ravimite ja nahka ärritavate vahendite kasutamine või intensiivne UV-kiirgus (solaarium) võib kõrvaltoimeid süvendada. AKNE BP 5, 50 MG/ML NAHAEMULSIOON Rasedus ja imetamine: Puuduvad kliinilised andmed ,puuduvad usaldusväärsed eksperimentaalsed loomuuringud embrüonaalset arengut mõjutavate toimete kohta. Tohib raseduse ajal kasutada vaid juhul, kui võimalikud kasud ületavad riski. Kõrvaltoimed: Kontaktallergiline naha sensibiliseerumine. Punetus, kerge põletustunne ning naha ketendus. Kui preparaadi kestval kasutamisel ärritus ei kao, tuleb preparaadi kasutamine lõpetada • Teised ravimid: • 2. AKNEFUG-OXID MILD 50MG/G, GEEL • 3. DERCOME CLEAR PESUSUSPENSIOON 2.PAIKSED RETINOIDID Retinoidid on vitamiin A derivaadid. Sageli esmavaliku preparaatideks akne -komedoonidevastasne toime. Nad väldivad nahapoorides rakkude kokkukleepumist ja mikrokomedoonide teket, mis aitab ühtlasi vältida ja vähendada ka edaspidist põletiku laienemist ja vistrike teket
EKSEEM Ekseem on nahapõletik Põhjuseks peetakse endogeenseid tegureid Sageli tekib inimesel, kellel on eelsoodumus Tunnused: sügelemine, ketendus, naha punetus Sagedasemad ekseemiliigid on atoopiline dermatiit, seborroiline ekseem, infektsioosne ekseem, nummulaarne ekseem. ATOOPILINE EKSEEM Kõige tüüpilisem ekseemi vorm Võib ka dermatiidiks nimetada Palju mitmekesisem ekseemi liik, kui teised Haigestunude kasv (steriilne keskkond) Veresooned ahenevad(jahedad käed/jalad) Suur sügelemine Areneb välja 1-5ndal eluaastal Pole leitud haigusetekitaja geeni
- Suurt rolli mängib kudede vastupanuvõime. Võib sõltuda ka geneetilisest soodumusest Kliiniline pilt: - Algses staadiumis ei põhjusta mingeid vaevusi - Esimesed sümptomid on neljandas ja viiendas varbavahes ( nahk on valkjas, niiske ja matsereerunud) - Jalad hakkavad ülearu higistama ja tekib ebameeldiv lõhn. Lõhna põhjustavad bakterid, mis kajustunud nahal kiiresti paljunevad. - Edasi levib haigus jalgade alumisele pinnale ja tallale. - Taldadel tekib mõõdukas punetus ja ketendus. Ketud on valged ja peenehelbelised, eriti hästi märgatavad nahavagudes. - Tallanahk pakseneb - Taldade, kontsade ja taldade külgpindade kahjustumisel tekib nn. ,,mokassiini"- ehk ,,balletikinga" tüüpi dermatofüütia. Nahk kätel haigestub harva. Nakkusallikaks on tavaliselt jalad ning klassikaliselt on kahjustatud ainult üks käsi. Küünte seenhaigus - Esinemissagedus 3-5% populatsioonist - Esineb tavaliselt vanematel inimestel. Kuid pole harv nähtus ka 20-30 aastaste seal,
2. Suurespooriline ektotriks (hüüfid karva pinnal, spooride Ø 5-8 m) 3. Endotriks (spoorid karva sees) 4. Faavus (karvad jämedad hüüfid ja õhuga täidetud tühimikud) Väikesespooriline ektotriks Tekitajad: M. canis M. audouinii Kliiniline leid: Peanahal üksikud ümarovaalsed teravapiirilised,2-6 cm Ø kolded, milles juuksed murduvad ühtlaselt 4-5 mm kõrguselt, neid ümbritseb hallikas puudritaoline tupp; põletikutunnused in vähesed, esineb peenehelmeline ketendus. Woodi lambi all erkroheline helendus Suurespooriline ektotriks Tekitajad: T. verrucosum M. gypseum Kliiniline pilt: Abstsedeeruv põletik karvafolliiklites (kerion), haigestunud karvad langevad välja, peanahale vajutamisel eritub mäda (sõelatunnus), kaasnevad regionaalne lümfadenopaatia ja temperatuuri tõus; Woodi lambi all helendus puudub Endotriks Tekitajad: T. tonsurans, T. violaceum, T. soudanence Kliiniline pilt: Arvukalt erineva suuruse ja ebakorrapärase
