VISUAL BASICU KEELEREEGLID Suur- ja väiketähed on samaväärsed. Üldiselt üks rida üks käsk (lause, korraldus) tühik+allkriips (_) lause jätkamine järgmises reas Kommentaarid peale apostroofi (') Muutujate deklareerimine: Dim/Private/Public/Global/Static Nimi [As andmetüüp] Andmetüübid: täisarv Integer komakohtadega arv Single,Double aeg (kuupäev, kellaaeg) Date tekst String loogikaväärtus (jah/ei) Boolean Avaldised muutuja = avaldis Tehted +-/* Mod (jääk) & (tekstide sidurdamine) Võrdlustehted = > < >= <= <> Tingimustes loogikatehted And Or Not Kontrollifunktsioonid IsNumeric, IsDate Teisendusfunktsioonid CInt, CDbl, CStr, CDate Ajafunktsioonid Now, Date, Time, Day, Year, Month, Hour, Minute, Second, Weekday, DateSerial, TimeSerial Tekstifunk...
Eesti keelega seotud probleemid tänapäeval Keel on inimese olulisim väljendus-, ja suhtlusvahend, mille abil inimesed mõistavad üksteist. Viimasel ajal on aina rohkem kõneainet pakkunud probleemid seoses eesti keelega. Eesti keel on üks keerulisematest keeltest ning selle kõnelejaid pole väga palju, umbes 1,3 miljonit inimest, sellepärast on ka keelega seotud mitmeid probleeme. Üheks probleemiks on keelereeglite rikkumine. Keelereeglite rikkumine võib kaasa tuua keeles mingi teatud väljendi või sõna muutumise, näiteks kui ei teata mingit kindlat reeglit, hakkavad inimesed kasutama mõningaid sõnu valesti ning kui seda teeb suurem hulk inimesi, siis võib see sõna rahvasuus muututagi selliseks. Samuti kui inimene ei tea mõne sõna kindlat tähendust ja kasutab seda vales kontekstis võib see jätta teistele totaka mulje. Siinkohal
annaks edasi sama mõtet. Peamine põhjus keelte segunemisele on ilmselt vähene tähelepanu, mis antud teemale pööratakse. Õiget keelekasutust nõutakse noorelt ainult eesti keele ja kirjanduse tundides. Kirjutades kirjandit pööratakse õigekeelsusele sama palju tähelepanu kui sisule, ajaloo arutluses jäävad komad tahaplaanile ja keskendutakse pigem kirjutatu mõttele. Lahkudes emakeele tunnist satub noor taaskord interneti avarustesse, kus enamjaolt kohtab keelereeglite järgimist ainult teaduslikes artiklites. Tulemuseks ongi keele hääbumine, kuna noor jälgib alateadlikult teiste inimeste suhtlusviisi ja ei teadvusta omale, kuidas see teda mõjutab nii rääkides kui kirjutades. Keele arengut ei ole võimalik ära hoida, kuid suuna saab valida ühiselt.
Tammsaare EKSPRESSIONISM (20.saj algus) • Esiplaanil inimese sisemaailm, hetkemeeleolud, tunded ja tõekspidamised • Protest inimest ahistava kodanliku ühiskonna vastu • Isikuvabaduse idee • Ilmekus, hoogsus • Suurlinna elu ja pahed EKSPRESSIONISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • M. Under • F. Kafka FUTURISM (20.saj I veerand) • Varasema kunsti ja elukorralduse eitus • Suurlinliku elulaadi, masinate, vabrikute ülistamine • Sõja, vägivalla, liikumise ja jõu ülistamine • Keelereeglite eiramine FUTURISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • V. Majakovski • A. Kivikas TÄNAN VAATAMAST!
