Orgaanilised komposiitmaterjalid Töö pealkiri: Kihiliste plastide valmistamine resoolvaikude baasil Õpperühm: Töö teostaja: KAOB21 Gertrud Arro Õppejõud: Töö Protokoll Protokoll teostatud esitatud: arvestatu Tiia-Maaja Süld : d: Fenoolaldehüüdvaigu saamine ja omadused 1. Resoolvaigu süntees Lähteained: fenool 28,2 g,formaliin 37% 27,25g,NH4OH vesilahus
Kõrged temperatuurid. 29. Intrusiooni mõiste. Magmakivimite lasumisvormid. Rööpsed ja põiksed intrusioonid. Intrusioon maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla vedelas kui ka tahkes olekus. Intrusiooniks nim nii aktiivset protsessi magmakeha tungimist ülespoole, kui ka selle tardkivimiteks struktuuriks kristalliseerunud tagajärge. Lasumisvormid: rööpintrusioon olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega on enam-vähem paralleelne kildalisus- või kilisuspindadega. Põikintrusioon lõikavad kildalisus- või kihilisuspindu. Lasumusvormid: silk, lopoliit, lakoliit, fakoliit, daik, batoliit. 30. Vulkaanipurske mehhanism ja vulkaanide tüübid. Aluseliste ja happeliste magmade erinev käitumine vulkaani lõõris. Vulkaaniline materjal tungib maapinnast kõrgemale läbi avavuse, mida nimetatakse vulkaanideks. Vulkaanide tüübid: (1)kilpvulkaan suhteliselt
on vanemad, kui 3 miljardit aastat ning mis on Maal säilinud vaid üksikutes kohtades. Ka geoloogiline ajaskaala on välja töötatud fossiilide leviku uurimise alusel. 3) Milliste meetoditega määratakse kivimite vanust? Kivimite suhtelist vanust võib määrata geoloogiliste, stratigraafiliste ja paleontoloogiliste meetoditega. Oma praktilises töös kasutavad geoloogid kõiki kolme. Stratigraafilist ja paleontoloogilist meetodit saab kasutada ainult kihiliste kivimite juures, kus iga järgnev kiht moodustus pärast eelmist kihti. Geoloogiline meetod võimaldab määrata ka magmakivimite ja teiste geoloogiliste protsesside suhtelise vanuse. 4) Miks on väga vanu kivimeid säilinud vaid Maa üksikutes kohtades? Väga vanu kivimeid on säilinud vaid Maa üksikutes kohtades, kuna suurem osa ürgsest maakoorest on geoloogilistes protsessides ümber töötatud. Välistegurid on vanadest kivimitest midagi uut
1. Mõisted: · Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. · Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht(100-200km). · Laamtektoonika on laamade tekkimine, liikumine, vastastikumõju ja hävinemine. · Rift on koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine. · Sete on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena. · Metamorfism ehk moone on kivimite ümberkristalliseerumine kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustel. · Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. · Maardla on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa.
temperatuuripiir +500 C°. · Plastmassidel on kalduvus roomamisele ja relaksatsioonile isegi toatemperatuuril. · Plastmassidele on iseloomulik madal jäikus. Kõige jäigemate plastikute (klaasplastide) elastsusmoodul on ligikaudu 10 korda madalam kui metallidel. Selle tulemusena ületavad plastmassdetailide deformatsioonid koormamisel märgatavalt metalldetailide deformatsioone. · Kihiliste plastikute arvutamisel tuleb elastsusõpetuse meetoditega arvesse võtta materjali anisotroopsust. Kasutatud kirjandus http://www.annaabi.com/ http://www.futurenergia.org/ww/et/pub/futurenergia/chats/plastics.htm
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Selgita mõisted: Litosfäär-on Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär-on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Laamtektoonika-on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Rift-on koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine. Sete-on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena. Metamorfism-Moone on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis. Maavara-maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Maardla-on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa. Maavärin-on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine.