Väga varieeruv mõõdukast ja kiiresti mööduvast erüteemist raskete keemiliste põletusteni Torkimis-ja põletustunne Krooniliste dermatiidi korral naha tihenemist, liigset kuivust, kaasnevate lõhede puhul valu Vormid 1. Ärritusreaktsioon 2. Akuutne lihtne kontaktdermatiit 3. Keemiline põletus 4. Krooniline e kumulatiivne lihtne kontaktdermatiit Ärritusreaktsioon tagasihoidlik erüteem Vähene ketendus Kaob 1-2 päevaga Nõrgad tekitajad Akuutne lihtne kontaktdermatiit Ühekordse kontakti korral tugeva ärritajaga Nõrga ärritaja korduval toimimisel Naharavimid: tretinoiin, bensüülperoksiid, ditranool Põletustunne, harva naha sügelemine Nahalööve monomorfne Staadiumid: erütematoosne, papuloosne, vesikuloosne, erosiivne, koorikuline, skvamoosne Keemiline põletus Kõrge kontsentratsiooniga happed ja alused Piisab lühikesest kontaktajast
muutusi reetinas. Ichthyosis vulgaris Tavaline soomustõbi ehk kalanahksus on kerge ihtüoosivorm, mida põhjustavat geenimutatsiooni siiani täpselt ei tunta, kuigi kahjustatakse muutusi filagriini ainevahetuses. Haigus on autosoom- dominantne. Prenataalselt pole haigust võimalik diagnoosida. Vulgaarne ihtüoos avaldub esimese kolme elukuu jooksul, harvem esimesel eluaastal. Nahasümptomitele on omane hele jahutaoline väikesesoomuseline ketendus, mida esineb peamiselt jäsemete väliskülgedel. Erinevalt mitmetset raskemakujulistest ihtüoosidest, ei esine seda kaela-, näo-, ja liigesepiirkondades. Suviti on sümptomaatika vähem väljendunud. Selle ihtüoosivormiga on veerandil juhtudest seotud atoopiline eskeem, mis varjab kergesti ihtüoosi põhjustatud kerged haigustunnused ja kliinilise leiu. Haiguse diagnoos põhineb kliinilisel pildil, perekonna amneesil ja histopatoloogilisel
.................................4 1 KÜÜNE ARENGUHÄIRED JA VÄRVIMUUTUSED................................................5 1.1 LEUKONÜHHIA EHK VALGEKÜÜSLUS.............................................................................5 1.2 ONÜHHOLÜÜS EHK KÜÜNTE IRDUMINE.........................................................................5 1.3 DYSTROPHIA UNGUIS MEDIANA CANALIFORMIS............................................................. 6 1.4 ONYCHOSCHIZIA EHK KÜÜNTE KETENDUS KIHTIDE KAUPA............................................6 1.5 LASTE KÜÜNEDÜSTROOFIA............................................................................................7 1.6 SISSEKASVANUD KÜÜNED..............................................................................................7 2 NAHAHAIGUSTEGA SEOTUD KÜÜNEMUUTUSED.............................................9 2.1 PSORIAAS............................................................................................