eakaaslastest kõne arengus maha · Imiteeritud jutt peaks olema spontaansest kõnest keerukam tihti peegeldab aga hoopis lapse keelelist taset "Tädil on ilus suur uus auto" => "Tädi auto" · Ei saa seletada keele ülereguleerimise nähtust 3 4-aastaste laste kõnes · Ei seleta, miks keele omandamise järjestus on universaalne (nt kuidas omandab laps telegraafistiili?) Keeleorganiteooria · Noam Chomsky · Keerukate keelereeglite omandamine on võimalik üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused · Inimese ajus on juba sünnimomendil eriline organ (kr organon `tööriist, elund'), mis võimaldab ümber käia keelemärkidega Keeleorganiteooria · Keeled erinevad pindmise struktuuri, kuid sarnanevad süvaülesehituse, nt grammatika, poolest
Uuendatud I Love English 2 õppekomplektis on süstemaatilisemalt tegeldud ka sõna ja selle häälduse kinnistamisega. Keele struktuuride õpetamine Uued keelelised struktuurid on õppekomplektis esitatud loogiliselt ja süstemaatiliselt, seda illustreerides erinevate skeemide ja tabelitega. Esindatud on paljud 4.-6. klassi uues ainekavas ettenähtud teemad (vt. lisa 2). Kuna mitmeidki neist on eelmisel aastal õpitud, siis tegeldakse teemade kordamise ja siis uute keelereeglite ning nüansside lisamisega. Uued keelendid on esitatud kõigepealt õpikus, mille järgnevad kinnistavad harjutused õpikus ja töövihikus. Kuna tihti jätkub sama grammatiline teema ka järgmises õppeühikus, siis saab toimuda pidev kinnistamisprotsess. Äramärkimist peaks leidma autorite püüd kasutada ka keeleõpetuse ülesannetes ka uut sõnavara ja teiste osaoskuste teemasid, mis aitab luua seoseid keele kui suhtlusvahendi ja grammatilise süsteemi vahel. Kokkuvõte
häälikud sõnas kõlavad ja milline on seal nende järjekord. 32. Võgotski ja Piaget kõnearengu teooriad Piaget järgi mõtlemise areng eelneb kõne arengule ning varajane kõne on egotsentriline. Võgotskil eelneb mõtte arengule kõne areng, kus kõne on sotsiaalne sotsialiseerumisel kõne internaliseerumise läbi areneb ka mõtlemine. Piaget (kognitiivne teooria) väidab, et keele areng on seotud kognitiivse arenguga. Ta rõhutab lapse loovust ja aktiivsust keelereeglite avastamisel. Ta arvab, et kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele arengule. Teatud keelestruktuuride kasutamine eeldab vastavate kognitiivsete võimete olemasolu. Võgotski (sotsiaalse interaktsiooni teooria) rõhutab seda, et keelt omandatakse teiste inimestega suheldes ja selleks, et teistega suhelda. Olulised on vanemad. 33. Mis on treening ja mis on harjutamine? Treening on toimingute lihtne kordamine. Harjutamine sisaldab endas treeningut, st kordamist
20 saj (ISai alguse Itaalias, 1920ndatel aga juba hääbus. V.Majakovski, Futurism veerand) Iseloomulik: varasema kunsti ja elukorralduse eitus, A.Kivikas, E.Hiir, suurlinliku elulaadi (masinate, vabrikute jms) F.T.Marinetti ülistamine, sõja, vägivalla, liikumise ja jõu ülistamine. Keelereeglite eitamine. Tehnikavaimustus ja ajastu. Tehnika ja oskussõnavara kasutamine, väljendusvahendite Konstruktivism 1920ndad H.Visnapuu lakoonilisus, geometriseerimine, tehnikavaldkonna sõnavara ja rütm. Sündis I maailmasõja vapustustest. Naeruvääristati
