Inerts (0)

Newtoni 1. seadus ehk inertsiseadus:
kehad seisavad kas paigal või liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui neile ei mõju teised kehad või nende mõjud tasakaalustavad teineteist
Inerts – kõikide kehade omadus säilitada oma liikumise kiirus muutumatuna. 1kg.
Newtoni 2. seadus:
kiirendus, millega keha liigub on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga
Keha mass – keha omadus, mis on keha inertsi mõõduks - m
Jõud – Füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale
Newtoni 3. seadus e mõju ja vastumõju seadus:
kaks keha mõjutavad teineteist alati sama olemusega, aga võrdvastupidiste jõududega
F=m1*m2/r2
G=6,67*10-11 Nm2/kg2
Gravitatsioon – kõikide kehade vastastikune tõmbumine
Gravitatsiooni konstant näitab, kui suurte jõududega tõmbuvad kaks 1kg keha, kui nende vaheline kaugus on 1m
Gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutistega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
Raskusjõud on Maa külgetõmbejõud , on võrdeline keha massiga
Raskusjõud = Maa külgetõmbejõud = keha mass
Keha kaal – jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit. Paigalseisva keha kaal on arvuliselt võrdne raskusjõuga. – p,
P=m(g+-a), a=gP=0
Keha liikumine raskusjõu mõjul:
kaalutus – keha olek, kus talle ei mõju ükski jõud, keha kaal on võrdeline 0-ga. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus.
Ülekoormus – keha liigub maast eemale või maa poole suurema kiirendusega , kui vabalangemise kiirus
Vabalangemine - on liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis ( vaakumis ). Kõik kehad langevad õhutühjas ruumis ühesuguse kiirendusega, mis ei sõltu ei raskusest ega kujust .
Vaba langemise kiirendus tähistatakse tähega g. (Wikipedia)
Hõõrdumine (Hõõrdumine on jõud, mis on suunatud vastu kokkupuutes olevate pindade liikumisele)-miksikesest:
Hõõrdejõud – Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist.Ühe keha libisemisel teisel kehal, tekib kehade vahel hõõrdejõud, mis on alati suunatud vastupidiselt keha liikumise suunale
hõõrdetegur = Fh/N
Jäikustegur – (Jäikustegur näitab, kui suurt deformeerivat jõudu on vaja ühikuliseks vedru pikkuse muutmiseks),mõistet pole vaja vist..
Keha jäikus sõltub keha materjalist ja mõõtmetest.
Hooke ´i seadus – elastsuse piirides on kehas tekkiv elastsusjõud võrdeline deformatsiooni vastandväärtusega Fe=-K* X
Deformatsioon – Keha kuju ja ruumala muutumine keha välise jõu mõjul
A=F/m -> F=m*a
N=9,8 * mass(N=g*m)
NB!
Arvutusülesanded :
Gravitatsioon,
Raskusjõud, keha kaal,
Hõljumine,
Deformatsioon Hooke´i seadus,
Hooke´i seadus.