võetud. 4. Vanus diferentseerib haridustaseme mõju sallivusele. Kuigi kolmas hüpotees on, et kõrgem haridustase tähendab suuremat sallivust, siis oleneb see vanusest. Noorematel inimestel (vanusegrupp 15-24-a), kellel ei ole veel haridustee lõpetatud ja kes on haridussüsteemis veel sees, ei tähenda madalam haridustase madalamat sallivust. Tunnuste kirjeldus Kasutan järgmisi tunnuseid: 1. Sugu (Gender) – kahe väärtusega kategoriaalne tunnus. Andmestikus oli 722 meest ja 1071 naist. 2. Vanusgrupid 10-aastase sammuga – 7 väärtusega kategoriaalne tunnus, mille lõin tunnuse vanus (Age of respondent, calculated) alusel. Vanusgrupid on: 15-24-a, 25- 34-a, 35-44-a, 45-54-a, 55-64-a, 65-74-a ja üle 74-aastased. Kõigis vanusgruppides on indiviide enamvähem võrdselt. 1 3
] Tuletusliidete mõju tuletusalusele sõnale: 1. Modifikatsiooniderivatsioon: Sõnaliik ja süntaktilis-semantiline funktsioon lausestruktuuris ei muutu: maja > majake, vaatama > vaatlema. 2. Muutederivatsioon: Sõnaliik ei muutu, kuid süntaktilis-semantiline funktsioon muutub: mägi > mägilane, pall > pallur. 3. Muutederivatsioon: Tuletus viib sõna ühest sõnaliigist teise: õnn > õnnetu, puhuma > puhur. 1. Liited, millel on üks kindel kategoriaalne tähendus: nt eitava tähendusega tu (õnnetu). 2. Liited, millest enamik kuulub ühte ja samasse semantilisse rühma: nt us (kiirus, õnnelikkus). 3. Liite tähendus on väga üldine ja selgub alles konkreetses sõnas: nt ik (põlvik, häälik) Põimliitsõna on selline sõna, mille eesosa laiendab järelosa: koolimaja, lehekülg. Rindliitsõna on selline sõna, mille osad on omavahel rinnastatud: sinimustvalge, ööpäev.
Hiline kainikuiga – üldine enesehinnang Kuidas eneseh tekib? Sündmus Enesehinnangu allikas kogemus või sotsiaalne võrdlus tulmus mada, kõrge võimalused eneseh tõsta – eneseparandamine, kaitse stressi ja ähvarduse vastu(sõbrunen nendega kel madalad hinded) Eneseh – in füs, sots ja psühho mina, mida ta on saanud oma kogemustest ja interaktsioonist teiste inimestega (sots võrdl + oma kogemus) Mina konts dimensioonid: Eksistentsiaalne mina, kategoriaalne mina Alguses eksistent, hiljen hakkan kategoriseerima, veel hiljem panen need erinevad aspektid hierarhias (oluline, vähem oluline). Sots mina mitmetahulisus. Üldine areng suundub sinna, et kõik muutub abstraktsemks. Oskan äelda endal eisiksuseomadusi. Miks on enesehinnang tähtis? Pos üldist enesehinnangut seostatakse nt in pos tunnetega ,suurema rahuloluga, madalama ärevustasemega ja vähem esineva lootusetusega. Harvem esinevate depressionni sümptomitega.
