· Aafrikas sureb aastas AIDS-i 2 miljonit inimest. Toidukriis · Toidukriisi all kannatanute arv suurenes kahe viimase aasta jooksul 100 miljoni inimese võrra. · Toidu hinnad maailmaturul on aafriklaste jaoks liiga kõrged kuna elatustase ja sissetulekud on pea olematud võrreldes arenenud riikidega. Toidukriisi põhjused · Kõrbestumine · Kahjurite levik · Haritava maa kvaliteedi langus · Erosioon Kõik need tegurid on ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) vastse aruande kohaselt juba vähendanud Aafrika põllumajandustoodangut regiooniti kuni 2 korda Täname kuulamast! http://www.youtube.com/watch?v=pP_QiLO0VKo
Loodusressursid konfliktide allikana NIMI Sisejuhatus Pärast külma sõja lõppu on tavalisemaks muutunud nn. ressursisõjad, millede rõhuasetus on rahvusvahelistel või siseriikliku majanduse intressidel. ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) andmetel on viimase 60 aasta relvakonfliktidest 60% olnud seotud loodusressursside kasutamisega. Sõdade ja konfliktide põhjuseks on haruldased ja väärtuslikud loodusvarad nagu näiteks teemandid ja muud vääriskivid, nafta ja gaas, väärispuit, väärismetallid ning muud väärtuslikud metallid, näiteks mobiiltelefonides kasutatav koltan. Ressursisõjad on toimunud ja toimuvad näiteks Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Sudaanis, Nigeerias, Birmas, Afganistanis ja Kolumbias.
Nõusid on keskkonnasõbralik pesta kausis, mitte jooskva vee all, nii kulub vähem vett. Ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Jäätmete liigitamist ohtlike jäätmete hulka reguleerib Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrus nr 103 "Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord". KIKist on ohtlike jäätmete kogumiseks ja käitlemiseks võimalik toetust taotleda keskkonnaprogrammi jäätmekäitluse programmist ning toetuse taotlemine ja projektide elluviimine käib vastavalt keskkonnaprogrammi reeglitele ning keskkonnaministri määrusele. Igal aastal toetusteks suunatav rahasumma on erinev, sest see sõltub otseselt laekuvatest keskkonnatasudest. Ohtlike jäätmetega seoses toetatakse keskkonnaprogrammist järgmiseid tegevusi: 1. Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi, mille osaks on piirkondlikud ohtlike jäätmete kogumis-
Selleks tuli esmalt kinni püüda looduses elutsevad mingid, keda sel hetkel oli Hiiumaal ca 60 isendit.Selgituseks nii palju, et minki ei ole Hiiumaale kunagi tahtlikult asustatud ja asurkond oli moodustunud kohalikust karusloomafarmist põgenema pääsenud isenditest. Peale minkide väljapüüki algas pikk ja vaevaline protsess Euroopa naaritsa taasasustamiseks Hiiumaale. Keskkonnainvesteeringute Keskus on toetanud Euroopa naaritsa asurkonna taastamist Hiiumaal läbi 7 keskkonnaprogrammi projekti aastatel 2003-2008. Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/naarits2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Naarits http://www.looduspilt.ee/loodusope/? page=liigitutvustused_liik&id=177 http://retrieverman.net/2010/12/13/introduced-americ an-mink-causing-trouble-in-northern-scotland / http://www.kik.ee/et/elusloodus/hasti-tehtud http:// ilmajaam.postimees.ee/351445/euroopa-naarits-sai-k aitseks-tegevuskava
Loodusuurijate Selts) on ühiskondlik loodusteaduslik organisatsioon, mis ühendab elukutselisi ja harrastusuurijaid. Seltsi peamiseks ülesandeks on uurida Eesti loodust, edendada loodusetundmist, anda välja selleteemalisi publikatsioone ning edendada Eesti loodushoidu ja -haridust. Eesti Loodusuurijate Seltsi alla kuulub arvukalt erialaseid sektsioone, allüksuseid, mida võrdsustatakse sektsioonidega, ja komisjone. Valdav erialane töö toimub sektsioonides. 8. 9. Loetle EU VI keskkonnaprogrammi esmatähtsad valdkonnad. Pealkiri “Meie tulevik on meie valida” Esmatähtsad valdkonnad: kliimamuutused bioloogilise mitmekesisuse säilitamine tervisekaitse loodusvarad jäätmed 10. Loetle keskkonnaõiguse/majanduse rakendatavaid printsiipe. Arendustegevuse puhul tuleb arvestada selle võimalikke keskkonnamõjusid ja seda projekti võimalikult varajases staadiumis
