· filosoofia peab puudutama mind isiklikult; · sellega tegelemine peab puudutama minu elu; · filosoofia peab mulle midagi tähendama ning mulle korda minema, sest pole olemas muud tõde kui see, mida just MINA kogen. Tema filosoofiale on iseloomulik: · subjektivism · irratsionaalsus · inimesekesksus · vastandumine Hegelile · kõige nägemine läbi üksikinimese vaatevinkli (indiviid ei ole allutatud tervikule!) · Kierkegaardi käsitlusele vastavalt on inimene: · kordumatu isiksus · subjekt, mitte mingi huvitav tükk loodust · see, kes ei mahu mitte mingisse süsteemi Eksistents Filosoof leiab, et suurim oht, mis inimese eksistentsi ähvardab on selle kaotamine, see on enesekaotamine, elu mõtte puudumine; oht mitte mõista seda, mida ma tähendan iseenda jaoks. Kierkegaardi eksistentsialismi põhitõeks on minu oma eksistents (see oli ka Descartes'i filosoofia põhitõeks!).
.................................................................... 4 1.4. Teine kirjanikupõlv (1846-1853).............................................................................................. 5 1.5. Kiriku ründamine (1854-1855)..................................................................................................5 1.6. Kierkegaard inimesena ............................................................................................................. 5 2. Peatükk. Kierkegaardi filosoofia......................................................................................................6 2.1. Kierkegaardi eksistentsialism. ..................................................................................................6 2.2. Kierkegaard usu ja kristluse kohta............................................................................................ 7 2.3. Kierkegaard tõe kohta...............................................................................
.....................................................13 7. Subjektiivne tõde......................................................................................................14 Kokkuvõte....................................................................................................................16 Kasutatud kirjandus......................................................................................................17 Sissejuhatus Referaadi teemaks on kuulsa Taani filosoofi Sören Kierkegaardi elulugu, looming, usk ja isiklik filosoofia. Hüpoteesiks on teada saada palju uut ja huvitavat tema ja tema vaadete kohta. Hüpoteesini jõuan läbi töötledes erinevat materjali nii internetis kui ka raamatutes. Töö on üles ehitatud 7 osas, mis kaasab endaga kõike tähtsamat Kierkegaardi kohta. Kierkegaard on meie sajandi mõtlemist ennustanud ilmselt mitmekülgsemalt kui keegi teine 19.sajandi filosoof. Tema visandatud radadel käivad Heidegger ja Sartre,
kannatavad parandamatu melanhoolia all; ainult et see vaimukus teenib tal alati ideid, taltsutatult, läbipaistvalt, geniaalselt, isegi kui see väljendus ainult pilkamises. Kui ta oli alles poisike siis ilmnes ta vaimukus kui vallatlevus. See oli isa kellelt Soren Kierkegaard päris nii oma raskemeelsuse, vaimukuse kui ka mõistuse. Ema, kelle Soren kaotas kahekümne kahe aastaselt, ei maini ta imelikul kombel sõnagi. Mõlemad vanemad olid päritolult jüüti talupojad, Soren Kierkegaardi teostest lööbki meile vastu Jüüti liivikute üksindust, kahvatust ja raskemeelsust. Kodus oli isa omajagu türann ning isa lai selg seadis end kauaks Soreni ja maailma vahele. Nõnda sai Sorenile kodust ühtviisi nii ängistav kui ka kõhedusttekitavalt ligitõmbav koht. Ei mingisugust ajaviidet ega meelelahutust. Aga kui Soren palus luba õue minna, millega isa tavaliselt ei soostunud, võttis isa poisil käest ning pakkus talle õueskäigu asemel jalutuskäiku
