· Me mõtleme, järelikult oleme. Me võime oma teadvuse eksistentsis nii veendunud olla sellepärast, et me seda eksistentsi selgelt ja distinktselt tunnetame. · Kui ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mis ta on. · Ta oli minusse sisestatud minust tõepoolest täiuslikuma loomuse poolt, see on jumal. · Jumalas ei ole midagi, mis tähistab ebatäiuslikkust, seega puudub ka kehalisus sest kehalisus ja mõistuslikkus koos tähistaksid liitelisust ja see omakorda sõltuvust, kuid see oleks ebatäiuslikkus. 3. Minu kriitiline pilk autori suhtes. Autor peab kõigi täiuste ja ideede allikaks Jumalat. Kuid miks peab ideedel ja täiustel üldse olema mingisugune allikas? Kui kõik ideed pärineksid Jumalalt, siis oleks see Jumal küll ebatäiuslik, kuna on olemas ikka väga rumalaid ideid. Ja kui Jumal oleks
Itaalia vararenessansi maalikunst (15.saj) · MASACCIO "PÜHA KOLMAINSUS" tsentraalperspektiiv, näib kirikuruumi jätkuna. BRANCACCI KABELI FRESKOD ruumilisus ja kehalisus tänu valguse suunamisele ja tugevate varjude tekitamisele, dramaatilised tunded. · Hinnati looduslähedust. Õpiti kujutama õigesti inimese kehavorme, liigutusi ja näoilmeid. · Tähtsus detailidel, kompositsioonilised lahendused ebaloomulikud. Puudub ühtne terviklikkus. Inimesed on kõik samal tasapinnal ega ole taustaga seotud. Nim. primitiivseks maalikunstiks. · FRA ANGELICO polnud uuenduslik. Ei kasutanud tsentraalperspektiivi, tähtis
Tuntud teatriteoreetikud: P.Brooke, K.Stanislavski, B.Brecht / P.Pavis, E.Fischer- Lichte, H-T.Lehmann Teatrikriitika funktsioonid: jäädvustamine, tagasiside teatrile, teatri vahendamine publikule: informeerimine, tähenduste selgitamine, hindamine ja väärtustamine antropoloogia – teadus inimesest kui liigist; hermeneutika – tõlgendusõpetus Teatrisemiootika uurib teatri märgisüsteeme, märkide loomist ja kasutamist etenduses. Performatiivsus: atmosfäär, kehalisus, sündmuslikkus (Erika Fischer-Lichte) Retseptsiooniuuringud – keskendutakse etenduse vastuvõtu protsessile Teatrisotsioloogia uurib ühiskonna ja teatri suhteid Teatrikunsti põhiliigid: sõnateater(draamateater), muusikateater, tantsuteater(klassikaline ballett, modernne ballett) Sõnateater põhineb tekstil – näidendil. Peamised väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooperi osad: aaria – väljendab tundeid; retsitatiiv – vib edasi tegevust Koreograaf – tantsu lavastaja
Majoolikatehnika- põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga *Luca della Robbia ja tema vennapoeg Andrea- olid kuulsaimad majoolikameistrid Taaselustus medalikunst. Itaalia maalikunst 15.saj. Itaalias töötas tol ajal sadu maalikunstnikke, temaatika oli usuline, hiljem sulasid pühalik ja ilmalik kokku. Maalikunsti uuenemise keskus oli Firenze. *Massaccio(1401-1428)- ,,Püha Kolmainsus"- lõi illusoorse ruumi, Barnacacci kabeli freskod- inimestel oli ruumilisus ja kehalisus, tunnete kujutamine. *Fra Angelico( u.1388-1455)- oli Dominikaani munk, siiras ja südamlik usutunde väljendus, siiski maalis ka ilmalikke asju. Alles 1440. aastast huvitusid kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. Paulo Uccello-lahinguteemad, Domenico Veneziano- piltide ruum oli konstrueeritud nagu vaataja vastas asuv teatrilava. *Piero della Francesca- oli vaimustunud matemaatilistest reeglitest, looduse ja inimkeha vorme püüdis lähendada geomeetrilistele kujunditele