konventsioon, Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989). Aarhusi konv (alustalad, keskkonnainfo mõiste, KÕK; rakendused Eestis). Keskkonnapoliitika. Mõisted ,,keskkonnapoliitika", ,,keskkonnastrateegia", ,,keskkonnategevuskava". Keskkonnapoliitika aluspõhimõtted. Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia. Keskkonnaõiguse arengu etapid. Keskkonnaõiguse taotlused. Määrus, direktiiv, otsus, soovitus. Euroopa Liidu VII keskkonnaprogrammi ,,Hea elu maakera võimaluste piires". Programmi esmatähtsad eesmärgid ja realiseerimise teed. Keskkonnapoliitika Eestis. Riigi strateegilised arengudokumendid (poliitika põhialused, valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava, programm). Näiteid riigi põhialustest ja arengukavadest. Keskkonnastrateegia 2030. Esmatähtsad valdkonnad. Säästev areng. Mõiste "Säästev areng". Säästva arengu põhimõte. Keskkonnaseisund. Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas ja Eestis. Selgita
Aina kasvav inimpopulatsioon ja tarbimine on 21. sajandi alguseks jõudnud sinnamaale, kus kombime planeedi ökosüsteemide kandevõimet selle kogu ulatuses. Globaalne teenuste ja kaupade tootmise ning tarbimise võrgustik, mis ei põhine loodusressursside ja ökosüsteemide teenuste efektiivsele kasutamisele, vaid eelkõige kasumimarginaali tõstmisele, on survestanud viimase aastasaja jooksul pea kõiki planeedil eksisteerivaid ökosüsteeme, kahjustades paljusid neist pöördumatult. ÜRO keskkonnaprogrammi 2010.aasta üleilmse elurikkuse ülevaates (Global Biodiversity Outlook 3) nenditakse, et kui ohustatumate liikide, elupaikade, koosluste ja ökosüsteemide kaitses ja säilitamises on saavutatud mõningaid edasiminekuid, siis üleilmselt ei ole suudetud jätkusuutmatutest tootmis- ja tarbimispraktikatest loobuda ning see põhjustab jätkuvalt elurikkuse hävimist globaalses mastaabis. Üleilmne elurikkuse hävimine
Arengustrateegiad; Visioonid; Valikud“, mille on koostanud Ahto Oja ja „Kohalik Agenda 21“, mille koostasid Ülle Vaht, Piret Kuldna ja Ahto Oja. Valisin sellised allikad, sest neis on hea orienteeruda ja info on asjakohane. 3 JÄTKUSUUTLIKU ARENGU MÕISTE JA SELLE AJALUGU Rooma klubi tegevus ja ÜRO andsid säästvaks arenguks tõuke juba 1972. aastal Stockholmi konverentsil. Aastal 1980 avaldasid Rahvusvaheline Looduskaitse Liit, ÜRO Keskkonnaprogrammi Nõukogu ja Maailma Looduse Fond maailma looduskaitse strateegia, kus pandi paika looduse ja inimeste vahelised suhted tagamaks meile tervisliku ja täisväärtusliku elu arvestades Maa talumisvõimet. 1983. aastal toimunud Brundtlandi komisjonil on tähtis roll, sest tänu komisjonile valmis aruanne „ Meie ühine tulevik“, mis pani aluse säästvale arengule. 1989. aastal leidis aset Rio de Janeiros säästva arengu maailma tippnõupidamine
Anttila, M. Ojanen, M.Puhakka, T. Vourisuo, T. Frey. Tartu 1996 l k.95) 8 Tänapäevane niidukoosluste kaitsekorraldus eestis näeb välja järgmiselt. Pädev riigiasutus (praegu kaitseala või keskkonnateenistus, ka PRIA) sõlmib taluniku, põllumajandusliku osaühingu või mõne teise asjahuvilisega lepingu. Juriidiliseks aluseks on praegu keskkonnaministri määrus, kuid töötatakse välja ka põllumajanduse keskkonnaprogrammi vastavat meedet, mis peaks kogu programmiga rakenduma Euroopa Liiduga ühinemise hetkest. Lepingus näidatakse ära niidu tüüp, suurus ja asukoht (ka omand jm. juriidilised üksikasjad) ning hoolduse viis. Hooldus on kas niitmine koos heinakoristusega või karjatamine , leping võib sisaldada ka võsaraiekohustust. Praegusel ja l sõlmitakse leping jooksvaks aastaks, põllumajanduse keskkonnaprogrammi raames tuleksid ilmselt viieaastased lepingud.
