ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum II 1 TÖÖ 5: AINE SULAMIS- JA KEEMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: NAATRIUMTIOSULFAADI SULAMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE Töö eesmärk: Leida katse läbi naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuur Töövahendid: Kaks klaas kapilaari, gaasipõleti, uhmer, naatriumtiosulfaat, termomeeter, keeduklaas, pliit Töö käik: Gaasipõleti kohal soojendati kaks klaastoru ja tõmmati kaks 50mm pikkust ja 1 kuni 2 mm pikkust kapillaari. Kapilaari ots suleti ja kapillaar täideti paari millimeetri naatriumtiosulfaadiga.
Glükoosi 5,87 Värvusetu Kollane 4 Hape lahus; 0,1M NH3H2O; 8,88 Roosa Kollane 8 Alus 0,1M H3PO4; 0,1M 1,93 Värvusetu Kollane 2 Hape CH3COOH; 2,46 Värvusetu Roosa 5 Hape 0,1M NaCl; 0,01M 5,42 Värvusetu Värvusetu 8 Sool HCl; 0,01 1,61 Värvusetu Roosa 2 Hape 1 TÖÖ 10: AINE SULAMIS- JA KEEMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 2A/B, KATSE 4 Sama d Erinev ad Fenolftaleiini lahus (ff), muudab lahuse roosaks kui ph > 8,2 aluselises keskonnas, ja värvituks kui, kui ph < 8,2. Metüülpunase lahus (mp), muudab happelise lahuse, ph < 4,4, roosaks, ja lahuse, mille ph > 6,2, kollaseks. Töö eesmärk: Lahuse happesuse või aluselisuse määramine Katse vahendid: TAP analüüsi plaadid, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin, metüülpunane, pH
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat
H+ + OH- = H2O H = -285,8 (- 230) = -55,8 KJ · mol-1 Veaarvutus: Absoluutne viga: A = -55,8 (-54,34) = - 1,46 Suhteline viga: : 2,69 Järeldused: Viga tuleneb eeldatavasti temperatuuri väikestest mõõtmisvigadest (viga on siiski küllaltki väike). Aga üldiselt võib öelda, et selline soojusefekti määramise viis on üsna täpne, eriti kui teha seda digitaalsete termomeetritega, kus on kõrgeim temperatuur kergesti määratav. Töö 5 Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1. Naatriumtiosufaaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi keemistemperatuuri määramine seda (oma tehtud) veekindla kapillaari sees kuumutades. Reaktiivid: Na2S2O3 - Naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5-8mm läbimööduga klaastorust tõmmata kaks 50 mm pikkust ja 1-2 mm laiust kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustada gaasipõleti kalasaba otsikuga. Klaasi sulamine algab, kui leek värvub kollaseks
aga see on juba teine jutt. Pidurivedeliku kvaliteedi näitajaks on tema keemispunkt. DOT 3 kuivkeemispunkt peab olema üle 205 oC, DOT 4 üle 230 oC ja DOT 5 üle 260 oC. Ehkki DOT 4 imab endasse vett DOT 3 võrreldes aeglasemalt, on vee mõju DOT 4 keemistemperatuurile suurem. Kui 2% niiskust alandab DOT 3 keemispunkti 25 %, siis samasugune niiskuseprotsent alandab DOT 4 keemispunkti 40%-50%. Niiskusest tekitatud rooste rikub pidurisüsteemi. Keemistemperatuuri alanemisega väheneb pidurite töövõime: pedaal vajub läbi, muutub pehmeks ja vetruvaks. Pidurdamisel tõuseb pidurite temperatuur mitmesaja kraadini ja vedeliku keemisel tekkivad aurukorgid võivad põhjustada pidurisüsteemi töötamise lakkamist. Kui pidurivedelik on reservuaaris muutnud oma värvust, tuleb vahetus teha esimesel võimalusel. Keemistemperatuuri kontrollimise võimaluse puhul tuleb pidurivedelik välja vahetada, kui
Temperatuuril, mille juures kütus süttib ja põleb vähemalt 5 sekundit, nimetatakse süttimistemperatuuriks. Vedelkütuse leekpunkt ja süttimistemperatuur iseloomustavad kütuse tuleohtlikkuse astet, samuti ka niiskuse ja kergeltaurustuvate komponentide hulka kütuses. Nende abil on võimalik kaudselt otsustada antud kütuse kvaliteeti ja koostise üle. Kuna vedelkütus on erineva keemistemperatuuriga ühendite segu, siis tal tervikuna ei ole ühtset keemistemperatuuri. Seega puudub ka ühene sõltuvus leekpunkti ja kütuse keemistemperatuuri vahel. Täheldatav on üldine tendent, et leekpunkt tõuseb koos kütuse keemistemperatuuri tõusuga ja et segu leekpunkt jääb alati madalamaks tema komponentide leekpunktide aritmeetilisest keskmisest. Leekpunkti määramiseks kasutatakse seadet (Joonis), mille põhiosad on mahuti 1, mahuti 2 ja elektrilise kuumutusega vann. Mahuti kaanel on klapp 3 koos pööramisseadmega,
Kas reaktsioon on ekso või endotermiline? Vastus: Reaktsioon on eksoter miline. Määra keemilise sideme liik! 1)iooniline 2) mittepolaarne kovalentne 3)Polaarne kovalentne 4) mittepolaarne kovalentne 5) iooniline 6)polaarne kovalentne Kujuta struktuurvalemite abil vesiniksidemete teket kolme molekuli vahel. Kuidas mõjutavad molekulidevahelised vesiniksidemed aine keemistemperatuuri? Põhjendus. Vastus : molekulidevahelised vesiniksidemed tõstavad aine keemistemperatuuri. Põhjus selles, et tekkinud sidemete lõhkumiseks läheb vaja rohkem energiat, seega tõuseb ka keemistemperatuur. JOONIS ÜLESANNETE LÕPUS Kui suur ruumala on normaaltingimustel 20 moolil lämmastikul ? n=20 mol Vastus: 20 mooli lämmastiku ruumala normaaltingimustel on Kui suur mass on 280 vesinikul? 280
