Keskkonnafüüsika Mehhaanika Füüsikaline suurus kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust Füüsikalisel suurusel on nimi, nt pikkus, kiirus. Peab olema mõõdetav, omab mõõtühikut. Kokkuleppelised. (SI süsteem) Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem, milles on 7 põhiühikut ◦ Pikkusühik – 1 meeter (m) ◦ Massiühik – 1 kilogramm (kg) ◦ Ajaühik – 1 sekund (s) ◦ Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) ◦ Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) ◦ Ainehulga ühik – 1 mool (mol) ◦ Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mehaanika harud: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis. Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus. Staatika – tasakaalus olevad kehad. Ühtlane sirgjooneline liikumine: Liikumine sirgel, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v. Ühtlase kiirendusega liikumine: Liikumine, mille kiirus muutub mis tahes võrdset...
Kas Maa tehiskaaslased toimivad ka Pascali ja Archimedese seaduses? Ke tly Nurm ik 11 b Maa tehiskaaslane Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste) Pärast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane mootorite abil oma orbiiti muuta, orbiidilt lahkuda, põrkuda kosmoselaevaga või teha muid manöövreid Pascali seadus e h k hüdrostaatika põhiseaduse ko h a s e lt ka nd ub rõ h k ve d e likus võ i g a a s is e d a s i ig a s s uuna s üh te viis i Archimedese seadus hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga Üleslükkejõud ehk Archi...
1. Mida nimetatakse keha impulsiks? Valem, seletused, suund, ühikud. Keha impulsiks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. p(vektor)=mv(vektor). Kus p - keha impulss (kgm/s), m - keha mass (kg), v - keha (hetk)kiirus (m/s). Impulsi vektori suund ühtib kiirusvektori suunaga. 2. Mida kujutab endast kehade suletud süsteem? Kehade vastastikmõju kirjeldamiseks on võetud kasutusele kehade süsteemi mõiste. Suletud süsteemiks nimetatakse sellist kehade kogumit, mis üksteist mõjutavad, kuid nendele ei mõju ükski süsteemiväline keha. Minimaalselt on suletud süsteemis kaks keha. Kui nad teineteist mõjutavad, siis kehtib N. III seadus. F(v)1,2 = - F(v)2,1. 3. Impulsi jäävuse seaduse sõnastus ja valem koos seletustega. m1v1' - m1v1 + m2v2' -m2v2 = 0, kus m1,m2 - kehade massid, v1 - esimese keha kiirus enne vastastikmõju, v2 - teise keha kiirus enne vastastikmõju, v1' - esimese keha kiirus pärast vastastikmõju,...
JÕUD Kehade vastasmõju tulemusena muutub kõikide vastasmõjus olevate kehade kiirus, võib muutuda ka kehade kuju. Seega põhjustab kehade vastasmõju kiirenduse (kiiruse muutuse) ja deformatsiooni (kuju muutuse). Ühe keha mõju teisele iseloomustab jõud. Jõud on füüsikaline suurus, st et seda saab mõõta (on olemas mõõtühik ja mõõtevahend). Igat jõudu iseloomustab alati: 1) suund 2) suurus 3) rakenduspunkt Kehad mõjutavad teineteist jõududega, mis on suunalt vastupidised ja suuruselt võrdsed. Jõudude mõju tulemusena saavad mõlemad kehad kiirendused, mis on vastassuunalised. Jõudude mõju kehadele uurib füüsika haru,, mida nim dünaamikaks. Dünaamika aluseks on 3 Newtoni seadust. Jõud looduses Tuntakse üldse nelja erinevat vastasmõju liiki: 1) gravitatsiooniline 2) elektromagnetiline 3) tugev 4) nõrk Nii elektromagnetilise kui gravitatsioonilise vastasmõju ulatus on lõpmatu, st et need vastasmõjud toi...
Deformat. nim. Keha kuju või ruumala muundumist. Elastse deform korral võtab keha pärast välise jõu mõju lõp esialgse kuju tagasi. Plastilise deform korral leha ei võta pärast välise jõu mõju lõp esialgset kuju tagasi. Hooke- Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihkesuunale. Fe= -kx Toereaksiooniks nim kehale mõjuvat toetuspinda või riputusvahendi elastsusjõudu. Gravitatsiooniseadus- 2 keha tõmbuvad teineteise poole jõuga mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ning pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. Raskusjõuks nim maakülgetõmbe jõudu, mis mõjub tema läheduses olevatele kehadele. Raskusjõud on oma olemuselt gravitatsioonijõud. Kehakaaluks nim jõudu millega keha maakülgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit. Keha on kaaluta olekus kui ta ei mõjuta alust või riputusvahendit. P=mg kiirendusega liik keha kaal keha...
