,,Iluasjake" Kerttu Rakke 1. Peategelased Selle raamatu peategelaseks on Marilyn ja Jan. Marilyn on sirgete juustega, endine modell kes peab endast väga lugu ning on hoolitsetud välimusega. Ta töötab pangas administraatorina ning on alandlik, töökas, tolerantne oma mehe suhtes. Ta armastab väga palju külastada ilusalonge ning kauneid ehteid. Janile jäi ta silma just oma välimuse poolest. Marilyn ei ole petja iseloomuga, ta armastab väga oma meest ja ei käi eriti kuskil pidutsemas ega väljas. Marilynil ei ole eriti huve ning oma vabaega sisustab ta pigem shoppamisega. Ta on iseloomult üpriski rahulik ning ei kisu enamasti ise tülisid üles. Tal on ainult üks pahe, talle meeldib vahel napsutada. Raamatus mängib veel suurt rolli Jan, kes on Marilyni mees ja elukaaslane. Jan on väga töökas ning on väga armastav, ta soovib, et tal ja Marilynil köik olemas oleks
kirves nagu näiteks armuke. Kindlasti on autor oma teose ainestikuks mõtteid saanud just elust enesest ning neid siis osavalt raamatusse põiminud. Kuna ka Kerttu enda elu on suhteliselt vaba ning ta saab teha seda, mida ise tahab, siis mõningal määral võib ta ennast seostada ka peategelase Marilyniga, kellel on tänu rikkale mehele palju aega just iseenda jaoks. Ennast kirjeldavates intervjuudes on Kerttu öelnud, et ta on televiisorisõltlane. See on ka Marilyni üheks sagedaseks tegevuseks. Teose kirjutamisega alustas Kerttu 2001. aasta detsembris, kuna temaga võttis ühendust K-Kirjastus, kes oli välja andnud Kadri Kõusaare "Ego" ning Kaur Kenderi raamatu "Check out". Nende ideeks oli saada oma autorite sekka kõik vähegi kõmulisemad Eesti autorid. Lepiti kokku, et aprilliks valmib midagi. Raha, mis honorariks pakuti, ei olnud kaugeltki väike. Sellest 15 000 sai autor isegi avansiks. Kodus lepingut lugedes
Kerttu Rakke " Iluasjake" Järg raamatule " Kolmas printsess" Peategelased: Marilyn ja Jan Kõrvaltegelased: Nadka, Viktoria, Tairi, Birgit, Reesi, Eero, Robert jne. Omavahelised suhted ja seosed: Teose peategelane on Marilyn ja tema elukaaslane on Jan. Janiga on suhted head, kuid halvenevad kuna Jan käib päris tihti Tartu tööasjade pärast. Marilyn uhtleb töökaaslastega väga vähe kuna ta töötab eraldi teistest ja seetõttu näeb töökaaslasi väga vähe. Ühe töökaaslase Nadkaga käib ainult läbi, saavad teineteisega väga hästi läbi. Ilmuvad välja kadunud sugulased ja suhted nendega lähevad väga segaeks. Algul on Marilyn väga hea meel leitud sugulaste üle, kuid pärast tahab nad unustada kuna need tahavad ainult raha. Marilynil on küll üks taasleitud sõbranna Viktoria, saavad ka enamvähem läbi
..................................................... 5 AUTORI SÕNUM...................................................................................................... 6 MINU ARVAMUS...................................................................................................... 7 TSITAADID Kahjuks sellest raamatust ma ei ole tsitaate leidnud, kuid leidsin paremaid lauseid, mis jäid lihtsalt meelde. 1. „Ma olen nagu frustreerunud vanamutt.“ – lk.42 Marilyn oli jäetud Jani poolt juba mitmendat päeva koju ja tänu sellele tundis ta ennast üksikuna ja igavlevana. 2. „Lihtsalt heast peast istud vanni ääre peal?“ – lk-50 „Jah. Tegelen oma igavate inimeste igavate asjadega.“ Marilyn rääkis Jan´ile, et kui igav tal kodus üksi on ja, et tal pole erilist midagi teha. Jan aga arvas sellepeale, et ta on igav inimene ja Marilyn peaks otsima midagi lõbusat enda ellu. 3. „Isa oli olnud kena mees. Hoolimata rõvedatest banketbardidest ja