11. Mida tähendab terminite poolest, et õigustekst on trafaretne ? üldtuntud, paljukasutatud, kulunud 12. Mida tähendab, et termin on kirjakeele korrapärale alluv sõnapesa? Kui sõnapesast on defineeritud üks liige, siis tuleneb teiste tähendus sellest ja kirjakeele tunnusest (abielu-lahuta-ja = abielu LAHUTAV ISIK, vt seadusest abielu + lahutuse tüvesid) GOOGOL: kõik sama juure tuletised Kolme tüüpi tuletusliited: • Liited, millel on üks kindel kategoriaalne tähendus: -kene, -tu (käsitu, silmitu), -la(haigla, sigala, tagala) • Liited, millest enamik kuulub ühte ja samasse Õigekeelsus ja õiguskeel (kordamine) semantilisse rühma, kuid on ka erandeid: -us, -line • Liite tähendus väga üldine, selgub alles konkreetses sõnas: -ik 13. Millise printsiibi huvides valitakse alati kõige kesksem ja väljakujunenuma tähendusega grammatiline konstruktsioon, sõna, väljend? 14
Tuletusalus e alussõna sõna, millest on tuletis moodustatud. Alussõna tüvi varieerub. Tuletustüvi liite ees olev tüvevariant. Tuletuse alustüveks võib olla ka niisugune juurmorfeem, mis lekseemina ei esine. Tuletusliide modifitseerib alussõna tähendust, muudab sõnaliiki. Deverbaalid verbist tuletatud Denominaalid noomenist tuletatud Sõnapesa kõik sama juure tuletised Kolme tüüpi tuletusliited: · Liited, millel on üks kindel kategoriaalne tähendus: -kene, -tu (käsitu, silmitu), -la(haigla, sigala, tagala) · Liited, millest enamik kuulub ühte ja samasse semantilisse rühma, kuid on ka erandeid: -us, -line · Liite tähendus väga üldine, selgub alles konkreetses sõnas: -ik Tekstisõna vormilt ja tähenduselt läbipaistev: riiulilamp, jõhvikaline Leksikonisõna võib olla vähem või rohkem läbipaistmatu, piir nende vahel on ebamäärane: laualamp, marjuline
lihtminevikus oli ja ülivõrdes õnnelikem . 4. Mitmuse osastava käände formatiivis on teatud sõnatüüpides kaks tunnust sulanud üheks liigendamatuks tervikuks, nt ema/sid . 3. Sõnaliigid on keele sõnade klassid, mis ühendavad ühesuguste süntaktiliste, semantiliste ja morfoloogiliste omadustega sõnu. Ühte sõnaliiki kuuluvatel täistähenduslikel sõnadel on tavaliselt ka ühesugune üldisem tähendus ehk kategoriaalne tähendus. Sõnaliigi üldine tähendus võib olla asja, omaduse või tegevuse tähendus. Sõnad jaotatakse muutuvateks ja muutumatuteks. Muutuvad sõnad jagunevad käändsõnadeks ja pöördsõnadeks vastavalt sellele, kas neile saab lisada käände-või pöördelõppe. 4. Sõnaklassid: Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus. Eesti keeles kuuluvad käändsõnade hulka nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad ja asesõnad.
12. Mida tähendab puhas mõistus Kanti jaoks? V: teadmisi, mida ei saada meeleorganite kaudu 13. Kas inimene suudab tajuda ,,asju iseeneses" (das Ding an sich) V: ei 14. Mille piiridest ei või mõistus Kanti arvates üle pääseda? V: meeleorganite seatud piiridest 15. Kas Kant pooldas ontoloogilist jumalatõestust? V: ei 16. Millele saab ja millele ei saa religiooni rajada Kanti arvates? V: kõlblusele saab ja teadusele ei saa 17. Mis on Kanti kuulsaim lause, nn kategoriaalne imperatiiv? V: ,,Toimi alati nii, et sinu tahte maksiimid ehk elureeglid võiksid ühtlasi olla üldise seaduslikkuse printsiibiks" 18. Mis põhjustab inimeses kahetsuspiina? Mis kaks imet on olemas Kanti arvates? V: kahetsuspiina põhjustaja: südametunnistus; kaks imet: tähistaevas inimese kohal ja kõlblusseadus inimese sees 19. Mis on Kanti arvates inimese kõlbelise tegutsemise 3 paratamatut postulaati ehk eeldust? V: tahte vabadus, hinge surematus ja Jumal 20
