6. Millega tegeleb keskkonnakeemia? uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi, ülesanneteks on keemiliste ühendite keskkonda sattumise allikate väljaselgitamine, nende ühendite edasised mõjud ja liikumine, eeskätt õhu- ja veekeskkonnas, aga ka mullakeskkonnas. 7. Keskkonnakeemia seos teiste valdkondadega: Analüütiline, Bioanalüütiline, Roheline, Atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemia, Ökotoksikoloogia. 8. Atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri koostis. Atmosfäär (12): Lämmastik-N2 (78%), Hapnik-O2 (21%), Ar, CO2, CH4, H2, O3 jt. Hüdrosfäär: Cl, Na, sulfaadid, vesinik ja hapnik. Litosfäär: O2 (47%), Si (28%), Al (8%), Fe (5%), Ca, Na. 9. Mis on aineringe? Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 10. VEERINGE, selle kirjeldamine ja toimimine
väikeseks veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. HAPNIKURINGE: Hapnikuringe on hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel. Vaba hapnik Maa atmosfääris on taimede elutegevuse tulemus: vee fotolüütilisel lagunemisel eraldub vesinik, mis seondub süsinikuga, ja hapnik, mis jääb vabaks. Aeroobsetes organismides läheb hapnik taas veemolekuli koostisse. FOSFORIRINGE Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris.[1] Erinevalt teistest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses oluline, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinevatel tavatemperatuuridel ja -rõhkudel tahkes olekus ehk seega õhust raskemad.
Lämmastikuringe 2 põhiahelat.1)lämmastiku sidumine, st tema liikumine eluta loodusest elusasse 2) lämmastiku vabanemine, st tema üleminek uuesti atmosfääri. Lämmastikuringes muutub lämmastiku oksüdatsiooniaste ja ta moodustab nii + - - org. kui anorg. ühendeid. Mullas toimub lämmastiku nitrifitseerimine NH 4 ->NO2 ->NO3 -> see on taimedele toiduks, denitrifikatsioon- mikroorganismide toimel satub vaba lämmastik jälle atmosfääri. Väävliringe Väävel on elusates organismides üheks oluliseks elemendiks. Enamik väävlist on anorgaaniliste ühendite koostises. S on biosfääris aktiivne element. Maakoores leidub väävlit sulfaatsete või sulfiidsete mineraalide koostises. Atmosfääri satub eelkõige SO2 kujul(inimtegevus, vulkanism). Atmosfääris neeldub SO2 taimedes või 2-
Kasvuhooneefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust. Vähesel määral sisaldab atmosfäär ka kasvuhoonegaase - veeauru, süsinikdioksiidi, metaani, lämmastikoksiidi, osooni ja teisi haruldasemaid kasvuhoonegaase. Päikeselt Maale jõudev kiirgus on peamiselt nähtavas spektriosas. Osa sellest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab umbes pool kiirgusest. Nagu Päike, nii ka Maa kiirgab elektromagnetlaineid
11.02.2018 VESI, DIVESINIKMONOOKSIID H2O VESI OMADUSED JA LEVIMUS · polaarne molekul VESI OLULINE KOMPONENT MAAL - 70% maa pinnast · moodustab - molekulaarsetest ainetest universumis levimuselt 3. kohal (H 2 ja CO järel) - tahke vesi (jää), vedel vesi (vesi), gaasiline vesi (aur) vesiniksidemeid
Põhjused: Happelised oksiidid satuvad õhku, sest põletatakse fossiilseid kütuseid. Tagajärjed: okaspuude kahjustumine, muldade hapestumine (taimed ei saa vett/mineraalaineid kätte kidur kasv), Veekogude hapestumine liikide kadumine, Ehitiste lagunemine/kahjustumine. 4. Atmosfääri saaste Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfäär, täpsemalt troposfääri, ,,saaste" on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga. Antropogeene saaste on seotud erinevate kütuste põletamise ning metalluriga ja keemiatööstusega. 5. Hüdrosfääri saaste Veekogud saavad majapidamistelt ja töstustel tuhandeid ained ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteeme.
