Eutrofikatsioon on veekogude rikastumine toitainega. Põhjused: 1. Toitaineelementide lisandumine ja akumuleerimine 2. Muldade erosioon (inimene võib selle kiirenemisele kaasa aidata) Protsessi kiirendab: 1. Reovee juhtimine veekogudesse 2. Liigne põldude väetamine Ära saab hoida ka kui: 1. Vett keemiliselt töödelda 2. Reguleerida veekogu sisse- ja väljavoolu 3. Eemaldada põhjamuda 3) Mis on keskkonnamahutavus? Keskkonnamahutavus on populatsiooni selline arvukus, mille puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult uuenevad. 4) Nimetage jäätmete ümbertootmise viise. Mis on erijäätmed? Ei oska Arvan, et erijäätmed on jäätmed, mida tuleb eriliselt töödelda. V3 1) Säästev tootmine ja selle kasumlikkus? Säästev tootmine on: a. puhtamate tehnoloogiate kasutamine b. täpsem arvepidamine, parem hooldus c
Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest Ökosüsteem – on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga Sünergism – on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Keskkonnamahutavus e. kandevõime – populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kus need looduslikult uuenevad Elustrateegia – olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade (*konkurentsivõime *ebasoodsate olude talumine *populatsioonidünaamika laad) Dominant – on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik
asuvates keskkonnanõuetele vastavates rajatistes «saastaja maksab» Kohustada keskkonna kasutajaid ja kahjustajaid täielikult tasuma keskkonna kahjustuste põhimõte eest «saastaja maksab» Kohustada keskkonna kasutajaid ja kahjustajaid täielikult tasuma keskkonna kahjustuste põhimõte eest Mis on keskkonnamahtuvus(kandevõime)? Keskkonnamahutavus ehk keskkonna kandevõime on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama).Hüpoteetiliselt on keskkonnamahutavus mingis ökosüsteemis ajas konstantne, kuid looduses kõigub see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskkonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid, kiskjad, toit. Mis on eutrofeerumine? Tunnused. Põhjused. Kuidas vältida.
asuvates keskkonnanõuetele vastavates rajatistes «saastaja maksab» Kohustada keskkonna kasutajaid ja kahjustajaid täielikult tasuma keskkonna kahjustuste põhimõte eest «saastaja maksab» Kohustada keskkonna kasutajaid ja kahjustajaid täielikult tasuma keskkonna kahjustuste põhimõte eest Mis on keskkonnamahtuvus(kandevõime)? Keskkonnamahutavus ehk keskkonna kandevõime on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama).Hüpoteetiliselt on keskkonnamahutavus mingis ökosüsteemis ajas konstantne, kuid looduses kõigub see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskkonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid, kiskjad, toit. Mis on eutrofeerumine? Tunnused. Põhjused. Kuidas vältida.
Heterotroofid – organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi. Keemiline element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Keemiline energia on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest. Keskkonnamahutavus e kandevõime - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad . Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult. Kliimakskooslus e lõppkooslus - Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud. Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid, põlengud), ei
populatsioonil ei ole vanuselist struktuuri ja ta ei interakteeru teiste populatsioonidega · Mida suuremaks populatsioon saab, seda kiiremini ta kasvab Populatsiooni kasvumudelid Logistiline kasv · Populatsiooni kasv ajas · Kui populatsioon kasvab, hakkavad ressursid populatsiooni kasvu limiteerima, kasvukiirus väheneb, sündimus ületab suremust järjest vähem, kuni lõpuks saavad nad võrdseks Kandevõime · Keskkonnamahutavus e kandevõime - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad · ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult · ainuke populatsioon, kes jätkuvalt eksponentsiaalselt kasvab, on inimpopulatsioon, ja ei ole teada, kuidas ja millal Maa kandevõime saavutatakse Populatsioonide arvukuse regulatsioonimehhanismid · Populatsiooni tihedusest sõltuvad tegurid:
tolmeldamine putukas + taim Taastumine demutatsioon nt tulekahju järgne Suktsessioon e koosluste vahetus Kliimakskooslus püsivad olekus kooslused Populatsioon 25. järeleksam, 4 või 8 jaan Öko eksam Populatsioon rühm üht liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas paigas EKSAMIL Elustrateegia K, R R-reproduction siguvus : palju järglasi, järglased väikesed ( kalad) K- keskkonna kandevõime : vähe järglasi, järglased suht suured poisid. (karu) Keskkonnamahutavus e kandevõime populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab kk varusid sama palju kui need looduslikult uuenevad Kohanemine pöörduv ( ise teen, panen riided selga, et külm poleks) Kohastumine pöördumatu ( näiteks süvaveekalad pimedas) SÜSINIKURINGLUS Fotosüntees TAIMED miks? TOOTA toitu energia saamiseks. NII ENDALE KUI TEISTELE Rakuhingamine KÕIK ELUSORGANISMID Miks rakud hingavad???? ENERGIA SAAMISE EESMÄRGIL ENERGIAT SAAME TOIDUST!!!! GLÜKOOS C6H12O6
· Ökoloogiline eluiga liigi tegelik keskmine eluiga · Vanuseline struktuur näitab erinevate vanuseklasside osakaalu populatsioonis · Vanusegrupid: · prereproduktiivne · reproduktiivne · postreproduktiivne · taimede jaoks on lisaks oluline suurus ja arengustaadium · Sooline struktuur iseloomustab, millises vahekorras on populatsioonis emaseid ja isaseid isendeid · Keskkonnamahutavus e kandevõime - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad · ! Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult ! · Tihedusest sõltuvad tegurid liigisisene konkurents kisklus parasitism haigused · Tihedusest sõltumatud tegurid temperatuuri järsud muutused looduskatastroofid
sama aatominumbriga) aatomite klass. Keemiline element on sama aatominumbriga aatomite kogum. Keemiline element on aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatominumbriga aatomid. Keemilist elementi ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. 29. Keemiline energia on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse sturktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest. 30. Keskkonnamahutavus ehk kandevõime K on populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad. !Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult! 31. Kliimakskooslus on väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud. Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid, põlengud), ei jõua kunagi kliimakoosluseni. 32
ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad · Emigratsioon väljaränne ühest riigist teise · Vanusepüramiid on populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis · Elumus on mingi taksoni isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku · Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul · Keskkonnamahutavus on populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad · ökoloogiline niss on populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurtite olemasolu · fundamentaalne põhiniss tavilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks · tegelik niss on reaalses biootilises keskkonnas konkurentide olemasolul kujunev tingimuste kompleks · mutatsioon on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad,
Nt. Tekspüksid 1000 kg. 20. Mis on populatsiooni logistiline (S-kujuline) ja eksponentsiaalne (J-kujuline) kasvujoon? Mis on (süsteemi) kandevõime? Milles seisneb Malthuse katastroofi põhimõte? Miks Malthuse ennustus inimkonna kollapsi kohta, mis pidi juhtuma veel 19 sajandil, ei täitunud? Populatsiooni kasvu iseloomustavad kaks kasvukõverat: eksponentsiaalne J-kujuline ja logistiline ehk S-kujuline. Keskkonnamahutavus (kandevõime) - keskkonnaressursside piir, millest allpool suudavad olemasolevad resurssid populatsiooni nõudlust rahuldada. Thomas Malthus-e põhimõte on, et põllumajanduslik toodang kasvab aritmeetiliselt, samas kui maakera elanikkond suureneb geomeetriliselt. Tema teooria kohaselt tähendab selline tõsiasi, et nälg ja hukatus on vältimatud. See aga pole veel nii ulatuslikult juhtunud, kuna on hakatud rohkem mõtlema sellele
Populatsiooni kasvu tüübid ja keskkonna kandevõime Populatsiooni kasvu tüübid: Eksponentsiaalne kasv – limiteerimatu kasv, mida suuremaks populatsioon saab, seda kiiremini ta kasvab Logistiline kasv – populatsiooni kasv ajas. Kui populatsioon kasvab, hakkavad ressursid populatsiooni kasvu limiteerima, kasvukiirus väheneb, sündimus ületab suremust järjest vähem, kuni lõpuks saavad nad võrdseks. Keskkonna kandevõime e keskkonnamahutavus – populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad. *Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult, *ainuke populatsioon, kes jätkuvalt eksponentsiaalselt kasvab, on inimpopulatsioon, ja ei ole teada, kuidas ja millal Maa kandevõime saavutatakse. Populatsioonide tsüklilisus Populatsiooni lained – populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise
looduslik (ökoloogiline, bioloogiline), majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline, tehnoloogiline vms. Keskkonnakaitse - on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne). Keskkonnamahutavus - ehk keskkonna kandevõime ehk keskkonna taluvusvõime (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Kiskja - ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele. Kisklus - on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kliimaks - haripunkt Koaktsiad - organismide vastastikused suhted
· Ökoloogiline eluiga liigi tegelik keskmine eluiga · Vanuseline struktuur näitab erinevate vanuseklasside osakaalu populatsioonis · Vanusegrupid: · prereproduktiivne · reproduktiivne · postreproduktiivne · taimede jaoks on lisaks oluline suurus ja arengustaadium · Sooline struktuur iseloomustab, millises vahekorras on populatsioonis emaseid ja isaseid isendeid · Keskkonnamahutavus e kandevõime - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad · ! Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult ! Populatsioonide arvukuse regulatsioonimehhanismid · Tihedusest sõltuvad tegurid liigisisene konkurents kisklus parasitism haigused · Tihedusest sõltumatud tegurid temperatuuri järsud muutused looduskatastroofid
· Ökoloogiline eluiga liigi tegelik keskmine eluiga · Vanuseline struktuur näitab erinevate vanuseklasside osakaalu populatsioonis · Vanusegrupid: · prereproduktiivne · reproduktiivne · postreproduktiivne · taimede jaoks on lisaks oluline suurus ja arengustaadium · Sooline struktuur iseloomustab, millises vahekorras on populatsioonis emaseid ja isaseid isendeid · Keskkonnamahutavus e kandevõime - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad · ! Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult ! Populatsioonide arvukuse regulatsioonimehhanismid · Tihedusest sõltuvad tegurid liigisisene konkurents kisklus parasitism haigused · Tihedusest sõltumatud tegurid temperatuuri järsud muutused looduskatastroofid
• Ökoloogiline eluiga – liigi tegelik keskmine eluiga • Vanuseline struktuur näitab erinevate vanuseklasside osakaalu populatsioonis • Vanusegrupid: • prereproduktiivne • reproduktiivne • postreproduktiivne • taimede jaoks on lisaks oluline suurus ja arengustaadium • Sooline struktuur iseloomustab, millises vahekorras on populatsioonis emaseid ja isaseid isendeid • Keskkonnamahutavus e kandevõime - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad • ! Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult ! Populatsioonide arvukuse regulatsioonimehhanismid • Tihedusest sõltuvad tegurid – liigisisene konkurents – kisklus – parasitism – haigused • Tihedusest sõltumatud tegurid – temperatuuri järsud muutused – looduskatastroofid
Selle kõrgus vastab maksimaalsele elueale ja laius näitab vanuserühmade osatähtsust. 121. Elumus ellujäämus. mingi taksoni isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku. Populatsiooni ellujäämus määratakse harilikult sugude või vanuserühmade kaupa 122. Populatsioonilained populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. 123. Keskkonnamahutavus populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid (toitu, pesapaiku) samal määral kui need looduslikult uuenevad. 124. Ökoloogiline niss 1) populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2) liigi koht ökosüsteemis (ökoamplituudide vahemik), mis on määratud tema biootilise potentsiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite koosmõju poolt. 125. Fundamentaalne põhiniss tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja
Näiteks putukavaesesse kesklinna parki arvukalt pesakaste paigaldades luuakse ökolõksud, kuna linnud avastavad alles poegade koorudes, et toitu ei jagu, ning pojad hukkuvad. Kordamisküsimused: Kuidas hinnata elupaiga kvaliteedi headust? Elupaiga headuse all mõeldakse keskkonna võimet pakkuda isendi või populatsiooni püsimiseks vajalikke tingimusi. Elupaiga headust saab hinnata keskkonnamahutavuse kaudu, küll vaid (lokaal)populatsiooni tasemel ja suures mastaabis. Keskkonnamahutavus tähistab püsivat arvukust tingimustes, kus populatsioon tarbib ressursse samal määral, kui need looduslikult uuenevad. Elupaiga kvaliteedi headust saab hinnata seal elavate liikide põhjal, kas elupaigas on esindatud sellele iseloomulikud liigid (nt tunnusliigid). Elupaiga kvaliteedi headust saab hinnata ka ressursside rohkuse põhjal elupaigas, kui ressursse on palju, siis elupaik on tõenäoliselt parem. Milline on killustumisprotsessi mõju ühtsetele elupaikadele ning selle tagajärjed
