Rahvastiku tihedus on 35,5 in/km, riigikorraks on parlamentaarne vabariik, president on Valdis Zatlers ning on peaminister on Ivars Godmanis. Iseseisvus kuulutati Venemaast 18.11.1918, tunnustati 19.08.1920. Rahaühik on latt (LVL). Daugavpils on linn Lätis Daugava ääres. Ta on Latgale ajalooline keskus. Linnaõigused sai Daugavpils aastal 1582. 1893 1917 oli linna ametlik nimi Dvinsk. Daugavpils on Daugavpilsi rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Linna elanikest olid 2007. aastal 53,3% venelasi, 17,8% lätlased ja 14,75 poolakad. Rezekne on linn Lätis Latgales. Rezekne on Rezekne rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Elanikke 37 200. Umbes pooled linna elanikest on venelased. Liepaja on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes. Liepaja on sõjasadam ning Liepaja rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Elanikke 83 700. Jelgava on Kuramaaa hertsogiriigi pealinn
kogu elanikkonnast (alla dollari päevas) (1990-2005) Täiskasvanute lugemisoskus 97,8 (% üle 15-aastaste hulgas) (2005) Ennustatav eluiga 65,9 (2005) Koolis käimine (% 84 kooliealistest) (2005) Tüdrukud/poisid koolis (2005) 1,03 HIV-nakatunud (% vanuses15- <0,1[<0,2] 49 a.) (2005) Mongoolia on halduslikult jaotatud aimakkideks (kokku 21) ja keskalluvusega linnaks. Aimakkide ja keskalluvusega linnade nimestikus on toodud sulgudes halduskeskuste nimed, kui need ei lange kokku haldusüksuse nimega. 6 2. Asend Mongoolia on riik Sise Aasias. Naaberriigid on põhjast Venemaa ja lõunast Hiina. Riigil puudub väljapääs merele. Maismaapiiri pikkus on 8220 km. Reljeef on enamasti mägine. Riigi lääneosas asub Altai mäestik. Seal on ka kõrgeim punkt
Gruusia Marek Leotoots ja Maarek Paalberg. Nimi · Gruusia gruusiakeelne nimi on Sakharthvelo () · Nimi on tuletatud paganliku jumala, grusiinide müütilise esivanema kharthlose nimest. Haldusjaotus · Gruusia koosneb kahest autonoomsest vabariigist, 9 piirkonnast ja keskalluvusega linnast (pealinn). · Piirkonnad jagunevad rajoonideks ja rajooni õigustega linnadeks. Iseseisvumine · 21. mai 1918 kuulutati välja Gruusia Demokraatlik Vabariik · 25. veebruar 1921 hõivas Punaarmee Thbilise ja kehtestati nõukogude võim · 9. aprill 1991 taastati iseseisvus Nõukogude Liidust. Presidendid · President kuni aastani 2013 oli Mihheil Saakasvili · Aastal 2013 valiti praegune president Giorgi Margvelasvili Majandus · 2010
GRUUSIA Kristin Kartau K08 Gruusia Gruusia on riik Taga-Kaukaasias Musta mere idarannikul. Piirneb Venemaa, Aserbaidzaani, Armeenia ja Türgiga. Halduslikult koosneb Gruusia kahest autonoomsest vabariigist, 9 piirkonnast ja keskalluvusega linnast. Religioon Religioon Põhiseaduse järgi on kirik Gruusias riigist lahutatud, kehtib usuvabadus. Enamik elanikest (82%) on õigeusklikud ja kuuluvad Gruusia Apostlikusse Autokefaalsesse Õigeusu Kirikusse. Kiriku roll ühiskonnas on väga suur. Gruusia köök Gruusia köök Grusiinide külalislahkuse märgiks on pidulauad alati kaetud vähemalt kahes kihis kõiksugu hõrgutavaga. Meestel olid spetsiaalsed vahendid, millega toestada