töötavate inimeste pealt sotsiaalmaksu); Kogumispension (maksate ise 2% on brutoplagast ning riik lisab sellele veel 4% pensionikontole, kusjuures väljamaksed algavad 63. eluaastast ning sooritatakse neid graafiku alusel; liitumiseks tuleb valida üks pensionifond); Täiendav kogumispension (ise kogud raha pensionisambasse, riik annab tulumaksu tagasi, välja saab võtta raha 55. eluaastast) Filosoofia Teema: Kierkegaardi eksistentsialism Näidisküsimus: Miks on hüpe (leap of faith) oluline? Too kaks näidet (nt ilukirjandusest, tavaelust) selle kohta, kus hüpe ennast õigustas. Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/11-klass.html,http://www.youtube.com/watch? v=a67KC1Pr3HQ, Filosoofia ajalugu tipult tipule(E. Saarinen) Tõsistele Kierkegaardi huvilistele ka üks loeng:http://www.ylikool.ee/et/13/jaan_parnamae Hüpe on oluline ,sest hüpe määratleb meie olemasolu, Hüpe aitab liikuda edasi
indiviidide mõisteks üldistamata. 54. Selgitage Kierkegaard väidet: ,,...usk algab just nimelt sealt, kus lõpeb mõtlemine.". Kierkegaard oli puhta usu pooldaja, st. ta arvas, et kui inimene on usklik, siis peab ta usule täiesti alluma ja ainult uskuma. Tema väite kohasel saavat uskuda vaid seda, mis on absurd. Absurdsusi ei saa loogiliselt mõteldes lahti seletada, neid saab ainult uskuda, sellest ka niisugune väide. 55. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla filister. 56. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla esteet. Kierkegaardi kohaselt on esteet see, kes on keskendunud maailma naudingutele. Lisaks sellele ei salli ta rutiini ja seega otsib koguaeg uusi elamusi, kuni ka see muutub rutiinseks tegevuseks, mis omakorda teeb rahulolematuks. 57. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla eetik. Kierkegaardi kohaselt on eetik vastupidine esteedile. Eetik peab kinni reeglitest ja järgib kõlblus-
54. Selgitage Kierkegaard väidet: „…usk algab just nimelt sealt, kus lõpeb mõtlemine.“. Kierkegaard oli puhta usu pooldaja, st. ta arvas, et kui inimene on usklik, siis peab ta usule täiesti alluma ja ainult uskuma. Tema väite kohasel saavat uskuda vaid seda, mis on absurd. Absurdsusi ei saa loogiliselt mõteldes lahti seletada, neid saab ainult uskuda, sellest ka niisugune väide. 55. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla filister. 56. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla esteet. Kierkegaardi kohaselt on esteet see, kes on keskendunud maailma naudingutele. Lisaks sellele ei salli ta rutiini ja seega otsib koguaeg uusi elamusi, kuni ka see muutub rutiinseks tegevuseks, mis omakorda teeb rahulolematuks. 57. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla eetik. Kierkegaardi kohaselt on eetik vastupidine esteedile. Eetik peab kinni reeglitest ja järgib kõlblus-ning
"Tsirkus" (1891) Paul Signac, "Sadam Saint-Tropez`s" (1899) Paul Signac, "Söögituba" Paul Signac, "Felix Fénéoni portree" (1890) Teaduse ja tehnika areng Maailmanäitused Betoon ja klaas Usk inimmõistuse kõikvõimsusse Sümbolism Kunstiliikide ülene mõiste Vaimsus, mitte stiil Vastureaktsioon positivismile, materialismile filosoofias, progressiusule Irratsionalism, mäss mõistuse võimu vastu Sümbolism Olulised Schopenhaueri, Kierkegaardi filosoofia mõjud (pessimism, irratsionalism, inimeksistentsi traagika) Bergson (elufilosoofia), Nietzsche (nihilism) Freud (psühhoanalüüs) Kunstis eeskujuks ka Blake, prerafaeliidid Sümbolism ja estetism Estetism Kunst kunsti pärast Kunst kui eneseteostuse vahend ja elu mõte Kunsti eesmärk on subjektiivse ilu teenimine Kunst ei muuda maailma Esteedi jaoks ei kehti moraalsed piirangud Charles Baudelaire (1821-1867). Luulekogu "Kurja lilled" 1857