Faktori ökoloogia - OTSI MÕISTE VASTE Biootilised tegurid Organismide vahelised tegurid, protsessid, mis mõjutavad organismide elutegevust, nende mõjud teistele ümbritsevatele organismidele. ·liigisisesed ·liikidevahelised Biootilised tegurid jaotuvad ·toopilised organismide vastastikkused suhted kooselunemise tõttu ·troofilised vastastikkused suhted toitumise pinnal generatiivsed paljunemise pinnal Keskkonnamahutavus (kandevõime) populatsiooni selline arvukus, mille puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult uuenevad. Populatsiooni kiire kasv võib põhjustada tagasilöögi: kasv ei aeglustu piisavalt enne kandevõine saavutamist. Pärast väikest hävingut populatsiooni arvukus tasakaalustub vähehaaval või hävineb järsult. Ökoloogiline jalajälg ·iseloomustab inimese survet keskkonnale ·arvestatakse arvestuslikes pinnaühikutes inimese kohta ressursi- ja
loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne. Keskkonnakaitse meetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: Maa-amet, Metsaamet ja Kalaamet, Looduskaitse Inspektsioon ja Mereinspektsioon. Keskkonnamahutavus populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid (toitu, pesapaiku) samal määral kui need looduslikult uuenevad. K-e vastava populatsiooni keskmine iive võrdub nulliga. Reaalse populatsiooni arvukus kõigub tavaliselt k-e ümber. Kineetiline energia väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhaanilise liikumise energia. Kiskja röövloom, kes peab jahti saakloomadele. Kisklus e
1) Selgitada ökonisi ja elupaiga vaheline erinevus. Ökonisi puhul on tingimused vastavad kvaliteetsele elupaigale, kuid elupaiga mõiste all mõeldakse pigem minimaalseid tingimusi, milles liik elada suudab. 2) Kuidas hinnata elupaiga kvaliteedi headust? Elupaiga headuse all mõeldakse keskkonna võimet pakkuda isendi või populatsiooni püsimiseks vajalikke tingimusi. Elupaiga headust saab hinnata keskkonnamahutavuse kaudu, küll vaid (lokaal)populatsiooni tasemel ja suures mastaabis. Keskkonnamahutavus tähistab püsivat arvukust tingimustes, kus populatsioon tarbib ressursse samal määral, kui need looduslikult uuenenvad. Elupaiga kvaliteedi headust saab hinnata seal elavate liikide põhjal, kas eluspaigas on esindatud sellele iseloomulikud liigid nt tunnusliigid. Elupaiga kvaliteedi headust saab hinnata ka ressurside rohkuse põhjal elupaigas, kui ressursse on palju, siis elupaik on tõenäoliselt parem. 3) Killustumisprotsessi mõju ühtsetele elupaikadele ning selle tagajärjed?
ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad Emigratsioon väljaränne ühest riigist teise Vanusepüramiid on populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis Elumus on mingi taksoni isendite määr kas pärast kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku Populatsioonilained on populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul Keskkonnamahutavus on populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad Ökoloogiline nišš on populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurtite olemasolu Fundamentaalne põhinišš tavilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks Tegelik nišš on reaalses biootilises keskkonnas konkurentide olemasolul kujunev tingimuste kompleks
sõbralikkust. (Vt. loeng nr 2.1 lõpus on mingid võrdlevad "tabelid", millest ma ei saanud suurt midagi aru) 1.2 Keskkonna taluvusvõime Säästev kasutus tähendab keskkonna ja selle elustiku kasutamist piirides, mis taastuvate loodusvarade puhul ei ületa nende taastumisvõimet (taastootmisvõimet) ja taastumatute loodusvarade puhul jääb piiridesse, mis tagab nende kättesaadavuse ajani, kui neid on võimalik asendada taastuvatega. keskkonna taluvusvõime (keskkonnamahutavus) - keskkonna varude kasutusintensiivsuse piirväärtus, mille ületamisel kahjustuvad loodusvarade omadused ja keskkonnafunktsioonide toimimine. Näiteks pinnase tallamiskindlus (turismivoogude kavandamisel), veekogu isepuhastumisvõime (looduslike biopuhastite kasutamisel). bioloogias tähenduses oleks see aga ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama)
väljendatakse populatsiooni ellujäämust protsentides. · Populatsioonilained- populatsiooni arvukuse suur kõikumine keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese homöostaatilise regulatsiooni koosmõjul. Arvukuse suurenemises seisnevail p-il on oluline evolutsiooniline ja levimisbioloogiline tähtsus: nad põhjustavad invasioone, uute elupaikade asustamist, ruumilise isolatsiooni katkemist ja areaali laienemist. · Keskkonnamahutavus- keskkonna kandevõime (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). · Ökoloogiline niss- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2)liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilise potensiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite poolt. Eristatakse 1)fundamentaalset põhinissi- tarvilike