temperatuuri ja rõhu tingimused ning kivimite sulamistemperatuuri alandavate faktorite olemasolu (vee olemasolu). Intrusiooni mõiste. Magmakivimite lasumisvormid. Rööpsed ja põiksed intrusioonid. Intrusioon magma liikumise protsess maakoores. Intrusiooniks nim nii aktiivset protsessi e magmakeha tungimist ülespoole kui ka selle tardkivimite struktuuriks kristalliseerunud tagajärge. Intrusioon jaguneb kaheks: Rööpintrusioon olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega, asub sellega enam- vähem paralleelselt. Põikintrusioon lõikab kiltasid või kivimikihte Lasumusvormid: Lopoliit - liualaadne, tavaliselt väga suuremôôduline magmakeha (Lôuna- Aafrikas Buschweldi lopoliidi môôtmed plaanis on 300X480 km); Fakoliit - kurrutatud alade kihtides esinev "juurteta" läätselised väikesed magmakehad - kurrutusprotsessis tükeldatud magmakeha killud; Batoliit suurim, ebaegulaarse kujuga, reeglina sügavusse laienev põhiliselt
juustuga. Tuunikala,kurgitomati kuubikud, 6 viilu röstsaia,tuunikala ning majoneesi toorjuustu segu. Uuesti 6 viilu röstsaia, majoneesitoorjuustu segu, hakitud muna ning kaunistatud maitserohelise, karikakra, tomati, kurgi, kalamarjaga ning peale raputatud hakitud till. Click icon to add picture Click icon to add picture Serveerimine Tikuvõileibade ja väikeste võileibade söömiseks kaetakse väike taldrik, söögiriistu ei kaeta. Rullvõileibade, kihiliste võileibade ja einevõileibade ning võileivatortide söömiseks kaetakse. Külmi suupisteid serveeritakse eel või vaheroana, kerge einena 26 °C juures. Serveeritakse kas portsjonitena suurel või keskmisel taldrikul (külmtoidutaldrikul) või siis vaagnatel. Sooje suupisteid serveeritakse temperatuuril 6575 °C. Sooje suupisteid võib serveerida analoogiliselt pearoogadega, kuid tunduvalt väiksemates kogustes ja väiksema arvu ning hulga lisanditega.
kujuliste pihustide tihendamisele, kontroll-luukidele, rullidele, kuumade gaaside filtreerimisele, akustiliste ja elektriliste kohtade isolatsiooniks. Kiude kasutatakse laialdaselt ka muudeks keraamilise kiu tootede valmistamiseks nagu plaadid, lindid, mattid, papid, paberid, nöörid, köied, niidid, kangad, vaakum-vormistatud tooted, liimid, tsemendid. 3.1 Keraamilise kiu mattid Keraamilise kiu matte kasutatakse alusmaterjalina kihiliste plokkide valmistamiseks, lintideks, pressitud nööriks, mooduliteks ja pressitud kujulise toodeteks. Seda kasutatakse tsementeeritud ja ankur kütte ja soojusenergia ahjude tulekindla voodrina seinadeks ja võlvideks, keraamikatööstuses ja värviliste metallide tööstuse ahjudes, termilise reaktorite isolatsioonina, kõrge temperatuuriga torujuhtmetes, eelsoojendites, soojendamisseadetes, valuvormis.