12 NÕUANNE - pinnase veejuhtivuse analüüs - põhja vettpidavaks muutmise soovitused - tiigi ja märgala kavandamine - taimede valik Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus J. V. Jannseni 4, 51005 Tartu Tel. 07 422 051, faks 07 422 746 Tekst: Tõnu Mauring Illustratsioonid: Marek Strandberg Trükise koostamisel on kasutatud Põhja-Iirimaa põllumajanduse keskkonnaprogrammi materjale Trükise väljaandmist rahastas Põllumajandusministeerium Trükk AS Triip Grupp © Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus 2001 ISBN 9985-9041-5-X
Süst on hobusele, kas natuke või üldse mitte ebamugav. Süstekoht tuleb desinfitseerida, väikese ala pügamine on vajalik juhul, kui karvkate on väga pikk. Kiibile on tehase poolt antud 30-aastane garantii, seda on raske kirurgilisel teel eemaldada ilma traumat põhjustamata ja see võib lõppeda hobuse surmaga. Märgistatud hobused kantakse andmekogusse. Hobuste märgistamine elektroonilise kiibiga ei ole Eestis veel kohustuslik, kuid põllumajandus-keskkonnaprogrammi kaudu toetust saavad vaid jõudluskontrolli all olevad, niisugusel viisil märgistatud eesti hobused. Söötmine Hobust tuleb sööta tähelepanelikult, tasakaalukalt ja korrapäraselt. Ratsiooni koostamisel tuleb arvestada hobuse kasutusviisi, koormust, vanust, suurust, sugupoolt, arengujärku, söödakasutusvõimet ja muid eripärasid. Tasakaalustatud söötmine tähendab, et sööt katab kõik hobuse vajadused - piisavalt energiat, proteiini, mineraalaineid ja vitamiine
sõltumatut keskkonnateavet. Määrus 1990, jõustus 93, tegevus algas 94. Koordineerib Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgu (Eionet) tegevust. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD)- keskkonnatoime ülevaated pakuvad tõenduspõhist analüüsi ning hinnangut riikide keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammude kohta. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogramm (UNEP)- on ÜRO haru, mis koordineerib ÜRO Keskkonnaprogrammi ja aitab arengumaades rakendada keskkonnasäästliku metoodikat., asutati 1972, peakontor Nairobis (Keenias). Valitsustevaheline kliimamuutuse paneel (IPCC)- asutati 1988 UNEPi ja WMO poolt, et saada teaduslikel alustel põhinev neutraalne ülevaade kliimamuutustest ning muutuste poliitilisest ja majanduslikust mõjust. Elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste valitsustevaheline koostöökogu (IPBES)- hindab mitmekesisuse olukorda ja ökosüsteemi ressursse. Planeerimine. Planeerimise seadus (2015)
lisadega Lisa 5. Kirjade koopiad 1.1 Seletuskiri 2006. a Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamise alamprogrammi ja välisõhukaitse alamprogrammi I vooru koostamisel on lähtutud Keskkonnaministri 02. detsembri 2005. a nr 1665 käskkirjast, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ja Keskkonnaministeeriumi vahel sõlmitud koostöölepingust nr M-20-1- 2005/99, KIK Keskkonnaprojektide finantseerimise korrast ja 2006. aasta keskkonnaprogrammi koostamise üldnõuded, mis on kinnitatud 18.10.2005 SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu koosolekul 1.1.1 Alamprogrammide koostamine, eesmärgid ja prioriteedid 18.10.2005. a. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogus kinnitatud 2006. aasta alamprogrammide prioriteedid ja hindamiskriteeriumid: VÄLISÕHUKAITSE ALAMPROGRAMM Välisõhukaitse alamprogrammi üldised programmid: Parandada välisõhu kvaliteeti. Vähendada transpordisaastet. Vähendada kiirgusohtu.
