"Kellele lüüakse hingekella" (Ernest Hemingway) Tegelased: Anselmo (A) vanamees (partisan) Robert Jordan (R) ameeriklane, sildade õhkulaskja Golz (G) kindral, pealetungi juht Pablo (P) partisanirühma juht Rafael (RA) mustlane Maria partisanide laagris elanud tüdruk Pilar (PI) Pablo naine El Sordo (S) teise partisanirühma juht Fernando (F) - partisan Agustin (AU) - partisan Primitivo (PR) partisan Andrés (AN) partisan Marty (MA) prantsuse revolutsionäär, internatsionaalse brigaadi peakomissar Karkov (K) ajakirjanik, "Pravda" erikorrespondent (ta oil Staliniga otseses ühenduses) Duval (D) Golz staabiülem kindralstaabis Sisu: Robert Jordan ja Anselmo lamasid metsa all ja vaatlesid veskit. Anselmo seletas talle, kus asuvad valvepostid ja sild. Seejärel hakkasid nad laagri poole liikuma. Anselmo käskis Robert Jordan oodata ja ta läks mehi tema tulekust teavitama. Robert
said hästi läbi. Neil tuli juttu eelmise õhkija kohta ja Robert valetas, et ta tappis end ise, kuigi seda tegi Robert Jordan. (Et piinad lõpetada). Maria tõi koopast neile süüa ja Robert Jordan armus. Maria oli noor ja habras tütarlaps, kes fasistide vangistusest välja pääses. Antud salk päästis ta Pablo naise Pilar 'i käsul ära ja tõid endaga kaasa. Robert Jordan rääkis Pilar 'iga ja leidis, et ta on sillaõhkamise poolt. Anselmo ja Robert Jordan käisid silda ja valvureid jälgimas. Õhtul tekkis tüli Pablo ja Pilar 'i vahel vabariigi päästmise teemal ja Pilar ütles, et tema on nüüd pealik. Mustlane küsis Robert Jordan 'i käest, miks ta Pablo 't ei tapnud. Ta vastas, et ta on omadega läbi ja ei tekita ohtu. Robert Jordan läks välja oma magamiskotti magama ja Maria läks tema kaissu. Hiljem sai Robert Jordan teada, et Pilar saatis ta. Hommikul sõitsid nende peadest üle hävituslennukid
XXII MA läks W juurde. Korter oli muutunud hiiglaslikuks. KO rääkis MA-le, et MA-st saab balli perenaine. Seal olid ka A, PE ja H. Ballile jõudis ka N, kes oli kasutanud ka MA kreemi. XXIII MA pesti verega ja talle pandi riided selga. Kaela pandi musta puudli kujutisega kett. Ballil mängis orkester, mida juhtis Johann Strauss. Kõik balli külalised olid kuulsad, kuid nüüdseks surnud inimesed. XXIV Pärast balli sõi MA koos W-ga ja jõi piiritust. W küsis, kas MA-l on talle mingeid soove esitada. Lisaks muudele teenetele soovis MA ka meistriga jälle kokku saada. W täitis MA 7 soovi ja tõi ME MA juurde. MA ütles N-le, et ta koju läheks, kuid N soovis jääda nõiaks. W ütles, MA-le ja ME-le, et nad saavad ka oma vana korteri tagasi. Korteri uus omanik visati sealt välja. W kinkis MA-le teemantidega kaetud kuldse hobuseraua. XXV
XXII MA läks W juurde. Korter oli muutunud hiiglaslikuks. KO rääkis MA-le, et MA-st saab balli perenaine. Seal olid ka A, PE ja H. Ballile jõudis ka N, kes oli kasutanud ka MA kreemi. XXIII MA pesti verega ja talle pandi riided selga. Kaela pandi musta puudli kujutisega kett. Ballil mängis orkester, mida juhtis Johann Strauss. Kõik balli külalised olid kuulsad, kuid nüüdseks surnud inimesed. XXIV Pärast balli sõi MA koos W-ga ja jõi piiritust. W küsis, kas MA-l on talle mingeid soove esitada. Lisaks muudele teenetele soovis MA ka meistriga jälle kokku saada. W täitis MA 7 soovi ja tõi ME MA juurde. MA ütles N-le, et ta koju läheks, kuid N soovis jääda nõiaks. W ütles, MA-le ja ME-le, et nad saavad ka oma vana korteri tagasi. Korteri uus omanik visati sealt välja. W kinkis MA-le teemantidega kaetud kuldse hobuseraua. XXV
