Ainete elektrijuhtivuslikud omadused on põhiliselt määratud elektronprotsessidega, mis toimuvad valents ja juhtivustsoonis. Ainete jaotumuse pooljuhtideks ja dielektrikuteks määrab nimetatud tsoonide elektronidega täitumus ja neid tsoone eraldava keeluvööndi laius. Pooljuhid on oma omadustelt väga lähedased dielektrikule. Erinevus pooljuhtide ja dielektrikute vahel seisnebki vaid keelutsooni laiuses. Dielektrikus on valentstsoon täielikult täidetud, keelutsoon väga lai ja juhtivustsoon praktiliselt täiesti tühi. Mida laiem on materjali keelutsoon, seda väiksem on tema elektrijuhtivus. Juhtivustsoon tühi ja energiaruumi elektronide liikumiseks on piisavalt, kuid seal puuduvad elektronid, mis saaksid liikuma hakata. Valentstsoonis on elektrone, kuid puuduvad vabad alamtasemed, et elektronid saaksid liikuda. Pooljuhis on keelutsoon kitsam
poolt hõivatud. Vabade tasemete olemasolu tõttu saavad elektronid tõusta tsooni hõivamata ossa, võttes selleks elektriväljalt lisaenergiat. Nii saavad elektronid liikuda ja põhjustada elektrijuhtivust. DIELEKTRIKUD. Dielektrikutes on valentselektronide energiatsoon elektronide poolt täielikult hõivatud. Elektronide liikumisvabadus puudub, pole vabu naabertasemeid. Järgmine lubatud energiatsoon paikneb laia(10 eV) keelutsooni taga. Elektronied ei suuda seda keelutsooni ületada. Elektrivoolu ei teki. POOLJUHID. Madalala temperatuuril on valentselektronide energiatsoon täielikult hõivatud. Keelutsoon on oluliselt kitsam kui dielektrikutel. Seetõttu suudavad elektronid osaliselt juba toatemperatuuril soojusliikumise energia arvelt minna valentstsoonist juhtivustsooni. Valentstsooni jäävad maha täitmata elektroniseisundid ehk augud. Auguks nimetatakse elektroni puudumist keemilises sidemes. Valentselektronide
8.Lubatud tsoonide laienemise tõttu võivad ülemised energiatsoonid kattuda-tekib hübriid tsoon.9.Dielektrikutes ei saa väline elektriväli põhjustada ühistatud elektronide suunatud liikumist laia keelutsooniga tahkistes ,milles esinevad vaid täielikult täidetud energiatsoonid.11.Elektron omandab vaba tee läbimisel energia millest piisab ühelt alatasemelt teisele siirdumiseks ,kui mitte keelutsooni ületamiseks.12.Välise elektrivälja jõud pidurdab väljatugevuse suunas liikuvaid elektrone ja kiirendab vastassuunas liikuvaid elektrone.13.Pooljuhtide elektrijuhtivus sõltub temperatuurist.Mida suurem on temperatuur seda väiksem on takistus ja seda suurem elektrijuhtivus.14.temperatuuri kasvades kasvab soojusliikuvuse intensiivsus ,seega ka juhtivuselektronide ja aukude konsentratsioon
2.mille poolest erinevad metalli pooljuhi ja dielektriku energiatsoon? Metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega asendunud. Dielektrikus on, aga kõrgeim hõivatud energiatsoon-valentsitsoon elektronidega täidetud.metallides saavad elektronid tsooni hõivamata ossa tõustes ammutada elektriväljalt energiat ja liikuda.dielektrikus liikumisvabadus puudub,elektrivool ei pääse läbi///valentsitsooni täituvuse ja keelutsooni laiuse poolest. 3.selgita mõisted: keelutsoon, valentsitsoon, juhtivustsoon. Keelutsoon-vahemikku, kus elektronide laineomaduste tõttu ei saa nad omandada energiaid, mis jäävad pilusse deltaE täidetud ja tühja tsooni vahel. Valentsitsoon-hõivatud tsooni täitumine kristallaatomite väliskatte elektronidega e.valentselektronidega. Juhtivustsoon- keelutsooni kõrgem tsoon. Et pooljuhi keelutsoon on suhteliselt kitsas, saab mõningane
1. Tsooniteooria järgi põhjendada, miks metallid on head soojusjuhid. Kuna elektronid suudavad soojusliikuvusest omandada piisavalt energiat, et hüpata üle keelutsooni ja muutuda vabaks. 2. Miks on dielektrikud läbipaistvad? Dielektrikud on läbipaistvad, järelikult ei neela valguskvante (metallid ja pooljuhid neelavad) Ei neela valguskvante sest, nähtava footoni energia kvandid on E=1.8- 3.1eV, Elektronide ergastumiseks on vaja 5-10 eV 3. Dielektrikud on läbipaistvad, ei neela valguskvante. Metallid ja pooljuhid neelavad valguskvante seega on läbipaistmatud. Dielektrikutes on keelutsoon lai (5-10eV), soojusenergiast ei piisa
Vabade tasemete olemasolu tõttu saavad elektronid tõusta tsooni hõivamata ossa, võttes elektrivoolu põhjustavalt elektriväljalt lisaenergiat. Elektronid saavad liikuda ja seetõttu ongi metallid head elektrijuhid. · Dielektrikud Dielektrikutes ehk isolaatorites on valentselektronide energiatsoon elektronidega täielikult hõivatud. Elektronidel puudub liikumisvabadus, sest pole vabu naabertasemeid. Järgmine lubatud energiatsoon paikneb lootusetult laia (kuni 10 eV) keelutsooni taga. Elektrivoolu ei saa tekkida. · Pooljuhid Pooljuhtides on valentselektronide energiatsoon ehk valentsitsoon küll elektronidega täielikult hõivatud, kuid keelutsoon on palju kitsam (1-2 eV) kui dielektrikutes. Elektronid suudavad minna valentsitsoonist järgmisse lubatud tsooni ehk juhtivustsooni, jättes valentsitsooni maha täitmata elektronseisundeid ehk auke, mis käituvad nagu positiivse laenguga osakesed, st võtavad ka osa elektrijuhtivusest