Pinnakate ehk kvarternaarisetted. Pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Moreen materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasa haaratud ning sulades maha jäetud. (Eestis väga laialdaselt levinud sete, suurem osa eesti muldadest põhineb moreenil). Rändrahn - rahn (läbimõõt üle 512 mm) , mis on liustiku poolt algsest asukohast minema viidud. Sete enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena. (mereloomade jäänused, soolalademed). Settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Tardkivim ehk. Magmakivim, mis on magma tardumisel tekkinud kivim. Moondekivim kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.(kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor). Paljand ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid. Kivistis e
Purdseteks kivimiteks – õhku purskunud laava kiirel jahtumisel tekkinud nõrgad, väljakujunemata struktuuriga kivimid, jagunevad -sõmerateks -tsementeerunuteks. Eestis levinuim tardkivim on graniit. Kulumiskindlus suur, tahutavad, hästipoleeritavad. Kasutus- ehituskivina: plaadid, kivid, killustik, trepiastmed, kõnnitee äärekivid. SETTEKIVI Settekivimid on tekkinud mitmesuguste orgaaniliste ja mineraalsete ainete settimisel aastatuhandete vältel kihiliste kivimite moodustumisega. Seega iseloomustab neid kihiline struktuur ja poorsus, on nn. teisase päritoluga kivimid. Jagunevad; keemilisteks, mehaanilisteks ja organogeenseteks seteteks. Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. PAEKIVI Paekivi on Eesti rahvuskivi, üle poole Eestist on pea peal. Paekivid jagunevad lubjakivideks ja dolomiitideks. Suur hulk meie paekivist purustatakse killustikuks, mida kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses jms.
..+200°C. Räniorgaanilistest polümeeridest ja fluoroplastidest valmistatud plastide ilmumisega tõusis ülemine temperatuuripiir +500°C. Plastidel on kalduvus roomamisele ja relaksatsioonile isegi toatemperatuuril. Plastidele on iseloomulik vähene jäikus. Kõige jäigemate plastide (klaasplastide) elastsusmoodul on ligikaudu 10 korda väiksem kui metallidel. Selle tulemusena ületavad plastdetailide deformatsioonid koormamisel märgatavalt metalldetailide deformatsioone. Kihiliste plastide arvutamisel tuleb elastsusõpetuse meetoditega arvesse võtta materjali anisotroopsust. Plastmasside lai kasutusala tuleneb nende omadustest. Nad võivad olla jäigad või painduvad, neid võib värvida, voolida ja vormida. Plastmassid on head elektriisolaatorid ja paljud on keemiliselt sööbekindlad. Kõik plastmassid ei käitu kuumutamisel sarnaselt. Mõned termoplastideks kutsutud plastmassid pehmenevad kuumutades. Teised plastmassid, mida
siseenergia. Endogeensed protsessid on näiteks maavärinad, vulkaanipusked, kurrutusliikumised, murranguliikumised, mandrite triiv, magmalised protsessid, metamorfism. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks. Kurrutusliikumised on peamiselt laamade põrkepiiridel, kus üks laama sukeldub teise alla. Selle tulemusena tekib kihiliste kivimite paine. Murranguliikumised on laamade liikumisest tekkinud kivimplokkide püst- või rõhtsuunaline siire. Metamorfism ehk kivimite moone. 11. Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid. Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia ehk energiaallikas on maaväline. Eksogeensed protsessid on näiteks murenemine, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee
Enne külaliste saabumist pannakse iga inimese taldrikule 2-3 viilu leiba ja saia. 4.3 Külmad road Külmi suupisteid tuleb serveerida temperatuuril 10-14 C. Kõik ilma garneerita eeltoidud serveeritakse paremalt poolt, garneeriga eeltoidud ja salatid aga vasakult poolt; Tikuvõileibade ja väikeste võileibade söömiseks kaetakse väike taldrik, söögiriistu ei kaeta; Rullvõileibade, kihiliste võileibade ja einevõileibade ning võileivatortide söömiseks sobib eelroataldrik ja selle juurde kuuluvad kahvel ja nuga; Kõrgetes nõudes toidud peab panema lähemale laua tsentrile ja madalamates nõudes toidud sööjale lähemale. 4.4 Salatid Salateid võib serveerida eelroana, kerge einena, lisandina pearoa kõrvale või järelroana 2-6 C juures; Serveeritakse klaas- või portselankausis, aluseks leiva- või desserttaldrik,