õigusteadlastel ning tõenäoliselt õigusaktide väljastöötajatel ja õiguse rakendajatel, et mõista õigust, osata seda tõlgendada, rakendada, kujundada. Teatud määral igal inimesel, et mõista õigusega kehtestatud reegleid. Kindlasti kõigil neil, kes soovivad õigust õppida, sest teatud mõttes on õiguse mõistete ja õigusteaduse teoreetiliste seisukohtade tundmine õiguse õppimisel ja mõistmisel sama oluline, nagu sõnade ja keelereeglite tundmine keelteõppes. Asjakohase selgituse eelnimetatud küsimustes on andnud õigusteadlane Mario Rosentau tõdemusega oma 2004. aastal kaitstud väitekirja “Õiguse olemus: sotsiaalse käitumise funktsionaalne programm” alguses sellest, et “kui selle küsimusega mõeldakse õigust kui suurt ja kauget, ühiskondlikku ja abstraktset asja, siis pole paljude inimeste jaoks sellele vastamise raskustel erilist tähtsust: elu läheb edasi ka sellele mõtlemata ning isegi enamik
häälikuüksus Õ. Tähed vastavad enamvähem foneemidele Morfeemid- väiksemad tähendust kandvad keeleühikud, väikseim tähenduslik üksus sõnas. nt : ba da, puud- 2 morfeeni: puu ja d Sõnad- moodustuvad morfeenidest Fraasid Laused o Keele sisu: Leksikaalne- missugused on keeles olevad sõnad Süntaktiline- kuidas antud keelereeglite alusel laused moodustuvad Semantiline- öeldu sisu o Sõnade tähendus: Mõiste- defineerimine kategooriate alusel (nt: lind- sulgede ja tiibadega olend), lisaks saan mõistet klassifitseerida. Kategooria Klassifitseerimine Kognitiivne ökonoomia Mõistete esitamise 3 taset: Superordinaalne (ülemmõiste- mõiste, mis on baastaseme mõistest
erinevusi detailides. Elust endast kasvab välja vajadus kokku leppida peamised reeglid, mida konkreetses osakonnas või kindlat tüüpi tekstide puhul järgida. See materjal on mõeldud nii üliõpilastele kui ka nende juhendajatele. Lähtutud on võimalust mööda kõige enam levinud reeglitest ja nõuetest, aga ka kunstihariduse osakonnas tavaks saanust. Käesolevas juhendis on nõuetele lisatud ka mõningaid keelereeglite meeldetuletusi ning arvutis vormindamise soovitusi. Loomulikult kasutatakse erinevaid arvutiprogramme ja nii peab mõnigi otsima/ kasutama oma programmi analoogseid võtteid ja vahendeid. Mitmed võtted on paljudele enesestmõistetavad ja pidevalt kasutuses. Samas on praktika näidanud, et vähemalt sama paljud on suunamise eest tänulikud. Juhendile on lisatud sisukord ning liigendatud sisu just niipalju, et saaks koostada hierarhilise sisukorra näidisena kasutamiseks.
Kõneorgani teooria: lapsel on kaasasündinud teadmised keele kohta, kuuigi nad ei ole võimelised neid teadmisi sõnastama. 1.5 a. Ja puberteedi vahel on nn keele omandamise kriitiline periood – millal laps on bioloogiliselt valmis keelt omandama. Sensitiivne perood – periood, millal on kõige mugavam keelt omandada (lühem kui eelmine). KEELELISE ARENGU VÕTMETEOORIAD II Kognitiivne teooria: keeleomandamine on seotud kognitiivse arenguga. Tähtis on lapse loovus ja aktiivsus keelereeglite avastamisel. Kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele arengule. Näiteks eeldab keele tähendusliku kõlje omandamine mõistetest arusaamist. Lapsel on kergem omandada neid grammatilisi vorme, millele ka tegelikus elus midagi vastab Sotsiaalse interaktsiooni teor.: esindaja rühutavad, et keelt omandatakse teiste inimestega suheldes. J.Bruner – omandab laps teadmisi keelest peamiselt okodus oma vanematega suheldes. Hoidekeel – kui vanemad röögivad aeglasemalt, lihtsustatakse
18. Keelekorralduse probleemid, strateegiad, meetodid. Keelekorralduse eesmärk Eestis on tagada eesti keele kui riigikeele ja ülemaalise suhtluskeele täisväärtuslik toimimine kõigil elualadel. Selleks on vajalik ajaga kooskõlas hoida keelereeglid, luua uut oskussõnavara, anda nimesoovitusi ja teha heas mõttes keelepropagandat. Keelekorraldus tähendab keele arengu teadlikku suunamist, keelereeglite ja soovituste väljatöötamist. Soovitusi annab Emakeele Seltsi keeletoimkond. Keelehoole hõlmab praktilist tegevust keelekasutuse parandamiseks: keelenõuandeid, hea keele propageerimist, tekstide toimetamist, keelehooldekursusi jne. Keelenõu annavad Eesti Keele Instituudi keelekorraldusosakonna töötajad, kellele see on üks tööülesandeid. Põhilised tööd on järgmised: Standardimise meetodeid · Autokraatia o Mõjukas üksikisik teatab, kuidas on õige
· Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. I köide 1925, II köide 1930, J. V. Veski, III köide Elmar Muuk 1937 · Elmar Muuk, Väike õigekeelsus-sõnaraamat, 1933, 1940. aastani 7 trükki, lisaks 3 trükki peale sõda viis normingulise keele rahvani! · kirjakeele sõnavara, eeskätt normingutele vastav muutmisreeglistik ning olulised ortograafiareeglid · normingulist keelt esitavad keeleõpikud ja keelereeglite drill · Elmar Muuk Lühike eesti keeleõpetus I (1927), 1940. aastani 9 trükki. · olulisim KK muutuvate sõnade tüüpkondadesse jagamise süsteem Mida enne ei olnud: · KK viimine ilukirjandus- ja ajakirjanduskeelde tulevad keeletoimetajad · 1920. aastate lõpus ilukirjandus- ja ajakirjanduskeele vastavusse viimine KK normingutega. · 1929 sünnib uus amet: keeletoimetaja. Keskne morfoloogia korrigeerimine
Whitney: keel ei ole mitte inimese isiklik, vaid sotsiaalne omand, st ta ei kuulu mitte üksikisikule, vaid ühiskonna liikmele. Ükski olemasolev keeleüksus ei ole üksikisiku teene: võib öelda, et see, mida me nimetame keeleks, pole seda mitte, kui seda ei tunnista omaks ega valda meie kaaslased. Kuigi keelemuutusi algatavad üksikisikud, osaleb nende muutuste väljatöötamises siiski kogu ühiskond. Hymes: suhtluspädevus on abstraktsete keelereeglite kogum ja võime kasutada neid vastavusi sotsiaalselt ja kultuuriliselt korrektselt. 7. NIMETA SOTSIOLINGVISTIKA JAGUNEMISVÕIMALUSI, LÄHTUDES UURIMISSUUNDADEST. KIRJELDA IGAT SUUNDA Universaalide otsijad (keelte ühisosa) ja varieerumise otsijad (keelte erinevused). Mikrosotsiolingvistika lähtub keelest, uurib, kuidas sotsiaalne kultuur mõjutab keelekasutust.
Renessansile ja euroopa absolutismi ajastule on hilisantiigi kultuur igas suhtes lähedasem kui polise kultuur, ja see kalduvus ilmneb ka kirjanduse ja kunsti alal. 61. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Roomas kujunes välja filoloogia, ladinakeelsete tekstide tõlgendamine, 1. sajandil ilmuvad juba ka keeleteaduslikud uurimused. Tähtsaim ja viljakaim rooma õpetlane oli Marcus Terentius Varro (11627 eKr). Eeskujuks keelereeglite loomisel võeti tunnustatud kirjanike keel: proosas esmajoones Cicero, aga ka Caesar, luules Vergilius, Horatius ja Ovidius. 62. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Cicero kirjandusliku pärandi moodustavad kõned, retoorikaalased ja filosoofilised teosed ning kirjad. Ta on jäänud ajalukku eeskätt Rooma kuulsaima kõnemehena, u 150 kõnest terviklikult alles 58, nii poliitilisi kui kohtus peetud süüdistus- ja kaitsekõnesid. Tuntumaid kõnesid:
eluaasta lõpul toimuvat sõnavara arenguspurti 2. Kõneorgani teooria (Chomsky, Lenneberg, Fodor) · Lapsel on kaasasündinud teadmisedkeele kohta, kuid nad ei ole võimelised neid teadmisi veel sõnastama · Inimesel olemas eriline pärilik mehhanism keele omandamiseks 3. Kognitiivne teooria (Piaget, Sinclair-de Zwart) · Keele omandamine seotud kognitiivse arenguga · Rõhtutaks elaste loovust ja aktiivsust keelereeglite avastamisel · Kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele arengule · Teatud keelestruktuuride kasutamine eeldab vastavate kognitiivsete võimete olemasolu 4. Sotsiaalse interaktsiooni teeoria (Bruner) · Keelt omandatakse teiste inimestega suheldes Kisa. Jaotatakse: -sünnikisa -näljakisa- 4 tundi pärast sööki -rahuldushäälitsus- 3.ndast elukuust -valukisa Ema oskus eristada kisa on väga oluline.