paapulid, mis kratsides võivad puruneda. AD puhul võib nahk olla paksenenud, lõhenenud või kestendav (Võikar 2010). Samuti on AD haigetel väga kuiv nahk, mis on tingitud sellest, et on suurenenud transepidermaalne veekaotus ja puuduvad niiskust siduvad ained (uurea) (Nahahaigused i.a). 4.1 AD IMIKUEAS Atoopiline dermatiit avaldub juba imikueas, enamasti 3-6 kuul (Karvonen jt 2010). Enamasti tekib esmalt põskede karedus ja punetus ning ketendus peanahal. Kehal, eriti käte ja jalgade väliskülgedel on nahk kuiv, kergesti ärrituv ja sügelev. Häiritud on nii lapse kui ka vanemate uni. (Nahahaigused i.a) Kui liigutused ei ole veel koordineeritud, püütakse sügelemist leevendada end madratsi vastu hõõrudes. Kui motoorika on arenenud, õpitakse ennast kratsima ja siis võib nahal näha kratsimisjälgi ja pruune koorikuid (Atoopiline dermatiit i.a.) 4.2 AD LAPSEEAS
enamik taimseid jäänuseid koosneb just nendest biopolümeeridest. Ent elusate taimede tselluloosi ja ligniini lagundamisega põhjustavad seened mitmesuguseid taimehaigusi; kahjustavad ka tarbepuitu ning tselluloosi sisaldavaid materjale (nt paber). - Seened põhjustavad inimestel eelkõige mitmesuguseid nahahaigusi. Enamasti tekivad seenehaiguste kolded varvaste vahele, kaenlaalustesse või kubeme piirkonda. Naha punetus ja ketendus! Varbaküünte, harvem sõrmeküünte, all -> nakatunud küüs muutub alt valgeks ja elutuks. - Seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete- ja farmaatsiatööstuses, meditsiinis, loomakasvatuses, keskkonnakaitses jm. - Väävlik elab lehtpuude tüvedel. Tema elutegevuse tulemusena kujuneb puudel südamemädanik. - Majavamm levib kiiresti niisketes puitkonstruktsioonides. Bakterid
- Kodutolmulestadele - Õietolmule - Kassi, koera karvadele - Imiku- ja väikelapseeas on tekkepõhjus toidul Atoopiline ekseem avaldub ● Peamiselt 2-6 kuu vanuselt, kuid võib ilmneda igas eas ● Imikutel haarab see peamiselt peanahka ja nägu ● 18 kuu vanuselt ilmutab end põlve- ja küünarvarreõndlas ● Teismeeaks on enamik vabanenud sellest Peamised sümptomid ● sügelemine, ● naha ketendus, punetus, kuivus ● naha paksenemine. Hooldus atoopilise ekseemi puhul Ekseemi ravis on oluline nakkusohu vältimine ● Vältida seebiga pesemist, selle asemel lisada vanniveele antiseptilist vanniõli ● Kasutada pehmendavaid kreeme, mis niisutavad nahka ● Ägeda ekseemi korral kasutada põletikuvastast kreemi Austraalia emuõli on väga hea ekseemi ravis ● On põletikuvastase toimega ● Hüpoallergeeniline, ei põhjusta allergiat ●
Põletushaavade sügavuse hindamine Põletushaavade klassifikatsioon: Pindmised põletused · I aste e. erütematoose põletus · IIA aste.e villiline põletus · IIB aste.e. osaline dermaalne põletus Sügavad põletused · III aste e. täielik dermaalne põletus · IV aste e. subfastsiaalne põletus I astme põletus · Kahjustus haarab epidermise pindmist kihti · Põletuspind on turses ja punetav · Turse ja erüteem taandub mõne päevaga, tekib ketendus · Ei loeta oki valemites "töötavaks haavaks" II Aastmepõletus · Põletuspinnal tekivad väikesed, terved villid (kuni 8 tundi peale traumat) · Villide sisu on kollakas, läbipaistev · Villi avamisel on haava põhi väga valulik, erepunane · Esineb positiivne kapillaarrefeleks · Haav paraneb soodsates tingimustes 7-10 päevaga arme jätmata II B astme põletus · Kahjustub derma papillaarkiht · Põletuspinnal tekivad suured villid, täidetud