Kessu ja Tripp soolaleivapeol- joonistasid maju, Tripp joonistas maja tagurpidi ja juba kolisid elanikud ka sisse. Ootasid natuke, et elanikud välja läheks ja pöörasid maja teistpidi ehk nüüd õigetpidi. Elanikud olid vihased, et laud on laes jne. Ei saanud soolaleivapeole. Otsustasid, et Tripp hakkab hoopis palle joonistama ja Kessu tegeleb haljastuse ja muu säärasega edasi. Kessule tuli külla onu Kaarel- meremehest onu. Koolis ei käi, aga onu küsis veel, et mida ta oskab ja Kessu vastas, et kõike. Tegid mängu, et Tripp on selline ülemus, kes arvab, et ta kõigest kõike teab.Nt juhid ajas segamini (bussijuhi trammi juhtima ja vastupidi- nood ei osanud seda teist sõiduvahendit juhtida), müüjad (toidumüüja ja mööblimüüja- toidumüüja müüs mööblit kilogrammides ja mööblimüüja ütles, et näiteks jahu ei saa osta kg kaupa), ajas segi sepad (kellassepp,
�hel p�eval, kui Ann ema k�sul pudeleid keldrisse viis, m�rkas ta �he kasti peal kaustikut, kuhu peale oli kirjutatud K�RTSU OMA. V��RAS, �RA PUUTU! K�rtsuks h��avad Anni ema tema noorep�lve s�brad. Ann v�ttis kaustiku ja l�ks tagasi �les oma tuppa. Ta hakkas lugema. T�druk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. J�rgmise p�eva �htul sai Ann oma parimate s�pradega K�tlini ja Reenaga kokku. Ta r��kis neile kogu loo �ra ja teised arvasid lihtsalt, et Ann v�iks ema k�est k�sida, miks ta t�trele ei ole sellest midagi r��kinud. L�puks nii sama naljatades �tles Reena, et kui Ann tahab, v�ib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal t�hjana, keegi ei k�i ka seal. Ann otsustas selle �le j�rele m�elda. J�rgmisel p�eval, kui koolis oli suur vahetund, k�is Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodut��d n�itaks. Kuna Rita oli juba t
Tegelased: Katku Villu � ema ja isa J�ri Katku Neero K�rboja Anna � isa Rein ja t�di Madli K�rboja Mousi K�rboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuv�te: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema �he mehe tapmise p�rast �le aasta. Niipea, kui ta vangist oli v�lja saanud, taasavastas ta k�ik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta v�eti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud. Villu tahtis kohe t��d tegema hakata, kuna ta oli seda �ppinud ja harjunud t�id tegema. Kuid ennem otsustas ta j�rvele minna, et linna tolmu endalt maha pesta. J�rve ��res olles leidis Villu j�ljed. Neid oli kaks paari. Ta sai varsti aru, kellega tegemist, kuna tal oli varem hobiks teiste j�lgi uurida ja vaadata, kuhu nad l�inud on. Need olid K�rboja Anna ja tema koer Mousi. Kuigi tema otsus tundus talle kahtlasena, sest Anna polnud juba teab, mis
Hamlet William Shakespeare I VAATLUS I stseen Tegevuspaigaks on Helsing öri loss, kus parajasti vahetavad Nernardo horatio ja marchellus v älja senise tunni mehe francisco. Sa mal ööl il mutab ennast vai m põhjanaela suunalt, ja vain on üleni raudrüüs ja tunni mehed tunnevad selles ära Hamleti kes oli hukkunud ja kaotanud k õik o ma maad. Kui8 järg misel ööl jälle vai m il mus siis üritas Horatio temaga rääkida kuid asjatult, siis ütles et Marchellusele et too lööks vai mu hel+lebardiga kui too ei peatu, kuid vai m kadus, enne seda oleks ta nagu hakanud r ääki ma kuid samal hetkel kui ta nagu o ma suud liigutas kuke laul ja vai m kadus j ärjekordselt.
ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e). Elektrilaeng ehk elektrihulk kui füüsikaline suur
sõitis. Armastus palus, et see teda oma paati võtaks. "Ei," vastas Puhtus "Sa oled märg ja must, võid mu laeva, ära määrida." Kurbus oli Armastusele lähedal "Palun, palun võta mind oma paati," ütles Armastus. "Ei Armastus, ma olen ise nii kurb, et mul pole aega sinu jaoks." Armastus oli juba uppumas, kui tühi paat temast mööda sõitis ja hääl ütles "Tule minu paati." Tühi paat viis Armastuse maale. Seal kohtas ta Tarkust. "Kes see oli, kes mind päästis?" küsis ta. "See oli Aeg." vastas Tarkus. "Aeg?!" imestas Armastus. "Jah, Aeg" vastas Tarkus "Aeg on ainus, kes saab aru, kui tähtis Armastus tegelikult on." Let the love in ... Love me, love me, say that you love me.Kiss me, kiss me, say that you miss me. Tell me what I wanna hear. Tell me you love me It is funny how someone can break your heart ,but you can still love them with all the little pieces You and me. I'ts the only thing what matters.
vürst te maga väga sõbralik. Sinna jäi ta elama kohe mitmeks aastaks. K õike oli seal külluses, kuid ikka näris hinge soov pöörduda tagasi koju. 1219. aasta varakevadel p öördus Meelis koos Taani kuninga laevaväega kodu poole. Jõudes kodu maale, jäi Meelis m õneks ajaks koos taanlastega laagrisse. Nähes, et taanlased püüavad kohalikku rahvast petta, astus ta nende kaitseks välja. Kuningat se e vihastas ja ta käskis poisi hukata. Õnneks pääses ta jälle. Se e kord tänu mässavatele rävälalastele, kes just öö enne hukka mist tungisid taanlaste laagrisse. Lahingus sai ta k õvasti haavata ja tegi sil mad uuesti lahti alles suure suve ajal. Se e kord oli teda päästnud rauk ja aitas tal terveks saada.
ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5
Kuldvillak (Antiikmütoloogia, E. Hamilton) Laev Argo. Retk otsimiseks. Kuningas Athamas- abiellus printsess Inoga, läks eelmisest naisest lahku. Eelmine naine Nephele oli mures, et uus naine tahab lastele halba. Ino isa tähtis Teeba kuningas Kadmos. Ino tahtiski väiksemat poega, Prixost tappa. Omhvrialtari juurde olla tulnu imeelukas, jäär, kelle villak oli puhtast kullast. Ta haaras ohvriks määratus poisi koos õega oma turjale ja kandis lapsed läbi õhu minema. Hermes oli laste ema palvet kuulda võtnud ja neile päästja saatnud. Kui jäär oli ületanud väina, mis lahutab Euroopat Aasiast, libises tüdruk, kelle nimi oli Helle, looma seljast ja kukkus merre. Tüdruk uppus ja väina hakati ta järgi kutsuma Helle mereks, Hellespontoseks. Poiss jõudis kenasti kohale Külalislahkuseta mere juurde, Kolchise maale (Must meri polnud veel Külalislahkeks saanud).K-s elas metsik rahvas. Võtsid siiki Prixose lahkelt vastu ja nende kunn andis oma tütre P-le naiseks. Veider see,