,,Iluasjake" järg raamatule ,,kolmas printsess" Kerttu Rakke 1. * Marilyni tööks oli ilus välja näha, sisetelefonil uurida, kas inimene, kes tema laua juures sissepääsu nõuab, tõesti oodatud on, ja kui oli, siis tema niim üles kirjutada ning talle rindakinnitav külaliste kaardike pihku anda.- See lause meeldis mulle sellepärast,et autor on tabanud tibilikkust täpselt nagu Marilyn oli. * See Tairi siin aga oli keldris kükitav kartuli-idu, seisis vaikselt ja rääkis vaikselt. Millegipärast ärritas tema olek Marilyni. Miks ei osanud öelda.- Selles lauses kajastub Marilyni vaist. Sisi ta veel ei teadnus seda, et Jan teda petab aga talle juba tundus Tairi kahtlane. * ,,Võibolla oleks ma kuidagi teistmoodi reagreerinud, kui see mulle eriline tundunud või mind mingis mõttes erutanud oleks, aga see pole minu jaoks midagi erilist, sest see pole kuigi harv asi
Kolmas Printsess Kerttu Rakke Tegelased Marilyn On 20.aastane. Iseloomult on ta ülbe, ärahellitaud, sisemiselt väga ebakindel. Põeb pidevalt teiste arvamuste pärast. Tema põhiväärtuseks on majanduslik heaolu. Jaanus teeskleb vaest luuserit, elu nautiv, humoorikas, väga ettevaatlik. Arvi Marilyni boss, Jaanuse sõber, väga töökas ja täpne. Rain Marilyni eks-poiss, ülbe, kahepealgeline. Kerli, Viktoria Marilyni pikaajalised sõbrannad. Eveli, Gunnar, Sigmar Marilyni uued töökaaslased Sisu Raamat räägib ilusast 20-ne aastasest noorest naisest nimega Marilyn.Tema elu muutub täielikult peale seda kui ta osaleb missivalimistel.Tal on suur lootus,et saab missiks kuid seda ei juhtu.Tänu sellele läheb ta lahku enda rikkast peigmehest ning kaotab ka töö. Naine,kes on alati elanud elu,kus tal pole puudust olnud rahast peab nüüd ise
KOLMAS PRINTSESS 1. ,,Labiilse närvisüsteemiga" (Marilyn) ,,Kui vaeseid ei oleks, ei paistaks rikkad väljagi" ,,Sa oled tõeline unistuste surm" ,,kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab" (Marilyn) 2. ,,kolmas printsess ,, on minu arvates seotud üsna tihedalt. Kuna marilyn pole missivõistlusel esikolmikusse saanud ja kuna nad kolmekesi sõbrannadega elasid tõelist printsessi elu ,keda huvitas muidugi ainult raha,au ja hiilgus siis on pandudki sellejärgi ka raamatu pealkiri. 3. Teose põhiprobleemideks olid auahnus, silmakirjalikkus, kahepalgelisus. 4. Marilyn Upsakas ja ennast täis kahekümmne aastane modell, tüdruk, kellel oli siia maani kõik olemas, mil ta ühel päval kaotas töökoha, enda poisi ja ka väidetavad sõbrannad. Tüdruk ei ole
Kristiinast eriti aru saada, olukorda püüab Riinule seletada Kristiina sõbranna: "Kristiinal olid ju enamus peretuttavad, sellepärast ta ehk tunnebki end nii halvasti kogu tema maailm on ju nüüd kuhugi kadunud, enamuse jaoks polnud ta mitte Kristiina, vaid Gregi naine. Nüüd siis eksnaine." (Rakke 2001: 114). Näha on see iseloomulik joon naist määratletakse mehe kaudu! Raamatus "Iluasjake" on vaatluse all taas nn tibielu. Peategelane Marilyn töötab pangas administraatorina, elab koos jõuka ja targa mehe Janiga. Ent neiu ei ole õnnelik, sest Jan veedab suure osa oma ajast Tartus, kus ta oma firma filiaali avas. Nagu hiljem selgub, on Janil Tartus armuke, kes on täielik vastand Marilynile inetu ja tark. Jan üritab oma pikki kodust äraolekuid kompenseerida jättes Marilynile 1500 krooni kirjaga: "Tee endale üks mõnus õhtu!". Marilyn läheb hirmkallisse ilusalongi, kui Jan sellest
ega ka töökohta hakkab ta reaalset elu elama, see ei tule tal esmapilgul kuigi hästi välja, seniks kuni ta kohtub Janiga. Jan Algul pealtnäha malbe ja väga kohmakas tüüp, kes näitab end kui kõige vaesemat olevust, osutus raamatu lõpu poole rikkaks ja vägagi ligitõmbavaks noormeheks.Elas koos vanaemaga. Tema naljad ja veidrad ütlused tundusid Marilynile algul väga ebaviisakad ja kuidagi labased. Janile meeldis Mariliyn, kuid teadis seda, et Marilyn jahtis poiste raha, ega hoolinud muust. Seega otsustas Jan end näidata kui vaest lapsemeelset poisikest. Rain - Marilyni poiss ja sponsor. Rain oli väga ülbe ja üleolev poiss. Ta ei austanud marilyni kui oma türukut. Marilyn kirjeldas Raini ise nii ,, Ta on nagu padi diivanil, vahest ka voodis ja raha on tal ka, kuid rohkem tast tolku küll ei ole". Teose põhiprobleemid, sündmustik ning tegevuspaik Teose põhiprobleemideks olid auahnus, silmakirjalikkus, kahepalgelisus.