Erinevus: Iooniline side on seotud leelistega. Iooniline side on kovalentse polaarse sideme piirjuht. 4. Polaarsed ained lahustuvad vees ja mittepolaarsed ei lahustu. 5. Vesinikside moodustub selliste molekulide vahele mis sisaldavad F-H, O-H või N-H sidemeid. Vesiniksidemed pole väga püsivad ning võivad molekulide soojusliikumise tõttu katkeda ja asenduda uutega. Vesiniksidemed mõjutavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri ning lahustuvust. Vesiniksidemed tõstavad sulamis- ja keemistemperatuuri ning suurendavad aine lahustuvust vees. 6. Metallilise sideme metallikristallis moodustavad aatomitele ühiseks muutunud väliskihi elektronid. Metalliline side on keemiline side metallides; tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Füüsikalised omadused: hea elektri- ja soojusjuhtivus, metalne läige, plastilisus (hea töödeldavus) 7
See on muutunud veeks, on vee vee keemistemperatuur. Vett temperatuur 0 °C. Seda võib keeta ükskõik kui kaua, nimetatakse jää kuid temperatuur enam ei tõuse. sulamistemperatuuriks. Keemine · Vedeliku muutumine gaasiks keemistemperatuuril · Sõltub: · rõhust vedeliku pinnal · kõrgusest üle merepinna · Vedeliku puhtusest (vesilahused või puhas aine) Näide: 40% soolvesi keeb temperatuuril 108 ºC Vee keemistemperatuuri sõltuvus õhurõhust (normaalrõhust suuremate väärtuste korral kPa) Mõningate ainete keemistemperatuurid normaalrõhul Vee keemistemperatuuri sõltuvus kõrgusest
veebruar 1683 ja suri 17. oktoober 1757.Reamur oli prantsuse teadlane, ta lõi kaasa paljudes teadusharudes.Üheks tema suurimateks saavutusteks oli Reamuri skaala kasutusele võtt 1730 aastal. Rene Antonie de Réaumuri poolt kasutusele võetud piiritustermomeeter mille temperatuuriskaala füüsikaliseks aluseks on soojuspaisumine. Skaala nullpunktiks on jää sulamistemperatuur (0) ja vee keemistemperatuur võetud võrdseks 80 jaotusega ehk jää sulamistemperatuuri ja vee keemistemperatuuri vahemik on jagatud 80-ks võrdseks jaotuseks ehk Réaumuri kraadiks, sümboliks on °Re, vahel ka °R.Celsiuse skaala on Réaumuri skaalaga seotud järgmiselt: [°C] = 0,8 [°Re] Réaumuri skaalaga termomeetreid tänapäeval praktiliselt enam ei kasutata.
tahkised Tahkised on pehmed ja kergesti peenestatavad Mittepolaarne side Sarnaste mittemetallide vahel, võimalik molekulvõre ja aatomvõre Aatomvõre Tahked ained Kõrge sulamistemperatuur Ruumilise võrega ained kõvad aga mõnevõrra haprad Kihilised või kiulised on pehmed ja kergesti peenestatavad Vees praktiliselt lahustumatud Ei juhi elektrit(v.a. grafiit) Täiendavad sidemed Vesinikside H-F H-N H-O Tõstab sulamis-ja keemistemperatuuri, vees lahustuvust. Molekulide vahelised jõud Kergesti katkevad füüsikalised jõud Metalliline side Esineb metallides, koosneb metallide aatomitest Metallvõre Erinevad sulmaistemperatuurid ja kõvadused Plastilised, saab töödelda Vees ei lahustu Head elektri-ja soojusjuhid Iseloomulik läige
Funktsionaalne rühm kõige kergemini muunduv osa alkoholi molekulis. Alkoksiidioon alkoholi kui happe anioon. Alkoholaat alkoholi sool. Eeter orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R (R-süsinikahel). Alkoholides esinevad vesiniksidemed. Vesiniksidemed esinevad ainetes, kus on N- H või O-H rühmad. Vesinikside on molekulidevaheline side. Vesinikside põhjustab: a) suuremat keemistemperatuuri b) head lahustuvust vees Alkoholide füüsikalised omadused · hüdrofiilsed a) C 1, 2, 3 lahustuvad vees piiramatult (mida väiksem ahel seda paremini lahustub) b) C 4 ~10ml /100ml vees c) dioolid ja trioolid lahustuvad kõik väga hästi (saavad moodustada rohkem vesiniksidemeid. · Vesiniksideme tõttu kõrgem keemistemperatuur. Mida pikem on ahel seda kõrgem keemistemperatuur Eetrite füüsikalised omadused
orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Kuna freoonid on inertsed on nad inimestele ohutud. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2). Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril rõhu alanemisel neelab algav keemisprotsess aga palju soojust. Sel põhjusel kasutatakse freoone külmutusmasinates, nt kõlmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone vahtpolümeeride valmistamisel ja ka aerosooliballoonides propellandina ehk tarbekemikaali laialipihustatava vahendina. Freoonide tootmine algas 1931. a ja kasvas pidevalt. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama
naftatöötlemistehastesse. Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias. Nafta töötlemine: Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimsseadmesse, kus ta jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse atmosfäärirõhul tegutsevast destilleerimisseadmest bensiini, ligroiini, petrooleumi ning diislikütuse ja kerge gaasiõli või solaarõli fraktsioone. Atmosfääridestillatsiooni jääki masuuti kuumutatakse uuesti toruahjus ja destilleeritakse ühes või mitmes vaakumkolonnis. Destilleerimisel saadavaid fraktsioone töödeldakse mitmesuguseid sekundaarseid menetlusi