Kover naitab ka surnud isendite keskmist jaotust 50%, LD50 ehk surmavat doosi (LD - lethal dose). Doos reageeringu kõver näitab kuidas keha reageeb toksilisele ainele, kas positiivselt, mis tähendab et keha saab teatud kogusest ainest kasu kui kahju. Kui seda kogust suurendada, siis see mõjutab keha juba tunduvalt ja kui doosid on piisavalt suured siis lõppeb surmaga. · Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. · Magnetosfäär · Atmosfäär · Hüdrosfäär · Biosfäär · Litosfäär - · Vee unikaalsed omadused. · Vesi on suurepärane lahusti, eluks vajalike toitainete ja ainevahetuse jääkide transportija; · Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes; · Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes;
Põhjused: Happelised oksiidid satuvad õhku, sest põletatakse fossiilseid kütuseid. Tagajärjed: okaspuude kahjustumine, muldade hapestumine (taimed ei saa vett/mineraalaineid kätte, kidur kasv), Veekogude hapestumine, liikide kadumine, ehitiste lagunemine/kahjustumine. Atmosfääri saaste. Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfäär, täpsemalt troposfääri, „saaste“ on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste erosiooniga. Antropogeene saaste on seotud erinevate kütuste põletamise ning metalluriga ja keemiatööstusega. Hüdrosfääri saaste. Veekogud saavad majapidamistelt ja töstustel tuhandeid ained ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteeme. Päritolu, omaduste ja mõjui poolest jagunevad nimetatud ained:
· Hapnikku leidub väga paljudes ühendites. Hapniku keemiline sümbol on O. Hapnik asub perioodilisustabeli 2.perioodi VI rühmas. Tema tuumalaeng on 8. Hapniku aatomis on: 8 prootonit, 8 neutronit ja 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni järelikult keemilistes reaktsioonides hapnik seob elektrone ja on oksüdeerija. Omadused: · Hapnik on värvitu, lõhnatu, maitseta õhust raskem gaas. · Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. · Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Absence of oxygen: pyrites FeS2 in sedimentary rocks FeS2 + 15O2 + 2H2O 4Fe3+ + 8SO42- + 4H+ Hapniku ringe: Koguseliselt on hapnik globaalses aineringes tähtsaim element ja esineb selles ringes peamiselt vee koostises. Vaba hapnik (O ) tekkis siis, kui taimsed organismid hakkasid 2
Kõver näitab ka surnud isendite keskmist jaotust 50%, LD50 ehk surmavat doosi (LD - lethal dose). o Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. Biosfäär on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu (elusorganismid). Biosfääris toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Samuti leiab seal aset kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt. Biosfäär mõjutab tugevalt teisi keskkonna osi ja on ise nende poolt mõjutatav. Atmosfäär on Maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu maakeral. Hüdrosfäär on Maa vesikond. Vesi on elu keskkond, aine ja energia kandja looduses, vahendab toitaineid pinnasest taimestikule, salvestab päikeseenergiat. Aurustudes ekvatoriaal-aladel ning kandes soojust polaarpiirkondadesse kujundab veeringe maakera kliimat ja ilmastikku. Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused
4. Vett läbiv nähtav ja UV-kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest. 5. Vee maksimaalne tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon. 6. Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel. 7. Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur organismides ja erinevates geograafilistes piirkondades. 10. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikeseenergis: ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, liustike ja polaarmütside sulamise teel. 11. Toiduahelad ja energiaülekanne. Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol. Toidus olevat energiat kasutavad organismid elutegevuseks ja kasvamiseks. Elutegevuse käigus vabaneb energia järk-järgult
► Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. Kõver on paraboolne, see tähendab, et nii väheses koguses kui ka liiga suures koguses on aine tervisele kahjulik, samas mõõtlikus koguses on tervisele kasulik. ► Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. • Magnetosfäär – maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega • Atmosfäär - Maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu maakeral. • Hüdrosfäär - maad ümbritsev veekiht • Biosfäär - selles toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning leiab seal aset kivimite mõjustamine orgaanilise aine poolt • Litosfäär e maakoor on maa suhteliselt jäik ebaühtlane väline kest, mis koosneb mitmesuguste mineraalide assotsiatsioonidest, sette-, moonde- ja tardkivimitest. ► Vee unikaalsed omadused.