Marilyn Monroe Sissejuhatus Marilyn Monroe lugu kulgeb kui muinasjutt, milles on nii täitunud kui täitumata jäänud soove, lugu, mis on põhiolemuselt küll ameerikalik, ent ühtlasi vägagi universaalne. Marilyn Monroe müütiline saatus on ainulaadne. Ühegi teise filmistaari elu üle ei ole biograafid, kirjanikud, ajakirjanikud ja vandenõuteoreetikud sellisel määral spekuleerinud. Kes oli see kaunis rõõmsate silmadega laps, kelle elu algas Norma Jeane'ina ning kelle süütu aura äratas lühikese ja lõppkokkuvõttes traagilise elu kohta nii palju fantaasiaid? Elulugu MM sündis 1. juunil 1926. aastal Los Angeleses Gladys Pearl Bakeri, neiupõlvenimega Monroe, kolmanda lapsena
29. juunil 1956 abiellus ta kirjanik Arthur Milleriga. Nad lahutasid abielu 1961. aastal. Tuntud on Monroe esinemine president John F. Kennedy sünnipäeval Madison Square Gardenis 1962. aastal, kui ta esitas laulu ,,Happy Birthday, Mr. President". Kennedy kinkis talle kuldse Rolexi kella graveeritud isikliku pühendusega. Ajakirjanduses on palju spekuleeritud Kennedy ja Monroe võimaliku intiimsuhte üle, kuid selle kohta pole tõendeid. Ööl vastu 5. augusti 1962 leiti Marilyn Monroe oma Los Angelese Brentwoodi kodust surnuna. Ametlik surmapõhjus oli unerohu üledoos. Tema surma üle on käibel mitmed vandenõuteooriad. Kõige kummalisem on kogu loo juures see, et maailma kuulsaim blondiin Marilyn Monroe ei olnudki blond. Filminäitlejana valdavalt keskpärane, jõudis ta peaosas olla vaid mõnes mitte eriti heas linateoses. Ometi on Marilyn, kelle surmast möödub esmaspäeval 40 aastat, jätkuvalt hurmava blondiini musternäidis. Kui 1962. aasta 5
Mees oli nõus ja nii läkski. IV Kasuema Anna ei kannatanud enam haigushoogude käes ning sai aru, et Jehuda ongi tema Jan. Sellest ajast peale sai Jehuda uueks nimeks Jan. Sepa-Jan ehk Jan Kovar nende keeles. Varsti selgus, et Jan polnud sobiv sepatööks. Siis läks Jan habemeajajaks ja meister Konradi õpipoisiks ning asus ka sinna elama. Konrad oli kirurg ning töötas ülikooli juures. Sinna sai ta tööle tänu oma saksa keele oskusele. Ta hakkas Jani kutsuma Hans Schmidtiks. Konrad oli pikka kasvu, hallide juustega ja pika halli habemega ning oli abielus endast 30-aastase naisega. Hans pidas teda suureks eeskujuks ja tahtis saada temasuguseks. Kuid Konradil oli ka konkurent meister Kosma- tuntud alkeemik, naljatades on teda kutsutud ka nõiaks. Hans tundis isegi kiusatust minna üle Kosma poolele, aga selleks ei olnud mingit võimalust, sest peremeest ei saanud vahetada.