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6
1) PÕHIMÕISTED 1. Mineraalid – looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud, aatomite korrastatud paigutusega tahked keemilised elemendid või ühendid. 2. Savimineraalid – kõrge peenestusastmega, vett sisaldavate kihiliste või ketikujulise kristallvõrega silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid – koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid – tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid – tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6
laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Mis on soo? looduslik ala, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub soomulla ehk turbana. Kurd on tektooniliste Kirjelda maakoore kurrutusi, teket, tagajärgi. - jõudude tulemusena tekkinud kihiliste kivimite paine. Kurrud tekivad enamasti tektooniliste survepingete (horisontaalpingete) tulemusena, kuid võivad tekkida ka maakoore vertikaalsete liikumiste tulemusena Kirjelda maakoore rikkeid ja nende tekke mehhanisme. Rikked on näiteks lõhed ja murrangud. Tekivad siis, kui Mis on lihtkraater? Lihtkraater on negatiivne pinnavorm, mille sügavaim koht on kraatri keskel Näiteks Barringeri kraater Arizonas. Mis on komplekskraater? Komplekskraatril on aga kraatri keskel keskkõrgendik
Maksa siseehitus: 2 sagarat: parem – (suurem) ja vasak (ulatub üle keskjoone vasakule), 4-8 segmenti. Väikseimad ühikud on kas maksasagarikud, portaalsagarikud või aatsinused – oleneb sellest, millist funktsiooni uuritakse! Maksasagariku ehitus: Maksasagarikud on 6 (5)- kandilised, tornikese kujulised rakukogumikud, läbimõõt 1-2 mm, kõrgus 2- 3 mm. Maksasagariku keskel on tsentraalveen, nurkades sagarikevahearter, - veen ja – sapijuha. Maksarakud paiknevad 2-kihiliste plaatidena, millede vahel on sinusoidid – peened pilud (kapillaarid!) Nurkades olevate veeni ja arteri harude kaudu läheb veri sinusoididesse, seal seda töödeldakse, edasi läheb veri tsentraalveeni ja sealt maksaveenide kaude maksast välja. Iga rakuplaadikese keskelt (kahe kihi vahelt) algavad sapikapillaarid, need ühinevad edasi juhadeks. Sapp (chole; bilis; fel): Kollakas (pruun) vedelik, sisaldab sapphappeid, kolesterooli, Hgb laguprodukte (värv!), mis on vajalik:
*Kerge, poorne, õhuline, vajustatud mass Kreemikorpus - sokolaadi- ja pähklimass, rasv, maitseained *Vahustamine annab massile õrnuse, pehmuse Piimakompvekid - suhkru ja rärklisesiirupi keetmisel piimaga või koorega ning võiga *Kristalliseerunud, kergelt veniv, pehme, piima maitsega mass Kihiliste kommide korpus - vähemalt kahest erinevast kompbekimassist SOKOLAAD *Tume sokolaad - sisaldab kakaomassi, kakaovõid, kakaopulber, suhkrut ja vanilliini *Kakaovõi - teeb vedelamaks, siidisemaks, pehmemaks *Sojaletsitiin - stabiliseerib massi ühtlaseks *Olenevalt lisanditest: magus, poolmagus, mõru
AKTIIVSUSE JÄRGI: *Soe front liigub külmema õhumassi poole. Soe õhk libiseb neis mööda frontaalpinda üles. Enne sooja frondi saabumist mingisse piirkonda asub sellel alal külm õhumass temale iseloomuliku ilmaga. Suvel on külm õhumass labiilne, mistõttu päeval on valitsevateks pilvedeks konvektsioonipilved hoogsadudega, kusjuures öösel on taevas selge. Talvel on külmas õhumassis taevas pilvitu või kaetud alumiste või siis keskmise kõrguse kihiliste pilvedega. Esimeseks sooja frondi tunnuseks on kiudpilvede ilmumine. Õhurõhk hakkab aeglaselt langema. Tuul tugevneb ja pöördub vasakule (tavaliselt on kagutuuled). Frondi lähenemisel ilmuvad kõrgpilvede asemele kihtsajupilved, mille all võib sageli näha rebenenud pilvi. Eestis põhjustab sooja frondi lähenemine sageli tuisku. *Külm front liigub suhteliselt soojema õhumassi poole. Tehakse vahet 1. ja 2. liiki peamise külma frondi vahel. 1. liiki
