50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sirtsuke93
Õppematerjali autor
1- mõisted Eksotermiline reaktsioon energia eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon. Endotermiline reaktsioon energia neeldumisega kulgev reaktsioon. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb alati kulutada energiat. Kui saaduste energia on madalam kui lähtainetel on reaktsioon eksotermiline(energia eraldub) Kui saaduste energia on kõrgem kui lähtainetel, on reaktsioon endotermiline(energia neeldub) kovalentne side aatomivaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel. polaarne kovalentne side - kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. mittepolaarne kovalentne side kovalentne side, milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel. Elektronegatiivsus - suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi a
Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Molekul molekulaarse aine väiksem osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastasikmõju, mis seod nad molekuliks või kristalliks Kovalentne keemiline side aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronipaaride moodustumisel Polaarne kovalentne side kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. Mittepolaarne kovalentne side kovalentne side, mille ühine elektronipaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse elektronegatiivsusega aatomite vahel Iooniline side ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Vesinikside täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatom teise molekul
Keemia kontrolltöö Keemiline side Energia muutus keemilistes reaktsioonides Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. Vääriskaaside aatomite väliskiht on täielikult elektronidega täitunud. ( Elektronktett ) Keemiline reaktsioon protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumisel tuleb energiat kulutada. Lähteainetes olevate keemiliste sidemete katkemisel energia neeldub, uute keemiliste sidemete tekkimisel energia eraldub. Termokeemiline võrrand reaktsioonivõrrand, milles on märgitud ka reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk. Eksotermilistes reaktsioonides energia eraldub H < 0 ( saaduste energia on madalam kui lähteainetel ).
KEEMIA KT: 6. okt Mõisted: molekul molekulaarse aine väiksem osake, kovalentse sidemega seotud aatomite rühmitus. Molekulivalem keemiline valem, mis näitab, millistest elementidest aine koosneb. Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest (keemiline ühend) Molekulaarne aine molekulidest koosnev aine Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest (ioonsed ained ,metallid, kovalentsed mittemolekulaarsed ained) Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Eksotermiline reaktsioon soojuse (energia) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endotermiline reaktsioon soojuse (energia) neeldumisega kulgev reaktsioon Molekulidevaheline jõud füüsikaline suurus; suhteliselt nõrgad tõmbejõud aine molekulide vahel (võrreldes keemilise sidemega) Kovalentne side kõige levinum ja olulisem keemilis
elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Võrrelda molekulaarse ja mittemolekulaarsete ainete tekket ja omadusi. Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide vahel kristallis. Seetõttu on molekulaarsed ained tavaliselt madalate sulamis- ja keemistemperatuuridega ning pehmed, mittemolekulaarsed ained aga kõrgete sulamis- ja keemistemperatuuridega ning kõvad. Mittemolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid.
Aatomorbitaal – aatomi asa, kus elektronide leidumise tõenäosus on kõige suurem. Elektronipaar – kaks kastassuunalise magnetväljaga elektroni, mis asuvad ühel orbitaalil moodustades ühise elektronpilve. Paardumata elektron – üksik elektron o.a – elemendi aatomite oksüdeerumise astet iseloomustav suurus Katioon – positiivse laenguga ioon anioon – negatiivse laenguga aatom või aatomite rühmitus elektronegatiivsus – suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodistamisel tõmmata enda poole ühise elektronpaari. Eksotermiline reaktsioon – soojuse (energi) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon. endotermiline reaktsioon – soojuse (energia) neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon. Keemiline side – aatomite- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekulideks või kristallideks Kovalentne side – aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühise elektronpaaride moodustamisel osalaeng – iseloomustab elektrontiheduse
14. Iseloomusta molekulvõrega aineid / kovalentse sidemega mittemolekulaarseid aineid / ioonseid aineid / metalle (millistest aineosakestest koosnevad, milline on keemis- ja sulamistemperatuur, olek ja selle iseloomustus, vees lahustuvus, elektrijuhtivus jm oluline) lk 64, 65 15. Milliste aatomite vahel on kovalentne side kõige polaarsem / vähem polaarne? Põhjendage. Reastage järgmiste elementide vahelised kovalentsed sidemed polaarsuse suurenemise / vähenemise suunas. Näiteks a) H-Cl; b) H-F; c) H-Br Molekulvõrega ained: koosnevad molekulidest, suhteliselt madala sulamis- ja keemistemperatuuriga, tavatingimustes on ained kas gaasid või kergesti lenduvad vedelikud, võib olla ka tahkes olekus, tahkes olekus pehmed ja peenestatavad, lahustuvus vees sõltub molekulide polaarsusest ja võimest, Kov. sidemega mittemoleku. ained: koosnevad kov
Iooniline side-ioonidevaheline keemiline side mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu Iooniline kristallvõre-kristallvõre kus võre sõlmpunktides asuvad ioonid Ioonvõrrand-reaktsioonivõrrand milles tugevad hästilahustuvad elektrolüüdid kirjutatakse ioonsel kujul kõik ülejäänud ained aga molekulaarsel kujul Katioon-positiivse laenguga ioon Keemiline element-ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik Keemiline reaktsioon-protsess milles tekivad katkevad keemilised sidemed Keemiline side-aatomite või ioonidevaheline vastastikmõju mis seob nad molekuliks või kristalliks Kovalentne aine-aine milles aatomid on seotud kovalantse sidemetega Kovalantne side-aatomitevaheline keemiline side mis tekib ühiste elektronpaaride moodustamisel Kristallvõre-ruumiline struktuur mis vastab ioonide aatomite või molekulide korrapärasele asetusele kristallis Lahus-(tõeline lahus) lahustist ja lahustunud ainest koosnev ühtlane segu
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid