toimetab. Veri kannab hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, väga aktiivsed, igal hormoonil on oma kindel ülesanne, erinev toimeaeg, mis ei ole väga pikk. Osa hormoone reguleerib lühiajalist muutust, teised pikemaajalisi protsesse. SNN 1) Ajuripats ehk hüpofüüs kõige tähtsam snn. Paikneb peaajus ning juhib koos närvisüsteemiga teiste snn talitlust. Sünteesib kasvuhormoone (liiga vähene hulk põhjustab kääbuskasvu ning liiga suur hulk põhjustab hiidkasvu ehk gigantismi), ning üle kümne erineva teise hormooni ka. 2) Käbikeha asub peaajus, hormoonid reguleerivad ööpäevaseid rütme (ärkvelolekut ja und) ning mõjutavad naha pigmentide sünteesi (melatoniin) 3) Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja küljel. Kõige suurem snn. Hormoonid
puuduvad juhad. Hormoonid: · Väga aktiivsed ained, mis väikestes kogustes mõjutavad kogu elundkonna või elundi talitust · Igal hormoonil on kindel ülesanne · Hormoonidel on erinev toimeaeg · Kannavad edasi infot aeglasemalt kui närvid ja nende mõju on pikaealisem Sisenõrenäärmetesüsteem: · Ajuripats Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust Sünteesib kasvuhormoone · Käbikeha Ööpäevase rütmi kontroll · Kilpnääre Türoksiin mõjutab erutusprotsesside tugevust ning ainevahetuse kiirust Kõige suurem sisenõrenääre Hormoonid sisaldavad joodi · Kõrvalkilpnäärned Kõige väiksemad sisenõrenäärmed Hormoonid reguleerivad meie organismis Ca ja P ainevahetust · Neerupealised Kõige tuntum hormoon on adrenaliin, mis ergutab südametegevust,
ennetavalt loomi ei ravita, ei kasutata hormoonaineid kasvu kiirendamiseks Võrdle mahetootmist ja tavatootmise loomakasvatust! Maheloomakasvatus Tavaloomakasvatus Pääs karjamaale Loomi ei pea karjatama Vabapidamine Loomad kitsas puuris Peab olema mahesööt Sööt võib sisaldada GMO-sid Loomi ei ravita ennetavalt ja ei Kasvuhormoone võib kasutada ja kasutata kasvuhormoone profülaktiline ravimite kasutamine Miks lääne riikides on suurem osakaal mahetoodangu müügil kui Ida riikidel? Suurem ostujõud ja teadlikkus(tahavad tervise eest hoolitseda. Õiglane kaubandus on rahvusvaheline kaubanduslik kokkulepe ning sertifitseerimissüsteem, mis seisab arengumaade väiketootjate huvide eest. Õiglase kaubanduse eesmärk on tagada arengumaade väiketalunike
Sisenõrenäärmed on näärmed, millel puuduvad juhad, toodavad hormoone. Hormoon on vees lahustumatu aine,mis kiirendab organismi protsesse, reguleerib rakuainevahetust, kantakse edasi verega, lõhustatakse maksas, aktiivsed, kindla ülesandega. AJURIPATS e HÜPOFÜÜS sünteesib kasvuhormoone ja glükoproteiini (kasvuhormoon, saab suguküpseks). Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. KÄBIKEHA toodetav hormoon reguleerib ööpäevaseid rütme, melaniini süntees. KILPNÄÄRE türoksiin aitab reguleerida rakuainevahetust. Trijoodtüroniin vajalik joodi omastamisel vajalik kasvamisel. KÕRVALKILPNÄÄRE - parathormoon aitab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, luude kasvamisel vajalik. Struma- kilpnöörme suurenemine, joodi vähesus.
