Mikrolaineahi (0)

Mikrolaineahi
Tiit Sepp
Köögifüüsika on pea sama vana kui köök ise. Mikrolaineahi on seevastu suhteliselt hiline lisand meie kööki. Kui Ameerikas sai ta laiatarbekaubaks juba seitsmekümnendatel, siis Eestis hakkas see köögiatribuut levima tunduvalt hiljem. Kuidas mikrolaineahi töötab?
Kui tavaline ahi soojendab toitu vahetu soojusülekande abil, siis mikrolaineahi teeb seda toidu koostismolekule mikrolainekiirgusega “raputades”. Mikrolainete all mõistetakse kiirgust sagedusega 1–300 GHz ehk siis lainepikkusega 30 sentimeetrist 1 millimeetrini. Teadaolevalt avastas mikrolainete toitusoojendava mõju juhuslikult Percy Spencer 1940. aastatel, kui ta ühe mikrolaineradari kõrvale oma pähklikommi unustas ja radar selle ära sulatas . Esimene äriline ahi ehitati 1954 ja laiatarbekaubaks sai ta, nagu mainitud , möödunud sajandi seitsmekümnendatel.
Nüüd aga kõige tähtsama küsimuse juurde. Kuidas mikrolained ikkagi toitu soojendavad? Päris paljud molekulid, nagu näiteks vee molekulid, on polaarsed. See tähendab, et positiivne ja negatiivne laeng pole jaotunud ühtlaselt üle molekuli, vaid teatud osades on ülekaalus negatiivne laeng ja teistes osades positiivne laeng. Kui selliseid molekule kiiritada mikrolainetega, siis üritavad nad keerata end välise elektromagnetvälja suunda, mida kannavad mikrolained. Sedasi sunnib mikrolainekiirgus molekuli keerama end pidevalt uutesse suundadesse ning selline mehaaniline pöörlemine põhjustabki toidu soojenemise. Just seepärast soojendab mikrolaineahi veerikkaid toite ka paremini kui neid, mis sisaldavad rohkesti rasva ja suhkrut.
Näiteks taldrikuid ja kruuse mikrolaineahi märkimisväärselt ei soojenda, sest nendes praktiliselt puuduvad polaarsed molekulid. Seega soojendab mikrolaineahi toitu kogu ulatuses, kus eksisteerivad veesarnased molekulid. Üks mikrolaineahju puudus seisneb selles, et temaga ei saa toitu pruunistada – esiteks ei tõuse mikrolaineahjus eriti toitu ümbritseva keskkonna temperatuur, ja teiseks on pruunistamine väga otseselt seotud suhkrute reaktsioonidega, mida mikrolained teadupärast väga ei soojenda.
Kui rääkida huvitavatest nähtustest, mida mikrolaineahjuga teha saab, siis ei või märkimata jätta, et mikrolaineahjuga on võimalik tekitada nn ülikeevat olekut ehk tõsta näiteks vee temperatuuri paar kraadi üle vee keemistemperatuuri, ilma et ta keema hakkaks .
Horisont 3/2007