pealekandmist Katteliited -- karptarind Katteliide avade ümbruse tugevdamine Katteliited lehtmaterjali jäigastamine Priit Põdra 4. Ainesliited 37 Lii liid t kujundamine Liimliidete k j d i (2) Kihiliste tarindite liimliited Profiil-liistudega liimliited Raamide liimliited Priit Põdra 4. Ainesliited 38 Lii liid t kujundamine Liimliidete k j d i (3) Punktkeevitusega Neetidega kombineeritud kombineeritud liimliide liimliide
nende pidevust katkestamata. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pikaaja vältel maakoore suures sügavuses. Plastulisust suurendab a) rõhk; b) kõrgendatud temperatuur. Kurrutamine toimub geosünklinaalide piirkonnas, ehk jäikade maakoore massiivide kokkupuute piirkondades. Morfoloogiliselt eristatakse kaht põhilist kurru liiki: a) antiklinaal e. kohr (anticline e. anticlinal )- on kihiliste kivimite ülessuunatud paine. b) sünklinaal e. vaond (syncline e. synclinal) - kihiliste kivimite paine on suunatud allapoole. Lõhed ja murrangud *nii lõhed kui ka murrangud on rebendrikked s.t. rikked mis tekivad haprate deformatsioonide e. kivimi purunemise tulemusena. *lõhede puhul ei ole toimunud kivimosakeste nihkumist teineteise suhtes, murrangutes on aga lõhet mööda toimunud maakoore kivimplokkide nihkumine teineteise suhtes
· nekk vulkaani lôôri täitev magmakivimi keha (plahvatuslikult purus tatud vulkaanilise kivimiga nekki nimetatakse diatreemiks); · batoliit suurim, korrapäratu, reeglina sügavusse laienev pôhiliselt hap peliste tardkivimitega intrusiiv, mille pindala moodustab tuhan deid 10neid tuhandeid km 2; · stokk batoliidi lae enamasti silindrilaadse kujuga väljasopistus pind alaga alla 100 km2; Rööpne on intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega on enam- vähem paralleelne kildalisus- või kihilisuspindadega. Põikintrusioonid aga lõikavad kildalisus- või kihilisuspindu. 26. Vulkaanide tüübid. Aluseliste ja happeliste magmade erinev käitumine vulkaani lõõris. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige
Idiokromaatiline värvus tuleneb mineraali struktuuri mood osakestest. Omavärvus. Allokromaatiline värvus lisanditest tulenev värvus. Väga mitmekesised. Nt vöödilised, kihilised kristallid. Tihti ebastabiilsed, värvus võib kaduda. Pseudokromaatiline värvus optiliste efektide värvus. Tekib valguse intereferentsil või difraktsioonil kristalli läbimisel või sellest peegeldumisel. Nt kihiliste kristallide puhul. Opalestsents on valguse hajumisest tingitud häguse keskkonna (nt õhu, mineraali) helendus Irisatsioon on kristallipindadel jälgitav loodusliku valguse jagunemine interferentsvärvusteks. Siledad ja lihvitud iriseeruva väärisplagioklassi (spektroliidi) - labradori - kristallid toovad esile suurepärase värvidemängu 48. Kriipsu värvus. Mineraali värvusest vähem varieerub tema kriipsu värvus. Mineraali pulbri (kriipsu) värvus võib erineda
Purdseteks kivimiteks – õhku purskunud laava kiirel jahtumisel tekkinud nõrgad, väljakujunemata struktuuriga kivimid, jagunevad -sõmerateks -tsementeerunuteks. Eestis levinuim tardkivim on graniit. Kulumiskindlus suur, tahutavad, hästipoleeritavad. Kasutus- ehituskivina: plaadid, kivid, killustik, trepiastmed, kõnnitee äärekivid. SETTEKIVI Settekivimid on tekkinud mitmesuguste orgaaniliste ja mineraalsete ainete settimisel aastatuhandete vältel kihiliste kivimite moodustumisega. Seega iseloomustab neid kihiline struktuur ja poorsus, on nn. teisase päritoluga kivimid. Jagunevad; keemilisteks, mehaanilisteks ja organogeenseteks seteteks. Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. PAEKIVI Paekivi on Eesti rahvuskivi, üle poole Eestist on pea peal. Paekivid jagunevad lubjakivideks ja dolomiitideks. Suur hulk meie paekivist purustatakse killustikuks, mida kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses jms.
