, pilvedelt, maa-ja veepinnalt · bilanss tasakaal · kiirgusbilanss Maale saabuva ja sealt lahkuva kiirguse tasakaal · positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss http://www.school-portal.co.uk/GroupDownloadFile.asp?GroupId=12426&ResourceID=40445
atmosfääri pikalaineline ehk soojuskiirgus). Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe: R = Q(1-A)-E, kus R - kiirgusbilanss, Q - kogukiirgus, A - albeedo ja E - efektiivne kiirgus. Positiivne kiirgusbilanss tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Negatiivse kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab. Selline olukord esineb öösel, kui päikesekiirgust üldse juurde ei tule. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne. Negatiivne on ta vaid talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on lumega kaetud. 10. Õhutemperatuur, tema kujunemine, jaotus vertikaalsihis ja maakeral. Õhutemperatuur on peamine ilma- ja kliimanäitaja,
annaabi.ee 