vähendada nakatumise tõenäosust ja teiste nakatamist. Kindlasti ei tohiks .... unustada seda, et tema ei ole arst, kes diagnoosi klindile paneb või teatavaks teeb. Oluline on klinetide informeerimine võimalike ohtudega ümbritsevas keskkonnas. ..... peab kindlasti oskama ära tunda jala- ning küüneseent, enda ning teiste ohutuse tagamiseks. Jalgade seenhaigusel on palju erinevaid avaldusvorme. Tüüpilisemaks tunnuseks on krooniline ketendus 3.-4. ja 4.-5. varba vahel (varbad tihedalt koos). Varbaid laiali tõmmates on näha lõhed ja tursunud hallikas-valge nahk. Sügelus on tavaliselt minimaalne. Samuti võib olla jalaseene tunnuseks äkki tekkinud taldadele sügelevad grupeeritud häguse või mädase sisuga villikesed, mis suurenevad ning lõhkevad. Kõige tavalisem tunnuseks võib olla naha paksenemine ja ketendamine taldadel, mida vahel peetakse ekslikult ealiseks muutuseks. Selle vormi korral on tihti haigestunud ka küüned
eelsoodumusest, ei pruugi tal kunagi seborroiline dermatiit avalduda. • Stress. Stressi ajal toodetakse organismis rohkem meessuguhormooni – testosterooni, mis stimuleerib rasu tootmist. • Aastaaja muutused. Haigus tavaliselt halveneb talvel, kui UV-kiirgus on väiksem. UV-kiired teatavasti aitavad vähendada naharakkude kiirenenud paljunemist, mistõttu inimese seisund on parim suvel. Samuti külma ilmaga nahk kaotab rohkem niiskust ja ketendus väljendub selgemini. • Haigus või infektsioon. Nii viiruslikud kui bakteriaalsed infektsioonid võivad mõjutada immuunsussüsteemi ja kutsuda esile seborroilise dermatiidi ägenemise. • Hormonaalsed kõikumised. Enne menstruatsiooni ja raseduse ajal suureneb hormoon progesterooni osakaal, mis omakorda tingib suurema testosterooni hulga. Tulemuseks on jällegi rasuerituse stimuleerimine. Ravivõimalused.
· Valu:liigestes, lihastes · Haigus on haruldane · Halb enesetunne, väsimus, · Haiguse algus: äge või järkjärgult pearinglus, nõrkus kujunev · Subfebriilne palavik, kuni kõrge · Lihaste nõrkus palavikuni · Käte külmetamine · Häiritud liikumine · Katmata kehaosadel erüteem, ketendus ja turse · Iseloomulik on lillaka varjundiga ödeem ja erüteem · Limaskestadel: konjuktiviit, stomatiit, farüngiit NB! Iseloomuliku nahalööbe puudumisel kasutatakse ka terminit polümüosiit · Sagedamini haigestuvad lapsed ja naised
Tavaliselt järgitakse ühte raviskeemi 6-8 nädalat, enne kui tehakse muudatusi. Varajasem ravi katkestamine on õigustatud juhul, kui tekib tugev nahaärritus Akne ravitooteid tuleb panna kogu kahjustatud piirkonnale, mitte ainult üksikutele kolletele Paiksed preparaadid põhjustavad sageli nahakuivust esimesel 2-4 nädalal, mis käib kaasas ravitoimega. Hiljem nahk tavaliselt harjub ja kõrvaltoimed kaovad või on minimaalsed. Lõpetada toote kasutamine, kui tekib tugev punetus ja ketendus. Konsulteerida dermatoloogiga. Haigust otseselt ennetada ega vältida pole võimalik, kuid regulaarse näohooldusega, mõnede soodustavate faktorite (higistamine, rasvane kosmeetika, pigistamine) vältimisega ja õigeaegse adekvaatse raviga on võimalik oluliselt haiguse raskusastet vähendada ja seega vähendada võimalike armide teket. Võimalikud õendusprobleemid: · Ebaefektiivne nahahooldus, mis on tingitud vähestest teadmistest ja mis väljendub naha põletiku tekkimises
Või kasutada viirusevastased kreemid ja geelid. Naha allergia, ekseem, huulte herpes- äge seisundit, mis on vaja ravida medikamentoosselt. Püsimeigi võib alustada teha siis, kui aktiivne haiguse faas on lõppenud. NAHA EKSEEM Ekseem on krooniline retsidiveeruv nahahaigus, mille tekkimise põhjuseks erinevalt dermatiidist on sageli ka kehasisesed mõjurid. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus). Mitte mingil juhul ei tohi pigmenteerida naha äge muutused!!!! Sellised nagu pigmendilaigud, melanoomid, fibroomid-papiloomid, viruslikkud soolatüngad ja teised muutused, sest on suur oht, et nad edasi loovad pahaloomulised moodustused. MELANOOM Naha või limaskestade pigmentrakkudest tekkinud pahaloomuline kasvaja, mis võib anda metastaase e.