NEWTONI SEADUSED Mass (m) skalaarne suurus, mis iseloomustab keha võimet säilitada oma liikumisolekut (kiirust). Mass on keha inertsuse mõõduks. m1 m = m1+m2+m3 m2 m3 m kehade süsteemi mass Jõud ( F ) vektoriaalne suurus, mis iseloomustab kehadevahelist mõju. Kui vaadeldav keha n on mõjutatud mitme keha poolt, siis nende mõjud liituvad ( F = F i ): i =1 F1 F = F1 + F2 F2 Mõju võib edasi kanduda nii keha...
1. Mida nimetatakse jõuks? Ühe keha mõju teisele nimetatakse lühidalt jõuks. 2. Iseloomusta jõudu. Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. Jõud on ka vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on tähtis ka jõu mõjumise suund. 3. Millist mõju jõud kehadele võib avaldada? Jõud põhjutab keha kuju või kiiruse muutumist. (Seega on jõud ka kiirenduse põhjustaja.) 4. Mis kinnitab, et jõud on füüsikaline suurus? Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. 5. Sõnasta Newtoni I seadus. Inertsiseadus „Vastastikmõju puudumisel või tasakaalustumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.“ 6. Sõnasta Newtoni II seadus. Kirjuta valem oma sõnastuse järgi. „Kiirendus, millega keha liigub on võrdeline sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline k...
newtoni seadused:I seadus: kui vastastikmõju ei ole, liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal. inerts keha säilitab oma oleku. newtoni seadused kehtivad vaid inetrsiaalsetes taustsüsteemides: paigal, liiguvad ühtlaselt ja sirgelt). ei kehti mitteinertsiaalsetes taustsüsteemides (liiguvad kiirendusega). II seadus: kui on vastastikmõju, saab keha kiirenduse. kiirendus sõltub massist ja jõust. jõud iseloomustab vastastikmõju suurust. 1kg*1m/s =1 N. a=F/m, III seadus:kehad mõjutavad üksteist vastastikku ühesuguste jõududega. jõud looduses: 1. gravitatsioonijõud/seadus: 2 punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G*[(m1+m2)/r], F= (M*m)/R, gravitatsioonikonstant mõõdeti pöördkaaluga, selle jõuga mõjutavad kõik kehad üksteist. raskusjõud on taevakehade gravitatsioon. keha kaal on see jõud millega keha mõjutab alust või riputus...
Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju vi ruumala muutumist. Elastseks deformatsiooniks nimetatakse niisugust deformatsiooni, mille korral keha vtab prast vlise ju mju lppemist esialgse kuju tagasi. Plastiliseks deformatsiooniks nimetatakse niisugust deformatsiooni, mille mjul keha ei vta esialgset kuju tagasi prast vlise ju lppemist. Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjud on vrdeline deformatsiooni suurusega ning vastupidine deformatsiooni suunale. F = -kx F=elastjusjud(N), k=jikus(N/m), x=deformatsiooni suurus(m) Toereaktsiooniks nimetatakse kehale mjuvat toetuspinna, vi riputusvahendi elastsusjudu. gravitatsiooniseadus (lisada valem). Kaks keha tmbuvad teineteise poole juga, mis on vrdeline nende kehade masside korrutisega ning prdvrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga m1 m2 F = G --------- G = 6.67 10-11 Nm2/kg2 r2 Raskusjuks nimetatakse maa klgetmbejudu, mis mjub tema lheduses o...
GRAVITATSIOONIJÕUD *Gravitatsiooniseadus kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguste ruuduga. *Gravitatsiooniseaduse valem. F jõud, ühik N; G gravitatsioonijõud, ;m mass *Kehad, millega saab maapealsetes tingimustes katseid teha, on grav. Tõmbejõud väga väiksed. Väikeste massidega kehade puhul on nende kaugust väga raske mõõta. RASKUSJÕUD JA KEHA KAAL *Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema läheduses asuvaid kehi. Raskusjõudu saab arvutada Newtoni grav.seaduse järgi. *Maa raskusjõu ja kiirenduse valem: Maa mass (Mm) ja raadius 6400km (maa kiirendus 9.6 m/s ruudus *Vaba langemise kehi nimetatakse raskus ja gravitatsioonikiirenduseks ja valem on F=m*g (9.81) *Keha kaal on jõud, millega Maa külgetõmbejõud rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaal mõjutab teisi esemeid ja tähis on P. ...