Erinevus teise korraga oli see et peremees istus tammi juures vahti pidades, ta nägi et Mart läks hobustele järgi- selle peale läks ta maja ette päikese kätte magama ja lasi end üles ajada kui poiss peaks hobustega tagasi jõudma- seda aga ei juhtunud. Hiljem kui ta üles aeti nägi ta et poiss oli ilma hobusteta, ta mõtles et mis nendega juhtunud on või kuhu läinud. Hiljem läks ta jälle kraavi vaatama kuid nagu juba teada ootas teda jälle lõhutud tamm. Poiss küsis talt et kuidas tammidega siis on- P sai vihaseks jälle kuid ei näidanud seda välja. Ta hakkas hoopis Eespere lehmi ajama, et Marti kätte saada. Ta võttis hunniku kive ja hakkas meest nendega loopima et lehmad tagasi ajada. Pearu sai paar parajat hoopi vastu paljaid jalgu- läks oma kraavi poole ja jäi vaatama. Koer läks aga mõne ajapärast sinna kraavile jooma ja mees virutas talle kiviga nii et see niuksatas. Karja-Mart sai selle peale vihaseks ja hakkas jälle kive pilduma
Erinevus teise korraga oli see et peremees istus tammi juures vahti pidades, ta nägi et Mart läks hobustele järgi- selle peale läks ta maja ette päikese kätte magama ja lasi end üles ajada kui poiss peaks hobustega tagasi jõudma- seda aga ei juhtunud. Hiljem kui ta üles aeti nägi ta et poiss oli ilma hobusteta, ta mõtles et mis nendega juhtunud on või kuhu läinud. Hiljem läks ta jälle kraavi vaatama kuid nagu juba teada ootas teda jälle lõhutud tamm. Poiss küsis talt et kuidas tammidega siis on- P sai vihaseks jälle kuid ei näidanud seda välja. Ta hakkas hoopis Eespere lehmi ajama, et Marti kätte saada. Ta võttis hunniku kive ja hakkas meest nendega loopima et lehmad tagasi ajada. Pearu sai paar parajat hoopi vastu paljaid jalgu- läks oma kraavi poole ja jäi vaatama. Koer läks aga mõne ajapärast sinna kraavile jooma ja mees virutas talle kiviga nii et see niuksatas. Karja-Mart sai selle peale vihaseks ja hakkas jälle kive pilduma
Läks kangeks vaidluseks. Hera, Aphrodite ja Athena hakkasid kõige rohkem vaidlema. Vahekohtunik Trooja kuningapoeg Paris. Aphrodite lubas Parisele kõige ilusamat naist Helenat. Helena läks Parisega Troojasse. Menelaos kuulutas seetõttu Troojale sõja. Ithaka kuningas Odysseus ei tahtnud sõtta minna, aga lõpuks ikkagi pidi minema. Achilleus surematu. ,,ILIASE" tegevus. Trooja sõja kümnes aasta. Achilleus vihastab Agamemnoni peale, kuna laagrisse oli toodud preestri tütar Briseis ja Agamemnon hoidis tüdrukut endale. Tegelikult tahtis teda Achilleus. Ta keeldus lahingusse minemast. Patroklos palus Achilleuselt tema kilpi ja mõõka ning läks tema asemel ise lahingusse. Trooja pärija Hektor tappis Patroklose. Achilleus sai vihasemaks ja kutsus Hektori isiklikult välja ning tappis ta. Trooja kuningas Priamos läks kreeklaste laagrisse ja palus Achilleuselt, et too annaks talle tema poja surnukeha tagasi. Lõpeb matustega.