Tsingi levinuim oksüdatsiooni aste on +2. Temperatuuril 100 °C kuni 210 °C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210 °C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. Tsingi ajalugu Sõna ,,tsink" on ebatavaline ja selle päritolu pole teada vaid tõenäoliselt oli kasutusel sõna ,,Zincum" varem. Tsingisulamid on kasutusel olnud sajandeid. Madala keemistemperatuuri ja selle metalli tugeva reageerimisvõime tõttu ei suudetud iidsetel aegadel mõista selle metalli tõelist loomust. Rakendusalad Tänapäeval kasutatakse tsinki laialdaselt terasesemete (nt. teraspleki) korrosioonivastaseks katmiseks (tsinkimine). Elektriakudes Kasutusel on 2045% tsinki sisaldav vase ja tsingi sulam messing (valgevask) Tsink on üks olulistest bioloogilisest mikroelementidest, kuuludes nt. insuliini
kuna inertsuse tõttu on nad inimestele ohutud. Nende kasutamist hakati piirama, kui tehti kindlaks seos osoonikihi lagunemise ja freoonide vahel. • Tänapäeval reguleerib freoonide töönduslikku tootmist 1987. aastal sõlmitud Montréali protokoll, tehnikas asendatakse need sageli fluorosüsivesinikega, mis ei sisalda kloori ja seetõttu ei kahjusta ka osoonikihti. KASUTUSALA • Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone vahtpolümeeridevalmistamisel ja ka aerosooliballoonides propellandina, tarbekemikaali laialipihustava vahendina. VIDEO • http://www.youtube.com/watch?v=PXV6ppONgUk KASUTATUD KIRJANDUS • http://et.wikipedia.org/wiki/Freoonid • Mõned freoonide failid • Õpik • http://www.youtube.com/watch?v=PXV6ppONgUk
optimaalse keemisreziimi saavutamisel. Edasi avatakse veidi kraani nii, et rõhk aparaadis suureneks (elavhõbedasammas langeks). Selleks, et vedelik hakkaks uuesti keema, tõstetakse veidi küttespiraali pinget (mida suurem rõhk, seda kõrgem keemistemperatuur). Kui vedeliku keemisel termomeetri näit jääb konstantseks ja tilkade arv on optimaalne, siis märgitakse jälle üles rõhu ja sellele rõhule vastava keemistemperatuuri väärtused. Järk järgult rõhku seadmes suurendades määratakse vedeliku keemistemperatuur mitmel erineval rõhul vastavalt etteantud sammule. Teoreetiline põhjendus, valemid. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm h, kus Patm atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee) h elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm (lugem skaalalt) Katseandmete põhjal
Maagaas – Mehhiko laht, Venemaa, Austraalia Kivisüsi – ei leidu vees, Euroopa, Hiina Venemaa piir, Põhja-Ameerika 4. NAFTA TÖÖSTUS: AMMUTAMINE, TÖÖTLEMINE JA RAHVUSVAHELISED FIRMAD Nafta ammutamine: puuraukude kaudu, millest purskab ta vahel gaasi survel, kuid enamasti kompressorimeetodil; mandrilaval mere põhjast. Nafta töötlemine: töödeldakse tööstusriikides; eeltöötlemine (vesi, mineraalsoolad, gaasid, happelised ühendid; destilleerimisseadmes jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks; jääk (masuuti) destilleeritakse uuesti. Firmad: Exxon Mobile, Royal Dutch Shell, BP 5. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD, NENDE KASUTAMINE JA LÜHI ISELOOMUSTUS Tuul – tuleb kasutada koos teiste energia allikatega või salvestada mehhaaniline energia; suured tuulepargid; kõrged ehituskulud; 2,5% Päike – soojus ja elekter ja loomulik valgus; päikese paneelid; kohad, kus on palju valgust Geotermaal – looduslik radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv; soojus,
SÜSIVESINIKE SAAMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE · Suurem osa süsivesinikke on alkaanid süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad ainult üksiksidemeid. · Alkaane saadakse maagaasist ja naftast. (maagaas koosneb metaanist ning nafta on süsivesinike segu. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Nafta destilleerimisel saadavaid saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi ning madalaim neist on bensiin. · Naftasaadusteks on naftagaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut, määrdeõlid, parafiin ja bituumen. · Oktaaniarv näitab bensiini kvaliteeti. · Asfaltiseerimisel kasutatakse bituumeni. · Majapidamisgaas koosneb propaanist ja butaanist. · Alkaanid ei lahustu vees ja on kolmes agregaatolekus. POLÜMEERID · Polümeeriks nimetatakse ained, mille suured molekulid koosnevad väga paljudest
fluori, paljudel juhtudel ka muud halogeeni (enamasti kloori) ja vesinikku. Madala molekulmassiga ja alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid, nagu näiteks deodorant, juukselakk), ehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides, plastide tootmisel jm. Freoonid on keemiliselt väga püsivad (~100aastat) ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Üritatakse vältida freoonide