Newtoni 1. seadus ehk inertsiseadus: kehad seisavad kas paigal või liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui neile ei mõju teised kehad või nende mõjud tasakaalustavad teineteist Inerts – kõikide kehade omadus säilitada oma liikumise kiirus muutumatuna. 1kg. Newtoni 2. seadus: kiirendus, millega keha liigub on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga Keha mass – keha omadus, mis on keha inertsi mõõduks - m Jõud – Füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale Newtoni 3. seadus e mõju ja vastumõju seadus: kaks keha mõjutavad teineteist alati sama olemusega, aga võrdvastupidiste jõududega F=m1*m2/r2 G=6,67*10-11 Nm2/kg2 Gravitatsioon – kõikide kehade vastastikune tõmbumine Gravitatsiooni konstant näitab, kui suurte jõududega tõmbuvad kaks 1kg keha, kui nende vaheline kaugus on 1m Gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutistega ja pöördvõrd...
1.Dünaamika uurib liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise ,õju tagajärjel muutub. 2. Newtoni I seadus: vastastikmõju puudumisel või tasakaalustamisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nimetatakse ka inertsiseaduseks. Newtoni II seadus: kehale mõjuv jõud on võrdne keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. a= F/m ehk F=m*a. Ühik on 1N. Newtoni III seadus: kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Neid jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad on rakendatud erinevatele kehadele. F1=F2, m1a1=m2a2 ehk m1/m2=a2/a1. 3. Inertsus on keha omadus püüda säilitada oma liikumise kiirust. Massiühik on 1 kilogramm. Inerts on nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Mass on keha inertsuse mõõduks. 4. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöö...
Deformatsioon- keha kuju muutus. Elastse deformatsiooni korral taastub keha kuju täielikult. Plastse deformatsiooni korral keha kuju ei taastu. Kui keha juba väikse deformatsiooni korral puruneb on see habras. Def. liigid : tõmme, vääne, surve, paine, nihe. Elastsusjõud - jõud,mis tekib keha kuju muutumisel ,olles vastupidine deformatsiooniga. Tekib: osakeste vaheliste tõmbe- ja tõukejõu tõttu. Hooke´i seadus: elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Fe = -k * (kolmnurk)l , kus k on jäikustegur ühikuga 1N/m. Elastsusjõu näited : 1) vibu laskmine 2) inimese nahk. Impulsi jäävuse seadus : Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Impulss sõltub keha massist.Keha liikumist saab iseloomustada suurusega,mida nimetatakase liikumishulgaks ehk impulsiks. Impulsi tähiseks on p. Kehadevahelise mõju väljendamiseks kasutatakse mõistet vastastikmõju. Vastastikmõju tugevuse mõõduks on füüsikalin...
Dünaamikaks nim. mehaanika osa, milles uuritakse materiaalsete kehade liikumist Jõudude mõjul. Inertsiks nim. materiaalsete kehade omadust säilitada oma liikumise olek Muutumatuna jõudude puudumisel või nende tasakaalu puhul. Suurust, mis sõltub keha aine hulgast ja mis määrab keha inertsimõõdu nim. kehamassiks. Punktmassiks nim. materiaalset keha , mille mõõtmeid tema liikumise uurimusel ei tule Arvestada. Inertsiseadus : punktmass , millele ei mõju jõude või mõjuvad jõud on tasakaalus Säilitab oma paigalseisu või ühtlase sirg.jon. liikumise seni, kuni talle rakendatud jõud ei Sunni teda seda olekut muutma. (Galilei 1638) Taustsüsteem, mille suhtes kehtib inertsi seadus nim. inertsiaalseks taustsüsteemiks, sellised Taustsüsteemid seisavad paigal või liiguvad rööpselt ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Dünaamika põhiseadus : Punkmassi kiirendus on võrdeline talle rakendatud jõuga ja on jõu Suunaline. Seda seadust väljendab dünaamika põhivõrr...
Newtoni 1 seadus: Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni 1 seadus määrab inertsiaalsed taustsüsteemid- keha kiirus ilma teise keha mõjuta ei muutu. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Newtoni 2 seadus: Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Newtoni 2 seadus määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus. a=F:m a- kiirendus m/s F- jõud 1N m- mass 1kg Jõud 1N annab 1kg massiga kehale kiirenduse 1m/s. Newtoni 3 seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F=F Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Newtoni 3 seadus määrab, et kui esimene keha mõjutab teist keha, siis teine keha mõjutab ilmtingimata esimest keha vastu. Gravitatsioon- nähtus,...