maailm, meeleliselt pole need tunnetatavad. Paradigma teadustegemise viis, mis omandatakse eeskuju najal. Dualism kahe alge käsitlus. Keha ja hing; sisu ja vorm. Nähtused ja asjad koosnevad kahest algest. Pragmatism teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas. Senised seisukohad, ida on peetud tõesteks, tuleb kogemusi, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Kui need töötavad ja osutuvad kasutuskõlblikeks, alles siis on need tõesed ja väärtuslikud. Kierkegaardi eksistentsi staadiumid: 1. Esteetiline inimese tähelepanu on koondatud naudingule 2. Eetiline märksõnaks kõlbeline kohus 3. Religioosne inimene seisab vastamisi jumalaga ning jääb teiste inimeste seas üksi. Peamised usutunnistused: 1. Sloveenia katoliiklus 2. Bulgaaria ortodoksid ehk õigeusklikud 3. Albaania islam 4. Inglismaa angligaanid ehk väliselt katoliiklased, põhimõtetelt protestandid 5
armastus jms, nimetavad eksistetnsialistid Martin Heideggeri eeskujul ka eksistentsiaalideks, mida eksistentsialistid, eriti Jean-Paul Sartre on püüdnud fenomenoloogiliselt kirjeldada, st lähtuvalt inimese faktilisest maailmas-olemisest mitte mõnest teaduslikult positiivsest või ratsionalistlikust teooriast. Inimlik eksisteerimine toetub vabadusele. Vabadus on inimesele seesmiselt omane, ta on vaba tänu enda eksisteerimisele. Tegelikult püüdleb aga inimene orjusele. Kierkegaardi sõnade järgi tähendab orjus oma vabadusest loobumist, ja nimelt vabatahtlikku loobumist. Põhjus seisneb selles, et vabadus on ärevuse ja teiste negatiivsete emotsioonidega seotud. Vabadus nõuab sügavalt individuaalset ellusuhtumist, orjus on võimalik karjainstinktide ja kollektiivse käitumise tingimustes. ÜHISKOND Sartre'i järgi teeb end eksistentsiaalselt mõistev inimene eetilisi valikuid lähtuvalt heast usust, st ta ei tee oma valikutes kunagi oma eksistentsi suhtes mööndusi
etapis. Sellega mõtleb ta, et maailmavaimu eneseteadvuses on kolm astet. Esiteks saab maailmavaim perekonnas teadlikuks indiviidis. Seda nimetas ta subjektiivseks mõistuseks. Kõrgema teadlikkuse saavutab maailmavaim perekonnas, ühiskonnas ja riigis. Seda nimetas ta objektiivseks mõistuseks, sest see mõistus avaldub inimeste koostöös. Kõrgeima enesetunnetuse vormi saavutab maailmavaim absoluutses mõistuses. See on kunst, religioon ja filosoofia. Kierkegaard (vt Lisa 30) Kierkegaardi järgi on tähtsam avastada need tõed, mis on olulised üksikisiku elus. Tähtis on leida "tõde minu jaoks" Ta ütles, et tõde on subjektiivne. Ta ei mõelnud siiski, et on ükskõik, mida me usume või arvame. Ta pidas silmas, et tõeliselt tähtsad tõed on isiklikud. Ainult sellised tõed on "tõed minu jaoks". Kierkegaardi arvates on asjad, millest me mõistusega aru saame, üleüldse ebaolulised. Kierkegaardi meelest on olemas kolm erinevat ellusuhtumist
lütseumi tagasi. Teismelisena köitis Derridad kõige rohkem jalgpall, aga ta pidas ka päevikut ja kirjutas luuletusi. Tugeva mulje jätsid talle André Gide'i romaanid, Jean-Jacques Rousseau, Antonin Artaud ja Friedrich Nietzsche teosed. 1947-48 õppis Derrida Èmile-Félix-Gautier' lütseumis, kus tal tekkis sügavam huvi filosoofia vastu. Derrida luges põhjalikult Henri Bergsoni ja Jean-Paul Sartre'i töid ning tutvus mõnede Martin Heideggeri ja Søren Kierkegaardi tekstidega. 1949 septembris sõitis Derrida Pariisi ja hakkas õppima Louis-le-Grand'i lütseumis. 1952 pääses ta kolmandal katsel École normale supérieure'i. Seal olid tema õpetajateks Louis Althusser, Jean Hyppolite ja Michel Foucault. 1953 veetis Derrida suvevaheaja El Biaris ja luges seal Paul Ricoeuri tõlget Edmund Husserli ,,Ideede" esimesest köitest, mis filosoofi enese sõnul sai hiljem tema jaoks fenomenoloogia teejuhiks