Ma suudan hüpata üle lompide Alan Marshall Alan on poiss, kes saab teada, et tal on lasteh alvat u s . Ta jala lihased hakk a sid kokk u t õmbu m a ja selg kisku s küü r u . Ta ei saan u d enam k õndida. Ema pidi tal jalgu sirgeks vajuta m a , mis tegi valu. Igal korral m õtles ta hobus tele pildil, kes p õgenesid. Hobused hirm u ja Alan valu eest. Raviks saadeti poiss haiglasse. Alanile meeldis haigete jutu pealt kuulat a. Head s õbrad, McDonald ja Angus, toetasid teda halbadel aegadel. Hommik ul lasid patsiendid endale keedu m u n a valmistad a. Sel päeval kui Alan läks operatsioonile ei toodud talle hom mik u einet. Õde Cooper ja p õetaja Conrad olid luban u d , et ta ärkab peale operatsiooni oma voodis. Alan ärkas enne kui arstid jõudsid ta palatis se viia. Operatsioon läks hästi, aga kips mis oli ümber parem a jala pand
). · K u n s t (minu sõrendus K. K.) kuulub rahvale, öeldi stagnaajal. NB! Kui kiillauses on juba koma, eraldatakse kiil muust lausest mõttekriipsude või sulgudega. Kõneldakse, et täna ma ei tea, kas see on tõsi olevat olnud paarkümmend kraadi külma. Harjutamiseks Pane kõik puuduvad kirjavahemärgid Eesti keel kirjandus ja ajalugu need on minu lemmikained. Matkajaid ründasid mitmesugused putukad sääsed parmud kihulased. Ratast õlitatakse harva kuid hoolikalt. Laagrisse võtab poiss kaasa nii magamiskoti taskulambi tikud termose kui ka villased sokid. Sõita ei tulnud bussi vaid laevaga. Soe jalavann sinepiplaaster mesi ja mustsõstratee kõik aitavad palavikku alandada. Karu oli suur ja tugev aga rumal. Klassil paraku kaob huvi ekskursioonile minna kohe pärast seda kui hakatakse sõiduraha koguma. Kui oled tunnist puudunud ja palud et keegi tooks sulle oma vihiku siis esimesel korral unustavad kõik selle kindlasti koju
Eespere nõudis kahjutasu koera eest ja karistust tema tapjale, Tagapere aga tasu murtud tedrepoegade eest, valuraha iseendale surnud koera hammustuse pärast ja karistust Matule, et too koera tedrepoegi otsima õpetas ja tema kallale ässitas. Tulemuseks oli see et koera elu pandi võrduma tedrepoegadega. Andres oli löödud kuna ei suutnud tõde jalule seada ega saanud oma õigust kätte. Pearu hakkas jälle tamme ehitama. XVI Jussil ja Maril sündis poeg. Esimene asi mida Mari küsis oli see, et kas lapsel on jalad normaalselt- lootis et isalt ei päriks kõveraid jalgu. Mari istus lapsega iga päev kodus- varsti väsis ta sellest mitte midagi tegemisest ja otsustas tööle hakata. Juss hakkas lehmalauta ehitama, selle kõrval pidi ta aga ka talus abiks käima. Majja sündis kolmas laps kes oli aga jällegi tüdruk- jällegi nuttis naine palju ja ka mees ei olnud sellega rahul. Mari ei osanud enam see kord midagi öelda, ta ainult nuttis sellepärast et perenaisel nii