Pärast mingit ajaperioodi (tavaliselt ebasoodne aastaaeg) väljendatakse populatsiooni ellujäämust protsentides. Populatsioonilained- populatsiooni arvukuse suur kõikumine keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese homöostaatilise regulatsiooni koosmõjul. Arvukuse suurenemises seisnevail p-il on oluline evolutsiooniline ja levimisbioloogiline tähtsus: nad põhjustavad invasioone, uute elupaikade asustamist, ruumilise isolatsiooni katkemist ja areaali laienemist. Keskkonnamahutavus- keskkonna kandevõime (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Ökoloogiline nišš- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2)liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilise potensiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite poolt. Eristatakse – 1)fundamentaalset põhinišši- tarvilike abiootiliste
Populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega. Nt loomadel invasioon ja migratsioon. Migratsioon ehk ränne – liigiisendite (massiline) suunatud liikumine ühest paigast teise. Aastaajaliste ilmastikumuutuste poolt põhjustatud ränne (nt rändlinnud), loodetest tingitud ränne, sigiränne (nt siirdekalad); immigratsioon ja emigratsioon. Võõrliikide invasioon. 31.Selgitage keskkonna kandevõime mõistet. Keskkonna kandevõime (keskkonnamahutavus) on populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid (toit, pesapaigad) samal määral kui need looduslikult uuenevad. Populatsiooni keskmine iive on 0. 32.Selgitage, miks isendite arvu kasv populatsioonis aja jooksul pidurdub ja jääb pidama mingi kindla väärtuse juures. Paljunemise lõiv - isendid, kes panustavad rohkem paljunemisse (rohkem seemneid, suuremad pesakonnada), elavad tõenäoliselt lühemat aega ning kasvukiirus võib olla väiksem
jääda, kui nad ei kohtu ja ei paaritu. Maksimaalne tiheduse korral on tegemist üleasustusega, kõigile ei jätku toitu vm. eluks vajalikku, tavaliselt järgneb arvukuse kiire langus. Populatsioonidünaamika on populatsiooni arvukuse seaduspärane muutumine ajas. Eristatakse 3 võimalust:1) kasvav ehk invasiooniline p. iive on positiivne. Normaalne ehk stabiliseerunud p. p.-i arvukus on dünaamilises tasakaalus 2) Kahanev ehk regressiivne p. iive on negatiivne. Keskkonnamahutavus ehk kandevõime on nivoo, millel stabiliseerub populatsiooni arvukus. Selle määrab ära toidu hulk ja kvaliteet, varjetingimuste olemasolu jpm. Populatsiooni kasvades tekib konkurents sellistele ressurssidele nagu toit, varjupaik, valgus ja paaritus kohtade ning toksiliste jäätmete kuhjumise pärast. Faktoreid, mis kasvavad populatsiooni tiheduse kasvades nimetatakse tihedusest sõltuvad limiteerivad faktorid kisklus, prasitism.. Tihedusest mittesõltuvad limiteerivad
maaharimine, kuivendamine, õhu-vee saastamine Demökoloogia - populatsiooni tasandil uurib liigisiseseid suhteid. Populatsioon - kogum ühe teatava liigi isendeid kindlal territooriumil. Selle mõõdetavad omadused: Arvukus Asustustihedus Ohtrus Sündimus Suremus Ränne ehk migratsioon Levikutüüp - juhuslik, rühmaline, ühtlane Sooline jaotumine (Vanuseline koosseis) Keskkonnamahutavus ehk kandevõime - populatsiooni selline arvukus, mille puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult taastuvad. Elukooslus e biotsünoos - teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tevik Koosluse struktuur: Koosseis - eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur o Liigiline mitmekesisus o Koosluse valitsev liik Koosseisu elementide paiknemine ruumis
Populatsiooni ellujäämus määratakse harilikult sugude või vanuserühmade kaupa, so populatsioonis pärast mingit kindlat ajavahemikku ellu jäänud isendite hulk protsentides. 8 Populatsioonilained populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. Põhjustavad invasioone, uute elupaikade asustamist, ruumilise isolatsiooni katkemist ja areaali laienemist. Keskkonnamahutavus populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral kui need looduslikult uuenevad. K-e vastava populatsiooni keskmine iive võrdub nulliga. Reaalse populatsiooni arvukus kõigub tavaliselt k-e ümber. Ökoloogiline niss 1) populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2) liigi koht ökosüsteemis (ökoamplituudide vahemik), mis on määratud tema biootilise potentsiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite koosmõju poolt.