NEWTONI ESIMENE SEADUS Vastastikmju puudumisel liigub keha htlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni esimene seadus tleb, et vastastikmju puudumisel vi vastastikmjude kompenseerumisel on keha kas paigal vi liigub htlaselt ja sirgjooneliselt. Inerts - nhtus, kus kik kehad pavad oma liikumise kiirust silitada. Inertsiaalsed taustssteemid - taustssteemid, kus kehtib Newtoni I seadus e. inertsiseadus. NEWTONI TEINE SEADUS Vastastikmju tagajrjel muutub keha kiirus, keha saab kiirenduse. Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse vrra peab teise keha mju esimesele kestma teatud aja. Vastasikmju tekitatud kiirendus sltub keha inertsusest. Keha inertsuse mduks on mass. he ja sama tugevusega vastastikmju poolt kehadele antav kiirendus on prdvrdeline nende kehade massiga. JUD. Newtoni teine seadus Jud on vastastikmju mduks ja tema arvvrtus iseloomustabki vastastikmju tugevust. Keha kiirendus on vrdeline t...
1.Millisele küsimusele otsib vastust dünaamika? Dünaamika uurib liikumiste tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. (uurib liikumise tekkimise ja muutumise põhjusi) 2.Newtoni seadused I, II ja III. Ka sümbolite kujul. I seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. II seadus: keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a= F/m III seadus: jõud tekivad vastasmõjus alati paarikaupa, on abs. väärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= -F2 3.Inertsus, inerts, mass. Inertsus- keha omadus, mille tõttu keha kiiruse muutmiseks peab vastasmõju kestma mingi aja. Mass- keha inertsuse mõõt, mida suurem on mass, seda suurem on keha inertsus. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 4.Ülemaailmne gravitatsiooniseadus koos gravitatsioonikonstandiga 2 punktmass...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Eve Muna JÕUD JA IMPULSS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. NEWTONI SEADUSED 1.1. NEWTONI 1 SEADUS · Liikumine vastasmõju puudumisel. · N 1 seadus: - vastasmõju puudumisel või vastasmõjude tasakaalustumisel säilib keha liikumisolek. Keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Kuna keha püüet säilitada liikumisolekut nimetatakse ka INERTSIKS, siis nimetatakse seadust ka inertsiseaduseks. · Kui liikuv keha muudab oma kiirust - hakkab pidurdama, siis tekib teisel kehal kiirendus - see hakkab esimese keha suhtes liikuma. Ilma lisamõjuta tekib kiirendus. Näiteks kinnitamata auto vagunis. Taustsüsteeme, kus kehtib N1 nimetatakse inertsiaalseteks. Rangelt võttes pole Maaga seotud taustsüsteemid inertsiaalsed. 1.2. N...
Vastastikmõju täielikul puudumisel liikumine ei muutu. Kui kiiruse suund ning suurus ei muutu on liikumine ühtlane ning sirgjooneline. Newtoni esimene seadus e. inertsiseadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks (nt. mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid). Vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha liikumine. Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Suure inertsusega kehade kiirust on raskem muuta (veoauto vs. mänguauto). Mida suurem on keha inertsus seda suurem on tema mass. Kaalumisel võrrel...
Newtoni esimene seadus Inertsiseadus ehk Newtoni esmene seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides. Vastasmõju puudumisel või vastasmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inertsiseaduse formuleeris esimesena Galileo Galilei aastal 1632. Laiemalt tuntakse seda seadust Newtoni esimese seadusena. Iga keha säilitab oma liikumisoleku, paigaloleku või ühtalase sirgjoonelise liikumise seni kuni ta pole sunnitud teiste jõudude mõjul seda seisundit muutma. Inerts Inertsiks nimetatakse nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada. Keha omadust säilitada oma liikumisolek, nim. inertsuseks. Näit. vaiba kloppimine, reisijad bussis, haamrivarre paigaldamine, kosmoselaeva liikumine tühjuses. Mida suurem on keha mass, seda rohkem on vaja jõudu, et keha liikuma panna. Sama tugevat jõudu on va...
1. Tiheduse määramine MASS- füüsikaline suurus, mis väljendab kaht füüsikalist omadust (inertne ja raske mass) Interntne mass- keha võime säilitada liikumise kiirust Raske mass- keha võima osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus m Tiheduse valem- = , kus m=mass V=ruumala v 4 KERA V= r 3 3 RISTKÜLIK V =a*b*c 2. Mehhaaniline energia Energia- skalaarne füüsiklasine suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd Kineetiline energia- energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Definitsioon: Töö mis on vajalik mingi keha liikuma panemiseks ja keha säilitab oma energia, kui just keha kiirus ei muutu. Sama protsess toimib ka keha seiskumiseks, töö seismajäämiseks on selletõttu võrdne. Potensiaalne energia- energia, mis omandab enda energia positsioonist või deformeerumisest Mehaanilise energia jäävuse seadus- keh...