On olemas kahte tüüpi reegleid : 1.eristusreeglid 2. gruppeerimisreeglid. Taju seisukohast on nende reeglite eesmärk: Lihtsustamine interpreedi eesmärk on teha muusikateose struktuur kuulajale võimalikult läbipaistvaks. Nauditavaks. Muusika ja emotsioonid Meloodia on ainult üks dimensioonidest, mille abil helilooja saab edasi anda emotsioone. Muusikaväliseid teemasid, mida muusika näib metafoorselt väljendavat, osatakse hästi kirjeldada alles ajapikku. Muusika kategoriaalne taju ei ole nii täielik ja automaatne kui keeles. Muusika generatiivne grammatika tundub raskemini saavutatav kui keele oma. Meyer : emotsioonid on muusikas seotud sellega, kui suurel määral kuulaja ootused igal hetkel saavad täidetud. Täidetud situatsioon harmoonia mõttes on triviaalne, samas inimestele üsna tihti meeldib, kui nende ootused täituvad.(muusikalises mõttes) Selleks, et muusikat nautida, on tarvis, et ootuste täitumine ja ootuste täitumat jäämine oleksid
me paneme selle sisse tõlgendamise käigus: n-ö loeme selle sisse vastavalt teooriale, kultuurile, „rumaluse astmele“ . 3. Mis on semantiline tõlgendus ja kuidas see erineb kategoriaalsest tõlgendusest? Semantiline tõlgendus: nt „X kujutab Jeesuse ristilöömist“ „X sümboliseerib headuse võitu kurjuse üle“. Teose „tähendus“ võib haarata kõike neid kokku. Reeglina eristatakse „tähendust“ ja „tähtsust“. Kategoriaalne tõlgendus: „X on psühholoogiline põnevusfilm“, „X on formalismi puhtaim näide“. Kategooria kui üldnimetus, mis haarab endasse kunstiliike, žanre, -stiile, -voole. 4. Mis on aktuaal-intentsionalism? Intentsionalism on vaade, mille järgi kunstiteose tähenduse allikaks on autori (nt draamakirjaniku) kavatsus, kusjuures aktuaalintentsionalism peab silmas justnimelt tegeliku, mitte kujutletava looja kavatsusi. Äärmusliku aktuaalintentsionalismi jaoks on kunstniku
jala/d, raamatu/te, raamatu/i/d, `jalgu Teatud vormides võib sõnatüübiti tunnus sulada tüvega ühte morfoloogiliselt liigendamatuks vormitüveks, nt mitmusevormis `jalgu, ainsuse sisseütlevas `patta, lihtminevikus oli ja ülivõrdes õnnelikem Mitmuse osastava käände formatiivis on teatud sõnatüüpides kaks tunnust sulanud üheks liigendamatuks tervikuks, nt ema/sid 3. Sõnaliigi mõiste. Sõnade kategoriaalne tähendus. Muutuvad ja muutumatud sõnad. Sõnu on võimalik liigitada mitut moodi. Vormiõpetuses on oluline see, missuguseid vorme saab sõnast moodustada. Ühte sõnaliiki kuuluvatel täistähenduslikel sõnadel on tavaliselt ka ühesugune üldisem tähendus ehk kategoriaalne tähendus. Sõnaliigi üldine tähendus võib olla asja, omaduse või tegevuse tähendus. Esimeses etapis jaotatakse sõnad muutuvateks ja muutumatuteks.
Määratlus tuleb digrammi ja diagrammiga kajastatava objekti suhtest (eri värvi sektorite suhted on vastavuses kujutatud objektide omavaheliste suhetega). Muutevormid: kala (tüve tähendus) + de (mitmuse tähendus) + ga (kaasaütleva tähendus). Sõnamuutmissufiksid kuuluvad sõnadega opereerimise reeglistikku, väljendavad märkide-sõnade omavahelisi suhteid ja seoseid. (Vt M. Hint ,,Häälikutest sõnadeni" 260-262). Tuletusliited: liidetel on kategoriaalne tähendus (liigitavad objekte/nähtusi/tegevusi, nt lik-liide, janna-liide, le-liide, el-liide jne). Diagrammilisus II Samas ei kehti diagrammilisus tuletiste puhul nii rangelt kui muutesufiksite puhul. Tuletis võib hakata uue leksikaalse üksusena uut elu elama ja talle võib tekkida lisa- ja kõrvaltähendusi (heli + sta (tegusõnaliide) = helistama e heli tekitama, nüüd telefoniga helistama). Veelgi lõdvem on diagrammilisus liitsõnade puhul