Psoriaasi avaldumist ja haiguse edasist kulgu mõjutavad tugevalt elukeskkondlikud tegurid. Psoriaasi avaldumine võib olla väga erineva raskusega kergest, üksikute kolletega vormist kuni raskete vormideni, kus haaratud on kogu nahk, peanahk , küüned ja liigesed. Psoriaasi iseloomustavad punetavad, ketendavad, selgepiirilised naastud( tihedamad, nahapinnast pisut kõrgemad laigud), mis paiknevad kehal sageli sümmeetriliselt (näit. mõlemal põlvel, küünarnukkidel). Ketendus naastudel on tavaliselt hõbedaselt valkjas, kuid võib ka üldse puududa, näiteks kehavoltides või juhul, kui patsient kasutab niisutavaid ihupiimasid. Ravi järgselt jäävad nahale mitmeks kuuks heledamad või tumedamad laigud (põletikujärgne hüpo- või hüperpigmentatsioon). Haigus ei põhjusta jäädavaid arme. Psoriaas võib esineda väga erinevate vormidena: 1. Krooniline naastuline psoriaas - kõige tavalisem psoriaasi vorm 2. Nahavoltide psoriaas 3
põletusteks, elektripõletusteks ning keemilisteks põletusteks. (Kaha 2010: 3). 1. PÕLETUSTE ASTMED 1.1. I astme põletus Esimese astme põletuse puhul on kahjustatud naha pind kuiv, tursunud ja punetav, puudutusel hell, kuid ville ei esine. See paraneb arme jätmata (Härmä 2007: 166). Esimese astme põletus haarab ainult epidermise pindmist kihti ning turse tõmbub tagasi mõne päevaga ja tekib ketendus (Kaha 2010: 23). 1.2. II astme põletus „Teise astme põletuste puhul on naha pindmine osa kahjustunud tagasipöördumatult. Pindmisele teise astme põletusele on tüüpilised naha pinnale tekkivad villid. Sügavate teise astme põletuste puhul ville kattev nahk irdub ja haavapinnad on niisked.“ (Härmä 2007: 166). Teise astme põletused jagunevad villilisteks ja osaliselt dermaalseteks põletusteks. Villilise põletuse
Seenespoorid võivad püsida kuid või isegi aastaid vannitubades, dusiruumides ja muudes ühiskasutatavates kohtades. Nad armastavad sooja ja niisket keskkonda. Seetõttu tuleb vältida neis kohtades paljajalu käimist ja käterättide või muude tarbeesemete jagamist. Milline näeb välja jalaseen Jalaseent on mitut erinevat tüüpi ja see võib haarata ühte või mõlemat jalga: Krooniline varvastevaheline infektsioon on kõige tavalisem. Seda iseloomustavad naha ketendus, lõhed või veeldumine. Niisket, veelduvat, ketendavat ja valulikku ala, sagedamini 4.ja 5.varba vahel, nimetatakse ka atleedi jalaks. Sellega kaasub sageli Gram- negatiivsete bakterite kolonisatsioon ja pikantne lõhn. Lööve võib väheselt ulatuda jalatallale, kuid jala pindmine pool on puhas. "Mokassiini" tüüpi seeninfektsiooni puhul võib näha vähest punetust ja valdavalt laialdast, kuiva, jahujat ketendust, tavaliselt mõlemal jalatallal. Haaratud on jalatalla ja