Mehaaniline liikumine Taustsüsteem. Koordinaadid. Raadiusvektor. Tehted vektoritega. Liikumisvõrrand. Trajektoor. Kulg- ja pöördliikumine. Nihe ja teepikkus. Nurknihe. Ainepunkt-mõnikord võib liikumise uurimisel jätta kehade mõõtmed arvestamata: siis kui need on palju väiksemad kõikidest teistest mõõtmetest, millega antud ülesandes on tegemist. Ainepunkti asukoha ruumis saab määrata raadiusvektori r abil. Punkti liikumisel muutub vektor r üldjuhul nii suuruse kui ka suuna poolest. Taustsüsteem- taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamise alghetk mood. taustsüsteemi. Koordinaadid Keha koordinaadid võimaldavad määrata tema asukohta ruumis. Liikumise kirjeldamisel tuleb arvestada ka aega. Raadiusvektor- Punkti raadiusvektoriks nimetat. koordinaatide alguspunktist antud punkti tõmmatud vektorit . Raadiusvektor r määrab üheselt punkti asukoha ruumis. Vektoriks nim. sellest liiki suurust nagu nihe, s. o. suurus, mida iselo...
Kordamisküsimused JÕUD JA IMPULSS 1. Milline on keha liikumine vastastikmõju puudumisel? Vastastikmõju täielikul puudumisel liikumine ei muutu 2. Newtoni I seadus. (sõnasta oma sõnadega) e inertsiseadus (osa ka sellest lähtuvalt lahti seletada). Newtoni esimene seadus e. inertsiseadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 3. Mis on inerts? Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. 4. Mehaanika seaduste kehtivus erinevates taustsüsteemides. Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks 5. Millised on taustsüsteemid, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus? mõõtmisvigade piires Maaga seotud süsteemid, va. maa suhtes kiirendusega liikuvad taustsüsteemid. 6. Mis on inertsus? Inertsus on keha omadus, mis sei...
MIS ON TEADVUS? TEADLIKKUS ISEENDAST JA OMA KESKKONNAST. MIS ON ÄRKVELOLEKUTEADVUS? KUI OLEME ÄRKVEL JA PIISAVALT ERKSAD NING TAJUME ENNAST JA KESKKONDA. KAS ME TEADVUSTAME ÄRKVEL OLLES KÕIKE? MIKS? EI; 1) ME EI MÕTLE OMA KEHAST TOIMUVATELE PROTSESSIDELE; 2) OSA TEGEVUSI VÕIB MUUTUDA AUTOMAATSEKS JA ME EI TEADVUSTA NEID ENAM. MIKS ON UNI OLULINE? 1) UNI KAITSEB MEID SEL AJAL, KUI ÄRKVELOLEMINE JA RINGIKÄIMINE OLEKS VÄGA OHTLIK (AITAB HOIDUDA AKTIIVSUSEST JA SÄILITADA ENERGIAT); 2) UND ON VAJA MEIE SEESMISTE JÕUVARUDE TAASTUMISEKS; 3) TAASTAB KNS'I, MEELEELUNDITE JA LIHASKONNA JÕUVARUSID; 4) SOODUSTAB MÄLU, ERITI PÜSIMÄLU KINNITAMIST. MILLEST SÕLTUB UNEVAJADUS JA KUI PALJU PEAKS MAGAMA? 1) SÕLTUB SELLEST, KUI PALJU PÄEVA JOOKSUL ENERGIAT KULUTATAKSE, ET SEDA ÖÖSEL TAASTADA; 2) TURVALISUSEST; MAGAMA PEAKS UMBES 7-8H. KUIDAS UND UURITAKSE? UNEKESKUSES EEG-GA NING SILMALIIGUTUSTE JA LIHASAKTIIVSUSE REGISTREERIMISEGA (EEG ABIL RE...
1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. 2. Mis on täiendusprintsiip? Tooge näide! ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühajele kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Nt. Einsteini relatiivsusteooria täiendas Galilei koordinaatide teisendusi väga suurte kiiruste korral. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. füüsikaline mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise objekti või nähtuse antud hetkel vajalikke omadusi lihtsustatult. näited: punktmass, ideaalse gaasi mudel 4. Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mateeria ...
FÜÜSIKA MEHAANIKA Mehaaniline liikumine- Keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. Liikumine on pidev ajas ja ruumis, sest liikumine võtab alati aega asukoha muutus ei saa toimuda silmapilkselt. Punktmass- Keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Trajektoor- Joon, mida mööda keha liigub. Liikumise liigid- Sirgjooneline liikumine trajektoor on sirge. Kõverjooneline liikumine trajektoor pole sirge(nt ringjooneline liik.) Ühtlane liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. Võnkliikumine(võnkumine) liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edas...
