2. Mõtlemapanevaid karaktereid romantilistest kirjandusteostest Vaba aega on minu elus vähe, kuid kui mul õnnestub leida vaba õhtupoolik, meeldib mulle kõige rohkem ennast diivanile kerasse keerata ja midagi huvitavat lugeda. Möödunud talvel olen lugenud mitut romantilist kirjandusteost ja need on mulle meeldinud. Seda just sellepärast, et olen nende teoste lehekülgedelt leidnud huvitava saatusega inimesi ja hingehädade küüsis vaevlevaid karaktereid. Millised tegelased on mind mõtlema pannud ja miks? Romantilise kangelase iseloomu tunnused on vastuolulised, neis on nii negatiivseid külgi kui ka positiivseid. Tegelased väärtustavad armastust, sõprust ja vabadust, erinevad massist ning positiivsed tegelased on tihti idealiseeritud. Mehed on vaprad ja õilsad ning naised lummava välimusega, õrnad, uhked ja kindlameelsed. Merimee teoses ,,Carmen" võib kergelt ära tunda tegelase halva ja hea poole, nimelt Jose tapab oma kallima Carmen...
Ta elas Brüsselis ja Kanali saartel Kirjutas võõrsil pamflette (,,Napoleon väike", ,,Kuriteo ajalugu"), need keelustati Pr-maal ära. Kirjanikuna oli ta väga produktiivne Looming: Luulekogud: ,,Oodid ja ballaadid" ,,Sügislehed" ,,Kunst vanaisa olla" Romaanid: ,,Jumalaema kirik Pariisis" ,,Hüljatud" ,,Mees, kes naerab" Näidendid: ,,Cromwell" ,,Mary Tudor" ,,Jumalema kirik Pariisis": Tegevus toimus aastal 1480. See oli jube aeg. Tänavatel tegutsesid lõbutüdrukud ja vargad. Enamus inimesi olid vaesed. Ühel päeval peeti tänavail pidu. Lõbutüdrukud tantsisid, rahvas plaksutas ja kuningapere kritiseeris neid. Rahvas otsustas valida endale kõige koledama kuninga või kuninganna. Samal ajal tuli Quasimodo kiriku kellatornist alla. Ta jälgis huviga ümberringi toimuvat... kuni teda märgati. Inimesed olid jahmunud tema välimusest. Quasimodo sai narride
(mida julmem, seda kaugemal kirikust) · liturgiline draama kirikus toimunud piiblistseenide esitamine. · Koos näitlejaga võis laval näha ka etenduse lavastajat, kes etenduse käigus näitlejaid juhendas. · Keskaegsel teatril oli vaatemängulisus kohal number 1. (väga tõetruu) · Näitlejad olid linnakodanikud, üliõpilased, õpipoisid, sellid. (enamasti nooremad) · Linnaväljakutel esitati miraakleid, mis on näidend pühakute ja jumalema imetegudest. · Teine näidendi liik oli müsteerium, see on piibliaineline näidend. Moralitee 15. saj õpetliku sisuga näidend, levinud eelkõige Inglismaal ja Prantsusmaal Keskaja komöödiazanrid: 1. sotii (narrimäng, kritiseerib ühiskonda) 2. farss (koomiliste olukordade ja koomiliste tegelastega naljamäng) Tunnused · Keskaegne teater oli vabaõhu teater, spetsiaalseid hooneid ei olnud. · Kasutati simultaanlava
annaabi.ee 