ja turvamees. [2] Alates 2002. aastast on vabakutseline kirjanik , tegeleb arvutigraafikaga, hooldab "Uma Lehe" võrguversiooni. Kirjutab nii võru kui eesti keeles luulet, proosat, näidendeid, artikleid, arvustusi, laulutekste jm. On avaldanud luulekogusid, romaane, näidendeid. [1] Ruitlase luule sünnib põhiliselt võru keeles. Sest võru keel on "sihuke asi, millel on jõud sees, ja sellega saab edastada asju, mis kirjakeeles tunduksid kuidagi kohatud". [4] Patsifistina arvab Olavi Ruitlane, et relvi ei peaks üldse olema. Jahipidamist samuti. Kalamees on ta küll. Kultuurkapitalilt saadud 25 000 eest ostis uue paadi ja mootori. [4] Olavi Ruitlane pidi sulgema Tartu maakohtu määruse alusel oma blogi, sest seal valmiv raamat tööpealkirjaga "Olavi ja Marika pesumaja" oli solvanud tema endist abikaasat. Enda sõnul sulges Ruitlane internetipäeviku lugemise võimaluse kõigile peale iseenda kohe, kui oli kohtumääruse tähitud kirjaga kätte saanud. Sulgemise
esile nende iseloomulikke üldomadusi: õiglust, usklikkust, töötahet. Samuti nende pahelisi külgi toorust, karmust, joomatõbe, pillamishimu, klatsiarmastust jne. Näidatakse, kuidas peaks vange kohtlema. Nad peavad end üldiselt süütult kannatajaiks, ei kahetse oma tegusid. Tööl, millega neid karistatakse, peab olema mingi mõte, muidu on see neile talumatu. Selles teoses ei esine veel Dostojevski hilisemat tähisideed, et karistus puhastab ja lunastab inimest ja et vene inimene armastab karistust. Siin leitakse, et sunnitöö on ühiskondlik pahe, ta ei paranda inimest, vaid mõjub ennem vastupidiselt. Tuntakse sügavalt kaasa neile, kes siin piinlevad. Kui palju rahvastiku jõudu on siin asjatult raisatud! Enamuses on ju siin rahva parimad liikmed hukkumas. Kes on selles süüdi? See küsimus jääb vastamata. Samuti teine: Kas on tarvis roimarit karistada sunnitööga. isoleerimisega või peame ta saatma haiglasse? (A.Meiessaar 1935:13).
pakkujad Egmont Estonia (1992), Kirilill (1994) ja Ersen (1995), mis võtsid enesele suure osa potentsiaalsetest ostjatest. Sel ajal ei olnud ükski Eesti kirjastus võimeline avaldama trükitehniliselt nii hästi teostatud, erksate värvide ja kõvade kaantega raamatuid. Nii andiski algupärane lastekirjandus käest võimaluse ennast raamatuturul kehtestada, sest tõlkekirjandus vallutas seal keskse koha ja hakkas domineerima omamaise kirjanduse üle. (Vt lisa 1). Lisast selgub, et tõlkekirjandust ilmub keskeltläbi kaks kuni kolm korda rohkem kui algupärast lastekirjandust. Tõlkekirjanduse puhul on teravat kriitikat pälvinud keeleline tase, mistõttu paljud vanemad on sunnitud raamatu ettelugemise asemel raamatut käigu pealt ümber jutustama. Kui laps aga tähed selgeks saab, tahab ta ikkagi, et loetaks nii, nagu kirjas on. Paljud lasteraamatud tunduvad aga olevat mõeldud vaeglugejatele. Ehk Krista Kaera sõnul: kui easy võib üks reading lõpuks olla
Majutamise ja toitlustamise õppesuund „ÕITSEV MERI” NIMI KURESSAARE 2016 1. 5 TSITAATI „Eks mure käi sellega ühes. Võta naine- kelk taga, tulevad lapsed- koorem peal!” – Naise võtmine pole nii lihtne. Kui võtad naise tulevad lapsed ja siis on vaja näha rohkem vaeva ja teha rohkem tööd. „Eks see meri õitse minu jaoks! Eks ta ole alati õitsev rannamehele, olgu vaikuses või vihas. Temas on küllalt rikkust, mille väljatoomine nõuab mehe rammu, vahel elugi” – Meri on kodu. Ta annab alati süüa ja hea on seal ujuda. Olgu tormine või sile meri. „Kui saba käes, kuhu see koergi pääseb: eks ta ole saba küljes.” – Kui millegiga alustad siis tuleks see ka lõpetada. „Meri- see annab ühe peoga, kuid teisega võtab. Ühel päeval paneb paadid täis vara, teisel võtab võrgud ja mehedki.” – Meri võtab ja meri annab. On hea saagi päevasid