Vastastikmõju- Kui üks keha mõjutab teist, siis selle tagajärjel toimub mingi muutus . Tagajärjel võib muutuda keha kuju, ruumala või liikumise iseloom. Osaleb vähemalt 2 keha. Jõud on vektor. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja selle arvväärtus iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõud 1 N annab 1 kg massiga kehale kiirenduse 1 m/s2, kui hõõrdumist ei arvestata. Samale kehale mõjuvate jõudude summat nimetatakse resultantjõuks. Newtoni I seadus, mis kirjeldab keha liikumist jõudude puudumisel: kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada, nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada. Mass on keha inertsuse mõõt. Selle tähiseks on m ja mõõtühikuks 1 kg.Inertsiseadus Newt...
Rakvere Ametikool Isaac Newton Referaat 2009 Isaac Newtoni elulugu Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Inglismaal Woolstrophe'is, Lincolnshire'is. Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Newton alustas oma õpinguid kohalikus külakoolis. Hiljem suundus ta õppima Grammar Schooli'i Granthamis, kus ta elas kohaliku apteekri juures, kust sai alguse tema vaimustus kemikaalide vastu. On olemas arvamus, et tema vaimne kannatus sai täiendust ka elavhõbeda mürgitusest tema keemilistest katsetest. Newton oli tuntud laialt eksperimenteerijana elavhõbedaga. Elavhõbeda mürgitus on seotud haigusliku ärritatavusega, unetusega, vaimse hüperaktiivsusega neid nähtusi esines Newtonil kogu oma eluaja jooksul. Kaasaegsed uuringud Cambridge'i ülikoolis Newtoni juustest näitasid kõrget elavhõbeda tase...
2. kursus - mehaanika Dünaamika põhimõisted 1. Dünaamika - mehaanika osa, mis uurib liikumise põhjusi. Dünaamika püüab vastata küsimusele Miks keha liigub? Dünaamika tegeleb jõududega. 2. Mass - keha inertsi mõõt, tähis m, ühik 1 kg. Selgitus: kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). Suurema massiga keha on inertsem. 3. Jõud F - füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust (ehk ühe keha mõju teisele). Kehale mõjuv jõud annab kehale kiirenduse. Kiirenduse suund ühtib jõu suunaga. 4. Jõu ühik 1 N (njuuton) on defineeritud Newtoni II seaduse abil: jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s2 . Jõu tähis: F 5. Raskusjõud - jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema mõjusfääris asuvaid ...
NEWTON SISSEJUHATUS Isaac Newton ( 1643- 1727) oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik. Oli Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige, Cambridge'i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja. Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. ...
Newtoni seadus Isaac Newton ( 1643- 1727) oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik. Oli Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige, Cambridge’i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja. Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. Koolifüüsika formuleeringus: ...
Uni Uni ja unenäod on spontaansed seisundid (iseeneslikud). Und on vaja meie seesmiste jõuvarude taastumiseks. Uneaega kasutab organism ka kasvuhormoonide eritamiseks, seetõttu vajavadki noored rohkem und kui vanemad inimesed. Kui inimene ei maga piisavalt, ilmenevad tal tõsised psüühikahäired. Suur hulk sellest, mis me tänapäeval unest teame, on saadud EEG-ga ning silmaliigutuste ja lihasaktiivsuse registreerimisega. Saab eristada kahte erinevat uneseisundit aeglast ja kiiret und. Uni algab tavaliselt aeglase unega. Aeglase une seisund jagatakse veel neljaks staadiumiks. Kerge uni kestab umbes 2 minutit ja selle aja jooksul võidakse näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, tajuda kukkumistunnet ja võpatada, tunda end hõljuvat nagu kaaluta olekus. Uinumise aeg kestab umbes 20 minutit. Kahes esimeses astmes hakkavad südamelöökide arv langema ja hingamine aeglustub. See järel liigutakse kiiresti kolmandast neljandasse ast...
Nr 1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kõik keha punktid liiguvad ühesüguselt. Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmeid võib lihtsuse mõttes jätta arvestamata. Tausüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Sageli on taustkehaks Maa ja kordinaadistikuks ristkordinaadistik. Nihkeks nimetatakse keha algasukota ja lõppasukohta ühendavat vektorit. Mehaaniline liikumine on suhteline sellepärast, et keha liikumise trajektoor, läbitud tee ja nihe sõltuvad taustsüsteemi valikust. Nr 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Kiirus näitab, millise nihke sooritab keha ajaühikus. Kiirusvõrrand: v=s/t. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt. Nr...