loogika ja selle järel transtsendentaalfilosoofia; veel enam, see võime ongi aru ise” (B 134). Kuna too algupärane ühtsus käib kõigi erinevate ühtsuse vormide eel, ei saa seda samastada ühtsuse kategooriaga; ta kujutab endast ühtsust, mis jääb kategoriaalsest tasemest kõrgemale. Kui kategooriad loovad ühtsust kogemusest sõltumatul ja kogemusele-eelneval viisil, siis seda enam kehtib sama igasuguse ühtsuse allika kohta, millest pärineb ka kategoriaalne ühtsus. Transtsendentaalse ühtsusena ei soorita puhas apertseptsioon ettekujutuste mitmekesisuse konkreetset seostamist; sedalaadi sünteesi teostab aru empiiriliste ja puhaste mõistete abil. Seetõttu võib ütelda, et aru ei olegi midagi muud “kui võime a priori seostada ja allutada antud ettekujutuste mitmekesisus apertseptsiooni ühtsusele” (B 135). Puhta apertseptsiooni ühtsus on transtsendentaalne eeldus, mis teeb alles võimalikuks igasuguse empiirilise ja
-seos .17 seotuse vahel 1. ja 20. eluaastal (vastavalt vanem ja partner; longitudinaalne uurimus) -retrospektiivsed uurimused: turvalises paarisuhtes inimesed meenutavad oma suhteid vanematega enam emotsionaalselt lähedastena, toetavate ja hoolivatena. Kokkuvõttev vastus on, et imikuea kiindumusmuster mõjutab täiskasvanu käitumist, mõtlemist ja tundeid mõõdukal moel. Uurimused täiskasvanuea seotuse kohta: Hazan, Shaver (Ainsworth’i tulemuste põhjal) küsimustik täiskasvanutele (kategoriaalne). -60% turvalised; 20% ärevad ja 20% vältivad 1980-ndatel Adult Attachment Interview loomine -sisaldab kahte ülesannet: palutakse meenutada kiindumusega seotud kogemusi (mis negatiivsete kogemuste puhul võib olla üsna ebamugav) ja samal ajal tuleb keskenduda intervjuu protsessile. Kelly Brennan ja kolleegid (1998) lõid uue dimensionaalse küsimustiku kiindumuse mõõtmiseks (ECR): kaks fundamentaalset dimensiooni, mis kirjeldavad täiskasvanute kiindumust: ärevus (AX) ja
endast, enesehinnang langenud, kõrge neurootilisus, madal eneseteadlikkus. Inimene otsstab üksi ja eri arvesta teisi. Mina- kontseptsioon mina arengus. Mina kontseptsiooni areng kahes aspektsis: 1) eksistentsiaalne mina- tunne, et ollakse teistest eraldi (tekib 2-3 aastasel lapsel); pärast seda hakkab tekkima mina mitmetahulisus. Hakkavad tekkima kategooriad, püsivus ajas ja ruumis ehk ei asi ja inimene ei kao, kui seda ei näe hetkel. Imikuiga. 2) kategoriaalne mina- esialgu on kategooriad isoleeritud. Hiljem saab neist tervik. Laps vanuses 2-3 a kategoriseerib ka soo ja vanuse terminites (pole omavahel seotud). Nt algul on hea või halb laps, pärast on hea või halb tüdruk või poiss. lapse- ja noorikuiga (kategoriaalne, sisemine ja psühholoogiline). 3,5- 4,5 aasta vahel on periood, kus laps arvab, et sugu, vanust ja tegevusega seotud tegureid saab muuta- nt poiss ütleb, et ta kasvab emmeks. Lapsed üldistavad, et asjad pole püsivad.
Keeltes võib olla kinnistunud pearõhk (nt eesti k 1. silbil, poola k eelviimasel silbil). Prantsuse
keeles ei ole pearõhk kinnistunud kõnes raske sõnade piire eristada.
30. Toon, toonikeeled
Toon on mingi üksuse (nt silbi) heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt sama sõna teiste silpidega.
Toonikeeltes eristab toon tähendust (nt WALSist, fayu, mandariinihiina)
31. Intonatsioon - Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil
32. Fonoloogiliste kategooriate kategoriaalne taju
33. Suprasegmentaalid - segmendiülesed hääldusvahendid (
muutevormidele ühine tähendus, mida kannab sõnatüvi. Nt vormide kirg, kired, kirgedeta tähendus `tugev tunne'. Grammatiline tähendus on ühesugustele muutevormidele ühine tähendus, mida kannavad harilikult tunnused, vahel ka tüveteisendid. Nt kirgedeks, lapseks, kollaseks, sinuks tunnus ks märgib saavat käänet; külla, jõkke, merre (vrd küla, jõgi, meri) on sisseütleva vormid. Leksikaalsele tähendusele on lähedane veel kategoriaalne tähendus - kõige üldisemat tähenduskategooriat näitav tähendus. Nt sõnad hea, kiire, kibe tähendavad omadust. 8) Nominatiivne tähendus on keelendi vahetult tegelikkuse esemete, olendite, nähtuste jm-ga seotud põhitähendus. Nt kerkima nominatiivne tähendus on `ülespoole, kõrgemale liikuma, tõusma' (neiu rind kerkis ja vajus, tainas kerkib, maapind kerkib); kevad on `üks aastaaegu'