mida tekitab Malassezia perekonda kuuluv pärmseenetaoline mikroorganism . Need seenorganismid esinevad ka täiesti tervel nahal, asustades rasunäärmete rohkeid alasid nagu rind ja selg . Kui seened nahal aktiivselt kasvama hakkavad, tekib mitmevärviline kliiketendustõbi. Iseloomulikud on pruunikad ja/või heledamad laigud, mis tekivad kaelale , ülakehale, kõhule, käsivartele, esineda võib vähene ketendus ja sügelus. Päevitunud nahal on laigud heledamad, kuna seened toodavad pigmentrakkude tööd häirivat ainet ja nahk ei päevitu ühtlaselt. See toime ei ole õnneks püsiv ning kaob ravi järgselt. Haiguse mitte ravimisel suurenevad üksikud laigud aeglaselt ja võivad laatudes kahjustada tervet ülakeha. Haigus on küll ohutu, kuid kosmeetiliselt ebameeldiv. Haigestumist soodustavad: *suurenenud õhuniiskus ja kõrge keskkonna temperetuur *higistamine *umbne, tihe riietus
juurde või kuidas muutuvad juba olemasolevad neevused. Algavale nahamelanoomile on iseloomulik kasv neevuses. Melanoom võib kasvada nahapinnas laienedes või nahast väljapoole - sõlmja vohandina. Sünnimärk värvub mustjaks, kohati võivad olla heledamad alad, isegi roosakad või punakad. Ühes pigmendilaigus on tavaliselt mitu värvust. Neevuse servad muutuvad ebakorrapäraseks ja kuju asümmeetriliseks. Tekkida võib sügelustunne, vähene valu, pinna ketendus, haavandumine ja veritsus. Haavand ei parane või paraneb ajutiselt ja hakkab uuesti veritsema. Kasvaja pinnale tekib sõlmjas vohand, mis järjest suureneb. 7 Mida tuleb sünnimärkide juures pidevalt jälgida? Melanoomi tekke ohtu kirjeldab nn. ABCDE reeglistik. Regulaarselt peaks sünnimärkide juures tähelepanu pöörama viiele kergesti jälgitavale asjaolule
Sageli pole nakatanutel mingeid vaevusi või on need lühiajalised ja tagasihoidlikud. Osa haigusi avaldub limaskesta ja naha kahjustusena (trihhomonoos, herpes, seenpõletik, papilloomviiruse üved 6/11) - Naistel on kaebuseks suurenenud tupevoolus, sügelemine/ärritustunne tupes ja välisgenitaalide nahal, valulik urineerimine, haavandid, naha ja limaskestade punetus. - Meestel esineb valulikku urineerimist, mädane voolus kusitist, nahasügelus, ketendus, villid, näsakesed nahal. Klamüdioos ja gonorröoa tekitajad võivad liikuda ülemistesse suguteedesse (emakasse/munajuhadesse - põide/sugunäärmetesse). Papilloomviirused on levinud ning üle 100 tüübi. Selle saab enam kui 80% seksuaalselt aktiivsetest inimestest. Viirus kaob limaskestadelt ja nahalt ise inmese immuunsüsteemi kaitsva toime tõttu. - võivad muutuda vähirakkudeks (emakakaela pahaloomulised kasvajad)
(vananemine, HIV nakkus), väikesed nahatraumad, suhkurtõbi, jalgade verevarustuse häired ja rohke antibiootikumide tarvitamine. Nakatumine toimub tavaliselt üldkasutatavates pesemisruumides (kus on soe, niiske ning käib koos palju inimesi), harvem kodustes tingimustes. Nakatumisest kuni sümptomite avaldumiseni kulub tavaliselt küllalt pikk aeg. Sümptomid ehk avaldumine Haigusel on palju erinevaid avaldusvorme. Üks tüüpiline tunnus on krooniline ketendus 3.-4. ja 4.-5. varba vahel, sest need varbad on tavaliselt rohkem omavahel kokku surutud. Varbaid laiali tõmmates on näha lõhed ja tursunud hallikas-valge nahk. Sügelus on tavaliselt minimaalne. Teine võimalus on, et äkki (tavaliselt kevadeti või suviti seoses kuumuse ja niiskusega) tekivad taldadele (tavaliselt pöia alla) sügelevad grupeeritud häguse või mädase sisuga villikesed, väiksemad villikesed võivad moodustada suuremaid ville ja