Uni ja unenäod Ma valisin selle teema, kuna esiteks mul on unega probleeme, et ma ei jõua magada nii palju kui vaja oleks. Teiseks ma lihtsalt lugesin paar lauset õpikust selle kohta ning see oli nii huvitav, et ma tahtsin selle kohta kirjutada. Kolmandaks haarasin teemasse kaasa veel unenäod sellepärast, et mulle meeldib unenägusid näha ja tahaks neid ka mäletada. Varem ma teadsin , et me näeme öösel unes rohkem kui ühe unenäo, kuid mitte nii täpselt nagu nüüd teada sain. Varem teadsin/arvasin ka, et unenägu, mida sa näed, juhtub sul kunagi elus kindlasti ja ka seda, et sa näed unes, mida sa tahad näha. Ma kunagi kuulsin mingi sõbra käest, et unenägu mida sa näed kolm korda läheb kindlasti täide. Teadsin, et noored inimesed vajavad uneaega rohkem kui vanemad inimesed ja inimene magab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Püstises asendis ei saa magada, sest lihased lõtvuva...
I Kinemaatika osa nõutavad teoreetilised teadmised. 1. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. 2. Kehi käsitletakse punktmassina, kui ülesande tingimustes võib nende mõõtmeid mitte arvestada. Näiteks juhul, kui keha liigub kulgevalt (kõik keha punktid sooritavad ühesuguseid nihkeid) või keha liikumise ulatus on palju kordi suurem selle mõõtmetest ( näiteks rong sõidab Tallinnast Tartusse mitte ei manööverda depoos ühelt rajalt teisele). 3. Liikumine on alati pidev, see tähendab, et ühest ruumipunktist teise jõudmiseks peab läbima vahepealsed järjestikused punktid mööda mistahes trajektoori. 4. Liikumisi liigitatakse trajektoori kuju järgi, sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks (auto sirgel teel või sama auto kurvis) ning kiiruse järgi ühtlasteks ja mitteühtlasteks (autol sõite spidomeeter näitab pidevalt sama kiirust või liinibuss, mille kiirus muutub peatustes ja ka kukkuva keha kiirus suurene...
TIP: Loengute materjalide põhjal üksi on võimatu head hinnet saada (Näiteks 45. küsimuse puhul peaks teadma, et inertsjõud on kiirendusega vastupidise suunaga mõjuv jõud, kuigi seda võrrandis ei ole otse välja toodud). Käi loengutes kohal ja soovitavalt lindista neid. Võrrandid ja neist arusaamine on tähtsam, kui pika jutu kirjutamine. 1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel 2. Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Tihti ei lükka uus teooria vana ümber, vaid näitab, et vana on rakendatav kitsamates tingimustes. Kaasaegsed probleemid on lahendatatavad ainult interdistsiplinaarse koostöö tulemusena. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge...
SISSEJUHATUS Mis on füüsika ja tema aine? Füüsika on loodusteadus, mille eesmärgiks on füüsikalise (st materiaalse) maailma üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine Traditsiooniliselt loetakse füüsika uurimisvaldadeks Mehaanikat, Termodünaamikat, Elektrit ja magnetismi, Optikat, Aatomfüüsikat, Tuumafüüsikat, Osakeste füüsikat, Kondenseeritud aine füüsikat, Astrofüüsikat, Biofüüsika? Miks ei saa mustkunsti või okultismi teaduseks pidada? Teaduse aluseks on teaduslik meetod, mille olulisemad punktid on Vaatlus ja katse (eksperiment) Analüüs ja hüpotees Mudel ja teooria Ennustus ja kontroll Eeldades lõpmatut Universumit, miks me näeme tähti tumedas taevas, mitte ühtlaselt valgustatud taevavõlvi? Umbes 25% Universumi massist on mittekiirgav,valgust mitteneelav ja ka mittehajutav tumeaine, mis avaldub vaid gravitatsioonilise mõju kaudu. Hiroshimale heidetud pommi puhul muundati energiaks kõigest 0.6 g massi. K...
Mehaanika F10EKKÜ.T I osa 1. Mida nimetatakse mehaanikaks? Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis uurib kehade liikumisega seotud probleeme. 2. Mida nimetatakse kinemaatikaks? Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika osa, mis uurib kehade mehaanilist käitumist, arvestamata teiste kehade mõju temale. 3. Milline liikumine on mehaaniline liikumine? Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. 4. Milles seisneb mehaanika põhiülesanne? Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis. 5. Mida nimetatakse kulgliikumiseks? Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. Nt. lifti liikumine. 6. Mida nimetatakse punktmassiks? ...
Füüsika Mehhaanika Mehaanika on teadus mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Mehaaniline liikumine o Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes o Jäiga keha liikumist nim. Kulgliikumiseks, kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Kulgliikluse lihtsamad erijuhud on Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine Ühtlane ringliikumine Lihtne harmooniline liikumine Keha mille mõõtmed võib antud liikumistingimuste korral arvestamata jätta nim. punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis nim. taustkehaks. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha (kordinaadistik) ja aja arvestamiseks valitud alghetk. Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont mida mööda keha liigub Trajektoori pikkust nim. teepikkuse...