See on ka probleemiks normatiivse ettevaatusprintsiibi puhul, mille alusel tekib saastajal üldine hoolsuskohustus keskkonna suhtes ja kohustus rakendada lisaks õigusaktides sätestatud keskkonnanõuetele ka omaalgatuslikke ettevaatusmeetmeid. 11. EÜ keskkonnaõiguse õigusliku aluse areng Programm hõlmab tavaliselt 5 aastat. Kinnitatakse nõukogude poolt. Eesmärgiks on määratleda üldised arengusuunad ja juhtnöörid ning mitte minna detailidesse. Vastu võetud on 6 keskkonnaprogrammi: 1. Esimene keskkonnaprogramm ( 1973-1976) Kandvaks ideeks oli lisaks muudele Rooma lepingus sätestatud tegevussuundadele ja eesmärkidele oli parandada inimeste elutingimusi ja majanduse harmoonilise kasvu tagamine. See keskkonnaprogramm oli oma ülesehituselt kõige detailsem ja konkreetseid ülesandeid püstitav. Keskkonnaprogrammi sisu jaotati kolmeks: 1. Ühenduse keskkonnapoliitika eesmärkide sõnastamine N. Saastuse ja muude keskkonnahäiringute vältimine või vähendamine N
Keskkonnamakse on mitut tüüpi, näiteks keskkonnatasu, ergutusmaks, fiskaalne keskkonnamaks 13.Eesti ja EL atmosfääriõhu kaitse peamised lähtekohad. Atmosfääriõhu kaitse programm on osa keskkonnaprogrammist ning selle eesmärk on toetada välisõhu kvaliteedi parandamist, kliimamuutuste tagajärgede leevendamist ja kiirgusohutuse tagamist. Toetust saab taotleda igal aastal (üldjuhul kaks korda aastas) ning toetuse taotlemine ja projektide elluviimine käib vastavalt keskkonnaprogrammi reeglitele ning keskkonnaministri määrusele. Välisõhu kvaliteedi parandamine: 1) välisõhu saasteainete puhastussüsteemide renoveerimine ja ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine; 2) kütuse kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine; 3) osoonikihti kahjustavate ainete kontroll ja kasutamise piiramine; 4) välisõhu kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine;
praegu keskkonnaministri määrus, kuid töötatakse välja ka põlluma janduse keskkonnaprogra mmi vastavat meedet, mis peaks kogu programmiga rakenduma Euroopa Liiduga ühinemise hetkest. Lepingus näidatakse ära niidu tüüp, suurus ja asukoht (ka omand jm. juriidilised üksikasjad) ning hoolduse viis. Hooldus on kas niitmine koos he inakoristusega või karjatamine , leping võib sisaldada ka võsaraiekohustust. Praegusel ja l sõlmitakse leping jooksvaks aastaks, põllumajanduse keskkonnaprogrammi raames tuleksid ilmselt viieaastased lepingud. 14 Kehtiv looduskaitseseadus Puisniitude ja teiste loodusobjektide kaitset reguleerib Eestis kehtiv looduskaitse seadus. Hetkel kehtiv looduska itse seadus on jõustunud 10.05.2004. aastal. Seaduse rakendusasutusteks on Keskkonnaministeerium, keskkonnaamet ja keskkonna inspektsioon. Allpool on vä lja toodud paragrahvid, mille alusel reguleeritakse kaitset ja tegevust puisniitudel. §17 Kaitstaval loodusobjektil vajalik tegevus
• Keskkonna ülevaated. OECD keskkonnatoime ülevaated pakuvad tõenduspõhist analüüsi ning hinnangut riikide keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammude kohta. • Ülevaated soodustavad üksteiselt õppimist, aitavad tõsta riigi vastutust ning pakuvad riikidele just neile suunatud soovitusi oma keskkonnatoime parandamiseks. UNEP ÜRO • Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogramm (ingliskeelne ühend UNEP) on ÜRO haru, mis koordineerib ÜRO Keskkonnaprogrammi ja aitab arengumaades rakendada keskkonnasäästliku metoodikat. • Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Keskkonnaprogrammi asutas Maurice Strong 1972. aasta juunis. Selle peakontor asub Keenia pealinnas Nairobis. Programmi peamine ülesanne on juhtida riikidevahelist koostööd säästva arengu ülemaailmseks elluviimiseks, samuti üleilmsete keskkonnaprobleemidega (nt kliimamuutused) tegelemiseks. • Kliima soojenemine • Looduskatastroofid ja konfliktid
tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivisete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta ning võimaldada arvestada keskkonnamõju hindamse tulemusi tegevusloa andmise menetluses. Oluline eesmärk informeerida avalikkust projekti võimalikust keskkonnamõjust. ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP vastav juhend. 1991 Espoo konventsioon rõhutab ka naaberriikide informeerimise vajadust. EL direktiiv 1985 Väga oluline õiguslikus mõttes on arenguprojekti defineerimine ja arendaja mõiste määratlemine. Projekt: - ehitustööde vm seadmete või kavade elluviimine - teisi sekkumisi looduskeskkonda ja maastikku, k.a neid, mis hõlmavad maavarade kaevandamist. Eesti seadus defineerib keskkonnamõju hindamise objekti läbi keskkonnaloa andmise menetluse:
(1973-76) EÜ keskkonnapoliitika eesmärgid saastuse ja muude keskkonnahäiringute vältimine ja vähendamine loodusliku tasakaalu kahjustava looduskautuse vältimine keskkonnakaalutluste lülitamine planeeringutesse ühendusvälise KKP edendamine 3 peamist tegevussuunda: tegevused keskkonna saastamise ja muude keskkonnahäiringute vältimiseks ja vähendamiseks tegevused keskkonnakvaliteedi tõstmiseks tegevused, mis on vajalikud koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega VI keskkonnaprogrammi pealkiri, esmatähtsad valdkonnad ja realiseerimise teed. (2001-2008) Pealkiri "Meie tulevik on meie valida" Esmatähtsad valdkonnad: · kliimamuutused · bioloogilise mitmekesisuse säilitamine · tervisekaitse · loodusvarad · Jäätmed Reaaliseerimise teed: · kehtiva keskkonnaõiguse tegeliku elluviimise tagamine · keskkonnakaalutluste viimine teistesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse · tihedam koostöö tööstuse ja tarbijaga
lihtsatest külakoolidest ning lõpetades suurte keskkoolide ning isegi mõnede ülikoolidega. Muide, kaugeltki mitte kõik haridusalased projektid ei hõlma lapsi. Näiteks Indias Indore'is asuv Barli Maanaiste Arengu Instituut õpetab põlisrahva hulgast ja maapiirkondadest pärit naistele nii kirjaoskust kui ka kutse- ja organiseerimisoskusi ning jagab teadmisi hügieenist, tervishoiust ja nende kogukondi puudutavatest keskkonnaküsimustest. 1992. aastal valiti asutus ÜRO Keskkonnaprogrammi maailma 500 parima üksikisikute ja organisatsioonide keskkonnaalase ettevõtmise hulka, lisati 1994. aastal ÜRO andmebaasi INNOV kui üks 81-st arengumaade edukast põhiharidusprojektist ja tunnistati 2000. aastal ÜRO Lastefondi poolt parimaks tütarlaste haridust andvaks asustuseks. Samalaadne on FUNDAEC, Colombias hariduse edendamisega tegelev sihtasutus, mille on rajanud rühm ülikooliprofessoreid ja mille eesmärk on arendada kesk- ja ülikooliharidust maapiirkonna elanike hulgas
ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive keskkonnaõiguse taotlused: o keskkonnaõiguse kehteala peab hõlmama kõiki keskkonnaelemente (muld, vesi, õhk, jäätmed) o keskkonnaõiguse kehteala peab hõlmama neid keskkonnaelemente vastastikuses seoses o paljud keskkonnaprobleemid on ulatusliku mõjuga (regionaalne, globaalne) ja eeldavad paljude riikide ühisaktsioone Euroopa ühenduse VI keskkonnaprogrammi esmatähtsad valdkonnad ja realiseerimise teed: o valdkonnad: kliimamuutused (IPPC – Valitsusväline Kliimamuutuste Nõukogu) bioloogilise mitmekesisuse säilitamine tervisekaitse loodusvarad jäätmed o realiseerimise teed: kehtiva keskkonnaõiguse tegeliku elluviimise tagamine
täiendavaid keskkonnast tingitud rändega seotud probleeme, tehes seejuures koostööd kõikide asjakohaste rahvusvaheliste organitega. Allikas : www.europarl.europa.eu/meetdocs/2004_2009/documents/dv/sede310308climatechange _/SEDE310308climatechange_et.pdf - 11 - KLIIMAMUUTUSTE UURIMISE RAHVUS- VAHELISED PROGRAMMID ON JÕUDNUD FINISISSE Eestis on edukalt lõpetatud Maailma Keskkonnafondi (GEF) ja ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) tellitud kaks globaalsete kliimamuutuste programmi. Nendest ühe eesmärk oli uurida kliima globaalsete muutuste mõju Eesti veekogudele, metsadele, põllumajandusele ja rannikumere seisundile ning seda, kuidas vaadeldavad ökosüsteemid adapteeruvad. Teise programmi eesmärk oli välja töötada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamise majanduslikud ning keskkonnakaitselised alternatiivid, neid analüüsiida ja prognoosida.
a. mitmeid talguid. Riikliku Looduskaitsekeskuse seire ja teadustöö spetsialisti Gunnar Seini suulistel andmetel pole talgute raames tehtavate tööde maht olnud kuigi suur. Selliselt suudetakse taastada või hooldada vaid mõned hektarid ning antakse suhteliselt väike panus luhtade taastamisele või säilitamisele. Aasta-aastalt on tõusnud riigipoolne rahaline toetus luhtade hooldamiseks, vahendeid selleks saadakse veel Euroopa Liidu keskkonnaprogrammi LIFE kaudu. Uurimisala erinevaid osi võrreldes, on keskosas toimunud metsastumine kiiremini ilmselt seetõttu, et seda osa ei ole peetud looduskaitselistest seisukohast nii väärtuslikuks, kui Halliste puisniitu põhjaosas või Tõramaa puisniitu lõunaosas, mis kuuluvad 1A majandamisklassi niitude hulka ja mille majandamine toimub regulaarselt. Uurimisala keskosa luhaniidud kuuluvad valdavalt 4. majandamisklassi luhaniitude hulka (81 ha) (Suurkask, 1999).
suurendada põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust. Olulisemad hiljem: hinnata väljapakutud PKP meetmete tõhusust; täpsustada PKP nõudeid programmi eesmärkide paremaks saavutamiseks; saada teavet PKP administreerimisega seotud küsimuste kohta; tutvustada PKP kontseptsiooni nii põllumajandustootjatele kui ka laiemale avalikkusele. Eesti põllumajanduse keskkonnaprogrammi eesmärgiks on soodustada keskkonnasõbralike põllumajandusmeetodite juurutamist ja jätkuvat kasutamist, säilitada maastikulist ja bioloogilist mitmekesisust, suurendada põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust ning aidata keskkonnale tulutoovalt tegutsevatel põllumajandustootjatel saada kohast tulu. Meetmeteks toetused põllumajanduskeskkonna kaitseks. Nt 2000. aastal kogu riigis
annaabi.ee 