Juba nõrk elektriväli põhjustab eletronide siirdumise vabadele alatasemetele. Dielektrikutes: on energiatsoonid täielikult täidetud eletronidega ja keelutsoonide laiused on nii suured, et nendest üle viia elektrone pole võimalik. Ei jätku energiat. Valentstsoon on täileikult täidetud. Pooljuhtide: korral on valentstsoon ka täielikult täidetud elektronidega, kuid keelutsoon seevastu kitsas. Energia juurde saamisel võivad mõned elektronid ületada keelutsooni ja siirduda järgmisesse täitmata lubatud tsooni juhtivustsooni. Ehitus:Aatom koosneb tuumast ja tuuma ümber tiirlevatest elektronidest. Tuumas asuvad positiivelt laetud prootonid ja neutraalsed neutronid. Tuuma ümber tiirlevad oma orbiitidel elektronid, mis on negatiivse laenguga. Planetaarmudel: Aatomi keskel asub positiivselt laetud aatomituum, millesse on koondunud aatomi mass. Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber päikese
KORVI LANGENUD PALLID ARVESTATAKSE VÕISTKONNALE PUNKTE. VÄLJAK KORVPALLI AJALUGU KORVPALLI LEIUTAS 1981 SPRINGFIELD (USA) KOHALIKU ÜLIKOOLI KEHALISE KASVATUSE ÕPETAJA JAMES NAISMITH. 1892 PEETI SEAL AMETLIK KORVPALLI TURNIIR USAST LEVIS KORVPALL SPORTMÄNGUNA MÄNGIJATE POSITSIOON TAGAMÄNGIJA-EGUTSEBT TAVALISELT OMA VÕISTKONNA RÜNDE AJAL KESKJOONE JA KOLMEPUNKTIJOONE VAHEL. ÄÄREMÄNGIJA-MÄNGIB RÜNDEL PAREMAL VÕI VASAKUL POOL KORVI KEELUTSOONI JA KÜLJEJOONTE VAHEL KESKMÄNGIJA-KOHALE VALITUD MÄNGIJA ON TAVALISELT VÕISTKONNA PIKIM LIIGE JA RÜNDEL MÄNGIB TA KORVI LÄHEDAL. AITÄH KUULAMAST
Dielektrikud olemas kristallstruktuur, mille moodustavad ioonid või aatomid; puuduvad vabad laengukandjad Pooljuhid olemas kristallstruktuur, mille moodustavad aatomid/ioonid; osa elektrone on liikunud leiualasse 7. Kristallide liigitus vastavalt energiatsoonidele: Juhid (metallid) pooltäidetud on nii juhtivus- kui ka valentstsoon Dielektrikud täielikult täidetud ja päris tühjad energiatsoonid ning keelutsooni ala on piisavalt lai (5 eV) Pooljuhid keelutsoon on kitsas (1-3 eV), elektrontsoonid on täielikult täidetud või tühjad 8. Pooljuhi elektrijuhtivust saab suurendada, kui tõsta temperatuuri (juhtivustsooni satub rohkem elektrone ja valentstsooni jääb ka rohkem auke) või neid valgustada (footonite energia peab ületama keelutsooni energia sisefotoefekt ehk fotojuhtivus) 9. Lisandjuhtivus, doonor- ja akseptorlisand
moodustunud hübriidtsoon, st valents- ja juhtivustsoon osaliselt kattuvad, keelutsoon puudub. (E=0) Energiatasemed tahkises Pooljuht tahkis, mille valentstsoon on täielikult täidetud, kuid keelutsoon on kitsas (E=13eV). Valguse või soojuse mõjul saavad elektronid siirduda valentstsoonist juhtivustsooni. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Keelutsooni laiust reguleeritakse põhiliselt lisandite viimisega pooljuhtidesse. Rakenduslikult on kõige tähtsamaks pooljuhiks olnud räni (Si), aga tähtsad on ka germaanium (Ge) ja gallium-arseen (GaAs). n - pooljuht · n - pooljuht (elektronjuhtivusega pooljuht). · Kristallvõresse viidud nn. doonorlisandi fosfori aatomil on üks elektron rohkem, see ülearune elektron jääbki kristallis vabalt liikuma. p - pooljuht
See vastab mittemetallidele. Kõrgeim tsoon on täis ja see vastab dielektrikutele ning pooljuhtidele. Laineomadus ei luba elektronil omandada energiaid,mis jäävad E vahemikku. See on keelutsoon. Keelutsoonile järgneb juhtivustsoon, mis on täitmata. Hõivatud tsooni nimetatakse valentstsooniks, kuna see täitub valentselektronidega . Juhtivuse ja mittejuhtivuse põhjused. Pooljuhte eristab mittejuhtidest keelutsooni laius. Kui see on suhteliselt kitsas (1eV), on tegu pooljuhiga, laia keelutsooni (5- 10eV) korral on tegemist dielektrikuga. Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine. Tahkistes on sellisteks laengukandjateks elektronid. Elektrivälja poolt antavat energiat saavad elektronid juurde võtta ainult siirete kaudu vabadele
17. Et keelutsoon on suhteliselt kitsas, saab mõningane osa valentsitsooni elektronidest kristallvõre soojusvõnkumiselt küllalt energiat, et hüpata üle keelutsooni juhtivtsooni. Ehk temperatuuri tõustes saavad osakesed rohkem energiat. 18. Pooljuhi omajuhtivusega on tegemist, kui väliste mõjudel tekivad vabad elektrionid ja augud üheaegselt on tundlikud temperatuuri muutustele. Teda iseloomustatakse eritakistuse abil.POOLJUHID ·Asuvad juhtivuselt mittejuhtide ja juhtide vahepeal. ·Tüüpilised pooljuhid on räni ja germaanium. Mõlemad neljavalentsed.