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id o
lahutust. Katherine otsib Poiroti kõrval lohutust oma isa surma pärast. Järgmisel hommikul ärkab Poirot klaasi klirina pärast ja nad saabuvad sihtkohta. Ta kuuleb karjet ja talle tuleb vastu Leedi Tamplin, kellel on paha olla. Ta oli omast arust näinud mõrvatud Katherine'i. Kuna Katherine ja Ruth vahetasid kupeed ära siis tegelikult oli surnud Ruth. Mängu tuleb inspektor, kes asub asja uurima. Kadunud olid rubiinid- ,,Leegitsev süda". Inspektor arvab, et mõrvatuga koos oli üks mees. Poirot leiab Ruthi kirjutatud kirja. Nad lähevad rongist välja ja Tamplinid tahavad minema minna. Poirot teatab, et inspektor ei lubanud kellelgi ära minna. Poirot küsitleb Ada Masoni, Ruthi toateenindajat, kes väidab, et ta on süütu. Knighton arvab, et Ada valetab. Seejärel küsitletakse Ruthi armukest, millepeale Derek läheb talle peaaegu kallale. Lõpuks tuleb välja, et mõlemad mehed olid viimasel õhtul koos ja mängisid kaarte.
erinevad komponendid koos töötavad, mis tüüpi on lavakujundus ja kuidas see aitab näitlejat, kuidas aitab lava-, heli- ja valguskujundus kaasa lavastuse sõnumi edastamisele jne). Lavale on asetatud vaid mõned üksikud abivahendid nagu diivan, oda, , ürgnaise kuju, seinal oli valge kinolina, millel näitas pilte. Kinolinal esitati slaidishõud Jan Uuspõllu isiklikust elust, piltidel olid tema ja ta naine. See näitas tundeid ja seda kui väga ta oma naist armastab. Heliefektid (Jarek Kasar): alguses selline ürglik taustamuusika, mingi pärismaallaste hõimu laadne. Vahepeal mängiti ka disko muusikat, selles steenis tantsis ta mitme naisega oma sõprusringkonnast ning arutati ka just naiste ja meeste erinevusi. Loomulikult Jan täitis kõigi osi. Kui ta rääkis sellest, et ürgmees ennast talle ilmutas, siis hakkas kõlama ürglik muusika just nagu näidendi alguses ning muutus ka valgustus:
erinevad komponendid koos töötavad, mis tüüpi on lavakujundus ja kuidas see aitab näitlejat, kuidas aitab lava-, heli- ja valguskujundus kaasa lavastuse sõnumi edastamisele jne). Lavale on asetatud vaid mõned üksikud abivahendid nagu diivan, oda, , ürgnaise kuju, seinal oli valge kinolina, millel näitas pilte. Kinolinal esitati slaidishõud Jan Uuspõllu isiklikust elust, piltidel olid tema ja ta naine. See näitas tundeid ja seda kui väga ta oma naist armastab. Heliefektid (Jarek Kasar): alguses selline ürglik taustamuusika, mingi pärismaallaste hõimu laadne. Vahepeal mängiti ka disko muusikat, selles steenis tantsis ta mitme naisega oma sõprusringkonnast ning arutati ka just naiste ja meeste erinevusi. Loomulikult Jan täitis kõigi osi. Kui ta rääkis sellest, et ürgmees ennast talle ilmutas, siis hakkas kõlama ürglik muusika just nagu näidendi alguses ning muutus ka valgustus:
Giovanni Boccaccio ,,Dekameron." Dekameron on raamat, kus inimesed tulevad kokku ja jutustavad Pampinea juhtimisel novelle, mis võiksid nende arvates teisele õpetuseks olla. Raamatu tegevus toimub kümne päeva jooksul ning iga päev räägitakse kümme novelli. Raamatus on selgelt tunda renessansi jooni ja raamat on väga humanistlik. Seda võime järeldada igast tema jutust. Esimeses minu loetud novellis käis aadlisoost gascogne´lanna palverännakul ja tagasiteel peatus ta Küprose saarel. Naisele tehti liiga ja ta palveid ei võetud kuulda. Kui naine kuninga juurde tahtis pöörduda öeldi talle, et kuningas on arg ja mannetu ning et kuningas ei pane kunagi kellelegi mingi karistust. Tänu naisele sai kuningas julgeks ja edaspidi said süüdlased õiglaseid karistusi. Sellest jutust võime näha, et inimeste kaitsemine oli tegelikult kõrgelt väärtustatud ja inimesed pidasid õiglusest väga suuresti lugu. Teine jutt rääkis