ja rahuoperatsioonides, rahvusvaheline kaitsekoostöö, toetada vajadusel pääste- ja hädaabitöid, ning kollektiivne kaitsmine Eesti või teiste NATO liikmesriikide hädajuhul. Kaitseväe juhatajale allub kaitseväe peainspektor ja Kaitsejõudude Peastaap, ning see omakorda peastaabi ülemale. Osakondade ülemate juhiks on peastaabi ülem. Lisaks Kaitsejõudude Peastaabile alluvad kaitseväe juhatajale keskalluvusega asutused; näiteks: Kaitseväe Logistikakeskus, Luurepataljon ja kaitseväe õppeasutused. Kaitsejõudude suurim põhiväeliik on maavägi, mille põhiroll on Eesti kaitses. Selle väe ülesanded jagunevad kolme olukorda : rahuaeg, kriiside aeg ja sõjaaeg. Rahuajal saab kaitsevägi väljaõpet igaks olukorraks. Kriiside korral peab maavägi valmistuma edasiseks, ka sõja tulekuks. Kättejõudnud sõjaajal tuleb maaväel kaitsta kõikvõimalike meetmetega oma riiki
Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu. Freedom House klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks. Venemaa Venemaa rahvaarv on 142 miljonit Rahaks on rublad. Pealinnaks Moskva Pindala 17 075 200 km² Keeleks on vene keel Rahvastiku tihedus 8,5 in/km² Venemaa haldusjaotus Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): 21 vabariigiks 9 kraiks 2 keskalluvusega linnaks 1 autonoomseks oblastiks 4 autonoomseks ringkonnaks 46 oblastiks Rahvad ja religioon Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased. Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tsetseenid, baskiirid) on valdavalt muslimid. Vene köök
poliitilist reformi päevakorras.Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Ametlik nimi: Hiina Rahvavabariik Pindala: 9 326 410 km2 Pealinn: Peking Rahvaarv: 1 200 000 000 ( 1,2 mrd. ) Riigi keel: Hiina keel Rahaühik: Jüaan Haldusjaotus: 22 provintsi, 5 autonoomset piirkonda, 3 keskalluvusega linna Eksport: Keemiatooted, elektrikaubad, põllumajandustooted, kütus Import: Teravili, masinad, raud Hiina Rahvaarvu kõikumine (1930 1995): 1930. 450 000 000 1950. 552 000 000 1960. 686 000 000 1970. 827 000 000 1980. 982 550 000 1986. 1 060 000 000 1995. 1 200 000 000 1 RAHVASTIK Linnarahvast 28% Maarahvast 72%
Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet Sõltlasalad: puuduvad President: Fidel Castro Ruz Erakonnad: PCC (Kuuba Kommunistlik Partei) Põhiseadus: 1976. a Iseseisvus: 20. mai 1902 Valimisõigus: üldine, 16. eluaastast Õiguskord: Hispaania ja USA õigus, kommunistlikud õigustraditsioonid; ei tunnusta RK jurisdiktsiooni Religioonid: mitteusklikud 49%, rooma-katoliku 40%, ateistid 6%, protsetajdid 1%, muud 4% 2 AJALUGU
alustel ja korras. Ülesanded: 1)riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses 2)valmistumine riigi kaitseks ja kollektiivkaitseks 3)osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös 4)osalemine erakorralise seisukorra ja hädaolukordade lahendamisel ning turvalisuse tagamisel 5)muud seadusega pandud ülesannete täitmine Kaitseväejuhataja Riho Terras keskalluvusega üksused MAAvägi Kaitseväe ühendatud õppeasutused KAITSEVÄE PEASTAAP ÕHUvägi lahingukool MEREvägi jne õppeasutused. Kõikidel väeüksustel on oma staabid,staabi- ja tagalakeskused Eesti Kaitseringkonnad: PÕHJA, KIRDE, LÕUNA, LÄÄNE Kaitseliit on kaitsejõudude osa, kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega
tahtsid eralduda Indiast. Välispoliitilised probleemid: India-Pakistani sõda Kashmiri piirkonna pärast; uus põhimõte- mitte ühineda sõjaliste liitudega ning kaitsta kõikide maade rahulikku kooselu põhimõtteid; piirivaidlused Pakistani ja Hiinaga. 9.1947a. otsustas Suurbritannia valitsus jaotada India usu põhjal kaheks dominiooniks: hinduistlikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks. India muutus 25 osariigist ja 7 keskalluvusega territooriumist koosnevaks parlamentaarseks liitvabariigiks. 10. Kohe pärast dominioonistaatuse saamist hakkasid LAV-s võimutsevad valged tõrjuma teisi rasse reservaatidesse. Apartheidipoliitika muutus aga ametlikuks poliitikaks 1955a. Et kaitsta Aafrika põliselanikke loodi Aafrika Rahvuskongress. Kehtiva korra säilitamiseks kasutas valgete valitsus väljaastumiste mahasurumiseks vägivalda. 1960. aastate lõpul puhkes partisanisõda e. mustanahaliste relvastatud vabadusvõitlus
President: Roh Moo-hyun Peaminister: Han Myung-sook Pindala: 98 480 km², millest maismaad 98 190 ja vett 290 ruutkilomeetrit. Rahvaarv: (2005) 48 422 644 Rahvastiku tihedus: 490,3 in/km² Iseseisvus: 13. august 1948 Rahaühik: won Ajavöönd: maailmaaeg +9 Riigihümn: Aegukga Ajakirjandus: poliitiline tsensuur puudub Haldusjaotus: 9 provintsi ja seitse keskalluvusega linna Riigi koreakeelne nimi tähendab Suur Hani Vabariik. Lõuna-Koread nimetatakse riigis endas tavaliselt Namhan (Lõuna-Hani). Et vältida praeguse pealinna ülerahvastatust ja majanduse liigset koondumist sinna, rajatakse Lõuna-Chungchoni provintsi keskele Yeongi-Kongju alale uus pealinn. Ehituse alustamist planeeritakse 2007. aastale ja lõpetamist 2030. aastale. Ehitus läheb maksma 45 miljardit USA dollarit. Riigivõimuasutuste üleviimine ei alga enne 2012. aastat
presidendivalimistel, kus ta kogus 70,23 protsendi valijate toetuse. Aastatel 20022008 oli Medvedev ühtlasi Gazpromi direktorite nõukogu esimees. 7. mail 2008 nimetati seoses tema presidendi ametisse astumisega nõukogu esimehe kohusetäitjaks ettevõtte tegevjuht Aleksei Miller 7 Pealinnad Peterburi (kõnekeeles ka Piiter; vene -; isuri, soome ja vadja Pietari) on üks kahest Venemaa keskalluvusega linnast. Peterburi on üks Euroopa nooremaid suurlinnu. Aastal 2003 tähistas ta oma 300. sünnipäeva. Sellest 300 aastast üle 200 aasta oli Peterburi Tsaari-Venemaa pealinn. Esimest korda kuulutati Peterburi Venemaa pealinnaks 1712. aastal. Peterburi asub Neeva suudmes Soome lahe idasopis. Linna kaugus Eesti pealinnast Tallinnast on ametliku kodulehe andmete põhjal maanteed mööda 330 km, meritsi 350 km ja linnulennul 310 km2.
inglise keel on enamuses linnades arusaadav, samuti prantsuse ja itaalia keel,( somaalia, araabia keel ) Usk islam, Etioopia ortodoks (ta on üks vanimaid ristiusumaid), animism SKT 95,122 miljonit USA dollarit (2008) (81/175) SKT elaniku kohta 1370 USA dollarit (2008) (IMF) (156/175) Rahaühik birr (ETB) Etioopia on jaotatud 11 1. järgu haldusüksuseks, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvusega linna: Addis Abeba; Afari osariik; Amhara osariik; Benshangul/Gumuz; Dire Dawa; Gambella osariik; Lõunarahvuste, rahvusrühmade ja rahvaste osariik; Oromiya osariik; Somaalia osariik; Tigray osariik 2 2. Loodus Enamiku Etioopast võtab enda alla Etioopia mägismaa. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Mägismaa on murtud kaheks osaks, mida lahutab