asustatud. Seetõttu on nad head elektrijuhid: elektronid saavad tsooni hõivamata ossa tõustes ammutada elektriväljalt energiat ja liikuda. 2.3. Dielektrikuis ning tugevasti külmutatud pooljuhtides on kõrgeim hõivatud energiatsoon valentstsoon elektronidega täidetud. Liikumisvabadus puudub, elektrivool ei pääse läbi. 2.4. Tavatemperatuuridel ergastab soojusliikumine pooljuhtides elektrone üle kitsa (~1eV) keelutsooni kõrgemasse tsooni juhtivustsooni, jättes valentstsooni tühikuid auke. Auk käitub elektriväljas nagu positiivse laenguga voolukandja. Pooljuhti läbiv vool liitub elektronide ja aukude voogudest. 2.5. Dielektrikutes on keelutsoon lai (5-10 eV), soojusenergiast ei piisa juhtivuselektronide tekitamiseks. 2.6. Pooljuhtide (Si, Ge jt) elektrijuhtivust tõstavad lisandid nii elektrone hõlpsasti loovutavad doonorid kui ka elektrone haaravad ning valentsitsooni auke jätvad aktseptorid
Valentselektron elektronkatte välisekihi elektron Auk - tekib, kui eletron lahkub valentstsoonist ja moodustub vakants Kristallid vastavalt energiatsoonidele: · Elektrijuhid (Metallid) tahkised, milles on osaliselt täidetud valentstsoon ja hübriidtsoon · Pooljuhid tahkised, mille valentstsoon on küll täielikult täidetud, kuid keelutsoon on kitsas (1...3eV) · Dielektrikud - tahkised, milles esinevad vaid täielikult täidetud energiatsoonid, keelutsooni laius on 5....10 eV Aukjuhtivus on aukude siirdumine välise elektrivälja mõjul ühelt alatasemelt teisele pooljuhi valentstsoonis Akseptornivoo on keelutsoonis, valentstsooni läheduses painev energiatase, millele võivad siirdda akseptorlisandi elektronid valentstsoonist Doonornivoo - on keelutsoonis, juhtivustsooni läheduses paiknev energiatase, mille täidavad doonorlisandi elektronid
o keelutsoon Valentstsoon-hõivatud tsoon,mis täitub valentselektronidega. Juhtivustsoon-elektrontsoonile järgnev täitamata tsoon. Metallis on pooltäidetud valentstsoon,on palju vaba ruumi,saab energiat vastu võtta.Suurepärased elektrijuhid. Dielektriku tühjas juhtivustsoonis on energiaruumi avarasti,kuid seal puuduvad elektronid,mida väli võiks liikuma suunata.Ei juhi voolu on isolaatorid. Pooljuhis keelutsoon kitsas ning mõned valentstsooni elektronidest saavad hüpata üle keelutsooni juhtivustsooni.Seal on palju vaba ruumi e. alatasemeid.Valentstsoonis tekib vaba ruumi.Sinna jäävad augud,ka valentstsooni elektronid võivad sinna asetuda. Sellist liikumist nimetatakase aukjuhtivuseks.Auk on posit. Laenguga märgi kandja.Triivib neg pooluse poole. Temperatuur-tegurid,mis panevad elektronid valentstsoonist hüppama juhtivustsooni,üheks teguriks temp.Pooljuhtide elektrijuhtivus suureneb temp tõusul. Metallides soojenedes kasvab takistus.Väga madalatel temp
e elektroni laeng -1,6 10-19 C. Omajuhtivusega pooljuhis tekib iga vaba elektroni kohta juhtivustsoonis üks vaba auk valentstsoonis ja ni = pi ning = e ni (n + p) kus i tähistab omapooljuhti (intrinsic). Elektronide kontsentratsioon võrdub nivoode tihedus korrutatud nende nivoode elektronidega täitumise tõenäosus. Omapooljuhis sõltub nivoode elektronidega täitumise tõenäosus eksponentsiaalselt pooljuhi keelutsooni laiusest E ja temperatuurist T, seega avaldub n võrrandiga ni = 2Nc e - E/2kT kus: Nc nivoode tihedus (arv ruumalaühiku kohta) juhtivustsoonis; 2 igal nivool võib olla kaks elektroni (vastupidise spinniga) Doonorlisandiga legeeritud (n-tüüpi) pooljuhis toatemperatuuril n Ndp , kus Nd on doonorite kontsentratsioon, ja = n = e * n *n e *Nd *n Aktseptoriga legeeritud (p-tüüpi) pooljuhis p Nan , kus Na on aktseptorite kontsentratsioon ja
aatomi põhitase, Epõhitasemele järgnev ergastustase, Ekeelutsoon) Kuna metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega asustatud, on nad head elektrijuhid: elektronid saavad tsooni hõivamata ossa tõustes ammutada elektriväljalt energiat ja liikuda. ( joonis Energiatsoonid metallides, pooljuhtides ja dielektrikutes) Tavatemperatuuridel ergastab soojusliikumine pooljuhtides elektrone üle kitsa (1eV) keelutsooni kõrgemasse tsooni juhtivustsooni, jättes valentstsooni tühikuid auke. Auk käitub elektriväljas nagu positiivse laenguga voolukandja. Pooljuhti läbiv vool liitub elektronide ja aukude voogudest Dielektrikuis ning tugevasti külmutatud pooljuhtides on valentstsoon elektronidega täidetud, liikumisvabadus puudub, elektrivool ei pääse läbi. Dielektrikutes on keelutsoon lai (510eV), soojusenergiast ei piisa juhtivuselektronide tekitamiseks.
REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: AT32b Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 19.09.2015 Tallinn 2014 Teemanti põhiomadused Teemant on leidnud laialdast kasutust eelkõige tänu oma erakordsetele füüsikalistele omadustele. Nendest peetakse väga oluliseks kõvadust, soojusjuhtivust (900–2320 W·m−1·K−1), keelutsooni ja optilist dispersiooni. Vaakumis või hapnikuvabas keskkonnas hakkab teemant muunduma grafiidiks rohkem kui 1700 °C juures. Õhus algab sama protsess temperatuuril ca 700 °C.[27] Teemandi süttimistemperatuur on hapnikus 720...800 °C, õhus 850...1000 °C. Looduslike teemantide tihedus on 3,15–3,53 g/cm3, puhtal teemandil ligilähedane väärtusele 3,52 g/cm3. Kõvadus Teemant on teadaolevalt kõige kõvem looduslik materjal Mohsi astmikus, kus mineraali kõvadus määratakse tema
Valguse kiirgumine Suuremalt orbiidilt väiksemale tulles aatom kiirgab energia hulga Valguse neeldumine Selleks, et elektron läheks suuremale orbiidile, peab aatomis energia neelduma. Tahkiste struktuur: Energiatasemed tahkises Lubatud energiatsoonid ja keelutsoonid. Lubatud tsoonis saavad elektronid olla, keelutsoonis mitte. Lubatud tsoonid on omavahel lahutatud keelutsoonidega. Probleem seisneb selles, kas elektronil on piisavalt energiat, et lubatud tsoonist üle hüpata keelutsooni. Selliste energiatasemete põhjal võib eristada juhte, pooljuhte ja dielektrikuid. Metall(juht) Metallides on valentselektronide energiatsoon vaid osaliselt elektronide poolt hõivatud. Vabade tasemete olemasolu tõttu saavad elektronid tõusta tsooni hõivamata ossa, võttes elektrivoolu põhjustavalt elektriväljalt lisaenergiat Pooljuht Pooljuhtides on valentselektronide energiatsoon küll elektronidega täielikult hõivatud, kuid keelutsoon on palju kitsam (1-2eV) kui dielektrikutes
Paar elektron-auk võib pooljuhis tekkida näiteks pealelangeva valguse footoni arvel. Sellest ka nimetus pooljuht, sest tema elektrijuhtivus on muudetav mingi välisteguri (valgus, temperatuur) mõjul. Dielektrikud ehk isolaatorid: on valentselektronide energiatsoon elektronidega täielikult hõivatud. Elektronidel puudub liikumisvabadus, sest pole vabu naabertasemeid. Järgmine lubatud energiatsoon paikneb lootusetult laia (kuni 10 eV) keelutsooni taga. Elektrivoolu ei saa tekkida. 5. Juhtivus-ja valentsitsoonid: Mida kõrgem on pooljuhi temperatuur, seda rohkem elektrone satub juhtivustsooni ja rohkem auke jääb valentstsooni. Pooljuhtide juhtivus kasvab temperatuuri tõustes hüppeliselt. Juhtivus-ja valentsielektronid: - Keelutsoon:Vabad elektronid võivad asuda ainult valentsitsoonis või juhtivustsoonis. Tsoonidevahelised alad on aga "keelatud" tsoonid, kus elektronid statsionaarselt olla ei saa. Seetõttu nimetatakse neid
20.Erinevalt klassikalisest füüsikast võimaldab kvantmehaanika mikroobjektide uurimisel ennustada vaid sündmuste toimumise tõenäosust. 21.Kovalentse sideme korral on mõned molekuli koosseisu kuuluvate aatomite el ühised kogu süsteemile 22.Metallilise sideme iseloomulikuks tunnuseks on see, et iga aatomi üks või mitu el on ühildatud kõigi metalli aatomite poolt. 23.Pooljuht kujutav endast tsooniteooria seisukohalt tahkist, mille keelutsooni laius on väiksem kui 3 eV 24.Tahkises on aatomid omavahel seotud elektromagnetilise tõmbejõu vahendusel. 25. Juhvtivuselektronide arv on võrdne ,,aukude" arvuga ainult puhastes pooljuhtides. 26.Tavalistes(puhastes) pooljuhtudes on laengukandjateks el juhtivustsoonis ja augud valentstsoonis. 27.Tavalises(puhtas) pooljuhis temperatuuri tõustes kasvab juhtivuselektronide ja aukude hulk ühesuguse kiirusega. 28.Bohri aatomimudelis on liikumishulga moment 3h/3biiga elektronil , mis asub
ehk ,,auke". Aukjuhtivus on aukude siirdumine välise elektrivälja mõjul ühelt alatasemelt teisele pooljuhi valentstsoonis. 9. Mis on rekombinatsioon? Elektroni ja augu taasühinemine 10. Mis on termistor? Pooljuhtseadis, kus eritakistuse sõltuvust temperatuurist kasutatakse temperatuuriandurina. 11. Millel põhineb fototakististe toime? Täiendav voolukandja vabastab pooljuhis tema valgustamise, kui vaid footonite energia ületab keelutsooni laiuse. See on fotojuhtivus, misa rakendatakse valgustajurites. 12. Selgita doonorite ja aktseptorite nimetuste päritolu. Elektrone loovutav lisand on doonor (ld annetama, vereandja) aktseptor pooljuht sisaldab lisandit, millel on üks väliselektron vähem (ld vastuvõtja) 13. Mis kannavad elektrivoolu n-tüüpi ja mis p-tüüpi pooljuhtides? N-pooljuhis peamiselt elektronid, p-pooljuhtides peamiselt augud. 14. Mis on pn-siire?