SOOJUSNÄHTUSED KÖÖGIS Füüsika on olemas kõikides ruumides- elutoas, vannitoas, keldris jne, seega seda leidub ka köögis. Köögil, nagu teistelgi ruumidel, toimub välisõhuga pidev soojusvahetus. Järgnevalt toon näiteid erinevatest füüsikalistest soojusnähtustest köögis. Kõrgemal temperatuuril valmib toit kiiremini. Suurem pindala soodustab soojusülekannet. Keemistemperatuuri tõstmiseks võib lisada ka vette soola. Kui vedelikus on lisandeid, mis ei auru, siis on auru rõhk väiksem, sest aurustuvas pinnakihis on vähem vedeliku molekule kui puhtas vedelikus. Rasv vajub sellepärast kuumal pannil laiali, et soojaga muutub aine olek vedelamaks. Mõned metallist potisangad kõrvetavad. Enamus kulpe on plastik- või puitvarrega sellepärast, et erinevalt metallist on plastik ja puit halvad soojusjuhid. Metall on soojusjuht. Mikrolaineahi töötab mikroainete abil
väheneb, kui see sisaldab lahustunud soolasid. Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega. Konstantsel temperatuuril rõhu tõstmine kaks korda suurendab ka gaasi lahustuvust kaks korda. 7. Lahjendatud lahuste üldised omadused (kolligatiivsed omadused) Kolligatiivsed omadused on lahuste omadused, mis sõltuvad ainult lahuse kontsentratsioonist, mitte aga lahustunud ainest. Tähtsamad kolligatiivsed omadused: aururõhu alandamine, keemistemperatuuri kasv, külmumistemperatuuri langus ja osmootne rõhk. 8. Lahuse aururõhu langus p10 p Lahuse aururõhu suhteline langus on võrdne lahustunud aine moolimurruga lahuses: X 2 , kus p10 X 2 1 X1. 9
Milliste aatomite vahel see tekib? Vesinikside õige kujutamine antud valemitele. Kui tugev on vesinikside? Vesinikside on täiendv side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom moodustab tugevalt elektronegatiivse elemendi (peamiselt F, O või N) aatomiga. Kõige tugevamad vesiniksidemed → H-F....H-F....H-F... H-N-H...N-H....N-H.... 3.Milliseid omadusi mõjutab vesinikside? Molekulidevahelised vesiniksidemed tõstavad ainete sulamis-ja keemistemperatuuri. Ained, mis moodustavad vesiniksidemeid vee molekulidega, lahustuvad hästi vees. 4. Molekulaarsed ained ja kristallvõrega ained. Kuidas neid molekulivalemi järgi ära tunda? Molekulaarsed ained Mittemolekulaarsed ained Kovalentse polaarse ja kovalentse Kristallvõre mittepolaarse sidemega ained. Iooniline või metalliline side Eksisteerivad üksikmolekulidena. NaCl Fe O2; H2O Aatomvõre. ERANDID.
Mikrolaineahi Tiit Sepp Köögifüüsika on pea sama vana kui köök ise. Mikrolaineahi on seevastu suhteliselt hiline lisand meie kööki. Kui Ameerikas sai ta laiatarbekaubaks juba seitsmekümnendatel, siis Eestis hakkas see köögiatribuut levima tunduvalt hiljem. Kuidas mikrolaineahi töötab? Kui tavaline ahi soojendab toitu vahetu soojusülekande abil, siis mikrolaineahi teeb seda toidu koostismolekule mikrolainekiirgusega "raputades". Mikrolainete all mõistetakse kiirgust sagedusega 1300 GHz ehk siis lainepikkusega 30 sentimeetrist 1 millimeetrini. Teadaolevalt avastas mikrolainete toitusoojendava mõju juhuslikult Percy Spencer 1940. aastatel, kui ta ühe mikrolaineradari kõrvale oma pähklikommi unustas ja radar selle ära sulatas. Esimene äriline ahi ehitati 1954 ja laiatarbekaubaks sai ta, nagu mainitud, möödunud sajandi seitsmekümnendatel. Nüüd aga kõige tähtsama küsimuse juurde. Kuidas mikrolain...
omavahel seotud kovalentse üksiksidemega 2. Tuntumad alkaanid: Metaan - kasutatakse laialdaselt kütusena ja soojuselektrijaamades elektri tootmiseks, ka valgustamiseks ja õli tootmiseks. Metaan sisaldub majapidamisgaasis. Metanool, ammoniaak. Etaan – Propaan - Kasutatakse kõrgahju kütusena, terase lõikamisel ja keevitamisel(segus hapnikuga) 3. Homoloogilise rea mõiste. Ainete keemistemperatuuri muutus homoloogilises reas Homoloogiline rida - samasse aineklassi kuuluvate sarnaste omaduste ja struktuuriga keemiliste ühendite rida. Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogilise rea liikmete tihedus, sulamis-ja keemistemperatuur, väheneb aga lahustuvus vees. 4. Alkaanide nomenklatuur - reeglistik nimetuste andmiseks. Alkaanide süstemaatilised nimetused struktuuri järgi ning struktuurvalemi
Mikro-ja megamaailma füüsika Aineolekud Agregaatolek ehk aineolek(lihtsalt olek) ehk aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalike olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. Aine põhiolekud: 1. Tahke-jää 2. Vedel-Vesi 3. Gaasiline-veeaur 4. Plasma 5. Kondensaat 1) Tahke oleku korral sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi ja kindlate asendite ümber(tasakaalus). Tahked kehad säilitavad kindla temperatuuri juures kuju ja ruumala. 2) Vedela oleku korral ei ole üksikud molekulid seotud kindlate asenditega.Üksikmolekulid ja molekulide korrastatud rühmad on korratus liikumises. Molekulide vaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda. Vedelik säilitab ruumala mitte kuju. 3) Gaasilises olekus liiguvad ...
näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias. Naftat töödeldakse peamiselt tööstusriikides, kuhu toornafta toimetatakse tankerlaevadega ja torujuhtmetega. Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimsseadmesse, kus ta jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse atmosfäärirõhul tegutsevast destilleerimisseadmest bensiini, ligroiini, petrooleumi ning diislikütuse ja kerge gaasiõli või solaarõli fraktsioone. Atmosfääridestillatsiooni jääki masuuti kuumutatakse uuesti toruahjus ja destilleeritakse ühes või mitmes vaakumkolonnis. Destillaatidena saadakse harilikult rasket gaasiõli ning määrdeõlide fraktsioone, destillatsioonijäägina gudrooni.
ruutskeemina) Iooniline side- tekib metalli ja mittemetalli aatomi vahel. Mittemetalli aatom tõmbab metalliaatomi viimaselt kihilt tema elektroni(d) ära. 5) Osata iseloomustada vesiniksidet ja näidata kuidas see tekib. Vesinikside- tekib kui vesinik on kontaktis: hapniku; lämmastiku; fluoriga. On lisaside molekulide vahel. Kui vee molekulide vahel poleks vesiniksidet, oleks vesi toatemperatuuril gaas. Vesinikside tõstab aine keemistemperatuuri ja lahustuvust vees. 6) Osata iseloomustada metallilist sidet. Metalliline side- tekib metalliaatomite ja ioonide vahel ühiste vabade elektronide kaudu. Näited: a) Mis liiki keemiline side (sidemed) on antud ühendites: * raud * vääveldioksiid * kaaliumkloriid * hapnik (molekulina) *pronks (vase ja tina sulam) b) Näita täppskeemina ja ruutskeemina, kuidas tekib keemiline side antud ühendites * kaaliumkloriid b) vesi c) lämmastiku molekul
4) Alkaanide füüsikaliste omaduste (sulamistemp. keemistemp.,tihedus) sõltuvus struktuurist. Mida rohkem molekul hargneb, seda madalamad on tema sulamis- ja keemistemperatuurid ning seda väiksem on tema tihedus. 5) Mis on vesinikside, kuidas see mõjutab aine omadusi? Vesinikside side, mille moodustab hapniku või lämmastiku aatomiga seotud vesiniku aatom mingi teise hapniku või lämmastiku aatomiga. Muudab aine hüdrofiilseks.Tõstab aine sulamis -ja keemistemperatuuri, sest tema lõhkumiseks on vaja kulutada lisaenergiat. 6) Alkaanide keemilised omadused (reageerimine hapnikuga, vastastiktoime veega). Alkaanide tähtsamad omadused on: Hüdrofoobsus ja vähene suutlikkus teiste ainetega reageerida. Alkaanidele iseloomulikud reaktsioonid on pürolüüs ja oksüdeerumine (põlemine). Kõik alkaanid põlevad. Arvutusülesanded 7) Isomeeride struktuurvalemite koostamine, nimetuste andmine.
Põhjuseks on see, et jäätumisel seostuvad kõik vee molekulid üksteisega vesiniksidemete abil. 12. Vesi on tavatingimustes gaas, sest tänu vesiniksidemele on tal erandlikult kõrge sulamis- ja keemistemperatuud. H2S on gaasilises olekus, sest sellle aine molekulis pole vesiniksidemeid. 13. Suured veekogud ei külmu talvel põhjani kinni,sest põhjas on vesi kõige suurema tihedusega (4 kraadi) ning vesi jäätub 0 kraadi juures. 14. Vesinikside tõstab keemistemperatuuri ja sulamistemperatuuri. 15. Tee ise , õpikus olemas, ma ei viitsi nii palju kirjutada.
vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on kõige levinum aine nii Maal kui ka Universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee molekulidel on väga väike molekulmass ja nad moodustavad omavahel vesiniksidemeid. Vesiniksidemete olemasolu muudab vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstab seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri[1]. Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega ja selle kristallvõres esinevad tühimikud, mistõttu on jää tihedus väiksem, kui vedelal veel. Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Nad koosnevad suures osas veest, mõned vees elavad organismid isegi kuni 99% ulatuses. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. lahusteid Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul.