Murdochi teoste tegelaskond kuulub enamuses varaka keskklassi ja intellektuaalide kilda. Et kirjanik on ühtlasi filosoof, peegelduvad tema filosoofilised vaated ning nende muutumine ka tema loomingus. 50. aastate teostes on enim tajutav varase J. P. Startre`i mõju. Murdoch on kirjutanud ka traktaadi ,,Sartre romantikust ratsionalist". 60. aastail, mil Murdoch lõi oma kõige süngemad, niinimetatud gooti romaanid, võib aga märgata huvi 5 Kierkegaardi vastu. Meetodi osas oli kirjanik enda väitel realist, kuulutades sellega oma ustavust 19. sajandi vene ja inglise romaanide traditsioonidele: ,,Ma olen enda arvates realist. Inimese elu on tõepoolest fantastiline. Inimese loovad ise sümboolseid situatsioone, kuhu nad hiljem satuvad nagu lõksu." Teisi romaane: ,,Hüva oskus" (1985), ,,Raamat ja vennaskond" (1987), ,,Sõnum planeedile" (1989), ,,Roheline rüütel" (1993). Filosoofilised teosed: ,,Sartre
kujundamist ja et ta ainsana kannab vastutust selle eest. Sören Kierkegaard(1813-1855) -Eksistentsialismi isa -Taani filosoof ja teoloog -Sündis Kopenhaagenis vaimulikus perekonnas -Arvas, et inimese tõeline olemine ilmneb hirmus ja meeleheites -Eristab kahesugust tõde: 1)Objektiivne tõde 2)eksistentsiaalne tõde Inimeksistentsi tüübid: 1)Esteetiline-naudingud 2)Eetiline-moraal, inimene annab oma elule tähenduse 3)Religioosne-Kõrgeim tüüp, pühendumine jumalale Kierkegaardi seisukohad: 1)Maailmal ja elul puudub eesmärk(ühtki neist asjadest pole võimalik tõestada) 2)Universum on seletamamtu nähtus 3)Inimene on subjekt, kelle on valikuvabadus, mis tekitab ängi 4)Äng tekitab isoleeritustunde 5)Eneseteostuse vajadus 6)"See, mida me usume, pole oluline, loeb, kuidas me seda teeme."- see on eksistentsialismi tuum. Mõtteterad -Sur asi on olla objektiivne enese ja subjektiivne teiste suhtes -Elust saab aru ainult tagasi vaadates, elama peab seda aga edaspidi
indiviidi võimesse iseennast juhtida. Ülistatakse vabadust ja kõigile küsimustele mõistusepärase lahenduse leidmist. Liigub kahes suunas: ratsionalism (tõelust on võimalik hoomata mõtlemise printsiipidest lähtudes) ning empirism (tunnetuse alusena nähakse meelelist kogemust). 20. sajandi filosoofia tunnuseks on teadmiste kasv tehnikas ja teaduses. Tekib uuspositivistlik maailmapilt (suur seotus teadusega), keelefilosoofia, eksistentsialism, hermeneutika. Kierkegaardi tähelepanuväärsemate teoste hulka kuulub ,,Elutee staadiumid", milles ta küsib mis on inimese puhas olemine. Inimese elu teostub tema hinnangul kolmel tasandil: esteetiline tasand e elu vastavalt meeleolule. Sel tasandil ei taju inimene, et tal on kohustused, ta elab käesolevas hetkes. Elab nõnda hetkeni, mil jõuab kriisi, kus ta peab aru saama, et nii elada ei saa ning tuleb seda kahetseda.
tegelikus eluvõitluses. Schopenhauer eristas sarnaselt Kantile asja iseeneses asjadest meie jaoks ning väitis, et ilma tajuva subjektita pole objekti. See tähendab, et · kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks asju meie jaoks (st puid, mägesid jne) · kui poleks tajuvat subjekti, siis ei oleks üldse midagi olemas. · kui poleks tajuvat subjekti, siis oleksid objektid teistsugused (nt ei aretataks uusi õunasorte). Millist inimest võiks Kierkegaardi kohaselt iseloomustada järgmised väited? · Ta astub oma tegudega üle igasuguste eetika piiride religioosne inimene · Miski pole talle püha esteet · Rutiinses kohusetäitmises on midagi ülevat eetik · Kuuldus, et praegu on hästi trendikas tõmmata vesipiipu, filister ärgitaks teda vesipiipu hankima