Keemia ja füüsika üleminekueksam 1) AATOMI EHITUSE PLANETAARNE MUDEL · Kõik ained koosnevad molekulidest ning need omakorda aatomitest. · Planetaarse mudelile rajas aluse E. Rutherford aastal 1909. · Mudeli järgi koosneb aatom tuumast, milles asuvad positiivse laenguga prootonid ja ilma laenguta neutronid. Tuuma ümber on elektronkate, mis koosneb elektronkihtidest, kus asuvad elektronid, millel on negatiivne laeng. Aatomil puudub summaarne laeng, sest prootonite ja elektronide arv on võrdne. · Elektronid tiirlevad ümber tuuma kindla raadiusega ringikujulisel orbiidil. Seespoolsed elektornkihid on kõige madalama energiaga, tuumast kaugemad on suurema energiaga. Elektronkihid täituvad energia kasvu järjekorras: esmalt kõige väiksema energiaga kihid, siis suurema energiaga. · Igasse elektronkihti mahub kindel arv elek...
Mehaanika Mehaanika on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 1) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 2) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 3) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks: 1) kasutatakse oskuskeelt 2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt 3) koostatakse liikumisgraafik Füüsikalised suurused- Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antu...
Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud Ülemaailmne gravitatsiooniseadus. Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. Kahe punktmassi vahel mõjuva gravitatsioonijõu moodul avaldub valemist Gm1 m2 Fg = . (4.1) r2 Siin m1 ja m 2 on vaadeldavate punktmasside massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant, mille arvuline väärtus on N m2 m3 G = 6,69 10 -11 = 6,69 10 -11 . kg 2 kg s 2 Gravitatsioonikonstant võrdub arvuliselt jõuga, millega tõmbuvad teineteise poole kaks teineteisest ühe meetri kaugusel paiknevat ühekilogrammilist punktmassi. Märkus. Kui kehad ei ole punktmassid, siis valemit (4.1) võib nende suhte...
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
FÜÜSIKA KOKKUVÕTTEV KONTROLLTÖÖ 10. klass 2007/2008 TRAJEKTOORIKS Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust...
1.Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 -1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilis...
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 cm3 metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe, 1 cm3 ca...
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA2 (kaugõppele) 2. DÜNAAMIKA 2.1 Newtoni seadused. Newtoni seadused on klassikalise mehaanika põhialuseks. Neist lähtuvalt saab kehale mõjuvate jõudude kaudu arvutada keha liikumise. Newtoni I seadus Iga vaba keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha all mõistame keha, millele ühtegi jõudu ei mõju või millele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Newtoni I seadus tähendab, et me vaatame keha liikumist inertsiaalsest taustsüsteemist. Rangelt võttes on inertsiaalsüsteemiks mistahes kinnistähega seotud taustsüsteem, paljudel juhtudel võime ka maapinnaga seotud taustsüsteemi lugeda inertsiaalsüsteemiks. Iga inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt liikuv taustsüsteem on samuti inertsiaalsüsteem. Newtoni II seadus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina r r F = ma , kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiiren...
Põlva Ühisgümnaasium Laura Musting 10 A Isaac Newtoni panus mehhaanikateadusesse Referaat Juhendaja: õp. I. Kõima Põlva 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Isaac Newtoni elulugu ............................................................................................................4 2. Newtoni looming.................................................................................................................... 8 3. Newtoni füüsikaseadused......................................................................................................10 3.1. Newtoni I seadus e. inertsiseadus.................................................................................. 10 3.2. Newtoni...
1 Masina ja mehhanismi omadused. Liide koosneb võllile töödeldud hammastest ja neile vastava kujuga ……………………………………………. + soontest rummuavas + väiksem elementide arv liites, suurem Funktsionaalsus, ergonoomilusus, suutlikus kandevõime, töökindlus dünaamilisel koormusel, suurem 2 Mis on mehhanism ja mis on masin? väsimustugevus – keerukas valmistada ………………………………………… ++ 23 Pressliide (skeem) ja selle iseloomustus. Mehhanism-tehislikult loodud kehade süsteem, mis ……………………………………… ++ teisendab ühe või mitme keha etteantud liikumise tieste Sisuliselt pinguga ist, ei ole lahtivõetav, peale lahtivõtmist ja uuesti kehade nõutavaks e soovitud liikumiseks. Masin- seade koostamist ping vä...
KUU Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km.Kuu on väike. Tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Kui aga Kuud võrrelda teiste Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, olles oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. (Charoni suhe oma emaplaneeti Pluutosse on küll veelgi suurem, kuid see-eest on Pluuto ise poolteist korda Kuust väiksem ja õigupoolest planeedi nime ei vääri). Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, ...
annaabi.ee 