Härra de Nemours püüdis igal võimalikul viisil naisele oma armastusest märku anda. Ta käis tihti kuninganna-troonipärija juures, sest seal viibis ka printsess ning kui tal tekkis võimalus, varastas mees naise portree, et teda salaja iga päev imetleda. Ükskõik kui palju printsess de Clèves ei püüdnud oma armastust hertsog Nemoursi vastu varjata, ei õnnestunud see tal kuidagi. Üsna pea saab sellest aimu härra de Clèves, kui ta mõistab, et tema naine armastab kedagi teist. Ta püüab mehe nime printsessilt välja meelitada, kuid see tal ei õnnestu. Naine tunnistab, et tal on tunded teise mehe vastu ning palub abikaasalt luba linnast lahkuda, et ta ei peaks härra de Nemoursi nägema. Siiski süvendab lahusolek härra de Nemoursist printsessi armastust tema vastu. Mees jälitab printsessi igale poole, kuhu daam tema eest põgeneb. Tema armastus naise vastu on nii tugev, et ta ei taha isegi kuningaks saada kui ta Inglismaa kuningannaga abielluks.
Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Luzin ja Raskolnikov olid pealtnäha erinevad inimesed, sest nad ei salli teineteist ja nende vahel tekivad pidevalt konfliktid. Nende sarnasust võib olla suhteliselt raske märgata, kuid tegelikult on nad teatud mõttes siiski sarnased. Nad on mõlemad omakasu peal väljas ja selle nimel on nad valmis teisi oma jalge alla tallama. Võimalik, et Raskolnikovi teooria järgi oleks ka Luzin üks erilistest... Või vähemalt keegi, kes arvab et ta teistest parem on. Kas mõistan Sonja hukka? Juba sellest ajast, kui Sonja esimest korda raamatus ilmus oli mul temast pigem hea kui halb mulje. See pole siiamaani muutunud. Pean teda lihtsalt olude sunnil halvale teele läinud tüdrukuks. Tegelikult pole ta isegi täiesti halvale teele läinud, ta üritas vaid oma perekonda aidata. See tuleb talle andeks anda. Ta ei üritanud prostitutsiooniga mingit suurt raha kokku ajada, et siis hiljem hästi elada
Ta palub tüdrukul Fredi kohta kõik meelde tuletada ja kirja panna, et poiss hiljem ise üles otsida. Rene avastab, et sarnaseid pornoklippe on internetis hulgi. Nad ei oska aga midagi peale hakata ja see asi jääb hetkel lahendamata, kuigi päevad lähevad. Renel on probleeme skinheadidega, sest talle ei meeldi, kuidas pärast tema venna Raigo lahkumist kamba liidriks saanud Georg nõrgemate ja väiksemate liikmetega käitub. Rene üteb Georgile välja, mida temast arvab ning saab sealt tulema, kuid teab, et Georg seda asja sinnapaika ei jäta. Mõne aja pärast tuleb Renele pähe lahendus, millega ta saaks Kleeri jamast välja aidata. Ta läheb oma vana tuttava IT-mehe Jaanuse juurde, kes uurib välja, kust video internetti laetud on. Rene saab koordinaadid ning läheb sinna. Fredi maja asub eraldatud kohas, metsa sees ning maja oli Rene kohalejõudmise hetkel täiesti tühi. Rene pääseb majja ning leiab sealt arvuti ja kustutab sealt Kleeri video. Ta