Selline filosoofia jätab tähelepanuta üksiku, individuaalse, mis on kordumatu ning ei suuda seega mõista inimese eksistentsi, mida just nimelt iseloomustabki individuaalsus, kordumatus. Kierkegaard nimetas oma arusaama eksistentsialismiks. Iga inimene puutub oma elus kokku eksistentsiaalsete probleemidega, st probleemidega, mis on niivõrd individuaalsed, et mingeid lahendusmalle ei saagi olemas olla. Inimese eksistentsis võib Kierkegaardi arvates eristada kolme staadiumi: esteetilist (kraisthesis 'taju, tunne'), eetilist ja religioosset. Esteetilisel staadiumil (sõna esteetiline tähendus ei ole siin tavapärane; pigem võiks tema sünonüümiks olla meeleline) on inimene elunautija, boheemlane. Esteedi näiteks sobib don Juan. Mida rohkem esteet andub naudingutele, seda suuremaks muutub rahulolematus, sest ta soovib kogu aeg midagi uudset ja kordumatut. Eetilisel staadiumil valitseb kohusetunne ning kõlbelised väärtused
juhtivaks filosoofiks. Karl Barth väidab oma raamatus ,,Üheksateiskümnenda sajandi religioosne mõtlemine'', et kuigi Hegelist ei saanud just protestantluse Thomast, mõjutasid tema ideed sellegipoolest oluliselt kõiki hilisemaid mõtlejaid. Näiteks tema otsesed õpilased Strauss oma Jeesuse elus'' ja Feuerbach ..Kristluse olemuses'' arendasid edasi ja radikaliseerisid hegellikku temaatikat. Marx võlgnes Hegelile tänu paljude ideede eest, ehkki ta hiljem Hegelit karmilt kritiseeris. Kierkegaardi töödes, eriti raamatus ,,Emba- kumba'', näeme mõjutusi ägedast vastureaktsioonist Hegeli religioonifilosoofiale ning sama kehtib ka Nietzche ja tema mõtiskluste kohta ,,Jumala surmast''. Nii Marx, Kierkegaard kui Nietzsche hävitasid, igaüks omal moel, Hegeli mõtlemise keskmeks olnud kujutluse Jumala ja inimkonna vahelisest ühtsusest. Suurbritannias tõusis Hegeli religioosne mõte eriti esile Briti idealistide T.H.Greeni, Sir Henry Jonesi, Bernard Bosanquet ning John ja Edward
keskpärasuse ja karjameele vihkaja kui Paludan-Müller. Tema filosoofiline õpetus salgas ära esteetilise, nautiva maailmasuhtumise. Tema tuntud teos ,,Embkumb" (1843) väljendub tema kategooriline nõue, kas täiesti usklik või täiesti esteet, ilma mingisuguse vahepealsusetta. Tema teine tähtsam teos ,,Astmed elu teel" (1845), arendab üleminekujärke esteetiliselt, eetilise kaudu religiossele elukäsitlusele. Kierkegaardi kui pimestava stiilivirtuoosi ja mõtleja mõju hulisematele põhjamaa kirjanikele nagu Ibsen ja Strindberg, on olnud suur. Seda mõju jätkub mitmes suunas veel tänapäevagi. Sellega, uuele ajale välja viivate suurustega, nagu Paludan-Müller ja Kierkegaard, sulgubki üks viljakas ajajärk Taani vaimuelus- ,,kuldajajärk". 1850-70ndate aastate vahemaal valitses kirjanduses nn. rahvusliberaalne suund, milles tõusid esile üksikud väiksemad anded, nt
Tahte ainuke soov on eksisteerida üksnes kujutluste maailmas. Schopenhauer põlgas seltskondi, sest neis ei toimu midagi tähelepanuväärset ja tarka. SØREN KIERKEGAARD (18131855) Protesteeris ratsionalismi vastu. Religioosne filosoof. Eriti suunas oma filosoofia Hegeli vastu. Väitis, et Hegel käsitleb ainult suuri ideid, mille taha kaob ära inimene. Kierkegaard tähtsustas indiviidi, mitte liike ega tervikut. Oma ajastut iseloomustas ta kui põlgust individuaalse inimese vastu. Kierkegaardi loetakse eksistentsiaalse filosoofia rajajaks, kuid see on religioosne eksistentsiaalsus. Eksistentsialism -- filosoofia suund, mis läheneb inimesele lähtudes subjektiivsest maailmast ja tema olemisest selles maailmas. Selleks, et inimene oleks kõlbeline, peab tal olema õigus valida. Valik on sügavalt isiklik. Valik on eksistentsiaalne. Valikul inimene lähtub oma isiklikust tunnetusest. Valiku hetkel on inimene üksi. Üksindus toob kaasa hirmud, mis ilmnevad nn. piirsituatsioonides.