vajab ja too rikas mees on neil tingimustel võivat ta alati teenistusvalmis olla. W. hõõguv armastus muutus aga vihkamiseks,, kuuldes sellisest ahnusest ning kuna ta pidas A. õilsaks. Ta kavatses naist narrida, öeldes et on tingimustega nõus, kuid räägib juhtunust ühele sõbrale keda W. väga usaldab ja kes teda kõigis asjades toetab. Alatu naine oli väga rahul ning pidi W. teatama, kui ta mees G. Genovasse oma asju pidi ajama minema. W. läks G. Juurde ja küsis temalt 200kuldfloriini, kuna tal seisab ees üks tehing ning soovib seda sama intressiga, millega ta tavaliselt teisi summasid on laenanud. G. oli nõus ja luges talle sealsamas raha kätte. Mõne päeva pärast sõitis G. ära. A. saatis W. le teate, et too tuleks koos 200kuldfloriiniga. W. võttis oma sõbra kaasa ja läks daami juurde koju ning andis sõbra juuresolekul need 200kf öeldes, et proua raha oma mehele annaks, kui too tagasi tuleb. Naine võttis raha, kuid ei taibanud, milleks W
Teaduse arengu uued suunad S?jaj?rgsetel aastatel tegid just demokraatliku vormiga riikides teadlased suurimaid edusamme matemaatikas, loodusteadustes, meditsiinis jm.Eestvedajaks oli f??sika ja eriti j? udsalt arenes tuumaf??sika. Uus-Meremaal s?ndinud Briti teadlane Ernest Rutherford tegi silmapaistvaid avastusi tuumaf??sika alal.1919. aastal teostas ta esimese tehisliku tuumareaktsiooni.1930. aastal avastas Prantsuse f??sikutest abielupaar tehisradioaktiivsuse.Samal aastal j?uti praktikas l? hedale tuuma l?hustamisel vabaneva energia saamisele.1942. aastal pandi USA-s t??le maailma esimene tuumareaktor(Chicago Pile No1).See valmis E.Fermi juhtimisel. S?ja t?ttu ja tuumapommi loomist silmas pidades toimus kogu ehitus ja selle katsetamine range salastatuse tingimustes. Ei lubatud isegi fotografeerimist. Kogu aparatuuri ?mbritses ? hupallimaterjalist kate, mille ?ks k?lg k?ll katse ajal avatud oli. F??sikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ?ra astronoomid, k
selle P’le ohverdaks, kuid M jättis sõnni endale ja P karistas nii, et M’i naine Pasiphae armus sõnni. Minotaurus oli sõnni ja Pasiphae ristsugutis). Theseuse Ateenasse jõudmise ajaks, oli kätte jõudnud 9. aasta ning T soovis ise olla üks ohvritest, sest T kavatses Minotauruse tappa. Isale lubas T, et õnnestumise korral heiskab ta laeval valge, mitte musta purje. Kui ohvrid olid Kreetale jõudnud, armus Minose tütar Ariadne Theseusse ning soovist päästa noormees, küsis Ariadne Daidaloselt, kuidas labürindist pääseda. D ütles, et enda külge tuleb panna lõngakera ning seda mööda hiljem välja tulla. Ariadne edastas T’le saladuse ning labürindis tappis ta Minotauruse, pekstes koletise rusikatega surnuks. Väljudes labürindist, võttis T kaasa Ariadne ning kiirustasid koduteele. Vahepeal peatuti Naxose saarel, kuhu 1. lugu: T Ariadne magades minema purjetas ning Dionysos neiu leides teda lohutas 2.lugu: Ariadne olnud merehaige ning T minnes laeva