2) Vähemalt üks järgnevatest emotsionaalsetest muutustest: * emotsionaalne labiilsus; *eufooria ja lamedad kohatud naljad; *ärrituvus, vihasööstud ja agressiivsus; *apaatia. 3) Kihude ja impulsside pidurdamatus ning sotsiaalsete normide ja tagajärgedega mittearvestamine; 4) Kognitiivsed häired nagu *ülemäärane kahtlustamine ja paranoialised ideed *ülemäärane hõivatus mingist tegevusest või teiste inimeste tegevuse jäigalt kategoriaalne hindamine "õigeks" või "ebaõigeks". 5) Märgatavad häired mõtlemise (kõne) tempos ja iseloomus, nagu üksikasjalikkus, ülidetailsus ja jäikus. 6) Häired seksuaalses käitumises Traumajärgse ajukahjustuse sündroom . Põhjuseks on ajutrauma koos teadvuse kaotusega; Vähemalt kolm järgnevatest sümptomitest : 1.kaebused ebameeldivatele aistingutele ja valudele nagu peavalud, pearinglus, halb enesetunne ja kiirenenud väsitatavus või mürade talumatus; 2
on kirjavahemärgid - Kõne kuulamise ja lugemise vahel tõestavad erinevusi laste ja täiskasvanute võrdlused Millised meetodeid kasutatakse kõnetaju uurimisel? Laste ja täiskasvanute võrdlused, erinevad harjutused, kuidas sõnu lugeda jne Kas kõne tajumine erineb muude helide tajumisest? Vasak ajupoolkera on aktiivsem kõne tajumisel, teiste helide tajumisel erinevus puudub. - Kõne tajumine on kategoriaalne – inimesed suudavad eristada erinevase ja sarnasesse foneemikategooriasse kuuluvaid foneeme - Esimese 12 kuu jooksul kujuneb välja see milliseid häälikuid inimene tajub. Katse tehtud alla aastase lapsega kes õppis hääliku muutust tajuma - Saarlase õ ja ö; jaapanlaste r ja l Mis võimaldab suulises kõnes sõnade ära tundmist? Alt-üles ja ülalt-alla protsessid töötavad kombineeritult. Alt-üles protsessid töötlevad foneeminde omadusi (väljaütlemise
väljendada, ronib ta teisele korrusele ja suunab oma frustratsiooni teistele gruppidele süüdistades neid oma probleemides; 3. korrus alternatiivse moraalse koodeksi omaksvõtt: kolmandal korrusel olijad värvatakse terroriorganisatsioonidesse. Ühiskonnas nähakse neid küll amoraalsetena, ent terroristid on endale võtnud teised moraalsed tõekspidamised ja usuvad end tegutsevat ülla eesmärgi nimel; 4. korrus kategoriaalne mõtlemine ja tajutud legitiimsus: terroristid saavad osaks nö väikestest rakkudest. Selgeks saavad piirid ,,meie" ja ,,nende" vahel, mis aitab eesmärke legitimiseerida. ,,Rakkude" juhid on autoritaarsed, kontrollivad alamaid, kel puudub taganemistee; 5. korrus terroriakt: tsiviilisikuid defineeritakse kui outgrupi liikmeid ja nad dehumaniseeritakse, sooritatakse terroriakt. 11. Grupiprotsessid, Mari-Liis Mägi, 24.04.2018
korrastamine üldiste etteujutuste alt – loob seostava maailmapildi. Mis annab kategooriatele ühtsuse? Süntees, mis on kategooriate tasemel, vajab veel üldisemat ühtusust, mis seostaks kategooriad. Mis on substantsis ühtset, et süntees on võimalik? Mina-otsustused. Kategooriad ja printsiibid annavad objekti üldse. Süntees – erinevate ettekujutuste ühendamine, mitmekesisuse tunnetamisest saamine – haaratakse ühte tunnetust. Mina-otsustused. Apertseptsioon. Mis on see vorm? Kategoriaalne süntees on kaemuste haaramine ühe alla; empiiriline süntees on … . Süntees peab suubuma algupärasesse sünteesi. Apertseptsioon on mina-teadvus ehk teadlikkus oma minast. Empiiriline ja puhas apertseptsioon – mina-teadvus kujutatakse tavaliselt empiiriliselt ehk see põhineb meie kogemustele; puhas aperseptsioon on selline, millel pole elulugu – see on puhas mõtlemisvõime, mis aitab seostada ettekujutusi puhtal kujul ja luua ühtsust paigutatakse