nende kasulikud omadused tuleks rohkem esile ning kahjulikke ja negatiivseid omadusi tahaplaanile lükata või neid leevendada. Esimene tähtsaim samm selles vallas 1973. aasta, kui Herbert Boyer ja Stanley Cohen lõid esimese kombineeritud DNA-ga organismi: E. Coli bakteri. (HISTORY OF GENETIC ENGINEERING. 12.12.10) Esimene imetaja, kelle peal kasutati ära geenitehnolooga saavutusi, oli hiir, kellele 1981. aastal siirdati roti kasvuhormoone. (Viikmaa, Hein 2008:41) Juba järgmisel aastal saadakse esimene geneetiliselt töödeldud ravim, Genentech's Humulin insuliin, mida on tootnud bakterid. (HISTORY OF GENETIC ENGINEERING. 12.12.10) 1986. aastal aga suudeti Belgias luua geneetiliselt muundatud tubakas, mis on esimene taoline taim maailmas. (HISTORY OF GENETIC ENGINEERING. 12.12.10) Aina rohkem jõuab transgeenseid organisme tavatarbijateni, näiteks nende toidulauale, ning
23) Millised erinevad keskused paiknevad suurajukoores? Suuraju koores paiknevad keskused - liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, naha- ja lihastundlikkuse keskus, kõnelemiskeskus, maitsmiskeskus, nägemiskeskus, haistmiskeskus ja kuulmiskeskus. 24) Organismi humoraalne regulatsioon (sisenõrenäärmed ja nende poolt toodetavad hormoonid). Humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Sisenõrenäärmed - Ajuripats ehk hüpofüüs toodab kasvuhormoone ja endorfiine; Käbikeha sünteesib nahapigmente; Kilpnääre toodab türoksiini; Neerupealised toodavad adrenaliini; Sugunäärmed toodavad suguhormoone (nt testosteroon); Kõhunääre toodab insuliini. 25) Immuunsuse mõiste ja organid, mis osalevad immunsüsteemi töös. Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Organid, mis osalevad immuunsüsteemi töös - põrn ja lümfiringe. 26) Lümfiringe ja selle osa immuunsüsteemis
tuhandeid. Missugused ohte näevad oma tervisele aga inimesed ise? Kõige enam nähakse ohtu sisseveetavates toiduainetes, kardetakse nende ülemäärast säiltusainete ja nitraatide sisaldust. Kuna põllumajandus ja toitlustus on omavahel tihedalt seotud, siis enamus toiduained tulevad saadustena põllumajandusest. Samas on põllumajanduses kasutatavate saaduste tarbimine ka riskantne, kuna seal kasutatakse erinevat keemiat ja kasvuhormoone ning need võivad mõjutada inimese tervist. Levida võivad igasugused bakterid ja mürgitused, haigused (salmonelloos). ,,Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku." (Terviseportaal- http://www.inimene.ee/? disease=s&sisu=disease&did=796&idr=BWXDavmjfzhvzz7ab8b3Szg838a).
autosõitu veel järgmisel hommikul. Uimastid ja sport. Uimastite kahjulik mõju on viimastel aastatel hakanud mõjutama ka sporti. Konkurentsi suurenemine, tipptulemuste tagaajamine võib vahel juhtida ebasoovitavale ohtlikule ravimikasutamisele. Olümpiakomitee on koostanud ravimite nimekirja, mille kasutamine on keelatud või piiratud. See nimekiri sisaldab psühhostimulaatoreid (amfetamiin, efedriin), narkootilisi analgeetikume (kodeiin, morfiin), diureetikume (furosemiid), loomulikke kasvuhormoone ja anaboolseid steroide (nandroloon, stanosolool, testosteroon), mida kasutatakse kehakaalu ja lihasmassi suurendamiseks. Viimased on ohtlikud, võivad põhjustada kollatõbe, makshaigusi, kõrget vererõhku seoses vedeliku peetusega organismis, väheneb spermatosoidide teke meestel ja areneb maskuliinsus naistel. Lisaks võivad anaboolsed steroidid põhjustada psühhoosi. Kuna steroide manustatakse süstides, siis suureneb HIV viirusesse nakatumise oht