Punasest merest Ida-Aafrika suurte järvede (Victoria, Tanganjika, Njassa) piirkonnani. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal, ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes. 3 2. RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS Etioopia on jaotatud 11 1.järgu haldusüksuseks, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvusega linna. Riik kuulub arengutasemelt arengumaade hulka. Pealinnaks on Addis Abeba. Etioopia impordib Naftat ja naftasaadusi kangast, autosid, metalli, toiduaineid, kautsukit. Etioopia ekspordib kohvi, köögivilja, toornahka, parknahka. 4 3. RAHVASTIK Etioopia rahvaarv on üle 78000000. Etioopia on Aafrikas suuruselt teine riik rahvaarvu poolest. Etioopia elanikkond on kasvanud 33,5 miljonilt kuni 75,1 miljonile. 2007 Rahva ja
Peterburg Karl Kaspar 8A Peterburg Peterburi (kõnekeeles ka Piiter; vene - ; isuri ja soome Pietari; vadja Petteri) on üks kahest Venemaa keskalluvusega linnast. Peterburi on üks Euroopa nooremaid suurlinnu. Aastal 2003 tähistas ta oma 300. sünnipäeva. Sellest 300 aastast üle 200 aasta oli Peterburi Tsaari-Venemaa pealinn. Esimest korda kuulutati Peterburi Venemaa pealinnaks 1712. aastal. Peterburi asub Neeva suudmes Soome lahe idasopis. Linna kaugus Eesti pealinnast Tallinnast on ametliku kodulehe andmete põhjal maanteed mööda 330 km, meritsi 350 km ja linnulennul 310 km NIMI
Iseseisvus 27. august 1991 SKT 870$ Riigikeel Rumeenia Rahaühik leu (MDL) Ajavöönd maailmaaeg +2 Tippdomeen .md Rahaühik leu Telefonikood 373 Rocca al Mare kool, Annika Tabri 9B 5 Halduslikult jaguneb Moldova · Gagauusia (autonoomne maakondadeks (jude), kaheks territoriaalüksus) territoriaalüksuseks (unitate teritorial) ja · Lpuþna maakond üheks keskalluvusega linnaks (municipi). · Orhei maakond · Soroca maakond · Bli maakond · Stînga Nistrului (Transnistria; · Cahuli maakond territoriaalüksus) · Chiþinu (keskalluvusega linn) · Taraclia maakond · Chiþinu maakond · Tighina maakond
283° E Läänetipp: 39.791° N 69.276°E Laiuskraadide vahemik: Pindala: 198 500 km² Rahvaarv (1.01.2007): 5 190 000 Rahvastiku tihedus: 24,6 in/km² Pealinn: Biskek (42°52 N; 74°36 E) Keeled: Kirgiisi ja vene Religioon: Islam 75%, Vene Õigeusu kirik 20%, muud 5% Rahaühik: som (KGS) SKT: 1700 USD/in Ajavöönd: GMT +5 (Erinevus Eestiga +3h) President: Kurmanbek Bakiyev Peaminister: Igor Tsudinov Iseseisvus: 31. august 1991 Hümn: Ak möngülüü aska Haldusjaotus: 7 oblastit ja 1 keskalluvusega linn Õiguskord: tsiviilõigus, ei tunnusta RK jurisdiktsiooni Maavarad: nafta, gaas, elavhõbe, antimon, kivisüsi, uraan Põllumajanduse kultuurid: vill, suhkruroog, tubakas, kariloomad Tööstus: tekstiilitööstus, nahktooted, metallid, masinad, elektroonika ja kaevandamine (süsi ja uraan) Eksport: elavhõbe, antimon, kivisüsi Import: masinad, kütus, toit Biseki kaugus Tallinnast: 3812 km (Tallinnast kagu suunas) 2 2. Geograafia
AMETLIKUD KELLED: Vene keel ja vabariikides kohalikud keeled RAHVAARV: 141 904 000 (2009) RAHVASTIKU TIHEDUS: 8,5 in/km2 RIIGIKORD: Presidentaalne Vabariik PRESIDENT: Dimitri Medvedev PEAMINISTER: Vladimir Putin RAHAÜHIK: Vene rubla (RUB) TIPPDOMEEN: .ru TELEFONIKOOD: 7 RAHVASTIKU TIHEDUS: 8,5 in/km2 VENEMAAL HALDUSJAOTUS Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): · 21 vabariigiks · 9 kraiks · 2 keskalluvusega linnaks · 1 autonoomseks oblastiks · 4 autonoomseks ringkonnaks · 46 oblastiks VENEMAA RAHVASTIK Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 147 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004