Näitas elu sõltuvust maistest teguritest ja ühiskonnast. Realismi alguses on teos "Celestina". Kujutab üksikasjalikult esimesena ühiskonna madalat poolt, põhjakihti. Rabelais nägi inimelu peaaegu ainult materiaalse ja bioloogilisena. Peateos "Gangantua ja Pantagruel". Oli munk, õppis arstiteadust, oli arst ja suhtles humanistlike ringkondadega. Materialistlik ja vabameelne elukäsitlus. Kasutab ohtralt rahvalikku rämedat kõnepruuki. Looduse alus on kehalisus, sugulisus. Groteski suur kasutaja + mäng keelega. Tegelased hiiglastest kuningad. Fanaatilise militarismi paroodia. Kelmiromaan realistliku romaani esimene etapp. Omamoodi rüütliromaanide paroodiaks. Iroonia nende idealismile. Ajalooline konkreetsus, antakse edasi minajutustusena, peategelase autobiograafia, tõepärase mulje jätmine on tähtis, enamasti räägitakse noorukiea seiklustest, ühiskonna väärnähtuste kriitika. Cervantesel oli seiklusrikas elu
11. 15.sajandi maalikunsti temaatika oli enamasti usuline, pühakud ja piiblitegelased muutusid kaasaegsete inimeste taolisteks. Pühalik ja ilmalik sulas kokku. 15.saj. teisel poolel sagenesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Loodi ka üksikuid teoseid antiikmütoloogia teemadel. kirikutes maaliti peamiselt freskotehnikas. Hakkasid levima ka õlivärvid. 12. Esimeseks renessanslikuks maalikunstnikuks peetakse Masacciot. 13. Inimestele anti veenev ruumilisus ja kehalisus, kasutades valguse suunamist ja sellega tugevate varjude tekitamist. Teostel kujutati usutavalt tundeid ja emotsioone. 14. Tuntuimad Itaalia arhitektid 16.sajandil olid Bramante, Michelangelo Buonarotti, Andrea Palladio. Bramante tuntumad ehitised- Tempietto, väike kabel. Samuti pidi ta ehitama ajakohasema Rooma Peetri kiriku, mille järgi pidi kuppel tulem apoolkerakujuline nagu vanade roomlaste Panteon. Michelangelo- jätkas Bramante'i tööd Rooma Peetri kiriku kallal
Karnevali õhkkond teoses peab panema tundma elu väärtuste ja
inimrollide igavest muutuvust.
Selle filosoofia peavahenid on mäng keelega : paiskab kõrge (õpetlik) ja
madala (rahvaliku) keele, arhaismid, leiutatud neologismid ja fantastilised
hüperboolid
Joomise ja söömise janu sümboolika
Humanism Rabelais´ romaanides “Gargantua” ja “Pantagruel”
Rabelais propagandeeris humanismi
Naturalistlik kehalisus
Humanistlike ja pedagoogilise ideaale :ülistab inimese arengut
Kasutab korduvaid motiivid : surm – sündimus tsüklidel
Humanistlik eruditsioon eiti loodusteaduses (anatoomia ja füsioloogia)
Rõhutab looduse alusena selle kehalisust, sugulisust ja asisust
Kaitseb loomulikkust
Michel de Montaigne kui esseežanri rajaja (vorm, teemad,
Montaigne´i tüüpiline arutlusviis)