- Lineaarsus – rääkimisel foneemid kattuvad, mõjutavad üksteist - Mitteinvariatiivsus – foneemide hääldus muutub, sest see foneem mida just hääldati mõjutab järgmise hääldust - Jagamine – kõnevool on enamasti katkematu kuulaja ülesandeks tekst osadeks jagada. Kõne ja muude helide tajumine Kas kõne on midagi erilist? - Kõne tajumisel on oluline roll vasakul ajupoolkeral – teiste helide tajumisel erinevus puudub - Kõne tajumine on nn kategoriaalne: inimesed suudavad eristada kõnes erinevasse ja samasse foneemikategooriasse kuuluvaid foneeme Seetõttu väitsid Mattingly ja Liberman, et kõne tajumine toimub eraldi moodulis või kognitiivses protsessis Kuuldud sõnade äratundmisel … töötavad alt-üles ja ülalt-alla protsessid kombineeritult Alt-üles protsessid töötlevad foneemide omadusi (jooni): - Väljaütlemise viis – nasaalsed, oraalsed ja h-häälikud - Artikulatsiooni koht - Helilisus
sõnu, nimetataksegi KATEGORIAALSETEKS e KVALITATIIVSETEKS TUNNUSTEKS. Millised tunnused ülaltoodutest on sinu arvates veel kategoriaalsed? *** Täpselt! 'Valmistaja riik' ja 'värvus' on kategoriaalsed tunnused. Esimese puhul nendest on kategooriateks erinevad riigid N. Venemaa, Soome, Saksa jne. ning teise puhul jagatakse rattad klassidesse nende värvi põhjal. Selliseid tunnuseid nimetatakse tihti ka NOMINAALSETEKS TUNNUSTEKS (ladina k. nominalis = nimi). Kuid samuti on tunnus "seisukord" kategoriaalne, sest ta jagab jalgrattad kolme gruppi: heas, rahuldavas ja halvas korras olevateks. Kas sa märkad erinevust kahe eelneva tunnuse ja selle tunnuse vahel? *** Tõepoolest, tunnuse "seisukord" abil võime me öelda, et ühed jalgrattad on teistest paremad: seega, me võime jalgrattad selle tunnuse põhjal järjekorda seada. Kõiki selliseid tunnuseid, mille puhul me saame öelda, et üks valimi liige on teistest parem või suurem või kiirem - ühesõnaga,
vastandvärvusneuronite ja külgmises põlvikkehas ning ajukoores värvusspetsiifiliste kahekordselt vastandlike rakkude esinemisega. Värvipimedus – retsessiivne suguliiteline haigus, nähakse värve teistmoodi. Totaalne värvipimedus – nähake maailma hallikates toonides. Protanoob ja deuteranoob – häiritud punase-rohelise-süsteem. Kortikaalne värvustajuhäire – häiritud on värvusruumi kategoriaalne järjestus. Värvuste nähtumuse konstantsus ei tähenda mitte midagi muud, kui et me tajume objektilt peegelduud valguse spektraalset koostist, spektraalset peegeldust. Värvuskonstantsus on objektide looduslikus ümbruses muutuvate valgustingimustes taasäratundmise seisukohalt erakordselt tähtis. 23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline ehitus. Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks
Dispositsioonid e. püsivad isiksusejooned. Sisemised seisundid – muutuvad (room, kurbus) Minapilt: üldine ja spetsiifiline Kehaline – välimus, sugu, pikkus, kaal, riietus, auto, eluase jne. Akadeemiline – õppimine, omandamine Sotsiaalne - suhtlemine, sõprus Transpersonaalne – suhtlemine tundmatutega ja üleloomulikuga Põhineb – omandatud uskumustel, hoiakutel, harjumustel ja arvamustel. Minapildi tasemed • Kategoriaalne identifikatsioon (4-7 aastat) • Võrdlev hinnang (8-11 aastat) • Interpersonaalne (12-15 aastat) - Avalik “mina”, Privaatne “mina” Susan Harter’i teooria (1987): • Varajases lapse-eas on minapilt muutlik, kuid üldiselt väga positiivne enesehinnang • Keskmises lapse-eas enesehinnang langeb Enesehinnang - Tegeliku mina ja ideaalse mina lahknevus • Lapsed hindavad ennast 5 valdkonnas (1987): 1. Kompetentsus koolis 2. Sportlik kompetentsus 3
annaabi.ee 