Etioopia on iseseisev föderaalne vabariik, mille pealinn on Addis Abeba. Etioopia pindala on 1127127 km2. Rahva arv 2008. aasta seisuga on 82544840, rahvastiku tihedus 64,8 in/km 2 . Rahaühik on birr (ETB). 1 ETB = 1,10614 EEK (27.01.2009), kuid Eestis Etioopia raha saadaval ei ole. Ajavöönd maailmaaeg +2 (GMT +0300). Etioopia on jaotatud üheteistkümneks 1. järgu haldusüksuseks, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvusega linna. Suurimad linnad on Addis Abeba - 1 913 000, Diredaua - 117 000 ja Dese - 88 000 elanikku. Rahvastik Etioopia rahvastik on väga kirev. Suurem osa elanikke on amharad või tigraid, kes on semiidi päritolu ning segunenud aafrika rahvastega. Hamiidi rahvaste hulka kuuluvaid oromisid on 40% elanikest. Ligikaudu pooled etiooplased on kristlased ning alluvad oma kohalikule kirikuvõimule. Ülejäänud on muhameedlased või animistid (omistavad igale asjale, olgu see elus
(Euroopa suurim jõgi). Suuremad järeved on Siberis asuv sügavaim mageveeline järv Baikali ja Euroopas Soome priiri lähedal asuvad Laadoga ning Änsi järv. Venemaa on liitriik. jaguneb mitmeks väiksemaks haldusükuseks. Suurimad on neist 8 föderalringkonda (Kesk-, Loode, Lõuna, Põhja-Kaukaasia, Volga, Uurali, Siberi, Kaug-Ida föderaalringkond), mis oma korda jagunevad väiksemateks haldusüksusteks: krai, oblast, autonoomsed ringkond, autonoomne oblast, vabariik, keskalluvusega linn. (AXIS Geograafia-Entsüklopeedia) Referaadis uurin Venemaa rahvaarvu erinevusi föderaalringkondade vahel ja föderaalringkondade siseste vehelisis rahvaarvu erinevusi. Enamus infost referaadi tarvis pärineb 2010 aatsa Venemaa rahvaloendusel kogutud andmetest. 1. Venemaa rahvaarvu üldine iseloomustus Aastal 2010 toimunud Venemaa rahvaloendusel loeti kokku 143 436 145 inimest. Nende
SKT-st põllumajandus 3,7%, tööstus 31,2% ning teenindus 65,1% (2005). Hiina Hiina Rahvavabariik asub Ida- ja Sise-Aasias. Tal on maapiir Venemaaga, Mongooliaga, Põhja-Koreaga, Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani, Nepali, Pakistani, Afganistani, Tadzikistani, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga. Koos Aomeni ja Hongkongiga on pindala 9 574 000 km2 ning rahvaarv 1 325 082 400 (2007). Pealinn 7,7miljoni elanikuga Peking. Hiina on jagatud 22 provintsiks, 5 autonoomseks piirkonnaks, 4 keskalluvusega linnaks ja 2 erihalduspiirkonnaks. Riigikeeleks on mandariini keel ja rahaühikuteks on jüaan, Aomenis Macau pataca ning Hongkongis hongkongi dollar. Hiina on föderatiivne vabariik, mille valitsemissüsteem on põhiseaduse järgi Hiina Kommunistliku Partei juhtimisel toimiv töölisklassi diktatuur. Sisuliselt on riigi kõrgeim juhtorgan Hiina KP Poliitbüroo, kuid vormiliselt on riigipea Hiina rahvavabariigi esimees,
Föderatsiooninõukogu (ülemkoda). Täidesaatev võim on jagatud presidendi ja peaministri vahel , seadusandlik Riigiduuma ja Föderatsiooni Nõukogu ning kohtuvõim justitsministeeriumi haldusalas. Hiljuti loodud Avatud Koda on aidanud lisada riigistruktuurile täiendavat kontrolli . Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): · 21 vabariigiks · 9 kraiks · 2 keskalluvusega linnaks · 1 autonoomseks oblastiks · 4 autonoomseks ringkonnaks · 46 oblastiks Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 141,3 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad.