ametlike kultuuriinstitutsioonide ja eliidikultuuri kriitika. • Marksismi ja vasakpoolsete ideoloogiate mõju, soov kirjutada nn. allasurutud või rõhutud klasside ajalugu, uurida ajalugu “altpoolt” (from below): E. P. Thompson, Eric Hobsbawm jt • Kultuuriantropoloogia ja folkloristika populaarsus ja mõju ajalooteadusele. Ajaloolaste tähelepanu hakkasid pälvima rituaalne käitumine, suuline kultuur, sümbolid, kehalisus, karneval, naer jms. • Rahvakultuuri ja popkultuuri muutumine omaette uurimissuunaks 1960. aastate Inglismaal Rahvakultuuri ajaloo arengud • Kui esialgu püüti rahvakultuuri uurida ennekõike n-ö rahvalike objektide põhjal (rahvakirjandus, rahvakunst jne), siis hiljem jõuti arusaamani, et rahvakultuur ei ole omane mitte niivõrd objektidele, kuivõrd iseloomustab objektide tarbimist, kasutamist, s.t. ka
,,Magav hermafrodiit" rõhutatakse androgüünsust (mõlemasoolisus). Soo ja rahvuse mittekonkreetsus tahe näidata, et mina-teine suhtest võiks loobuda. Kolmas teemade ring on küsimus mälust ja mäletamisest. Vanaema esindab just seda. Mäluproblemaatikaga tuuakse sisse mineviku, mälu usaldusväärsuse ja muutlikkuse teema jne. Õnnepalul mälu metafooriks angerjas kala, mis pidevalt muudab oma kuju. Kõik need teemad, mis mainitud said (Lääs-Ida, kehalisus, mälu), leiab ka teistest mainitud romaanidest (,,Hind", ,,Printsess"). Nimetatud kahes on veel lisaks ka religiooni teema, mida ,,Piiririigis" niiväga pole. Üks kriitik on öelnud, et Piiririik on kirjutatud protestantlikust ilmavaatest lähtudes, Hind katoliiklikust ning Printsess vene õigeusust. Religiooni diskursus, religioossete sõnade kasutamine paistab nendes romaanides silma. Veel üks asi, mis kõiki
50-aastase Kesküla viimaseks teosseks (n-ö elu kokkuvõte) Hasso Krull Luuletaja, mõtleja, intellektuaal, tõlkija Pidev loominguline liikumine ja arenemine Huvi folkloori ja pärimuse vastu Kirjutas oma eepose „Meeter ja Demeeter“ (2004) Hüpertekstuaalne luuletus „Trepp“ „Mustvalge“ 1986, „Neli korda neli“ (2009) Triin Soomets Tugev värsikeel Kehalisus, naturalistlikkus Seksuaalne pinge, irooniline mäng Otseütlev kirjutamislaad „Leping nr 2“ (2004), „Varjatud ained“ (2009), „Asjade omadused“ (2013) Proosa 1990. aastatel Proosakirjandusele iseloomulikku Kirjanduse takistamatu areng, ühiskondlikke muutusi ei kujutata Kirjandus on kõrvaltvaataja positsioonil 90ndatel aastatel pakub lugemismõnu ka intellektuaalile ja laiale lugejaskonnale
See tähendab, et draamasse püütakse sisestada eepilisi struktuure, korvamaks jutustaja puudumist. 28. Nimetage postdramaatilise teatri ja teatriteksti tunnuseid. · Teatri väljendusvahendite mitte-hierarhilisus · Simultaansus, paljude märgisüsteemide ja tähendusliinide samaaegne koostoimimine · Mäng märgi tihedusega · Muude väljendusvahendite esiletõus: muusikalisus, visuaalsus, kehalisus · Multimediaalsus (kasutatakse palju tehnoloogilisi vahendeid) · tekst ei ole enam lavastuse keskne komponent, mis määrab lavastuse tähenduse. Teksti võib kasutada mitmel erineval viisil vastavalt lavastaja kunstilisele nägemusele. · dramaturgiline tekst ei vasta enam traditsioonilise dramaturgia tingimustele (terviklik lugu, dialoogi pidavad tegelased jne) 29. Millised on peamised teatrikunsti liigid?