Kõrge keemistemperatuuriga vedelad ja poolvedelad naftasaadused on libedad ja kasutatakse määrdeainetena. d. Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. e. Alkaanide molekuli süsinikahela kuju võib olla: Sirge(Siksakiline) Hargnenud Tsükliline 3. Miks süsinikahel saab moodustada tsükleid? 4. Kuidas kasutatakse alkaane? Alkaane saadakse maagaasist ja naftast. Nafta destilleerimise saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi. Tähtsamad naftasaadused on: Bensiin –kõige madalama keemistemperatuuriga saadus.Kasutatakse automootori kütusena Petroolium- veidi kõrgema keemistemperatuuriga Diislikütus- petrooliumile lähedase keemistemperatuuriga. Kasutatakse diiselmootorites. Määrdeõlid, masuut –veel kõrgema keemistemperatuuriga Bituumen – pigitaoline jääk nafta destillatsioonil. Kasutatakse
nimetusega etanoolvõi etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholi tootmine Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest. Mono- ja oligosahhariide (suhkruid) sisaldavatest taimemahladest või muust lähtematerjalist võibanaeroobse käärimise tulemusena pärmiseente (Sachharomyces sp.) toimel tekkida jääkproduktina etüülalkohol. Lähtematerjalina võidakse kasutada ka tööstuslikult toodetud suhkru lahust.
Paldiski 2012 Sisukord Sissejuhatus Füüsikalised omadused Keemilised omadused Metanool Etanool Etaandiool Propaantriool Ksülitool ja sorbitool Sissejuhatus Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH) Alkoholidel on järelliide ool Molekulis võib olla mitu hüdroksüülrühma (-diool, triool, jne) Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Alkohoolsete jookide kangust väljendatakse mahuosades. 40° 40 mahuühikule aseotroobile lisatakse vett ruumalani 100 mahuühikut. Füüsikalised omadused Narkootiline toime Alkoholide põlemise vaheühendid võivad olla väga mürgised (kesknärvisüsteemi kahjustused) Pikema ahelaga alkoholid tekitavad pöördumatuid nägemisorganite kahjustusi Hea lahustuvus vees
normaalne töötamine soodustab suurima võimsuse saavutamist, kütusekulu vähenemist ning mootori tööea pikenemist. Vedelikuga jahutamisel kasutatakse suuremas osas sundringlusega, suletud jahutussüsteeme. Suletud süsteemi korral ühendatakse jahutussüsteem perioodiliselt välisõhuga seda juhul, kui rõhk süsteemis tõuseb. Rõhu suurenemine toimub mootori soojenemisel, jahutusvedeliku paisumise tagajärjel. Suletud süsteem võimaldab tõsta jahutusvedeliku keemistemperatuuri vältimaks õhumullide teket silindri kõige kuumemas kohas, see on põlemiskambri piirkonnas. Väikese rõhu hoidmine süsteemis toimub süsteemi sulgeva korgi sisse ehitatud auru- õhuklapi abil. Radiaator: Radiaatori abil toimub soojuse edasiandmine välisõhku, seega on radiaator soojusvaheti. Ta koosneb ülemisest anumast, alumisest anumast, südamikust ja kinnitusdetailidest. Termostaat: Termostaadi ülesandeks on kaasa aidata mootori kiirele soojenemisele
Keemine on võimalik temperatuurivahemikus, kus vedelik ja aur saavad olla tasakaalus, see on kolmikpunkti ja kriitilise oleku vahel. Keemisel on küllastunud auru rõhk võrdne välisrõhuga ja seega keemistemperatuur vaakumis on madalam. Vee keemistemperatuur kõrgmägedes olenevalt atmosfäärirõhu langusest on märgatavalt alla 100ºC. Keemise kestmiseks on vaja soojuse pidevat juurdevoolu. Vedeliku (kestvat) eesmärgipärast soojendamist keemistemperatuuri hoidmiseks nimetatakse keetmiseks, näiteks reaktsioonisegu tagasikeetmine, arvukad destillatsioonimeetodid, toidukeetmine jm. Vesi sublimeerub tahke aine ( vesi ) aurustub. Vee temperatuur võib keetmisel ulatuda 100 °C-ni, soola lisamisel 101 °C-ni ja rõhu tõstmisel 1 atm võrra 119 °C-ni. Sageli keedetakse toiduaineid 95-97 °C juures, nii et vesi vaevu väreleb. Sel juhul kasutatakse tehnoloogias väljendeid: "keedetakse
| | CH3 CH3 HALOGEENIÜHENDID TEHNIKAS JA KESKKONNAS Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF 2Cl2 + hv ·CF2Cl + Cl·), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks.
Näiteks oktaani 18st võimalikust isomeerist on leitud naftast 17, nonaani 35st võimalikust isomeerist aga 24. Siberi, Lääne-Uraali ja Tatarimaa naftas moodustavad alkaanid poole nafta kogusest, Põhja- Ameerika ja Saudi-Araabia nafta on rikkam kui teised tsükloalkaanide poolest, Borneo ja Aserbaidžaani nafta aga areenide poolest. Tehnoloogiliste omaduste hindamisel on tähtis tema koostisesse kuuluvate süsivesinike jaotumine keemistemperatuuri järgi (fraktsioonkoostis). Seda iseloomustab keemiskõver, mis näitab kui suur osa naftas keeb üle kindlas temperatuurivahemikus. Seega võib keemiskõvera järgi otsustada, kui palju vastavaid produkte (bensiin, ligroiin, petrooleum, jne.) saab naftas destilleerimisel. Väärtuslikum on nafta, milles on rohkem madalamal temperatuuril keevaid fraktsioone. Sellise nafta tihedus on väiksem kui tõrvasel. Seega iseloomustab tihedus teatavas mõttes ka nafta koostist ja kvaliteeti. Omadused
•mittemetall lihtainena → kovalentne mittepolaarne side →molekulvõre →molekulaarne •Keemilise sideme tekkel eraldub energia, molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Liitumisreaktsioon → eksotermiline → energia neeldub ∆H<0 Lagunemine → endotermiline → energia eraldub ∆H>0 (kõik oksüdatsioonid) •Vesinikside F-H, O-H, N-H on nõrgem kui kovalentne side, kuid tugevam kui tavaline molekulide vaheline side. Põhjustab ainete sulamis- ja keemistemperatuuri tõusu, soodustab lahustamisprotsessi molekulide vahel. •lihtaine, liitaine – ELEMENT Puhas aine, segu – AINE KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL TASAKAAL Temp tõstmisel – endo (∆H>0 ) suunas > Temp alandamisel – ekso (∆H<0) suunas < Tahke aine kogus või peenestamine, segamine ja katalüsaatori kasutamine EI MÕJUTA TASAKAALU, vaid kiirust ! Pöörduv reaktsioon ei saa kunagi otsa ! KIIRUS Kui reaktsioonis kõik gaasid, kiirus ei muutu
| | CH3 CH3 HALOGEENIÜHENDID TEHNIKAS JA KESKKONNAS Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro- kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF2Cl2 + hv ·CF2Cl + Cl·), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks.