valentselektronidega. Elekrit juhib: ained millel on valentsitsoon osaliselt elektronidega kaetud nt erinevad metallid. Elekrit ei juhi: ained millel on valentsitsoon elektronidega täidetud, liikumisvabadus puudub ja seega elektrivool ei pääse läbi nt. väärisgaasid. Valgustajurites ehk fototakistites(elektroodiga pooljuhtfotoelement, mille juhtivus oleneb kiirguse kogusest) rakendatakse fotojuhtivust, see tekib kui neelduvate footonite energia ületab keelutsooni laiuse. Aatomite elektronkatte kihilise ehituse tingib Pauli keeluprintsiip, mis väidab et 2 samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus, st kui erinevate elektronide kvantarvud on samad, siis omavad need elektronid vastupidist spinni. Elementide keemilised/füüsikalised omadused sõltuvad elektronide arvust väliskihil. Elektronkatte kihte tähistatakse s,p,d,f ja g. Elektronmikroskoobis kasutatakse valgusvihkude asemel elektronkimpu ehk kiirete elektronide voogu
Väga madalal temperatuuril võrdub eritakistus nulliga. Kriitilise temperatuuri juures läheb metalli takistus nulliks ja saab ülijuhtivasse olekusse. 9. Pooljuhid. p- ja n-juhtivus. Pooljuhtides laengukandjaid kerge vabaks muuta, nt sulas olekus keemilised elemendid. P-juhid – Legeteeritud lisandaine aatomid, millel on väliskihil vähem elektrone kui põhiaine aatomitel. Elektrone puudu; lisandiaatomid paiknevad valentstsooni lae ligidal; elektronid saavad kergelt valentsist keelutsooni. N-pooljuhis asub elektronidega täidetud nivoo juhtivustsooni põhja ligidal; elektronid suudavad kergelt keelutsoonist juhtivustsooni liikuda. Legeeritud lisandaine aatomid, kus väliskihil on rohkem elektrone kui põhiaine aatomitel. 10. Elektrivoolu soojuslik toime (Joule`i-Lenzi seadus). Voolu toimel laengukandjate liikumine vooluringis, neile mõjub takistus ja selle ületamisel eraldub soojus. 11. Elektriliste seadmete võimsus. Teevad tööd, kui laengukandjad liiguvad suunatult. 12
2. Kuni miljondik % põhiaine aatomitest on asendunud lisandaine aatomitega. · Selgita tulenevalt tsooniteooriast metalli, dielektriku ja pooljuhi ehitust? Lubatud METALL- väga hea juhtivus, kuna keelutsoon puudub täielikult ja elektronid saavad vabalt täidetud liikuda ühes tsoonist teise. mida väiksem on temperatuur seda paremini juhib elektrit. Lubatud DIELEKTRIK-elektronid ei saa liikuda läbi keelutsooni keelutsoon täidetud lubatud POOLJUHT-elektronid saavad vahepeal hüpata üle keelutsooni. Keelutsoon see sõltub temperatuurist. Mida suurem on temperatuur, seda suurem on tema juhtivus. täidetud · Mis on p ja n pooljuht? P- poojuht on pooljuht kus kristalli kasvatamise käigus on asendatud mõni miljondik aatomeid lisandaine aatomitega, millel on väliskihi elektrone vähem kui põhiaine aatomeid- see on aktseptor.
Kordamisküsimused 12. kl. füüsika 2. kontrolltööks teemal AATOMI EHITUS. Tean: fotoefekt (sise- ja välis) – elektronide väljalöömine ainest valguse toimel. Sisefotoefekt on niisugune valguse vm elektromagnetkiirguse põhjustatud nähtus, mis tekib tahkes aines, harilikult pooljuhis, kui selles neelduvate footonite energia ületab aine aatomi keelutsooni laiuse. Sisefotoefekti kirjeldavad põhimõisted on fotojuhtivus ja fotogalvaaniline efekt. Sisemises liiguvad footonid aine sees, aga välisel tulevad ainest välja. Kui footonite energia on piisav tekitamaks juhtivuselektrone, mis suudavad ületada energiabarjääri ning ainest väljuda, ilmneb fotoemissioon ehk välisfotoefekt. Välisfotoefekt on omane metallidele. fotoefekti punapiir – määrab ära suurima lainepikkuse, millest pikemad lained ei ole
voolutugevuste summadega. I=Ia+In Pooljuhtide suur kasutus on tingitud sellest, et nende elektrijuhtivust on suhteliselt lihtne suurendada, neid nt. soojendades termotakisteid valgustades. Pooljuhtide lisandjuhtivus a) doonorlisandid- on lisandid, mis suurendavad elektronide arvu pooljuhis Ge lisan arseen 5v joonis. Energeetiliselt lisandi antud juhul Arseeni energianivoo läheb Ge-i aatomi juhtivustsooni alla keelutsooni, mis tõttu el. paigutuvad juhtivustsooni, suurendades sellega elektronide arvu. b) Aktseptorlisandid- on lisandid, mis suurenevad pooljuhis aukude arvu, nt. Ge-le lisame Indiumi joonis. Moodustub Ge-ni ümber 3 täiskovalentset sidet, üks side jääb poolikuks, sest seal tiirleb ümber Indiumi ja Ge aatomituumade ainult 1 elektron ,teise kohal on auk. Energeetiliselt on indium germaaniumi valetstsooni kohal ning tõmbab ära valentstsoonist elektronid, suurendades aukude arvu valentstsoonis.
Peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid aineid. Doonor- aktseptormehhanism kovalentse sideme tekkel: doonor - aatom, mis annab sideme moodustamiseks kaheelektronilise orbitaali. Aktseptor-aatom, mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali. Puuduolev elektron võetakse ühelt pooljuhi aatomilt.katkend side tähendab augu tekkimist.Nüüd tekib keelutsooni tühi enegitase- aktseptornivoo .19.Ruumlaengu tekitatud elektriväli pidurdab enamuslaengukandjate edasist difundeerumist.Teatud väljatugevuse saavutamisel see praktiliselt lakkab. Vabakiirgus ehk spontaanne kiirgus on kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. Stimuleeritud kiirgus - on välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus .Tekib koherentne valgus. Metastabiilne
mängu jooksul ei ole piiratud. Meeskonna treeneri ülesanneteks on meeskonna mängutaktika eest vastutamine, kohtunikele vajalike andmete esitamine ning vajaduse korral mängijate vahetuse organiseerimine. Mängijad Mängijad on jaotatud tagamängijateks, ääremängijateks ning keskmängijateks. Tagamängijad liiguvad ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ääremängijad mängivad ründe ajal korvist kas paremal või vasakul keelutsooni ja küljejoonte vahel. Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängija peab olema hea lähivisetes, peab oskama enda vabaks mängida ning söötu püüdma ning peab suutma hästi lauapalle võtta. Mänguväljak Korvpalli väljaku mõõtmed on 28 x 15 m (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses)
Dielektriku tühjas juhtivustsoonis on energiaruumi avarasti, kuid seal puuduvad elektronid, mida väli võiks liikuma suunata. Valentsitsoonis on küll k'ik alatasemed elektronidega täidetud, kuid väli ei saa neid kiirendada : puuduvad vabad alatasemed, millele elektrone kergitada. Nad ei juhi voolu, vaid on isolaatorid. Pooljuhi keelutsoon on suhteliselt kitsas, saab mõningane osa valentsitsooni elektronidest kirstallivõre soojusvõnkumistelt küllalt energiat, et hüpata üle keelutsooni juhtivustsooni. Kuna seal on rohkesti vabu alatasemeid, saab väli neid kiirendada ja tekitada elektrivoolu. Pooljuhi juhtivustsooni pääseb palju vähem elektrone, võrreldes metalli pooltäidetud tsooni asukate arvuga. Pooljuhis on osa elektrone siiratud valentsitsoonist juhtivustsooni, jääb sinna ka vabu alatasemeid. Täites neid auke, pääsevad ka valentsitsooni elektronid liikuma. 6. Pooljuhid on ained, mis tavatingimustel juhivad voolu halvasti. Nt. Räni, germaanium
mängust ja spordisaalist Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel. Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Mängu juhivad vanemkohtunik ja kohtunik, keda abistavad lauakohtunik ja sekretäride brigaad. Kohtunik ja vanemkohtunik peavad kandma vormi, milleks on pikad hallid püksid, hall särk ning mustad spordijalatsid. Kohtunik ja vanemkohtunik teevad mängu vältel koostööd.
Vabade tasemete olemasolu tõttu saavad elektronid tõusta tsooni hõivamata ossa, võttes elektrivoolu põhjustavalt elektriväljalt lisaenergiat. Elektronid saavad liikuda ja seetõttu ongi metallid head elektrijuhid. · Dielektrikud Dielektrikutes ehk isolaatorites on valentselektronide energiatsoon elektronidega täielikult hõivatud. Elektronidel puudub liikumisvabadus, sest pole vabu naabertasemeid. Järgmine lubatud energiatsoon paikneb lootusetult laia (kuni 10 eV) keelutsooni taga. Elektrivoolu ei saa tekkida. · Pooljuhid Pooljuhtides on valentselektronide energiatsoon ehk valentsitsoon küll elektronidega täielikult hõivatud, kuid keelutsoon on palju kitsam (1-2 eV) kui dielektrikutes. Elektronid suudavad minna valentsitsoonist järgmisse lubatud tsooni ehk juhtivustsooni, jättes valentsitsooni maha täitmata elektronseisundeid ehk auke, mis käituvad nagu positiivse laenguga osakesed, st võtavad ka osa elektrijuhtivusest
Mängijate positsioonid: Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonete vahel. Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused: · peab olema osav lähivisete sooritaja. · peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses. · peab resultatiivselt lauapalle võtma. August Sokk August Sokk on sündind 3.novembril 1935.aastal Tartus ja surnud 5.jaanuaril
kristallograafilistes suundades. 8.Mis on vintdislokatsioonid?on dislokatsioonitüüp mille puhul ülemine aatomtasapind kristallis on aatomite vahelise vahemaa võrra nihutatud alumise tasapinna suhtes .9.Mis on materjali elektrilised omadused? Vastumõju temale rakendatud elektriväljale. 10.Mis on n-tüüpi lisandjuhivus? n-tüüpi lisandjuhtivus on juhtivus kus põhilisteks laengukandjateks on elektronid ja augud on mittepõhilisteks kandjateks. N-tuupi pooljuhis on Fermi nivoo nihutatud keelutsooni ülaossa ja tema täpne positsiooni sõltub temperatuurist ja doonori konsentratsioonist. 11.Mis on faas? Faasideks nimetatakse üksteisest ruumiliselt eraldatud homogeenseid süsteemiosi. Ühesuguste termodünaamiliste ja keemiliste omadustega. 12.Analüüsige puhta aine faasidiagrammi. Seda iseloomustab Clausiuse-Clapeyroni võrrand: 5 pilet 1.Defineerige materjalide tehnoloogia mõiste?Materjalide tehnoloogia kasutab ära
kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonete vahel.Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused: · peab olema osav lähivisete sooritaja. · peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses. · peab resultatiivselt lauapalle võtma.
Tegemist on skulptuuri koopiaga. Lurich paigutati Pirita tee äärde 1990. aastatel. Kuju ja selle koopiat on varem ära varastatud neli korda. Aluselt maha murtud kuju on kõigil kordadel kätte saadud. Viimane vargus oli 2002. aastal. Pärast seda viidi kuju originaal Tartusse spordimuuseumi. Skulptuuri koopia on olemas ja ausammas taastatakse järgmisel nädalal. B. Vene piiri äärde sõitvatel inimestel tuleks enne reisimist Vene saatkonnast uurida, ega nad ei satu keelutsooni. Nimelt on Vene julgeolekuteenistus, kellele allub ka piirivalve, kuulutanud kohati kuni 30 km riigipiirist keelutsooniks, kuhu pääseb vaid erilubadega. Piiritsooni jäävad Pihkva oblastis Petseri, Oudova ja suur osa Setumaast. 1 Ülesanne 5. Kas sama- või ühisviitelisus? Põhjendage Uurimus hõlmab aastaid 19902000. Töö koosneb kolmest peatükist. Koerad harjuvad kiiresti. Kasse on palju raskem õpetada.
tuntakse veel fullereene C 70 , C 83 , C 90 , C 94 ....C 96 jt. Fullereenide täiuslik sümmeetria vastab Euleri seadusele - kõikides fullereenides on 12 viisnurkset kujundit ja paarisarvuline arv kuus- nurkseid kujundeid. 24 Keemiline side on segu sp2 ja sp3 hübridatsioonist. C-C sideme pikkus on 1,40 Å viisnurkades ja 1,45 Å kuusnurkades. Vastav sideme pikkus grafiidis on 1,42 Å ja teemandis 1,54 Å C 60 fullereeni keelutsooni laius on 2,2 eV. Ta kristalliseerub PTK kristallstruktuuris võrekonstandiga 14,2 Å. Võre sõlmedes asuvad fullereeni C 60 molekulid (pallikesed) on seotud van der Waalsi jõududega. Fullereenid on väga unikaalsete omadustega, nad võivad olla nii metallilise juhtivusega, isolaatorid, ülijuhid kui ka ferromagneetikud, ilma, et muutuks nende baasstruktuur. 3.3.5. Kovalentne side süsiniku aatomite vahel teemantis (joonis 2.38, 2.39).
MÄNGIJATE POSITSIOONID Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel. Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peab olema osav lähivisete sooritaja,peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses. LISAD Joonis 1. Täismõõtmetes väljak Joonis 2. Kahe- ja kolmepunktialad Kasutatud kirjandus: Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Korvpall Korvpalli reeglid, basket.ee: http://www.basket
Mängijate positsioonid Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel. Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused: · peab olema osav lähivisete sooritaja. · peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses. · peab resultatiivselt lauapalle võtma. Kasutatud kirjandus · http://www.basket.ee/?mid=247 · http://et.wikipedia.org/wiki/Korvpall · http://www
tasemel on kaks vastasspinnidega elektroni ja täitub kristalli kõrgeim hõivatud tsoon. 35. Mida nimetatakse keelutsooniks? Mida nimetatakse valentsitsooniks? Keelutsoon on vahemik, mis ei omanda energiaid elektronide laineomaduste tõttu. Valentstsoon on kristallaatomite väliskatte elektronide ehk valentselektronide tsoon. 36. Kuidas saab tsoonide järgi eristada pooljuhti dielektrikust? Pooljuhte eristab dielektrikutest keelutsooni laius. Kui see tsoon on suhteliselt kitsas on tegu pooljuhiga, kui lai siis dielektrikuga. 37. Miks on metallid suurepärased elektrijuhid? Miks dielektrikud ei juhi voolu? Metallide pooltäidetud tsoonis on külluses nii elektrone kui ka vabu alatasemeid ehk energia kasvuruumi. Sellepärast ongi nad head elektrijuhid. Dielektrikutel on tühjas juhtivustsoonis palju energiaruumi, kuid seal pole elektrone, mida see väli liikuma saaks panna
Mängijate positsioonid Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonete vahel. Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused: · peab olema osav lähivisete sooritaja. · peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses. · peab resultatiivselt lauapalle võtma. Eesti Korvpalliliit on juriidiliste isikute vabatahtlikkuse alusel moodustatud
8.Mis on vintdislokatsioonid? Vindislokatsioon on dislokatsioonitüüp, mille puhul ülemine aatomtasapind kristallis on aatomite vahelise vahemaa võrra nihutatud alumise tasapinna suhtes. 9.Mis on materjali elektrilised omadused? Vastumõju temale rakendatud elektriväljale. 10.Mis on n-tüüpi lisandjuhtivus? n-tüüpi lissandjuhtivus on juhtivus kus põhilisteks laengukandjateks on elektronid ja augud on mittepõhilsteks kandjateks. N-tüüpi pooljuhis on Fermi nivoo nihutatud keelutsooni ülaossa ja tema täpne positsioon sõltub temperatuurist ja doonori konsentratsioonist. 11.Mis on faas? 12.Analüüsige puhta aine faasidiagrammi. 5 1.Defineerige materjalide tehnoloogia mõiste? Materjalide tehnoloogia kasutab ära materjaliteaduse fakte ja kavandab nende järgi vastavate omadusega materjale. 2.Kirjeldage Bohri mudelit aatomi ehitusele? Bohri mudel annab lihtsustatud pildi vesiniku aatomi ehitusest. Elektronide orbiidid ei
Keelutsoon Täidetud tsooniala 22.11.12 35 Ainete liigid energiatasemete järgi1 · Dielektrikud valentselektronide energiatsoon on elektronidega täielikult hõivatud Energia Elektronidel puudub liikumisvabadus, sest pole vabu naabertasemeid Järgmine lubatud energiatsoon paikneb lootusetult laia (kuni 10 eV) keelutsooni taga, elektrivoolu ei saa tekkida Lubatud tsoon Keelutsoon Täidetud tsooniala 22.11.12 36 Ainete liigid energiatasemete järgi2 · Pooljuhid valentselektronide energiatsoon ehk valentsitsoon küll elektronidega täielikult hõivatud kuid keelutsoon on palju kitsam (1-2 eV) kui dielektrikutes Elektronid suudavad minna valentsitsoonist järgmisse lubatud
Vabade tasemete olemasolu tõttu saavad elektronid tõusta tsooni hõivamata ossa, võttes elektrivoolu põhjustavalt elektriväljalt lisaenergiat. Elektronid saavad liikuda ja seetõttu ongi metallid head elektrijuhid. dielektrik - on valentselektronide energiatsoon elektronidega täielikult hõivatud. Elektronidel puudub liikumisvabadus, sest pole vabu naabertasemeid. Järgmine lubatud energiatsoon paikneb lootusetult laia (kuni 10 eV) keelutsooni taga. Elektrivoolu ei saa tekkida. pooljuht - on valentselektronide energiatsoon ehk valentsitsoon küll elektronidega täielikult hõivatud, kuid keelutsoon on palju kitsam (1-2 eV) kui dielektrikutes. Elektronid suudavad minna valentsitsoonist järgmisse lubatud tsooni ehk juhtivustsooni, jättes valentsitsooni maha täitmata elektronseisundeid ehk auke, mis käituvad nagu positiivse laenguga osakesed, st võtavad ka osa elektrijuhtivusest. Paar elektron-auk võib pooljuhis tekkida näiteks
MÄNGIJATE POSITSJOONID Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel. Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused: peab olema osav lähivisete sooritaja. 6 peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses. peab resultatiivselt lauapalle võtma. VÕISTLUSRIIETUS
kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske. Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel. Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused: · peab olema osav lähivisete sooritaja. · peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses. · peab resultatiivselt lauapalle võtma.