kultuuri allsüsteemide arengut. Uuritakse ka seda, millisest kultuuriruumist tehnoloogiad ise tulenevad. 21 55. Mida tähendab posthumanism? [Digitaalkultuuri uuringud, lk 418] Posthumanism paigutab inimese üheks ökosüsteemi elemendiks ja näitab, kuidas inimese loovus allub laiematele teabeloome reeglipäradele. Inimesel ei ole mingit erilist rolli looduses. Inimese kehalisus ning objektide materiaalsus on kaasajal muutumas maailmatajus ja enesetajus teisejärguliseks. Progress määrab primaarseks masinate vahendatud simulatsioonid ja mittemateriaalse informatsiooni. Posthumanismi üheks suunaks on tehnoloogia kriitika, näiteks Martin Heideggeri käsitlus inimese ja tehnika suhetest, kus inimene elab valdavalt kaasajal tehiskeskkonnas, mille toimest ta tegelikult midagi aru ei saa ega kontrolli ja mis
Performatiivsus (performativity) etenduslikkus, sooritusest teadlik olemine, selle näitamine, enesele viitamine Postdramaatilist teatrit iseloomustab: · Teatri väljendusvahendite mitte-hierarhilisus · Simultaansus, paljude märgisüsteemide ja tähendusliinide samaaegne koostoimimine · Mäng märgi tihedusega · Muude väljendusvahendite esiletõus: muusikalisus, visuaalsus, kehalisus · Multimediaalsus (kasutatakse palju tehnoloogilisi vahendeid) 29. Millised on peamised teatrikunsti liigid? 1) Sõnateater ehk sõnalavastusteater ehk draamateater 2) Muusikateater: ooper, operett, muusikal 3) Tantsuteater: klassikaline ballett, modernballett, kaasaegne tantsuteater ehk nüüdistants (postmodernistlik tants) 4) Nukuteater 5) Miim, pantomiim 6) Objektiteater, osavõtuteater, foorumteater jne 30
Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Kasutab ohtralt rahvalikku rämedat kõnepruuki; paneb selle segunema humanistliku eruditsiooniga (eriti loodusteaduste valdkonnast oli ju arst). · Ürgmaisus, elukõiksus, naerab välja keskaegse eluvõõra dogmaatilise mõtlemise; samuti naljatleb liigse fanaatilise looduse idealiseerimise, nagu tema ajal kombeks oli. Looduse alus on kehalisus, sugulisus. · Groteski suur kasutaja + mäng keelega. Sellessuhtes on ta eelkäija James Joyce-ile. · Tegelasteks hiiglastest kuningad, nimed joomise-söömise-janu sümboolikaga. Gargantua küll sul on suur suu; Pantagruel kõikeneelaja. · ,,Nalja viluks" pr. K ,,par ris" · Fanaatilise militarismi paroodia, teadmiste ammendamatuse tõdemine, palju sümboleid filosoofilises allegoorias, usk maisesse loodusesse ja looduse headusesse. Kelmiromaan
Vältimaks halvustava piiluja rolli, kes keskendub ühemõttelisele pornograafiale, vajame oma erootilises kogemuses teatud hingestatud seksuaalset igatsust ja iha. Hingestatus võib erootikas (1) huvitu ja (2) sümpaatiline tähelepanu”. “Huvitu” – st igasuguste muude eesmärkide puudumine objekti suhtes. Sümpaatilisus osutab viisile, kuidas tuleb end objekti kogemiseks ette valmistada. tähendada seda, et seksuaalset rahuldust sealisegi ei taotleta. Rõhutatud kehalisus võib erootika peletada. Vahest piisaks erootikaks sellestki, kui armatsemine toimub esteetiliselt, humoorikalt ja 34. Milles seisneb levinud arusaam eetilise (moraalse) ja esteetilise vahekorrast? Moraalset/eetilist ja esteetilist peetakse teineteist välistavaks vastandiks: E-hoiak on moraalselt kahtlane, eksootilises keskkonnas. Eksootika võib aidata meil distantseeruda piltide füüsilisest poolest ja samas hoida meie tundeid „kombekalt“ kontrolli all.