karistas nii, et M'i naine Pasiphae armus sõnni. Minotaurus oli sõnni ja Pasiphae ristsugutis). Theseuse Ateenasse jõudmise ajaks, oli kätte jõudnud 9. aasta ning T soovis ise olla üks ohvritest, sest T kavatses Minotauruse tappa. Isale lubas T, et õnnestumise korral heiskab ta laeval valge, mitte musta purje. Kui ohvrid olid Kreetale jõudnud, armus Minose tütar Ariadne Theseusse ning soovist päästa noormees, küsis Ariadne Daidaloselt, kuidas labürindist pääseda. D ütles, et enda külge tuleb panna lõngakera ning seda mööda hiljem välja tulla. Ariadne edastas T'le saladuse ning labürindis tappis ta Minotauruse, pekstes koletise rusikatega surnuks. Väljudes labürindist, võttis T kaasa Ariadne ning kiirustasid koduteele. Vahepeal peatuti Naxose saarel, kuhu 1. lugu: T Ariadne magades minema purjetas ning Dionysos neiu leides teda lohutas 2.lugu: Ariadne olnud merehaige ning T minnes laeva
Pärast Lõppu Peategelane rastapatsidega Logan :tal oli kaks sõpraMatt Babic (pikk tumedapeaga poiss kele patsid ulatuvad õlgadeni , Carrie kutsus teda UkseMattiks, kuna ta leseb ini mestel ennast ära kasutada =) JA Carrie kes oli algkoolis kui ingls siniste sil made ga aga praegu k äis mustade saabastes ja liibuvates pükstes, räpakas vana tsärk seljas ja ar msad heledad lokid ude m etes. Nina ja k õrad täis kümneid neete. Matt hüüdis teda Visa Carrieks kuna ta oli listalt selline. Isa oli kurjategia kes ve etis o ma aega vangalas korduvalt, Ni meks oli tal Josh Hirist. Väikest kasvu Ema Jilli Pole pike m Kui Carrie tekitab igas m e he
Soojusautomaatika eksamiküsimuste vastused 1. Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2. Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüsteemi korrasoleku ja
Matemaatiline anal¨ uu¨s I Jaan Janno ii Sisukord 1 Funktsioonid ja nendega seotud m~ oisted 1 1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨a¨artuse m~oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 1.2 J¨a¨ avad ja muutuvad suurused. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid. 3 1.3 Funktsioonide liigid. Konstantne funktsioon. Astme-, eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.4 P¨o¨ ordfunktsiooni m~oiste. Logaritmfunktsioon. Arkusfunktsioonid. 8 1.5 Tehted funktsioonidega. Elementaarfunktsioon. Pol¨ unoom ja ratsionaalfunktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.6 Ilmutatud ja ilmutamata funktsioonid. Parameetrilisel kujul an- tud jooned ja funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 1.7 H¨uperboolsed trigonomeetrilised funktsio
Matemaatiline anal¨ uu¨s I Jaan Janno ii Sisukord 1 Funktsioonid ja nendega seotud m~ oisted 1 1.1 Reaalarvud ja Arvtelg. Absoluutv¨a¨artuse m~oiste. Reaalarvudest koosnevad hulgad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 1.2 J¨a¨avad ja muutuvad suurused. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid. 3 1.3 Funktsioonide liigid. Konstantne funktsioon. Astme-, eksponent- ja trigonomeetrilised funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.4 P¨o¨ordfunktsiooni m~oiste. Logaritmfunktsioon. Arkusfunktsioonid. 8 1.5 Tehted funktsioonidega. Elementaarfunktsioon. Pol¨ unoom ja ratsionaalfunktsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1.6 Ilmutatud ja ilmutamata funktsioonid. Parameetrilisel kujul an- tud jooned ja funktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 1.7 H¨uperboolsed trigonomeetrilised funktsioonid. . . . . . . . .