hingamisteid ärritavad ja limaskesti/nahka ärritavad). Toksiinid jagunevad vastavalt piirkondadele mida nad kahjustavad: Närvimürgid, veremürgid, maksamürgid, fermentide mürgid, kantserogeenid, hingamisteid ärritavad ja limaskesti/nahka ärritavad Toksiliste ainete kogunemisel organismi võivad just nahas, ammu enne üldiseid tervisehäireid, ilmneda probleemid - nahaärritus, ketendus, vistrikud jne.. 5. Narkootikumid, nende jagunemine toime alusel ja klassidena. Too näited. 6. Esmaabi kemikaalide käitlemisel juhtunud õnnetuste puhul (üldised juhised ja esmaabi kemikaali mürgistuste korral). i. Kaitse ennast, väldi õnnetuse tekkimist ii. Anna esmaabi: 1. peata õnnetus (st. eralda kemikaalidest) 2. anna elutähtsat esmaabi, kiiresti! 3
Oluline on, et haige kõhnub ning tema kasv peatub. Tsöliaakia ainukeseks väljenduseks võib olla just kõhnumine, kusjuures patsiendi kasv võib haiguse alguses olla veel normis. Kasvupeetus kujuneb, kui diagnoosimata või ravimata tsöliaakia on kestnud pikemat aega. Kasvupeetus võib aga olla esimeseks ja ka ainsaks tsöliaakia väljenduseks. Kaasneda võivad ka teised toitainete, vitamiinide, mineraalainete vaeguse nähud näiteks naha kuivus ja ketendus, küünte murdumine, igemete veritsemine, juuste väljalangemine jne. Sageli leitakse tsöliaakiahaigetel ka rahhiiti. Tsöliaakia diagnoosimine Kõikidel, kellel esineb kahtlus tsöliaakiale on vajalik määrata veeniverest haiguse märktuled nisuvalgu vastased (gliadiini) antikehad ning ka organismi oma kudede vastu tekkinud endomüüsiumi ja koe transglutaminaasi antikehad. Kui nimetatud märktulede hulk on suurenenud, viitab see tsöliaakia võimalusele ning on kindlaks
222 Toksikoloogia, toksiliste ainete mõju organismile Toksikoloogia on teadus haru mis käsitleb kemikaalide ebasoodsat mõju organismidele. Toksiinid jagunevad vastavalt piirkondadele mida nad kahjustavad: Närvimürgid, veremürgid, maksamürgid, fermentide mürgid, kantserogeenid, hingamisteid ärritavad ja limaskesti/nahka ärritavad Toksiliste ainete kogunemisel organismi võivad just nahas, ammu enne üldiseid tervisehäireid, ilmneda probleemid - nahaärritus, ketendus, vistrikud jne.. 222 Esmaabi kemikaalide käitlemisel juhtunud õnnetuste puhul 1. Kaitse ennast, väldi õnnetuse tekkimist 2. Anna esmaabi: 1. peata õnnetus (st. eralda kemikaalidest) 2. anna elutähtsat esmaabi, kiiresti! 3. kutsu abi või toimeta kannatanu kiiresti arsti juurde 4. anna tavalist esmaabi 3