Fondüü - kuum juustukaste. Fruktoos puuviljasuhkur. Garneerimine - lisandiga varustamine, ehtima, kaunistama. Glaseerimine - küpsetise katmine suhkruglasuuriga. Gratineerimine - toidule värvi andmine ahjus tugevas kuumuses, soovitavalt ainult pealtpoolt. Gastronoomia kokakunst. Grillimine - ilma rasvaineta või väga vähese rasvainega küpsetamne grillpannil või grillahjus. Hautamine - toidu kuumutamine vedelikus, mida hoitakse veidi alla keemistemperatuuri. Julienne - väga peenikeseks lõigatud köögiviljade vms. ribad. Kasutatakse ka garneerimisel. Kanapee - väike võileib (ka praetud või röstitud), mida serveeritakse enne sööki isuäratamiseks või söögikorra lõpul. Kebab - Türgi ja taga kaukaasia rahvusroog marineeritud lambalihast ja sibulast. Konsomee - selge puljong. Krutoon - röstitud saia- või leivakuubikud. Kupatamine - lühiajaline kuumutamine vees või aurus pinnavalkude denatureerimiseks
8) Elektroneatiivsus on suurus, mis iseloomustab ELEMENDI AATOMI VÕIMET SIDUDA ENDAGA ELEKTRONE. Variant 2 1) PK side esineb selliste aatomite vahel, mille elektronegatiivsuse vahe on 0,1-1,9 (väiksem kui 1,9) 2) Vastasnimeliste ioonpaaride vahel moodustunud sidet nimetatakse IOONILISEKS SIDEMEKS. Side püsib koos elektrostaatiliste jõududega (vastasnimeliste ioonide vahel) 3) Vesinikseidemega ained omavad analogidega võrreldes ... sulamis- ja keemistemperatuuri ning ... vees lahustuvust. 4) Keemiline side on AATOMITE VAHELINE SEOS, MILLEGA TEKIB KEERUKAM OSAKE. 5)Ühe ja sama mittemetalli aatomite vahel moodustub MPK side. 6)Kõik ioonilise sidemega ained on TAHKES olekus, enamasti vees LAHUSTUVAD ja hea elektri- ja soojusjuhid, kui aine on vedelas olekus või vees lahustunud. 8) Metallid on head elektri- ja soojusjuhid, kuna nende kristallvõre vahel liigub elektrogaas.
· Ketoon - ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. · Karboksüülhapped - happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). · Areenid aromaatsete ühendite üldnimetus; aromaatsed süsivesinikud. · Vesinikside side, mille moodustab hapniku või lämmastiku aatomiga seotud vesiniku aatom mingi teise hapniku või lämmastiku aatomiga. 2) Hinnata molekuli struktuuri ja vesiniksideme esinemise põhjal aine suhtelist lahustuvust ja keemistemperatuuri. Vesinikside tõstab aine sulamis- ja keemistemp., kuna sideme lõhkumiseks kulub lisaenergiat. Mida pikem on aine süsinikahel, seda halvemini aine vees lahustub. 3) Fenoolide ja halogenoalkaanidega seotud keskkonnaprobleemid Eestis. Eesti põlevikivi tööstuse reostus on seotud just fenoolide sattumisega keskkonda. Halogenoalkaan freoon on keemiliselt väga püsiv ning õhku paisatuna on ta kaua aega muutumatu. Freoonid lõhuvad osoonikihti.
fluorosüsivesinikega, mis ei sisalda kloori ja seetõttu ei kahjusta ka osoonikihti. Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro- kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ja õhku paisatuna jäävad nad kauaks ajaks muutumatuks. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad umbes 25 km kõrgusel asuva osoonikihini. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks (CF2Cl2 + hv ·CF2Cl + Cl·), mis osutuvad osooni lagunemise katalüsaatoriteks.