suurendamiseks. Ühel klassil on rikkused ja hüved, teisel pole midagi. Keskmes on radikaalne ebavõrdsus. Võimalus on vaadata orjust kehalisuse kaudu. On kehaga seotud probleemide ring. Ka sotsiaalmajanduslikus kontekstis saame rääkida, et keha läheb mõisale korda. Mõisnikul on küsimus, kuidas keha töökorras hoida võimalikult väikese kuluga? Mõisamajanduse süsteemis on keha seotud majandusmasina käigushoidmisega. Kehalisus tuleb eelkõige ette karistamisel. Orjuse probleemi on käsitletud õilsama ja kaunimana, kui see on. Nt vaim peab tugev olema, siis peab keha kauem vastu. Selle valguses vaadeldakse USA lõunaosariikides toimunud mustanahaliste ekspluateerimist. Klassikalised orjuse narratiivid on sellele üles ehitatud, nt „Onu Tomi onnike”. Romantismiajastu kirjandusest pole leida palju orjuseteemalisi tekste – tsensuur. On tekstide korpus, mida lugedes saame sellest teada: rahvaluuletekstid 19
Käsutada saab esemeid üksnes juhul, kui õiguskord sellise võimaluse annab Esemete kaks gruppi: kehalised (asjad) ja mittekehalised (muud esemed, õigused) Üldised huvid – esmed, mida ei saa valitseda (avameti, õhk), pole Tsiviilõiguse osa ASJAD: Asi – kehaline ese (TsÜS §49 lg1) Asi võib olla kohustus- ja käsutustehingute objektiks Asjadel on kolm kriteeriumi , mille alusel määratakse selle kehalisus: meeltega tajutavus, ruumiline piiritletus, võimalus teostada faktilist võimu (eseme valdamine) Inimese keha ei ole asi; mõned inimkehast eraldatud kehaosad võivad eraldamise järel asjaks muutuda (äralõigatud juuksed, väljatõmmatud hammas, eemaldatud jäsemed, doonorluse korras saadud vere või sperma, organidoonorluse korras eemaldatud kehaosad, inimese laip Kõik inimese külge ühendatud asjad (proteesid, südamestimulaator, kuulmisaparaat) ei ole asjad
Kuidas tekkis? 1960. aastate populaarkultuuri pealetung Lääne ühiskonnas; kontrakultuuri liikumised; ametlike kultuuriinstitutsioonide ja eliidikultuuri kriitika. Marksismi ja vasakpoolsete ideoloogiate mõju, soov kirjutada nn. allasurutud või rõhutud klasside ajalugu, uurida ajalugu "altpoolt". Kultuuriantropoloogia ja folkloristika populaarsus ja mõju ajalooteadusele. Ajaloolaste tähelepanu hakkasid pälvima rituaalne käitumine, suuline kultuur, sümbolid, kehalisus, karneval, naer jms. Ajalooteaduse pürgimine "totaalse ajaloo" poole, soov analüüsida kogu ühiskonda, mitte ainult selle ülemist kihti, mis oli traditsioonilise (kultuuri)ajaloo uurimisobjekt. Arengud: Esialgu vastandati selgelt eliidikultuuri ja rahvakultuuri. Hiljem vastandused pehmenesid. Kui esialgu kiputi rahvakultuuri käsitama passiivsena, mis pelgalt laenab oma arusaamu eliidikultuurist, siis hiljem hakati toonitama rahvakultuuri aktiivset ja dünaamilist iseloomu, kahe