saprofüütideks. Osa seeni elab sümbioosis taimedega ja nad soodustavad puude toitumist, moodustades puu juurtel mükoriisa. Mükoriisamoodustajate seente niidistik tungib puujuurte sisse. Seeneniitide ja juurte vahel toimub mõlemale poolele kasulik ainevahetusprotsess. Mükoriisat moodustav seeneniidistik võimaldab juurtel hankida täiendavalt vett ja mineraalaineid, teeb taimele kättesaadavaks keerulise ehitusega mullas leiduvad ühendid ja annab taimedele ka kasvuhormoone. Seened saavad aga taimelt süsivesikuid jt orgaanilisi aineid. Saprofüüte on looduses 3 korda enam kui parasiite. Parasiidid on tavaliselt spetsialiseerunud kindlale peremeestaimele, teisi liike nakatamata. 2.4. Seente klassifikatsioon (Mycota, Fungi) Seeneriik jagatakse hõimkondadeks paljunemisviiside alusel. Seened jagatakse 3 hõimkonda: 1) Vetikseened - Phycomycota 2) Kottseened Ascomycota 3) Kandseened Basidiomycota
34Nimeta neerude 2 põhiülesannet Sinu kehas? Neerud eritavad või hoiavad kokku vett ja soolasid; neerud tagavad selle, et ainevahetuse jäägid ei koguneks organismi. 35.Nimeta 5 sisenõrenääret iga puhul,millist hormooni ta nõristab ning mis toime on vastavatel hormoonidel? Käbikehas on melatoniin hormoon, mis reguleerib inimese bioloogilist ööpäevarütmi. Kilpnäärmes on türoksiin, mis reguleerib ainevahetuse kiirust. Ajuripatsis on kasvuhormoone, mis soodustab kasvu ja rakkude paljunemist ning taastumist. Kõhunäärmes on insuliin, mis reguleerib vere glükoosisisaldust. Munandis on testosteroon, mis soodustab seemnerakkude tootmist. 36.Milliseid ülesandeid täidab sülg Sinu suus? soodustab seedimist; soodustab rääkimist; omab bakteriotsiidset toimet (baktereid surmavat toimet); omab suuõõne pesemisfunktsiooni. 37.Kirjuta, millise elundiga on seotud antud haigus
34Nimeta neerude 2 põhiülesannet Sinu kehas? Neerud eritavad või hoiavad kokku vett ja soolasid; neerud tagavad selle, et ainevahetuse jäägid ei koguneks organismi. 35.Nimeta 5 sisenõrenääret iga puhul,millist hormooni ta nõristab ning mis toime on vastavatel hormoonidel? Käbikehas on melatoniin hormoon, mis reguleerib inimese bioloogilist ööpäevarütmi. Kilpnäärmes on türoksiin, mis reguleerib ainevahetuse kiirust. Ajuripatsis on kasvuhormoone, mis soodustab kasvu ja rakkude paljunemist ning taastumist. Kõhunäärmes on insuliin, mis reguleerib vere glükoosisisaldust. Munandis on testosteroon, mis soodustab seemnerakkude tootmist. 36.Milliseid ülesandeid täidab sülg Sinu suus? soodustab seedimist; soodustab rääkimist; omab bakteriotsiidset toimet (baktereid surmavat toimet); omab suuõõne pesemisfunktsiooni. 37.Kirjuta, millise elundiga on seotud antud haigus
Märgiks, et puberteediiga hakkab saabuma, on kõigepealt kasvus väljaveninud kiitsakas keha. Põhjus on lihtne keha jaotab rasvkude umber ning kasvab kõigepealt pikkusesse, kõige kiiremini kasvavad luud. Üsna pea märkab tüdruk et ta figuur hakkab muutuma naiselikumaks, kasvavad puusad ja arenevad rinnad. Samuti hakkavad kaenlaaukudes ning bikiinipiirkonnas, käsivartel ja jalgadel kasvama karvad. Kõik need sündmused leiavad aset seetõttu, et teismelise keha toodab eri hormoone: kasvuhormoone ja suguhormoone. Hormoonid on keemilised ained, mis kontrollivad ja tasakaalustavad kogu organismi arengut, kuid oma mõju on neil ka psüühikale. Ilmaasjata ei öelda tujuka teismelise kohta, et "tema hormoonid möllavad". Pulbitsevad hormoonid võivad tekitada kiiret tujumuutust, närvilisust, äkilisi tundepuhanguid ja üldse kiirelt vahelduvaid emotsioone. Suguhormoonid aitavad kaasa suguelundite arengule ning suguküpsuse saabumisele.