Kuristik rukkis Raamatu analüüs Kokkuvõte/ülevaade Raamat räägib Holden Caulfieldist, kes on käinud mitmetes koolides kuid ei ole suutnud neid lõpetada. Nüüd visati ta ka välja Pencey erakeskkoolist, kus ta viimati käis. Ta kukkus seal semestris neljas eksamis läbi. Ta elas ühikas. Ta ei tahtnud ennem koju minna kui ta vanemad tema koolist väljaviskamise kirja kätte olid saanud. Kuid tal tekkis tüli oma toakaaslasega ja tal oli tüdimus peal, otsustas ta asjad pakkida ja sealt lahkuda. Ta sõitis New Yorki ja võttis seal odavamat sorti hotellis toa. Selle ajal mõtles ta tihti oma kunagise sõbranna Jane'i peale. Nad olid lapsepõlves koguaeg koos olnud. Ta mõtles talle helistada kuid siiski ei teinud seda. Tal oli väike õde Phoebe, kes talle väga meeldis. Ta tahtis väga ka talle helistada aga ei julenud kuna ta vanemad võisid telefonile vastata. Tal oli ka vend D.B kes oli kirjanik ja teine vend
missugune talu igas mõttes parem on. Vastabiellunud noored Andres paas ja tema naine Krõõt kolivad Vargamäele Mäe tallu. Mees unistab juba kuidas ta talu korda teeb ja nad seal ilusat elu elavad koos kaasaga. Naisele uus kodu ei meeldi, küll aga pikapeale ta harjub sellega. Nende naaber Oru Pearu on väga rikas ja ennasttäis mees. Sealne maa on palju parem ja jõgi ka lähemal. Pearu on kõik eelmised Mäe peremehed seal ära peletanud ja arvab kõhklemata, et ka uue peremehega juhtub sama. Juba alguses hakkavad nad vaidlema ja tülitsema kraavi pärast, mida Andres enda maani soovib kaevata. Peale kraavi valmistegemist tülitsevad nad väga tühist asjade pärast. Pearu norib ise tüli, lõhkudes oma aeda ja muid asju, et Andrest kiusata, ta teeb naabrimehe elu üsna võimatuks. Andres on aga tubli mees, üritab vältida Pearut ja jääb ka teiseks aastaks sinna tallu. Sulane Juss võtab uue toatüdruku Mari naiseks ning nad hakkavad
TEOSE ANALÜÜS ,,Wikmani poisid" J.Kross Grete Murr DS-12 1. Kirjuta teosest välja 5 tsitaati (samas sõnastuses lause; mõte, mida autor on tabavalt öelnud), mis Sulle meeldisid ja põhjenda, kuidas neist aru saad või milliseid mõtteseoseid tekitavad. ,,Meid, eestlasi, on niivõrd vähe, et iga eestlase siht peab olema surematus!" (direktor Wikman) vähemusrahvusena peame oma rahvust ja kultuuri iga hinna eest säilitama olema kui surematud. ,, Ajalugu on vesi: kord pilv, kord lumi, kord oja, kord aur." (Tusam, matemaatikaõpetaja) ajalugu nähakse erinevatel aegadel erinevalt leitakse uusi materjale ja tõendeid, mis varasemalt teatud fakte ümber lükkavad. Seega pole ajalool kindlat kuju. ,,Kui sa
Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1...........................................................................................
”Kuristik rukkis” J. D. Salinger 1. Tsitaadid: ”Ma olen kõige suurem luiskaja, keda olete oma elus kohanud.” Holdenil oli kombeks igas situatsioonis valetada. Ükskõik milline teema oli, ta sai ikka mingi vale sisse segada. Eriti kui tegemist oli tema vanusega ning ta tahtis omale alkoholi osta vms. ”Jestas, vaata, et sa teda mul liiga välja ei venita.” Holden andis mõista Stradlaterile, et see tema seemisnahkset jakki ikka ilusti hoiaks, kuna see oli tal ainult paar korda seljas käinud. ”Sa ütlesid, et see peab olema kirjeldus. Miks kurat võtaks, ei võiks see siis olla pesapallikinda kirjeldus?” Stradlater oli palunud Holdenil enesele kirjeldav kirjand kirjutada. Kuna Holden tegi selle pesapallikindast, polnud ta sellega rahul ning sellest andis ta ka Holdenile teada. ”Korista oma vastikud põlved mu rinnalt.” Holden kakles Stradlateriga, kuna oli vihane poisi peale, et too oli käinud kohtamas tüdrukuga, kes ka Holdenile meeldis. Kaklus oli juba nii su