madalal temperatuuril). Sidemed tahkistes. Tahkistes on kogu ainetükk hõlmatud suure hula (=NA) molekulorbitaalide poolt. Nende energiad on väga lähedased, moodustades tsoone: valentstsoon on elektronidega täidetud; juhtivustsoon on (isolaatoris) täitmata või (metallis) osaliselt täidetud; keeultroonis (bänd gap) elektronid paikneda ei saa. Metallis pole kõrgeima valentstsooni ja madalaima juhtivustsooni vahel keelutsooni, mistõttu elektronid saavad liikuda kogu metallitüki ulatuses. Dopantide e lisandite lisamisega saab keelutsooni tekitada täiendavaid elektrone või “auke”, mis teevad võimalikuks kogu tänapäeva pooljuhttehnoloogia. 13. PEATÜKK KEEMILINE KINEETIKA Reaktsiooni kiirus väljendab, kui kiiresti lähteainet ära kulutatakse või produktid tekivad. Reaktsiooni keskmine kiirus. Defineeritakse kui reagendi (lähteaine) kontsentratsiooni muutus mõõdetavas ajavahemikus: (all)
on pooljuhtmaterjalid, mille elektrilised omadused on põhjustatud puhta aine elektronstruktuurist. 16. Mis on lisandpooljuht? pooljuhi elektrilised omadused on määratud lisandaatomitega 17. Kirjuta avaldus elektrijuhtivusele omajuhtivusega pooljuhis? Mis on n-tüüpi lisandjuhivus? . n-tüüpi lisandpooljuhtmaterjalis on elektronid põhilisteks laengukandjateks ja augud mittepõhilisteks laengukandjateks. n-tüüpi pooljuhis on Fermi nivoo nihutatud keelutsooni ülaossa ja tema täpne positsioon sõltub temperatuurist ja doonori kontsentratsioonist. 18. Mis on p-tüüpi lisandjuhtivus? p-tüüpi pooljuhis on augud põhimisteks laengukandjateks ja elektronid mittepõhilisteks laengukandjateks. 19. Kuidas elektrijuhtivus pooljuhtides sõltub temperatuurist? pooljuhtmaterjalidele on omane juhtivuse suurenemine temperatuuri tõusuga. 20. Milline on avaldis elektrijuhtivuse leidmiseks ioonilises keraamikas? 1
24. Koostage homonukleaarsete kaheaatomiliste 1. ja 2. perioodi elementide ühendite MO diagrammid. - 25. Koostage heteronukleaarsete kaheaatomiliste 1. ja 2. perioodi elementide ühendite MO diagrammid. - 26. Selgitage (lähtudes MO teooriast) metallide, isolaatorite ja pooljuhtide vahelisi erinevusi. Metallis osalevad MO-de moodustamisel kõik aatomid. Tulemuseks on väga suur hulk MO-sid, mis on energeetiliselt üksteisele väga lähedal, moodustades pideva tsooni, keelutsooni pole. Täielikult täidetud MO-d moodustavad valentstsooni, tühjad ja osaliselt täidetud aga juhtivustsooni. Kui valentstsoon ja juhtivustsoon pole energeetiliselt eraldatud, on tegemist elektrijuhiga. Kui tsoonide vahe on suur (täidetud ja tühjade MO-de vahel on suur vahe), on tegu isolaatoriga. Pooljuhis on valentstsoon ja juhtivustsoon lähedaste energiatega. 27. Kirjutage ideaalgaasi seaduse valem. Arvutage P, V, T või n väärtus antud tingimustel või peale tingimuste muutumist
Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Vabade tasemete olemasolu tõttu saavad elektronid tõusta tsooni hõivamata ossa, võttes elektriväljalt lisaenergiat- nii saavad elektronid liikuda ja põhjustada elektrijuhtivust. Dielektrikutes ehk isolaatorites on valentselektronide energiatsoon elektronide poolt täielikult hõivatud. Elektronide liikumisvabadus puudub , pole vabu naabertasemeid- Järgmine lubatud energiatsoon paikneb keelutsooni taga. Pooljuhtides on valentselektronide energiatsoon madalal temperatuuril elektronide poolt küll täielikult hõivatud, kuid keelutsoon on oluliselt kitsam kui dielektrikutes. Seetõttu suudavad elektronid osaliselt juba toatemperatuuril soojusliikumise energia arvelt minna valentselektronide tsoonis järgmisesse lubatud tsooni, jättes valestselektronide tsooni maha täitmaga elektronseisundeid ehk auke. Aukude olemasolu põhjustab elektrojuhtivust.
annaabi.ee 