organismidest. Toituvad põhiliselt bakterirakkudest ning sageli võidakse neid pidada organismideks, kes hoiavad bakterite populatsioone erinevates keskkondades kontrolli all. Prokarüootsed organismid oma laia leviku ning unikaalse ainevahetusega on võimelised osalema erinevate ainete ringetes. Kahel juhul omavad nad aga unikaalset rolli: metanogeneesis (süsiniku muundamine süsihappegaasiks) ja lämmastiku fikseerimises (molekulaarne lämmastik seotakse orgaanilistesse lämmastikühenditesse). Seega on nad asendamatud nii süsiniku kui ka lämmastiku ringes.Prokarüoote iseloomustavad veel teisedki metaboolsed protsessid, mis on unikaalsed ainult neile, põhinedes erinevate keemiliste elementide ringetel. Näiteks litotroofsed bakterid kasutavad anorgaanilisi ühendeid, nagu lämmastikku ja vesiniksulfiidi, energia allikatena. Teised mikroobid, kes
loomakooslused d. mikroorganismide kooslusökotoop ehk elukeskkond e. õhkkeskkond f. vesikeskkond g. muldkeskkond 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral koguaeg. Lühilaineline päikesekiirus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Kasvuhooneefekt põhineb energia jäävuse seadusel. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel CO2, CH4, lämmastikoksiidid, O3 ja freoonid. CO2 eraldub fossilsete kütuste põlemisel, metsade mahavõtmisel ja lubja(tsemendi) tootmisel. 1)CH4 eraldub märgaladest, eriti riisikasvatusest, koduloomade väljaheidetest ja eraldub prügilatest, lisaks sellest moodustab rohkesti ka soodes ja rabades.
metalli pinnaga ja tekkib vahekiht metalli ja polümeerse kihi vahel. Hüdrosfäär - katkendlik kiht Maa atmosfääri ja litosfääri vahel, tahke ja vedel vesi. · Hüdrosfäärikeemia- määratud vee molekuli füüsikalis- keemiliste omadustega ja piirpindade atmosfäär/hüdrosfäär ning litosfäär/ hüdrosfäär keemiaga. · Vee molekuli füüsikalis- keemilised omadused: - Polaarne molekul - Moodustab vesiniksidemeid ja esineb dimeeridena( H2O), trimeeridena(H2O)3 ja stabiilsed on ka klastrid (H2O)20 . - Allub autoprotolüüsile H2O + H2O = H3O+ + OH · Hüdrofiilne- vett ´´armastav´´, polaarsed ühendid. · Nukleofiilne- tuuma, ka prootonit ´´armastav´´ . · Elektrofiilne- elektroni ´´armastav´´ reagent. · Hüdrofoobne vett ´´eemale tõukav ´´ , mittepolaarsed ühendid( benseen, alifaatsed süsivesinikud nagu metaan, propaan).
veega (sademetega) reageerides moodustab väävelhappe, mis on üks happesademete peakomponente. Hapnikuringe: Hapnikuringe on hapniku liikumine anorgaanilistest ühenditest elusorganismide orgaanilistesse ühenditesse ja tagasi, samuti elusorganismide poolt vahendatud hapniku konversioonid anorgaaniliste ühendite vahel. Vaba hapnik Maa atmosfääris on taimede elutegevuse tulemus: vee fotolüütilisel lagunemisel eraldub vesinik, mis seondub süsinikuga, ja hapnik, mis jääb vabaks. Aeroobsetes organismides läheb hapnik taas veemolekuli koostisse. Hapniku ja süsihappegaasi sisalduse muutused atmosfääris on omavahel stöhhiomeetriliselt seotud, sest mõlemad osalevad peaaegu fikseeritud vahekorras nii fotosünteesi kui hingamise protsessides. Kuna aga hapnikku on atmosfääris süsihappegaasiga võrreldes väga palju rohkem, siis on ka inimtegevusest tingitud hapnikusisalduse suhteline muutumine
saastumine väetistega, loomastike ja taimestike liigilise koosseisu muutumine ja liikide hävimine, haiguste levik. 7. Keskkonnaprobleemid Eestis. Põlevkivi kaevandamine ja põletamine, liigne metsade raie, õhusaastumine, veereostus, jäätmete teke ja ladustamine, läänemere reostumine, jõgede ja järvede eutrfeerumine, pinnase erosioon. 8. Vee omadused. Läbipaistev, värvusetu vedelik, parim lahusti. Polaarne molekul, moodustab vesiniksidemeid. 9. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? Pikk süsinike ahel, ei lahustu vees. Aine jaotumine kahefaasilises süsteemis- oktanool- vesi. 10. Puhta aine ja segu erinevust. Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest. Segu koosneb aga mitmest erinevast ainest, seega koosneb erinevate ainete osakestest. 11. Vee peamised kvaliteedi näitajad. Hägusus, lõhn, maitse, värvus, elektrijuhtivus 12. Mis on pH ja kuidas seda määratakse
põhjakihtidesse ja jääb sinna määramata ajaks · Vee soolsuse mõõduks tema kloriidioonide sisaldus Soolsus= 1,805 Kloriidisisaldus + 0,03 Täpsem määramine keemiliste tiitrimismeetoditega. · Suur hulk elemente, mida saab määrata kontsentratsiooniühikuga ppm (väike kontsentratisoon): tsink, vask, raud, kroom, molübdeen, räni, alumiinium jne. · Bioloogiliselt olulised elemendid küllalt madalates kontsentratsioonides Lämmastik: esineb anorgaanilisel kujul nitraat-, nitrit- ja ammooniumioonidena ja orgaaniliste ühenditena; leidub keskmisel 0,5 mg/L Fosfor: esinev ortofosfaatidena PO4(3-) ja sellega seotud ioonidega Sügavuse suurenedes suureneb N ja P kontsentratsioon, max 1000 m juures, sügavamal konstantne. Mesotroofne Oligotroofse (väga vähe totiaineid ) ja eutroofse (väga palju toitaineid , suur taimekasv) vahepealne olukord N-ühendite ja o2 jaotus sõltuvalt toitelisusest
keskkonna saastumine väetistega, loomastike ja taimestike liigilise koosseisu muutumine ja liikide hävimine, haiguste levik. 7. Keskkonnaprobleemid Eestis. Põlevkivi kaevandamine ja põletamine, liigne metsade raie, õhusaastumine, veereostus, jäätmete teke ja ladustamine, läänemere reostumine, jõgede ja järvede eutrfeerumine, pinnase erosioon. 8. Vee omadused. Läbipaistev, värvusetu vedelik, parim lahusti. Polaarne molekul, moodustab vesiniksidemeid. 9. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? Pikk süsinike ahel, ei lahustu vees. Aine jaotumine kahefaasilises süsteemis- oktanool- vesi. 10. Puhta aine ja segu erinevust. Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest. Segu koosneb aga mitmest erinevast ainest, seega koosneb erinevate ainete osakestest. 11. Vee peamised kvaliteedi näitajad. Hägusus, lõhn, maitse, värvus, elektrijuhtivus 12