tingimuste arvestamine Ühtlase pinnase korral tuleks süvis valida Nõrk pinnas minimaalne arvestades teisti eeltoodud tegureid. Minimaalseks süviseks loetakse Tugev pinnas tavaliselt 0.5 m. Kalju puhul võib süvis olla ka väiksem. Kihiliste pinnaste korral tuleks vältida Joonis 4.3 Võimalikud vundamendi õhukeste nõrgamate pinnasekihtide jäämist süvise variandid kihilise pinnase korral talla alla. Mõnikord on vajalik otsustada süvise üle variantide võrdluse abil. Näiteks joonisel 4.3 toodud juhul, kus on tehniliselt võimalik 3
Valdav enamik soojadest frontidest on anafrondid, st soe õhk libiseb neis mööda frontaalpinda üles. Enne sooja frondi saabumist mingisse piirkonda asub sellel alal külm õhumass temale iseloomuliku ilmaga. Suvel on külm õhumass labiilne, mistõttu päeval on valitsevateks pilvedeks konvektsioonipilved hoogsadudega, kusjuures öösel on taevas selge. Talvel on külmas õhumassis taevas pilvitu või kaetud alumiste või siis keskmise kõrguse kihiliste pilvedega. Esimeseks sooja frondi tunnuseks on kiudpilvede ilmumine, millede hulk järjest suureneb ja mis tihenevad horisondi selles osas, kust soe front läheneb. Õhurõhk hakkab aeglaselt langema. Tuul tugevneb ja pöördub vasakule (tavaliselt on sooja frondi ees valitsevateks tuulteks kagutuuled). Frondi lähenemisel ilmuvad kõrgpilvede asemele kihtsajupilved, mille all või sageli näha rebenenud pilvi. Kuni frondi saabumiseni iseloomustab ilma laussadu, halb nähtavus ja tuule
· Kommunikatsioonide (esmajoones kanalisatsiooni) asetust. Kõiki ülaltoodud tegureid tuleb arvestada üheaegselt 36 33. Ehituskoha geoloogiliste tingimuste arvestamine Ühtlase pinnase korral tuleks süvis valida minimaalne arvestades teisti eeltoodud tegureid. Minimaalseks süviseks loetakse tavaliselt 0,5 m. Kalju puhul võib süvis olla ka väiksem. Kihiliste pinnaste korral tuleks vältida õhukeste nõrgemate pinnasekihtide jäämist talla alla. Mõnikord on vajalik otsustada süvise üle variantide võrdluse abil. Näiteks joonisel 4.3 toodud juhul, kus on tehniliselt võimalik rajada laiema tallaga vundament ülemisele nõrgemalekihile või kitsama tallaga vundament sügavamale tugevamale pinnasekihile. Sügavamal asuva nõrgema ja väiksema jäikusega
Mineraalide värvus. Idiokromaatiline värvus tuleneb mineraali struktuuri mood osakestest. Omavärvus. Allokromaatiline värvus lisanditest tulenev värvus. Väga mitmekesised. Nt vöödilised, kihilised kristallid. Tihti ebastabiilsed, värvus võib kaduda. Pseudokromaatiline värvus optiliste efektide värvus. Tekib valguse intereferentsil või difraktsioonil kristalli läbimisel või sellest peegeldumisel. Nt kihiliste