Nora oli täiesti kindel, et tema mees on tugev, aus ning valmis naist ükskõik mille eest kaitsma. Kui aga vale välja tuli, tahtis mees selle kinni mätsida, et keegi sellest teada ei saaks. Mees muutus väikseks, valelikuks ja araks. See oli koht, kus Nora pettus oma mehes, ning mõistis, et on elanud aastaid koos mehega, keda ta tegelikult ei tunne. Tuli teine kiri koos võlakirjaga. Mees muutus rõõmsaks, teatas, et kõik on hästi, tema armastab Norat väga ning kõik on endine, kuigi just paari minuti eest kinnitas kui pahane on ta Nora peale ning ei usalda Norat enam kunagi endiselt. Nora mõistis, et ainus, mida meest huvitab on see, mis paistab teistele - postisioon ja pereelu idüllilisus. Helmer võis mingil määral armastada Norat ning lapsi, kuid veel rohkem armastas ta ise ennast. Kõik oli alati kinni temas. Kui vale välja tuli oli ta samuti erakordselt mures enda õnne ja enda
ja kommid/piparkoogid. Meie peres juuakse morssi, mujal aga üha enam jooke, mis sisaldavad alkoholi. Sarnased elemendid tolleaegsetes Norra kommetes ja praegustes Eesti kommetes on jõulupuu ja kingitused. „„Et see, mida sa teed, ei ütle alati, kes sa oled!““ („Dina raamat“ lk 285) Selle Leo Žukovski väitega võib peaaegu, et nõus olla. Inimene teeb enamasti ikka seda, mida ta ise heaks arvab ning mis on kooskõlas tema olemuse ja iseloomuga. Teisest vaatepunkist vaadatuna ei tee aga üks persoon alati seda, mida ise tahaks, vaid seda, mis on talle kuidagi peale sunnitud. Kui inimene tapab enese-kaitseks mõne inimese, pole õige öelda, et ta on mõrvar ja peaks vangi minema. Ennast tuleb kaitsta ikkagi, vastasel juhul võib ohvriks osutuda hoopis rünnatav (see, kes enda kaitseks välja ei astu).
Onegin oli Leningradis elanud tormilist elu, kus truudusel polnud kohta. Ta arvas enda naisemeheks mittesobiliku olevat. Tatjana aga armus Oneginisse ning saatis talle siira kirja, avaldades oma tunded. Jevgeni lükkas tema armastusavalduse tagasi, sest ta arvas, et muidu ta kasutaks Tatjana lapsemeelsust ära. Oma naiste suhtes kogemusterikka elu tõttu suutis Onegin jääda peaaegu kõrvalseisjaks ka Lenski ja Olga armuloos. Noore poeedi jutud sellest, kuidas ta Olgat armastab, tundusid Jevgenile naiivsed. Ta kuulas need ära, kuid tajus, et hajameelne literaat oli lihtsalt hullupööra armunud ega elanud enam reaalses maailmas. Onegin otsustas Tatjana nimepäevaks korraldatud peol, kus ta ka Tatjanaga jälle üle pika aja kohtus, et toob Vladimiri tagasi argipäeva. Terve õhtu tantsis Jevgeni Olgaga ning Lenski oli kõrvale jäetud. Viimane aga ei suutnud seda taluda ja kutsus Onegini armukadedusest ajendatuna duellile. Surma sai Lenski.
romantilise seikleja. Kui Gailiti novellides ilmnes lootusetuse ja masenduse õhkkond, siis "Toomas Nipernaadis" on kirjanik püüdnud oma seiklejat lahti rebida igapäevasest elust. Romaani züseelise telje kujundab Toomas Nipernaadi rännak varakevadest hilissügiseni läbi mitmesuguste Eestimaa paikade. Vahelduvad maastikud ja inimesed, kellega Nipernaadi kokku puutub, kuhjub järjest uusi seiklusi ning humoristlikke ja tragikoomilisi situatsioone. Nipernaadi enesegi portree täieneb ja selgub järkhaaval. Esimese novelli muretust parvepoisist, kes luiskab enese järgnevalt küll maamõõtjaks, sookuivendajaks, pärlipüüdjaks või lihtsalt mõne rikka talumehe sulaseks, saab raamatu viimases loos resigneerunud intelligent, kirjanik, kes on enese oma keskkonnast vabaks teinud, kuid talve saabudes sinna jälle tagasi peab pöörduma. Nipernaadi ja keskkond ning inimesed, kelle hulka ta oma rännakul satub, on küllaltki kontrastsed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