Adornot ei saa pidada kultuuriliseks konservatiiviks: ta on avangardist. Kultuuritööstus võtab tema meelest inimestelt õiguse ise rääkida, telefon talle meeldis aga raadio mitte. Üks on dia-, teine monoloogne. Sotsiaalsed suhted on kunstiteoses olemas, isegi, kui keegi, ka kunstnik ise, ei teadvusta seda. Idee kordusest: kogemused olid paljundatavad. Adorno, sarnaselt Kierkegaardiga, uskus kahte sorti kordusesse: mineviku meenutus meenutamine tuleviku suunal Kierkegaardi meelest saab teist kordust tajuda ainult usulite vahendite kaudu, sellist kogemust ei saa kirjeldada, seda saab ainult kogeda. Adorno otsis mingit paremat ja ideaalset kordust, talle ei meeldinud uudsuse idee kunstis. See on kultuuritöösuste hea tööriist, uudsuse loogika on kapitalismi teenistuses ja Adorno tahab leida mingit teist viisi, kus uudsuse argument ei oleks primaarne. Uue mõiste on kultuuritööstuse poolt juba eos meie jaoks rüvetatud. Adorno jaoks ei ole korduse idee
Ilmutuslikke tõdesi loeb Thomas küll ratsionaalseteks aga tema arvates ei ole inimese mõistus loodud sellest lihtsalt iseseisvalt aru saama. David Hume ja William Jamesi arvates ei ole kõiki asju võimalik kunagi täpselt teada saada. Näiteks pole võimalik kindlalt teada saada kas inimene on sinu sõber või kas armastus on kahepoolne. Sama moodi pole ka jumala kohta võimalik täielikult teada saada kas ta on olemas. Tuleb lihtsalt võtta risk ja uskuda.Augustinuse ja Kierkegaardi arvates me usume jumalat kuna kogu jumala olemus on absurd. Kuna meil pole mitte kuidagi võimalik teada saada mis või kes jumal tegelikult on. Cioran tekstid 1.Kuidas cioran kirjeldab inimest Cioran kirjeldab inimest kui karjas kõndivat orja, kes lepib saatuse löökidega ja maailma pakutava narrusega. Tema arvates on inimlik headus vastuolus elu endaga. Kõik inimlikud tunded nagu armastus, kurbus, rõõm jne jagab ta eksitavateks või haisvateks tunneteks. Tema
Adornot ei saa pidada kultuuriliseks konservatiiviks: ta on avangardist. Kultuuritööstus võtab tema meelest inimestelt õiguse ise rääkida, telefon talle meeldis aga raadio mitte. Üks on dia-, teine monoloogne. Sotsiaalsed suhted on kunstiteoses olemas, isegi, kui keegi, ka kunstnik ise, ei teadvusta seda. Idee kordusest: kogemused olid paljundatavad. Adorno, sarnaselt Kierkegaardiga, uskus kahte sorti kordusesse: mineviku meenutus meenutamine tuleviku suunal Kierkegaardi meelest saab teist kordust tajuda ainult usulite vahendite kaudu, sellist kogemust ei saa kirjeldada, seda saab ainult kogeda. Adorno otsis mingit paremat ja ideaalset kordust, talle ei meeldinud uudsuse idee kunstis. See on kultuuritöösuste hea tööriist, uudsuse loogika on kapitalismi teenistuses ja Adorno tahab leida mingit teist viisi, kus uudsuse argument ei oleks primaarne. Uue mõiste on kultuuritööstuse poolt juba eos meie jaoks rüvetatud. Adorno jaoks
oleks mind ostetud hingede müüja käest? Kuidas ma sattusin sõltuvusse sellest tegelikkusest? Kas see ei peaks mitte olenema minu valikust? Kellele ma võin kaevata?" Nagu näeme, tõstatas Kierkegaard siin väga isiklikke küsimusi, millele ainult inimene ise saab vastata. See ongi midagi uudset, sest tavaliselt on filosoofid tegelenud ikkagi üldinimlike, kuid seetõttu ka isikusetute probleemidega. Kierkegaardi lähenemine inimisiksusele on hoopis teistsugune. Inimese olemine, eksistents on tema arvates mõistatus, saladus. Juba noorena tekkis tal küsimus: "Mida ma pean tegema, milline on minu kutsumus?" Tegelikult on ju ka see küsimus väga isiklik, sest lõppude lõpuks me kõik elame ise oma elu ning keegi ei saa meie eest meie elu elada. Kõik otsused tuleb meil teha ise, kuid seda on väga raske taluda seda otsuste tegemist
annaabi.ee 