Selle teada saamiseks, viisin läbi internetipõhise küsitluse 12 kuni 17 aastaste õpilaste vahel, kus nad vastasid küsimustele endi kohta. 3 1. UNEST ÜLDISELT 1.1 Mis on uni? Uni on protsess ehk ajukoorele ja selle alumisele osale levinud pidurdus, mille ajal aju, siseorganid, verevarustus, lihaskond ja närvisüsteem taastub. Une ajal toodab aju juurde uusi rakke ning noortel kasvuhormoone, mis seletab teismeliste suuremat unevajadust. Hea ja sügav uni aitab järgmisel päeval tunda ennast värske ja puhanuna, sest siis jõuab keha, sealhulgas rakud, koed ja infosüsteemid, taastuda. Vähese une korral on inimene loid ja väsinud. Uni annab inimesele rohkemat kui hea tervise ja hingelise tasakaalu. Inimesed on tuhandeid aastaid üritanud välja selgitada, milleks kehal und ikkagi on vaja( Wikipedia 2014, 20.03.2015). Mõned seni avastatud vastused: 1
UNI JA HÜPNOOS Uni on psühhofüsioloogiline seisund,mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele srtruktuuridele levinud üldnine pidurdus.Une olulisemate fumktsioonide hulgas on aidata taastada KNS-i,lihaskonna ja meeleelundite töövõimet,soodustada püsimälu jälgede kinnistumist ja osaliselt aktiveerida käitumisprogramme,mida võks põhimõtteliselt tarvis minna, kuid mida pole tegelikkuses piisavalt või üldse mitte kasutatud.Une ajal toodetakse kasvuhormoone ja ajuvalke ,samuti taastatakse närvirakkude energiaressursse.Unevajudes on individuaalne;keskmiselt magab inimene 5-9 tundi ööpäevas . Tänapäeval ei käsitleta und kui pelgalt aktiivsuse puudumist ,vaid kui kvalitatiivselt erinevat aktiivsust,mida iseloomustab toimuva teadvuse puudumine ja küllaltki aktiivne ainevahetus NS-iteatud osades,mida käivitavad spetsiaalsed NS-i lülid.Uinumise järel,pärast umbes
Eluks vajalik uni lõi uusi võimalusi kohaneda ja areneda uues keskkonnas. See selgitab ka fakti, et uude keskkonda sattuv inimene peab ennast korralikult välja puhkama. (Veldi & Paavle, 2012). Magamise otstarbe kohta on veel mitmeid teooriaid, mõningad uurijad arvavad, et magamine on organismi arengu käigus välja kujunenud vajadus, sest une ajal säästab inimene energiat ning ei vaja toitu. Füsioloogide arvates on uni oluline selleks, et keha saaks toota kasvuhormoone, mille abil organism taastub ja kasvab. (Uni ja unetus, 2001) 7 2. UNE PERIOODID Uneperioodid jagunevad kaheks, rahulikuks uneks ehk NREM uneks ja aktiivsemaks uneks ehk REM uneks. Need kaks uneperioodi jagunevad veel omakorda viieks staadiumiks, mis moodustavad ühe tervikliku unetsükli. 2.1. NREM uni Rahulik uni ehk NREM uni koosneb neljast faasist. Kaks esimest on pindmise une staadiumid
3) väike algmaterjali vajadus 4) järglased on sorditüüpilised, s.h. viirusvabad ja haigusvabad Paljundamiseks vajalike tükikeste lõikamine toimub mikroskoobi all. Lõigatud tükikesed paigutatakse katseklaasidesse teatud kindla koostisega želeetaolisele toitesegule; toitesegu koostis on liigiti erinev, sisaldades ligikaudu 20 komponenti: nii makro- kui mikroelemente. Energiaallikaks on suhkur, kuna katseklaasitaimed ei sünteesi ise kuigi palju. Toitesegu sisaldab ka vitamiine ning kasvuhormoone; viimaste omastamist mõjutavad vitamiinid. Sageli lisatakse ka aminohappeid. Kasvuregulaatoritena kasutatakse tsütokiniine, auksiine ja giberrelliine. Auksiinid soodustavad juurte kasvamist, tsütokiniinid võrsete arengut ning giberrelliinid võimendavad tsütokiniinide mõju.. Kõiki 3 tüüpi kasvuregulaatoreid esineb looduses, kuid võimalik on kasutada ka sünteetilisi. Katseklaasid asetatakse neile soodsasse