Populatsiooni kasv · muutuste kiirus · Populatsiooni kasvu kõver Eksponentsiaalne kasvu kõver (J-kõver), kasvab eksponentsiaalselt, kuid hakkab hakkab mõjuma keskkonna vastupanu või mõni limiteeriv tegur enamasti üsna teravalt ja kasv aeglustub järsult. Logistiline e. sigmoidiline kasvukõver (Skõver), algul on kasv aeglane (kujunemise ja kohastumise faas), siis kasv kiireneb, kuid keskkonna tegurite mõjul kasv aeglustub, kuni saavutab tasakaaalu, mille säilitab. Keskkonnamahutavus (kandevõime) populatsiooni selline arvukus, mille puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult uuenevad. Populatsiooni kiire kasv võib põhjustada tagasilöögi: kasv ei aeglustu piisavalt enne kandevõine saavutamist. Pärast väikest hävingut populatsiooni arvukus tasakaalustub vähehaaval või hävineb järsult. J-kõvera populatsioon S-kõvera populatsioon
Keskkonnaaudit tegutseva ettevõtluse keskkonnaalase juhtimise ja tegevuse vastavuse hindamine keskkonnakaitse nõuetele, heale keskkonnapraktikale ja säästva arengu põhiseisukohtadele. Keskkonnaaudit on kohustuslik ainult seadusega sätestatud juhtudel. Keskkonnaekspertiis kavandatava tegev, nagu projekti, programmi, planeeringu keskkonnakaitse nõuetele ja säästva arengu põhiseisukohtadele vastavuse kohustuslik hindamine optimaalse lahendusvariandi leidmise huvides. Keskkonnamahutavus populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid (toitu, pesapaiku) samal määral kui need looduslikult uuenevad. K-e vastava populatsiooni keskmine iive võrdub nulliga. Reaalse populatsiooni arvukus kõigub tavaliselt k-e ümber. Keskkonnanormatiiv keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu.
arvukus on enam-vähem võrdne Populatsioonilained populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. kasvav stabiilne kahanev 3) kahanev e. regressiivne populatsioon sellise populatsiooni iive on negatiivne. Vanade isendite arvukus populatsioonis ületab noorte isendite arvukuse. Keskkonnamahutavus e. kandevõime populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad. Vanusepüramiid populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis. Vanusepüramiidi kõrgus vastab maksimaalsele elueale ja laius näitab vanuserühmade osatähtsust. Populatsiooni struktuur organismide jaotumine ruumis
erikasvukiirusest (r) ja algsest populatsiooni suurusest ajavahemiku alguses: Malthus’e võrrand: ∆N/∆t = rN Suurus r on erinevus sündide ja surmade vahel, juurdekasvu iseloomustav koefitsient. Selles lihtsas mudelis väljendub seos – mida suuremaks populatsioon saab, seda kiiremini ta kasvab. Logistiline kasv limiteeritud keskkonnas. Kui populatsiooni kasvu vaadelda ajas, vastavalt logistilisele võrrandile, siis kasvukõver on sigmoidaalne või S-kujuline. Keskkonnamahutavus e kandevõime - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad. Konstrueerime uue mudeli, lisades teguri, mis arvestab kui lähedal on populatsioon oma kandevõimele (K), st maksimaalne populatsiooni suurus, mis on võimalik antud kättesaadava ressursihulga juures. Logistiline võrrand eeldab, et kasv on limiteerimatu, aga võtab arvesse ka tegurit, mis võrdleb populatsiooni tegelikku suurust kandevõimega:
annaabi.ee 