koalitsiooniväed. Ajapikku olukord Afganistanis stabiliseerub ning riik hakkab iseseisvalt hakkama saama. 5 Gruusia sõda Gruusia ehk Georgia on riik Taga-Kaukaasias Musta mere idarannikul. Piirneb Venemaa, Aserbaidzaani, Armeenia ja Türgiga. Haldusjaotus Halduslikult koosneb Gruusia kahest autonoomsest vabariigist, 9 piirkonnast ja keskalluvusega linnast ehk pealinnast. Autonoomsed vabariigid on Abhaasia ja Adzaaria ning pealinn on Thibilisi. Gruusia osa Lõuna-Osseetia on avaldanud soovi jääda Venemaa osaks. (6) 2008. aasta juulis algas sõjategevus Osseetia separatistide ja Gruusia relvastatud vägede vahel. Sellest kujunes kiiresti täiemahuline sõda, kus üheks osapooleks oli Gruusia ning teiseks osapooleks Venemaa, Osseetia ja Abhaasia separatistid. 7. Augustil alustasid Gruusia väed pealetungi Lõuna-Osseetiasse, mida
- 4. päeval (varieerub vastavalt); 8. märts - rahvusvaheline naistepäev; 1. mai - töörahvapüha; 1. august - armeepäev; 1. oktoober rahvuspüha, rahvavabariigi väljakuulutamise päev (1949) 7 Poliitika Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu (2938 liiget) Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu valivad provintsid, keskalluvusega linnad ja autonoomsed piirkonnad ning relvajõud. Tegelik poliitiline juhtiv jõud on Hiina Kommunistlik Partei (HKP) Hiina on üheparteiline riik, seda juhib maailma suurim partei Hiina Kommunistlik Partei (HKP). Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu, mis valitakse kaudsetel valimistel 5 aastaks, on vormiliselt kõrgeim riigivõimuorgan. See määrab presidendi ja täidesaatva organi Riiginõukogu, mida juhib peaminister. Tegelik võim on 22-
mõjutusi. Tugevalt on igal alal ennast sisse seadnud Ameerika Ühendriigid. Kütuse seisukohalt on EL suures sõltuvuses Venemaast. 4. Gruusia ja tema taust Gruusia ehk Georgia on riik Taga-Kaukaasias Musta mere idarannikul. Piirneb Venemaa, Aserbaidzaani, Armeenia ja Türgiga. Joonis 1. Gruusia naabrid 4.1. Haldusjaotus Halduslikult koosneb Gruusia kahest autonoomsest vabariigist, 9 piirkonnast ja keskalluvusega linnast (pealinn). Need omakorda jagunevad rajoonideks (raioni) ja rajooni õigustega linnadeks (khalakhi). 4.2. Piirkonnad (mkhare) Guria Imerethi Kahhethi Khvemo Kharthli (Alam-Kharthli) Mtshetha-Mthianethi Ratsa-Letshumi ja Khvemo Svanethi SamegreloZemo Svanethi Samtshe-Dzavahhethi Sida Kharthli (Sise-Kharthli) 4.3. Piirkonnad (mkhare) Thbilisi 4.4. Autonoomsed vabariigid
tu käitumisega vms. Kaitseväelastel on plaanimisega, plaanib ressursse, kor- õigus pöörduda peainspektori poole raldab ja kontrollib väljaõppe plaani- vahetult. mist ning tagab riigikaitselise tegevuse. Peastaabi ülemale alluvad osakondade Lisaks Kaitsejõudude Peastaabile allu- ülemad. Nagu NATO riikides on Ees- vad kaitseväe juhatajale keskalluvusega tiski osakondade nimetused standar- asutused, nimelt Kaitseväe Logistika- ditud tähe- ja numbrikombinatsiooni- keskus, Luurepataljon ja kaitseväe õp- dega. Nii tegeleb J1 personalitööga, J2 peasutused. Kaitseväe Logistikakeskus tagab kaitseväele logis- tilise toetuse. Logistikakeskuse koosseisus on staap, ladude kompleks (ladustatakse, hooldatakse ja re- monditakse kaitseväe varustust), teenindustoetuse väljaõppekeskus Tagalapataljon, kaitseväe tervisekes-
annaabi.ee 