aastal Kanadas. EL-is on lubatud mitmed geneetiliselt muundatud rapsitaimed. Lisaks ei ole mingeid piiranguid õlide impordile ega tootmisele rapsiseemnetest. Lisaks varisevad valminud rapsiseemned kergesti ja säilivad mullas ka 10 aastat, mis teeb muundrapsi levimise väga lihtsaks ja saastumise mõjud pikaajaliseks. (GMO... 2014) Peale selle, et GMO võib sattuda piima loomasöödu kaudu, sisaldab piim nii mõneski riigis sünteetilisi kasvuhormoone. Näiteks kõikidest piimalehmadest Ameerikas on täis pumbatud sellistest hormoonidest. Kasvuhormoonide eesmärgiks on tõsta lehmade tootlikkust, samas pahupooleks on loomade suurem haigestumine. Kuigi ohtu inimese tervisele väidetavalt pole tuvastatud, on õnneks Euroopa Liidus kasvuhormooni kasutamine keelatud. Seega on hea teada, et eestimaine ja EL pärinev piim peab olema kasvuhormoonivaba. (GMO... 2014)
ning aitab kaitsta loomi ja planeeti. Kõige levinuim veganiks hakkamise põhjuseid ongi loomakaitse põhjustel. Ja seda paljudel põhjustel. Loomapidajatele on tähtis ainult rahaline kasum, ning loomade heaolu on jäetud tahaplaanile. Mis tähendab, et loomi kasvatatakse kitsastes ja üsna halbades tingimustes, mis tekitab neile stressi ning hirmu ja selle käigus võivad nad liigikaaslast vigastada. Loomad on alatoitunud, janus, näljas ja valudes. Suurfarmides antakse loomadele kasvuhormoone, et lihasmass kasvaks kiiremini, kuid see tekitab väga tõsiseid terviseprobleeme. Näiteks ei suuda loomad enam käia, kuna nende jalad ei suuda keharaskust kanda. Loomi ka markeeritakse tulise rauaga, kõrvaaugustamisega ja tätoveerimisega. Loomade tapmisega võetakse loomadelt ära poole tema elueast. Näiteks lehmad elavad umebs 20 aastaseks, kuid farmides ainult 3-4 aastasteks. Loomi ei kasutata mitte ainult toidulaul, vaid ka riietustes, meditsiiniteaduses, meelelahutuses ja ka
Neid söödetakse kuivatatult ja jahvatatult jõusöötadesse segatult teistele loomadele, et kiirendada nende kasvu ja suunata arengut. Vahel söödetakse ka raviks eriti väärtuslikele loomadele. Sisesekretsiooninäärmetes toodetakse hormoone - need on ained, mille abil organism reguleerib ainevahetust ja selle kaudu kasvu ning arengut. Kasvu ja arengu stimuleerimiseks söödetakse sisesekretsiooninäärmete neid osi, mis toodavad nn kasvuhormoone. Lihasmassi suurenemisele mõjuvad soodsalt sisesekretsiooninäärmete need osad, kus toodetakse isassuguhormoone, need muudavad aga loomad rahututeks ja agressiivseteks. Agressiivsusega kaasneb söödakulu suurenemine. Söödakasutus paraneb mõnede emassuguhormoonide söötmisel. Puhtaid hormoonpreparaate loomadele ei toodata, kuna on liiga kallid. Emas- ja isassuguhormoonid ei hävine täielikult liha kulinaarsel töötlemisel ja võivad kergesti mõjutada ka inimese organismi
