Metallid (0)

METALLID
Metallid esinevad looduses ehedalt (Cu, Ag, Au, Pt) või ühendites (maakidena). Tuntakse 90 metalli, neist kasutatakse 60, millest tehakse 5000 sulamit.
Metallides esinev metalliline side põhjustab enamiku metallidele iseloomulikke omadusi.
Füüsikalised omadused: 1)head soojus - ja elektrijuhid 2)plastilised 3)metalne läige (peegeldamisvõime) 4)värvuselt enamasti valged või hallid (värvilis- ja mustmet.) 5) tavatingimustel tahked v.a. Hg; omavad väga erinevaid sulamistemperatuure 6)erineva tihedusega (kerg- ja raskmetallid ) 7)erineva kõvadusega 8)magnetiseeritavad (Fe, Co, Ni) 9)temp. tõustes paisuvad – soojuspaisumine.
Aatomi ehitus. Metalliaatomite väliskihil on enamasti 1-3 elektroni. Metall on seda aktiivsem,mida kergemini ta loovutab väliskihi elektrone. Aktiivsus perioodis vasakult paremale väheneb ja A-rühmades ülalt alla suureneb. Keemilistes reaktsioonides metallid lihtainetena alati loovutavad väliskihi elektrone- nad on redutseerijad , mis oksüdeeruvad.
IA → leelismetallid →väliskihil 1 elektron → o -a. alati I. N. Na2O, K2SO4 , LiOH
II A → leelismuldmetallid →väliskihil 2 elektroni → o.-a. alati II. N. CaO, CaCl2 , Ba(OH)2
III A väliskihil 3 elektroni → o.-a. alati III. N. Al2O3, Al(OH)3
Üljäänud metallide o.-a. on muutuv. Näit. Sn ja Pb - II ja IV; Fe - II ja III; Cu I ja II
Keemilised omadused: 1.metallid reageerivad aktiivsete mittemetallidega. toimub liitumisreaktsioon, mis on ühtlasi redoksreaktsioon
a) metall + O2 → oksiid . N. 2Mg +O2 → 2MgO Mg -2e → Mg2+ O +2e → O2-
b) metall + halogeen (F2 Cl2 Br2 I2 ) →´ vesinikhalogeniidhapete sool N. Ca + Cl2 →CaCl2 2 2Fe+ 3Cl2 → 2FeCl3 Fe -3e → Fe3+ Cl +1e →Cl-
c) metall + väävel S → divesiniksulfiidhappe H2S sool N.Fe + S →FeS Fe-2e → Fe2+ S + 2e → S2-
2.metallid reageerivad liitainetega, toimub asendusreaktsioon vastavalt metallide aktiivsuse reale (pingerida). Need reaktsioonid on ühtlasi redoksreaktsioonid.
Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Pt Au
Metalli aktiivsus ← kasvab, metall on parem redutseerija
a)aktiivsed metallid ( IA, IIA) reageerivad veega, tekib hüdroksiid ja eraldub H2.
Ba + H2O →Ba(OH)2 +H2 2Na + 2H2O → 2NaOH + H2
Metallid Al - Fe reageerivad veeauruga, ülejäänud veega ei reageeri.
b)vesinikust eespool olevad metallid reageerivad lahjendatud hapetega, tekib sool ja eradub H2. N. Mg + N. Mg + 2HCl →MgCl2 + H2 Fe + H2SO4 → FeSO4 + H2
Erandid on HNO3 ja kontsentreeritud H2SO4 , millega reageerivad ka Cu, Hg ja Ag
c)metallid reageerivad soolade lahustega: met.+ sool → uus met. + uus sool
Cu + 2AgNO3 → 2Ag + Cu(NO3) Ag + Cu(NO3) →ei reageeri
Sulamid -moodustuvad, kui sulatatud metallile lisatakse ühte või mitut metalli (vahel ka mittemetalli).Eelised:odavamad, omadusi saab muuta, paremad omadused (suurem kõvadus, madalam sulamistemp.) Fe- sulamid: malm ja teras; Cu-sulamid: pronks (vask ja tina), messing ehk valgevask (vask ja tsink ), melhior (vask ja nikkel), Al- sulam :duralumiinium; amalgaamid on elavhõbeda sulamid, väärismetalli sulamid.
Väärismetalli proov on arv, mis näitab mitu massiosa väärismetalli on 1000 massiosas sulamis.
Maagid-metallide looduslikud ühendid, mida kasutatakse metallide tootmiseks. Rauamaagid: magnetiit Fe3O4 , pruun ja punane rauamaak Fe2O3. Al on kõige levinum metalliline element, maak boksiit Al2O3. Teiste metallide levinumad looduslikud ühendid: NaCl, KCl, CaCO3 ZnS PbS HgS CaSO4
Galvaanielement on seade, milles keemilise reaktsiooni energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. Sama tööpõhimõte on ka akudel ja patareidel.
Korrosioon on metallide hävinemine ümbritseva keskkonna toimel. Metalle kaitstakse värvimise , lakkimise abil või kaetakse metall vähemkorrodeeruva metalliga.
Elektrolüüs on aine lagunemine elektrivoolu toimel; elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon. Elektrolüüsi kasutatakse aktiivsete metallide tootmiseks.