Muinasjutt P�hjap�der Nikko Elas kord v�ike p�hjap�der Nikko, kes viis t�nu saatusele oma perekonna kokku. Alates sellest p�evast olid Nikko jaoks k�ige imelisemad virmalised.Ta vaatas neid veelkord ning liikus edasi. P�hjap�drad olid teel l�una poole. Nende pealik arvas, et seal on parem. Nikko ei m�istnud, miks. R�nnanud seitse p�eva ja seitse ��d olid nad kohal. Seal oli ka teine p�drakari. Nende juht hakkas kohe kamandama nagu tavaliselt. K�ik kulges nagu eelmistel aastatel. See Nikkole ei meeldinud. Ta arvas, et peaks olema ka midagi uut. Niisiis palus Nikko oma emal jutustada lugu. Ta ema oli n�us ning juba alustas:"Kord ennemuistsel aal elasid..." Siis aga Nikko katkestas teda:"Jutusta mulle palun isast!" Ema vaikis. Ta ei r��kinud sellest just palju. Siiski oli v�ike p�der �htteist teada saanud. N�iteks seda, et Nikko isa on Hirmum�gede taga. Nimi olevat sellep�
Türgi kultuuriliugu Oguusid, seldžukid – türklaste esiisad Hetiidid Hatid – hetiitide eellased Anatoolias (2600 – 1900 ekr). Mesopotaamia, Assüüria ürikud nim hetiite hattideks. Hetiidid tulid Anatooliasse u 1900 ekr Kaukaasiast. 1900 – 1700 ekr hetiidid ja hatid elasid kõrvuti. 2 kuningriiki: Nn „Vana kuningriik“ 1660 – 1620 ema Suur kuningriik 1460 – 1190 ema – tugevnenud keskvõimuga Pealinn Hattuša (tänapäeva Ankara lähedal) Hetiidid võitlesid oma hiilgeajal mõjuvõimu pärast egiptlastega. 13 saj sõdisid Süürias Ramses Iiga (võitu ei saavutanud kumbki), pärast lahingut leping igavese rahu ja sõpruse kohta. Langus toimus väga järsku „mererahvad“ ründasid, 1190 ema, tungisid hetiidi riiki ja hävitasid Hattuša impeerium ei toibunud, hetiidid jäid elama Väike – Aasiasse, ent mitte riigina 717 ema langevad viimased hetiidid assüürlaste rünnaku alla orjus. HETIITIDE A
Omameisterdatud toonekure katuseleviimine või kinnitamine noorpaari auto kapotile kuu- lub pulmanaljade hulka. Jumal köitis ühte kimpu kõik vastikud olevused ja ütles toonekurele: ,,Vii ja uputa kõik ära, mis siin on." Toonekurg läks uputama. Tal tuli aga huvi vaadata, mis seal on. Ta päästis köite lahti. Igale poole jooksis konne, usse, sisalikke, mardikaid jne. Toonekurg ehmus ära ja ei saanud enam midagi teha. Kui ta tuli Jumala juurde tagasi, küsis Jumal: ,,Ära uputasid?" ,,Ei. Tahtsin vaadata, mis seal on. Nagu arvasin, jooksid kõik välja. Ehmusin ära ja es saa enam neid kokku korjata." Jumal vastas: ,,Korja nüüd kogu oma eluaeg neid kokku." Sestsaadik korjabki toonekurg neid toiduks. Eestis on valge-toonekurg pesitsenud alates 1841. a. Pärast seda on ta oma leviala pidevalt laiendanud põhja ja lääne suunas. Valge-toonekurg on pika kaela, punase noka ja punaste pikkade jalgadega suur lind tiiva siruulatus 185...215 cm
Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrra
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
Lambertuccio surus end majja sisse ja suudles daami ja tahtis temaga nüüd aega veeta. Kuid ootamatult tuli kodu juurde Isabella mees. Isabella läks paanikasse, ja ütles et kui Lambertuccio teda tegelikult armastab, siis teeb ta täpselt nii nagu naine ütleb. : Tõmba välja oma pistoda ja mine maruvihasena välja, hüppa otsemaid sadulasse ja ütle et : ,,Küll ma ta mujalt kätte saan ,, ja siis kohe minema. Nii tehtigi. Mees jooksis ruttu tuppa, küsis et mis siin toimub. Naine seletaski siis, et Issand, üks noormees jooksis siia majja ja ütles et Päästke mind surmast...kohe tuli järgi aga too teine mees ja karjus et kus sa oled reetur. Ma astusin uksele ette, et ta sisse ei saaks ja nüüd läkski ta alla nagu näha oli. Mees jäi juttu uskuma ja isegi kiitis, et ta meest sisse ei laskud, sest see oleks täielik häbi olnud, kui nende majas mõni tapetud oleks. Nüüd öelda ka Leonettole et ta võib välja tulla. Tuli hirmust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