keskkonnakatastroofe, parandiloomet, kultuurilist ebavordsust globaliseeruvas maailmas ning ka avaliku ruumi ja isikliku ruumi suhteid. Kui 1990. aastatel keskendusid uurimused ruraalsuse, linnalisuse, seksuaalsuse, postkoloniaalsuse, (rahvusliku) identiteedi, turismi, globaliseerumise, kultuuri tarbimise ja maastike temaatika limber, siis 21. sajandil on keskseks tousnud küberruum, Interneti tehnolooogiad, religioon, "unustatud" sotsiaalsed grupid (lapsed, vanurid puuetega inimesed), kehalisus. Kultuurigeo eestis- Niivõrd on tegelenud kultuurigeograafia alla kuuluvate teemadega Granö, kes tundis huvi loodusrrumi kui inimese kujundatud sotsiaalruumi uurimise vatsu. Pani aluse koduloolisele uurimisele. Kant- uuris inimese aistilimbrus, linna kultuurmaastiku morfoloogia, varep ja eilart- tegelesid inimese ja keskkonna suhete uurimisega. Kurs- kõige angloameerikaliku kultuurigeo. Tegeleja, kes keskendus etniliste vähemuste kirjeldamisel ning nende probleemide valgustamisel
3) vara (liigitus problemaatiline). · Tsiviilõiguse ese ja selle liigid Tsiviilõiguse ese on tsiviilõiguse objekti keskseks alaliigiks. Esemed võib liigitada: 1) kehalised (res corporales) ja 2) kehatud (res incorporales). Kehaliste esemete alla kuuluvad asjad, kehatute alla õigused ja muud hüved. Seega tuleb esemete all eristada: 1) asjad; 2) õigused; 3) muud hüved. · Asja mõiste. Asi on kehaline ese. Kehalisus tähendab ruumilist piiritletust, haaratavust, meelte abil tunnetatavust; valduse (juhtimise) teostamise võimalust. Kehaline ese võib olla erinevates füüsikalistes olekutes (tahke, vedel, gaas). Üksnes asjade suhtes on võimalik rääkida valdusest, st faktilise võimu teostamisest, samuti on võimalik asjade heauskne omandamine. Teatud õigustele kohaldatakse erandina asjade kohta sätestatut, nt hoonestusõgus ja korterihoonestusõigus (vt TsÜS § 49 lg 2).
vaimsed võimed) mesoderm - luustik ja nahk mesomorf Vistserotoonik – endomorf. Rohkem omane seltskondlikkus, suhtlemine, emotsionaalselt stabiilne, sallivus, orientatsioon perekonnale. Somatotoonik – mesomorf. Seiklused, agressiivsus, otsekohesus, püsivad veendumused, energilisus, valitsemispüüd. Tserebrotoonik – ektomorf. Privaatsus, madal sotsiaalsus, ülitundlikus valule, vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus, pinges liigutused ja poos. Naiste kehalisus suurema variatiivsusega, seepärast ei saanud mõõta. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA. Sigmund Freud (1856-1939). Klassikaline psühhoanalüüs. Sigmund Freudi probleem: uurides oma psüühilisi naisi avastas, et kõrgklassi daamide seas on palju kuritarvituse juhtumeid. Suurem osa patsiente oli üle elanud? Oma lähedase insesti? OLULISED IDEED: Alateadvus – käitumine ja alateadvus. On miski, mis pole kättesaadav teadvusele.