Seejärel märgitakse keemistemperatuur saavutatud rõhul. Vedeliku aururõhu saab arvutada valemi järgi: Paur=P-h kus P on atmosfäärirõhk ja h elavhõbeda nivoode vahe manomeetris. Edasi avatakse kraan 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks. Selleks, et vedelik hakkaks uuesti keema, peab vajadusel ka küttespiraali pinget tõstma. Kui vedeliku keemisel termomeetri näit on konstantne, märgitakse rõhu ja keemistemperatuuri väärtused. Katset korratakse 10-20 erineval rõhul. Viimane katse teostatakse atmosfäärirõhul. Vajalikud valemid Vedeliku aururõhu arvutamine: Paur=P-h Aine aurumissoojuse arvutamine: Entroopia muut 1 mooli aine aurustumisel normaalrõhul: Katse tulemused P=1007hPa=100700Pa=755,312mmHg Jrk. Keemistemp T=Temp(K) h Paur=P-h lnPaur
Kordamine kontrolltööks: Alkaanid 1. Keemiliste sidemete arv koos põhjendusega. C- 4, sest viimasel kihil 4 vaba elektroni. P- 5, sest tal on tal on viimasel kihil 3 vaba elektroni > saab moodustada 5 sidet. 2. Hüdrofoobsus vett tõrjuvad ained (Nt. Rasvad, alkaanid, eeter) Hüdrofiilsus vett armastavad ained (Nt. Alkoholid, suhkrud, soolad) 3. Isomeeria. Joonistada! Põhjendada keemistemperatuuri ja tihedust! Mida suurem on alkaani molekulmass, seda kõrgem on tema sulamis- ja keemistemperatuur. Isomeeride puhul on keemistemperatuur seda kõrgem ja tihedus seda suurem, mida vähem hargnenud on ahel. On ju hargnemata ahelaga molekulidel omavaheline kokkupuutepind suurem, mistõttu molekulidevahelised
Virn tõstetakse koos alusega ülesse ja surutakse vastu ülemist raami. Tekitatud surve mõjul eraldub massist vedel fraktsioon. Ekshausteerimine, vakumeerimine on õhu eraldamine pakendist, purgist või tehnoloogilisest seadmest. Hõrendus tekitatakse vaakumpumba abil, õhk imetakse pakendist välja ja pakend või purk suletakse koheselt. Õhu eemaldamine parandab toote säilivust, väldib toote pinna oksüdeerumist, seadmes alandab vaakum keemistemperatuuri ja kiirendab aurumist. Vakumeeritakse juustu- ja vorstipakendeid, konserve jms. Vorstipritse, kutreid, keeduseadmeid jms. 6 2.2. Peenestamine Tükeldamine on materjali ja pooltoote peenestamine kindla vormiga tükkideks (seibid, kuubikud jms). Tükeldamiseks kasutatakse mitut tüüpi lõikureid. Lõiked tehakse kindla suunaga, nii et
samuti tagasi kolbi 1. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga. Seejärel märgitakse keemistemperatuur saavutatud rõhul. Seejärel avatakse kraan 11 nii, et rõhk aparaadis suureneks 20mmHg võrra. Kui temperatuur on uuel rõhul konstante, märgitakse rõhk ja temperatuur. Järk järgult rõhku suurendades määratakse 10 keemistemperatuuri erineval rõhul. Valemid: Aine auramissoojus: B= - Entroopia muut 1 mooli aine aurustumine normaalrõhul: J/K*mol Katseandmed: Atmosfäärirõhk P= 762,06 mmHg Jrk. Keemistemperatuur T, 1/ T h, Paur =P-h ln paur nr. t,°C K mm Hg 1. 30,5 303,5 0,00329 635,1 126,96 4,844 2
tooted. Alkoholi kasutatakse mitmesugustes lahustites, puhastusvahendites, vedelkütustes, odekolonnides jm. Alkohol on ka joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Sellest on saanud maailmas üks väga tõsine probleem, kuna selle tarvitamine läheb tihtipeale liiale ja selle narkootilise aine toime all tehakse palju lollusi ning see rikub ka inimeste tervist. Looduses esineb alkoholi vähesel määral ,kuna see lendub kergesti madala keemistemperatuuri tõttu. Sellepärast hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Alkoholid on orgaanilised ühendid, mis on tekkinud nii, et süsivesiniku molekulis on üks või mitu vesinikuaatomit asendunud hüdroksüülrühmaga. Nende üldvalem on ROH. Alkoholi tootmine sai alguse Lähis-Idast ja Vahemeremaadest. Etüülalkohol võib tekkida anaeroobse käärimise pärmseente toimel jääkproduktina. Lähtematerjalina võidakse kasutada nii tööstuslikult toodetud suhkru lahust, kui ka
Greip- apelsini meenutav puuvili. Griljaaz- röstitud ja suhkruga ülepuistatud pähklid, ka neid silsaldav sokolaad. Grillimine- ilma rasvaineta või väga vähese rasvainega küpsetamine grillpannil või grillahjus. Guacamole-küüslaugu, soola ja sidrunimahlaga maitsestatud avokaadopüree. Kasutatakse dipikastmena või mehhiko roogade lisandina. Pärineb Mehhiko köögist. Hautamine- toidu kuumutamine vedelikus, mida hoitakse veidi alla keemistemperatuuri. Hot dog- kuum viinerisai. Hummus- kikerhernepasta. Julienne-väga peenikeseks lõigatud köögiviljade vms. ribad. Kasutatakse ka garneerimisel. Kannelloonid- liik ruljaid makarone. Klementiin- väike seemneteta mandariin. Konfitüür- puuviljast või marjast tehtud paks väga magus keedis. Kotlet- hakklihatoit. Kulebjaaka- suur pätsikujuline pirukas. Lollo Rosso- Itaalia punane käharlehtsalat.
annaabi.ee 