kristallide puhul. Mineraali pulbri(kriipsu) värvus võib erineda mineraali enda värvusest. Nt Hematiit Fe 2O3 must, kriips tumepunane. Mineraalide läbipaistvus. Läbipaistvad, läbikumavad, läbipaistmatud. Islandi paos esineb valguse kaksikmurdumise efekt. Läige. Läike mulje loob mineraali pinnalt peegelduv valguse intensiivsus. Läike liigid tasaselt pinnalt: klaasi, teemandi, metalli ja poolmetalli läige. Ebatasaselt pinnalt: rasva ja vaigu läige. (matt)
Ei erita kõvenedes mürgiseid ühendeid Hea adhesioon väga paljude materjalidega Liimühenduse suur tugevus Liimühenduse saamiseks ei ole vaja suurt survet Puudused Kõrge hind Vähene elastsus Polüuretaanliimid Uretaanrühma sisaldavad vaigud Tööstluslik tootmine algas Saksamaal 1940 a. (Bayer AG) Toodete monteerimisel Sändwich (kihiliste) materjalide valmistamisel Eelised : Suurepärane adhesioon enamiku materjalidega Väike mahukahanemine Väga hea elastsus Parimate omadustega liim toatemperatuuril Liimimiseks Puudused : Suhteliselt kallid Termoplastilised polümeerid Termoplastilised ained on pööratavad – temperatuuri toimel nad muutuvad uuesti pehmeks ja on uuesti vormitavad
pinnal. Eriti kiiresti väheneb pinnaeritakistus, kui ümbritseva keskkonna niiskus ületab 70...80 %. Lisaks eelpooltoodule võib tehnilistes dielekt- Suurima pinnatakistusega on mittemärguvad mater- rikutes olla veel mitmeid üsna suurte kadude alli- jalid (näiteks polüeteen, polüstürool). Tahkete kaid. Nendeks on näiteks juhtivad või pooljuhtivad dielektrikute pinnaeritakistus on tavaliselt vahe- lisandid ja kihiliste materjalide ebaühtlane struktuur. 8 mikus 10 ...10 . 13 Kõrgetel pingetel võivad kadude põhjuseks olla ka osalahendused (dielektriku osaline läbilöök). Selli- seid kadusid võivad põhjustada gaasilistes dielektri-
Portsjonnõu pannakse alustaldrikule. Söömiseks antakse teelusikas kaetult. Restoranides serveeritakse magustoite ka suurtelt taldrikutelt (praetaldrikutelt), söömisvahenditeks on sel juhul dessertlusikas ja -kahvel (külmtoidukahvel). Kui serveeritakse kõvapõhjalist kooki kastmega, siis pannakse lauale ka külmtoidunuga. Võileibade serveerimine Tikuvõileibade ja väikeste võileibae puhul pannakse lauale väike taldrik, söögiriistu ei panda. Rullvõileibade, kihiliste võileibade, einevõileibade, võileivatortide puhul pannakse lauale keskmine taldrik, keskmine nuga ja kahvel. Salatite serveerimine 236 Salateid serveeritakse eelroana, kerge einena, lisandina pearoa juurde, järelroana 2-6º C juures. Toorsalatid Serveeritakse vahetult peale valmistamist. Serveeritakse klaas- või portselankausis, keskmisel või suurel taldrikul,
annaabi.ee 