Kõrgemal temperatuuril on molekulide energia suurem ning seega on ka tõenäosus molekulidevahelisi tõmbejõude ületada suurem. Järelikult võib eeldada, et vedeliku aururõhk kasvab koos temperatuuri tõusuga. Henry seadus Enamik vees elavatest organismidest hingab vees lahutunud hapnikku. Kuna hapnik on mittepolaarne, siis lahustub ta vees väikeses koguses ning lahustuvus sõltub selle rõhust. On teada, et gaasi rõhk tekib tema molekulide põrgetest. Kui gaas jagab vedelikuga anumat, siis võivad gaasi molekulid sukelduda vedelikku, nagu meteoriidid langevad ookeani. Kuna põrgete arv rõhu tõusuga kasvab, siis sellest tulenevalt gaasi lahustuvus kasvab koos rõhu tõusuga. Kui gaas vedeliku kohal on tegelikult gaaside segu (näiteks õhk), siis sõltub iga komponendi lahustuvus tema osarõhust segus. Antud juhul gaaside segu teatud gaasi lahustuvus on võrdeline gaasi osarõhuga P. Seda seaduspärasust tunakse Henry seaduse nime all
iseloomulik Gaussi jaotusseadusele. Surmade sageduse kõver iseloomustab iga annuse juures surnud katseloomade %. Kõver näitab ka surnud isendite keskmist jaotust 50%, LD50 ehk surmavat doosi (LD - lethal dose). Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. 1. Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega 2. Atmosfäär on Maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu maakeral. 3. Hüdrosfäär Vesi on kõige laialdasemalt kasutatav aine, nagu - reagent hapniku, vesiniku, leeliste, hapete, alkoholide, aldehüüdide, kustutatud lubja jpm. tootmiseks - Vee toimel tarduvad sideained - Vesi on tööstuslike protsesside tehnoloogiline komponent: keetmine, lahustamine, lahjendamine, leostamine, kristallimine, veeauruga destilleerimine.
maapinna lähedalt, kuna pole õhuvoolu, mis seda ära viiks ja segaks ülejäänud õhumassiga. Tuulevaikuse ja jahtumisel suureneva õhuniiskuse tõttu tekib sageli vine või udu, mis seguneb linna kohal saasteainetega moodustub sudu. Londoni tüüpi sudu Londoni e. New Yorgi tüüpi sudu tekib niiskete ja sompus ilmadega jahedal sügis-talvisel perioodil tööstusrajoonides, kus peamiselt kivisöe põletamise tagajärjel on atmosfäär saastunud tahmaosakeste ning SO2-ga. Veeaurust küllastunud õhus tekivad tillukesed väävelhappe piisakesed, mis koos tahmaosakestega moodustavad mürgise ja kantserogeense segu. Sudu ohvrid: 1952 Londonis 4500 inimest 1930 Belgias (Maasi org) 63 inimest 1962 Jaapanis (Osaka) 60 inimest 1963 New Yorgis 170 inimest Väävliühendid maapinnalähedases õhukihis
Toksikoloogia uurib kemikaalide, nende segude ja droogide mõju elus organismidele. Toksikoloogia jaguneb: - kliiniliseks haruks, mis tegeleb inimese toksikoloogiaga - kohtulikuks - õiguslikuks ja - keskkonnatoksikoloogiaks. · Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. 1. Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega 2. Atmosfäär on Maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu maakeral. 3. Hüdrosfäär Vesi on kõige laialdasemalt kasutatav aine, nagu - reagent hapniku, vesiniku, leeliste, hapete, alkoholide, aldehüüdide, kustutatud lubja jpm. tootmiseks - Vee toimel tarduvad sideained - Vesi on tööstuslike protsesside tehnoloogiline komponent: keetmine, lahustamine, lahjendamine, leostamine, kristallimine, veeauruga destilleerimine.