süstemaatilis-loogiline tõlgendamine ajalooline tõlgendamine objektiiv-teleoloogiline ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine. Tõlgendamise ulatuse järgi: -sõnasõnaline ehk adekvaatne -kitsendav või laiendav. Tõlgendamise klassikalised viisid 1. Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis lähtub eelkõige normi tekstist, võttes esmalt abiks grammatikareeglid. Grammatilise tõlgendamise eeldus on hea keelereeglite tundmine, milles normid on väljendatud. Seadusandja püüe on samuti kasutada eelkõige sõnu ja konstruktsioone, mis oleksid selged ja ühemõttelised. Siiski on nii keel kui õigus ajas muutuvad ning sellega peab tõlgendaja grammatilisel tõlgendamisel arvestama. Aja jooksul võib muutuda sõnade tähendus. Grammatiline tõlgendamine normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest. Grammatiline tõlgendamine hõlmab:
Tõlgendamise abil väljendatakse normi mõtet täpsemalt ja selgemalt, kui seda on tehtud normis eneses, kasutades teisi lausekonstruktsioone. Õiguse tõlgendamise klassikalised viisid - Grammatiline tõlgendamine, Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine, Ajalooline tõlgendamine, Objektiiv- teleoloogiline tõlgendamine. Grammatiline tõlgendamine - Iga tõlgendamise viis lähtub eelkõige normi tekstist, võttes esmalt abiks grammatikareeglid. Grammatilise tõlgendamise eeldus on hea keelereeglite tundmine, milles normid on väljendatud. Seadusandja püüe on samuti kasutada eelkõige sõnu ja konstruktsioone, mis oleksid selged ja ühemõttelised. Siiski on nii keel kui õigus ajas muutuvad ning sellega peab tõlgendaja grammatilisel tõlgendamisel arvestama. Aja jooksul võib muutuda sõnade tähendus. Grammatiline tõlgendamine normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine - See tõlgendamisvõte tähendab
Õigusaktide tõlgendamise viisid. Grammatiline tõlgendamine. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Tõlgendamise esemeks on õiguse tekst. 1. Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis lähtub eelkõige normi tekstist, võttes esmalt abiks grammatikareeglid. Grammatilise tõlgendamise eeldus on hea keelereeglite tundmine, milles normid on väljendatud. Seadusandja püüe on samuti kasutada eelkõige sõnu ja konstruktsioone, mis oleksid selged ja ühemõttelised. Siiski on nii keel kui õigus ajas muutuvad ning sellega peab tõlgendaja grammatilisel tõlgendamisel arvestama. Aja jooksul võib muutuda sõnade tähendus. Grammatiline tõlgendamine normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest. 2. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine
õigusnormi teksti arusaadavaks (R.Narits, Õiguse entsüklopeedia, 2002, lk 145). Tõlgendamise esemeks on õiguse tekst. Tõlgendamise abil väljendatakse normi mõtet täpsemalt ja selgemalt, kui seda on tehtud normis eneses, kasutades teisi lausekonstruktsioone. 1. Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis lähtub eelkõige normi tekstist, võttes esmalt abiks grammatikareeglid. Grammatilise tõlgendamise eeldus on hea keelereeglite tundmine, milles normid on väljendatud. Seadusandja püüe on samuti kasutada eelkõige sõnu ja konstruktsioone, mis oleksid selged ja ühemõttelised. Siiski on nii keel kui õigus ajas muutuvad ning sellega peab tõlgendaja grammatilisel tõlgendamisel arvestama. Aja jooksul võib muutuda sõnade tähendus. Grammatiline tõlgendamine normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest. 2. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine
- süstemaatilis-loogiline tõlgendamine - ajalooline tõlgendamine - objektiiv-teleoloogiline ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine. Tõlgendamise ulatuse järgi: -sõnasõnaline ehk adekvaatne -kitsendav või laiendav. Tõlgendamise klassikalised viisid: 1. Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis lähtub eelkõige normi tekstist, võttes esmalt abiks grammatikareeglid. Grammatilise tõlgendamise eeldus on hea keelereeglite tundmine, milles normid on väljendatud. Seadusandja püüe on samuti kasutada eelkõige sõnu ja konstruktsioone, mis oleksid selged ja ühemõttelised. Siiski on nii keel kui õigus ajas muutuvad ning sellega peab tõlgendaja grammatilisel tõlgendamisel arvestama. Aja jooksul võib muutuda sõnade tähendus. Grammatiline tõlgendamine normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest. Grammatiline tõlgendamine hõlmab:
süntaktiline) juriidilises mõttes. Õigusreegel saab oma sõltumatu reaalsuse kirjaliku vormi kaudu. Õigustekst on keele kirjalik väljendus, mida on võimalik seletada teatavate reeglite- mõistete abil (fonoloogilised, semantilised, süntaktilised reeglid). Lingvistilise pragmaatika abil saab seostada keelereegleid ja käitumist. Sõnade/tähemärkide kasutamine õigustekstides on kirjeldatav kui käitumine keelereeglite põhjal. On olemas 2 põhimõtteliselt võimalikku lähtekohta: 1) nn kindlad juhused, kus tähendusküsimused vähemalt esialgu päevakorras pole. Interpretatsiooniühiskonnas (Juristide hulgas) valitseb konsensus.; 2) nn avatud juhused, kus interpretatsiooniühiskonnas üksmeel puudub. Humanitaarteadustes toimus “lingvistiline pööre” märgatav 70-ndate aastate algusest. Õigusteaduses sestpeale 3 märksõna : normatiivsus, tähendus, interpretatsioon –
saada eeskuju analoogiliste juhtumite lahendamiseks tulevikus. 1. Filoloogilis-grammatiline tõlgendamine see on aluseks kõigile teistele meetoditele, sest kui midagi kirjas pole, pole ka midagi tõlgendada. Keele tähenduse kindlakstegemine (õigusmõistetena kasutatavad sõnad (ainult õigusalane sõna, erinev tähendus tavakeelest jne) ja nende grammatilised seosed). Oluline keelereeglite teadmine. 2. Loogilis-süstemaatiline tõlgendamine õigusmõistetee tähenduse kindlakstegemine seaduse ja kogu õiguskorra kontekstist tulenevalt. Ka õigusharus võivad olla erinevad tähendused. Erijuhtumid: a. Rahvuslikust õiguskorrast väljuv komparatiivne (võrdlev) tõlgendamine nt Saksa Liitvabariigi põhiseaduslikku kohtu tõlgendamised sarnaste sätete puhul. b
õigusteadlastel ning tõenäoliselt õigusaktide väljastöötajatel ja õiguse rakendajatel, et mõista õigust, osata seda tõlgendada, rakendada, kujundada. Teatud määral igal inimesel, et mõista õigusega kehtestatud reegleid. Kindlasti kõigil neil, kes soovivad õigust õppida, sest teatud mõttes on õiguse mõistete ja õigusteaduse teoreetiliste seisukohtade tundmine õiguse õppimisel ja mõistmisel sama oluline, nagu sõnade ja keelereeglite tundmine keelteõppes. Asjakohase selgituse eelnimetatud küsimustes on andnud õigusteadlane Mario Rosentau tõdemusega oma 2004. aastal kaitstud väitekirja "Õiguse olemus: sotsiaalse käitumise funktsionaalne programm" alguses sellest, et "kui selle küsimusega mõeldakse õigust kui suurt ja kauget, ühiskondlikku ja abstraktset asja, siis pole paljude inimeste jaoks sellele vastamise raskustel erilist tähtsust: elu läheb edasi ka sellele mõtlemata ning isegi enamik
annaabi.ee 