haigus. Haigus võib avalduda nädalatest aastateni peale teraviljadest toitude söömist. Haigus tekib ainult siis, kui laps on saanud haigust vallandavaid toite (nt. Manna-puder, neljaviljapuder jne.). Mida nooremas eas haigus avaldub, seda tüüpilisemad on nähud. Haigusnähud on: o krooniline kõhulahtisus, o kõhnumine, o kaalupeetus, o kõhuvalu, o villiline nahalööve, o naha kuivus ja ketendus, o kasvupeetus, o aneemia, o hambaemaili moodustumise häired Täiskasvanutel on vaevused vähem väljendunud või maskeerunud. Tagasihoidlikumaks jäävad kõhulahtisus, kõhnumine ja kasvupeetus. Umbes 30% puuduvad need tunnused hoopis. Haigusele viitavad rauavaegusaneemia, luude hõrenemine, liigesevaevused, neuroloogilised häired, naha ja juuste muutused. Haigus võib kaasneda ka varem diagnoositud haigusele (diabeet, kilpnäärmehaigus jt.).
Ekseem - Eczema Nahapõletik, mille tekkimise põhjuseks on nii välised (allergeenid ja ärritajad) kui ka sisemised, tihedam seos on leitud pärilikkuse ja stressiga. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus). Haiguse tekkimist ja püsimist soodustavad naha traumad,naha niiskumine, halb hügieen ja higistamine. Eristatakse järgmisi ekseemivorme: kontaktekseem, mikroobne ekseem, düshidrootiline ekseem, nummulaarekseem, asteatootiline ekseem, seborroiline ekseem. Mõnikord on ka pruriigo ehk sügatõbi liigitatud ekseemide hulka. Haigus on krooniline ja taastekkiv.
22 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO kool 38E sügav koorimine [19]. Hooldusjärgsel päeval võib esineda turse ja nahk punetab. Teisel päeval muutub nahk pruunikaks ja hakkab suu- ja ninaümbruspiirkonnast ketendama. Ketendus kestab 2 3 päeva. Oluline on nahka pidevalt ( 4 6 korda päevas) niisutada ja rahustada spetsiaalse kreemiga. Vajalik on ka korralik päikesekaitse, eriti esimese 6 kuu jooksul. Ketenduse lõppedes jätkatakse eelhooldustoodete kasutamist, seejuures ei tohi tekkida kipitustunnet [15]. Sageli lisatakse veel stabiilset C- vitamiini sisaldav seerum või kreem [26]. Protseduuri järgselt ei tohi nahakoorikuid ise ära kiskuda, päevitada ega
• Streptokokiline farüngiit – 15% kõigist farüngiitidest. Äge algus, palavik, kurguvalu, suurenenud mandlid, katuga kaetud. Valdavalt 5-15-aastastel. Võib esineda tservikaalne lümfadenopaatia. 20% farüngiitidest (ülejäänu viirused) • Sarlakid – algus farüngiidilaadsete sümptomitega, mandlid valge katuga. 1-2 päeva pärast erütematoosne lööve ülakehal ja jäsemetel. Näsaline, punane nn „vaarikakeel“. Lööve kaob 5-7 päevaga, järgneb peopesade, jalataldade ketendus. • Püodermia – 2-5-aastastel, suvel, sooja ja niiske kliimaga. Valdavalt lokaalne, lööbeelemendid erinevas järgus, üldsümptomid puuduvad. • Erüsiipel – lokaalne nahapõletik, lümfisõlmede suurenemine, millele kaasuvad süsteemsed tunnused (palavik, halb enesetunne). Sageli noortel lastel ja vanematel täiskasvanutel. Tav. eelneb RTI või nahainfektsioon S. pyogenesega. • Nekrotiseeriv fastsiit – naha, nahaaluste kudede ulatuslik kahjustus
annaabi.ee 