HF) või gaasid (H2S, NH3, CH4). Mittemetallide ühendid hapnikuga on happelised või neutraalsed oksiidid (SO2, SO3, NO, NO2, CO, CO2, P4O10). VESINIK--HYDROGENIUM--H. 1s 1.Leidumine. Vesinikku leidub looduses peamiselt ühendite koostises (vesi, orgaanilised ühendid). Vabana (H2) esineb ta vulkaaniliste gaaside ja naftagaaside koostises ning tühisel määral atmosfääris (atmosfääri ülemistes kihtides). Kosmoses on vesinik levinumaks elemendiks. Ta moodustab umbes 75% Päikese ja tähtede massist. Looduses esineb kolm vesiniku isotoopi: prootium--H (harilik vesinik), deuteerium 21H ehk D (raskevesinik) ja triitium 31H ehk T (üliraske vesinik). T on radioaktiivne. 2.Saamine. Laboratoorselt saadakse vesinikku: a) tsingi reageerimisel hapetega (asendusreaktsioonil) Kippi aparaadis: Zn+H2SO4=ZnSo4+H2 b) aktiivsete metallide (leelismetallide) ja vee reageerimisel: 2Na+2H2O=2NaOH+H2 c) vee elektrolüüsil:
· Inimpopulatsiooni suurenemine · Inimkonna soovide suurenemine · Tehnoloogiline areng · Looduslikud protsessid 8. Globaalprobleemid Eestis: · Põlevkivi kaevandamine ning põletamine · Liigne metsade raie · Õhusaastumine saasteallikatest · Veereostus · Jäätmete teke ning ebaseaduslik ladestumine · Läänemere reostumine · Jõgede ja järvede eutrofeerumine · Pinnase erosioon 9. Vee omadused: · Polaarne molekul · Moodustab vesiniksidemeid 10. Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust? Aine jaotumine kahefaasilises süsteemis oktanool- vesi; K väärtus sõltub solvendist. 11. Puhta aine ja segu erinevus Puhas aine Segu- homogeenne, heterogeenne 12. Vee peamised kvaliteedi näitajad: · Hägusus · Lõhn · Maitse · Värvus · Elektrijuhtivus 13. Mis on pH ja kuidas seda määratakse Happelisus ehk pH on suurus, mis iseloomustab vesinikioonide konsentratsiooni lahuses.
läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Geoloogiline aineringe- jaguneb kaheks Bioloogiline aineringe- tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, millest hiljem tekib uus elusaine.39. Süsiniku, fosfori, lämmastiku, väävli, hapniku ringe. Suur geoloogiline aineringe- sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. Väike geoloogiline aineringe- hõlmab:a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja
süsinik vabaneb CO2-ks · Seotud organismide energeetikaga; · Varud peamiselt (99%) kivimites ja setetes · elusorganismidele kättesaadav õhust CO2-na Süsinik on: kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendaja LÄMMASTIKURINGE · Peamiseks varuks õhulämmastik (N2), 78% õhust Lämmastik on: oluline element aminohapetes (valkudes) oluline element nukleiinhapetes (DNA, RNA) sageli limiteerivaks teguriks ökosüsteemides oluline bakteriaalses ainevahetuses Assimileerimine - "liikumine" organismide rakkudes, nitraadid ja nitritid tuleb bakterite ja fütoplanktoni rakuenergia abil redutseerida ammooniumiks, et seda saaks kasutada rakkude "ehitusmaterjalina"
organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust. Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalne kasutamine ning säästev areng erinevatel tasemetel. Maailma tulevik sõltub otseselt meie tegevusest tänasel päeval 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest. Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites
Anaeroobsed protsessid: reovesi puhastatakse hapnikuvabas keskkonnas anaeroobsete bakterite abil, kes kasutavad elutegevuseks ja paljunemiseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid. Protsessis moodustub biomass, süsinikdioksiid ja metaan. Fosfori ja lämmastiku äratus: Tänapäeval üks reovee puhastuse peamisi eesmärke , kuna eutrofeerumine on globaalne probleem. Peamine probleem fosfori ärastamine olmereoveest- kasutatakse peamiselt keemilist sadestamist ja bioloogilist sidumist. Lämmastik eraldatakse nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Kõrge NH4 sisaldus > hapendumisel tarbitakse, vees lahustnud hapnik > hapenduvad, nitritiooniks(NO2)> nitraatiooniks- nitrifikatsioon. Nitraadid taandatatkse denitrifitseerivate bakterite abil gaasiliseks lämmastikuks(N2), mis haihtub atmosfääri- denitrifikatsioon. Reostuskoormus: keskkonna reostskoormus ja selle vähendamise võimalused: orgaaniline
Rühma number näitab väliskihi elektronide arvu aatomis. Perioodilisusseadus keemiliste elementide omadused on perioodilises sõltuvuses nende aatomite tuumalaengust. Väärisgaas element, mille aatomite väliselektronkiht on täielikult elektronidega täitunud, äärmiselt püsiv. Molekulid ja ioonid. Liht- ja liitained. Molekul aine väikseim osake, millel on selle ainele iseloomulik koostis. Koosneb omavahel seostunud aatomitest. Lihtaine lihtaine molekul koosneb ühe elemendi aatomitest, nt O2 ; N 3 ; Cl3 jne. Liitaine liitaine molekul koosneb mitme elemendi aatomitest, nt H 2 O; CO2 ; C12 H 22O11 Molekuli valem näitab, millistest aatomitest molekul koosneb Indeks näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis Aatomid ühinevad molekulideks, kuna nende energia on siis väiksem ja need on püsivamad. Kaheaatomilised molekulid: O2; H2; N2; Cl2; F2; Br2. Ioon laenguga aatom. Aatom on liitnud või loovutanud elektrone ja omandanud laengu
jt.) tugeva ebameeldiva lõhnaga mürgised gaasid: väävelvesinik (H2S), metüülmerkaptaan (CH3SH), dimetüülsulfiid (CH3)2S) jt Olenevalt konkreetsest olukorrast rakendatakse heitgaaside puhastamisel mitmesuguse ehitusega vastas- ja pärisuunalisi absorbereid: täidiskolonne, taldrikkolonne, pihustustorne, Venturi pesureid, mehaanilisi segureid jt. Absorptsioontehnikas on väga levinud täidiskolonnid (skraberid). Nendes juhitakse puhastatav gaas alt üles läbi täidise kihi . Täidise materjal (keraamika, portselan, süsi, plast jt.) valitakse olenevalt korrosioonikindlusest. Absorbent piserdatakse täidisele ülevalt, ta voolab kelmena üle täidise ning väljub alt. Puhastatav gaas juhitakse kolonni altpoolt, läbi gaasijaotusresti. Taldrikkolonnides kasutatakse paljusid vahepõhjasid (nn. taldrikuid), mis on varustatud avadega või kuplitega alt üles liikuva gaasi läbilaskmiseks
iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O). Aatomid molekulis on seotud keemiliste sidemetega. 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel
homogeenne osa, faaside vahel on piirpinnad, s.t. faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku, keemilise koostise või struktuuri poolest. Süsteem on ruumi osa, mis võib olla piiratud piirpindadega (suletud süst.) või mitte (avatud süst.). Avogadro arvuks nim. 1 moolis sisalduvate osakeste arvu NA=6,02*1023 mol. Hapete ja aluste teooria: happed eraldavad prootoneid ja alused liidavad prootoneid. Kas aine on alus või hape, oleneb partnerist 7. Gaasi ja auru mõiste: Gaas on aine, mis tavatingimustel (rõhk 1 atm ja toatemp.il 18-23 0C) esineb täielikult gaasilises olekus. Aurud on gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustel on kas vedelad ja/või tahked. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suundades ühesugune. Gaaside seadused:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