loomingus üks läbivaid teemasid. Ta on avalikult teatanud, et tema on ateist. Ta on avalikult igasuguse kiriku ja selle tegevuse kriitik ja hukkamõistja. Klassikaliste eesti külajuttude olulisimaks keskmeks on kas siis sotsiaalsus või ühiskondlikkus ja kuidas need inimesed selles vastavas ühiskondlikus situatsioonis toime tulevad jne. Aga Õunapuu esitab sellise külaelu piltide jada, kus kesksel kohal pole mitte sotsiaalsus, vaid kehalisus. Ja selle kaks äärmuslikku väljundit on ühelt poolt seksuaalsus ja teiselt poolt surm loomistung vs urustamistung. See on looduslik seaduspära ja need kaks asja on võimalik tagasi viia ka köassikalisele gooti esteetikalse. Need on need paganlikud asjad, mille kristlik kultuur on kuulutanud tabudeks. Neid keeldusid ja tabusid Õunapuu urrib ja kujutabki. Nende kahe keskmega seostub mõnel määral ka vägivalla teema, mis samuti Õunapuu kontekstis tähtis on
USA-s oli 2 hooaega, otsustas lahkuda. Sellele vaatamata avaldas suurt mõju NY-s, kus teater oli orienteeritud kommertsile. Kolis tagasi Pariisi. 1921 avas teatri uuesti. Lavastas Gozzit, Gogolit, Tsehhovit ja kaasaja dramaturgiat. Lavastaja roll: peab olema kõikjal kohal, aga nähtamatu, ei tohi alla suruda näitleja isiksust ega poeedi mõtteid. Lavastaja peab neid kahte teenima. Kool peab ka arendama mõistust, kõlblustunnet, õpetama distsipliini, traditsioone. Kehalisus oluline. Koolistas muusikuid, tantsijaid, miime, lavastajaid jt. Trupp ei tohiks olla juhustlikult kokku juhtunud. Ühtsuse vaim oluline. Koolis kasutas improvisatsiooni ja jaapani no- teatri süsteemi. Vana Tuvila teater saavutas kiiresti populaarsuse ka väljaspool Prantsusmaad. Näitlejakeskne teater, ideaaliks commedia dell'arte. Oluline on ka autoritruudus. Sõna väga oluline. 1920ndatel hakkas tegelema improvistasiooni-trupi loomisega. 1924 trupp Les Copiaus. Sulges
II Asjade liigitus Asjade koht esemete süsteemis Asjaõigused jagunevad 2 liiki : 1) omand, mis on absoluutne asjaõigus - s.t. sisaldab endas täielikku võimu asja üle; 2) piiratud asjaõigused, mis ühel või teisel viisil annavad õiguse võõrale asjale hõlmamata aga kunagi kõiki omanikule kuuluvaid õigusi (sellest ka nimetus ,,piiratud asjaõigused"). Asi on AÕS-i keskne mõiste. Asjad on kehalised, s.o. ruumi täitvad, esemed (e. objektid). Kehalisus eraldabki asja kõigist teistest esemetest (näit. õigused). Kehalise eseme tunnuseks on selle kolmemõõtmelisus. Praktiliste vajaduste tõttu loetakse asjadeks ka teatud õigusi, eelkõige hoonestusõigust. Ka reguleerib AÕS muude õigustega (näit. nõuded) seotud suhteid (näit. väärtpaberite pantimine, §-d 314-319). Samuti kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid loomadele neid asjadega ometi võrdsustamata.
See on viis väljendada oma eraldumist kodu piiridest. Noore ideaalid saavad naiselikud ja mehelikud jooned. Nooruses saab ideaalmina lõpliku kuju. Oma naiselikkust ja mehelikkust arvustab noor vaadeldes oma peegelpilti ja tutvudes uuesti kehaga. Oma naiselikkust / mehelikkus peegeldatakse ka eakaaslaste rühmas. Sealt saadakse tagasiside iseendast kui oma sugupoole esindajast. Kehalisus ja keha muutused toovad noorele palju rõõmu ja rahuldust kui ka ebakindlust ja muret. Suhted vastassugupoolega toimuvad esmalt fantaasia tasandil, armumisena kaugetesse iidolitesse. Nende ülesandeks on olla nii armastamise ja ihalemise kogemuse objektiks kui seksuaalse 204 ärkamise voolukanaliks. Armumine ja ihalemine on uus, kütkestav ja hirmutav kogemus
annaabi.ee 