ärritajaid, on sellest "ära lõigatud". Une tähtsaimad funktsioonid on 1) aidata taastada kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõimet, 2) soodustada püsimälu jälgede kinnistumist, 3) osaliselt aktiveerida käitumisprogramme, mida võiks põhimõtteliselt tarvis minna, kuid mida pole tegelikkuses piisavalt või üldse mitte kasutatud. Une ajal kustutatakse mälust valed ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades aju infotöötlusmahtu. Une ajal toodetakse kasvuhormoone ja ajuvalke ning taastatakse närvirakkude energiaressursse. Und uuritakse erinevate katsete abil, nt lastakse katseisikutel magada, kuid äratatakse kohe pärast kiire une ilmingute saabumist, et uurida kiire une olulisust. Samuti uuritakse katseisikute abil unehäireid (unetus, narkolepsia, uneapnea, uneskõndimine, õudusunenäod) ja hüpnoosi mõju. · Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? REM-uni ehk kiire või paradoksaalne uni on üks viiest une astmest, olles ühtlasi ka kõige
Toimetüübi lähtumisest 5. endokriine toime, nt: hormoon eritub biovedelike verre. 6. neurokriine toime, nt: hormooni sünteesib närvirakk ja see mõjutab teisi rakke. 7. parakriine toime, nt: hormooni sünteesib keharakk ja see mõjutab naaber rakke(koehormoonid). 8. Autokriinne, nt: rakk sünteesib ise hormooni ja see mõjutab teda iseennast. Sisenõrenäärmete jaotus inimeses On olemas: 1. puhtatüübilised, ainult hormoone · ajuripats sünteesib kasvuhormoone · käbikeha ajus, sünteesib melatoniini · kilpnääre sünteesib erinevaid türeoidhormoone, mis mõjutavad, kiirendavad ainevahetust. · Kõrvalkilpnäärmed sünteesivad parathormooni, mis kontrollib Ca/P tasakaalu · Neerupealised 2osa on: 1)säsi, mis toodab adrenaliini ja on mobiliseeruv hormoon ja 2)koor, toodab kortikostoroide. 2. segatüübilised muud ülesanded+hormoonid
üldine pidurdus. Ei teadvusta ümbritsevaid ärritajaid, ei ole keskkonnast teadlik. Funktsioonid: * taastada KS, lihaskonna ja meeleelundite töövõimet * soodustada püsimälu jälgede kinnistumist * osaliselt aktiveerida käitumisprogramme, mida võiks põhimõtteliselt tarvis minna, kuid mida pole tegelikkuses piisavalt kasutatud. Unenäod aitavad leevendada sisepingeid ja konflikte. Kustutatakse valed ja mittevajalikud jäljed. Toodetakse kasvuhormoone ja ajuvalke, taastatakse närvirakkude energiaresursse. Unevajadus väheneb vanuse kasvades. Ajutüve retikulaarformatsioon, mille ajukoort ergastava mõju pidurdumine viibki uneseisundile. Aserindsky, Dementi, Kleitman! 80-85% on vaikne/rahulik uni- aju bioelektrilise aktiivsuse, südametalitluse, hingamise aeglustumine, lihaste lõõgastumine, aju kui terviku ainevahetuse ja verevoolu vähenemine. 4 staadiumi, vahelduvad kiirema ja madalama amplituudiga EEG komponendid aeglaste ja
Une olulisemad funktsioonid: (1) aitab kaasa KSN- i, lihaskonna ja meeleelundite töövõimet, (2) soodustab püsimälu jälgede kinnistumist, (3) osaliselt aktiveerida käitumisprogramme, mida võiks põhimõtteliselt tarvis mina, kuid mida tegelikkuses pole piisavalt või üldse mitte kasutada. Mitchison ja Crick väidavad, et une ajal kustutatakse mälust valed ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades aju tarviklikku infotöötlusmahtu. Une ajal toodetakse kasvuhormoone ja ajuvalke, samuti taastatakse närvirakkude energiaressursse. Jack Londonile piisas nt 4-5 tunnist unest. Unevajadus väheneb vanuse kasvades (vastsündinu magab 16 h ööp, 50-90 4-6h). Tänapäeval ei käsitleta und kui pelgalt aktiivsuse puudumist, vaid kui kvalitatiivselt erinevat aktiivsust, mida isel toimuva teadvuse puudumine ja küllaktki aktiivne ainevahetus NS- i teatud osades, mida käivitavad spetsiaalsed NS- i lülid. Üldist ajukoore pidurdust esile kutsuvatest
vitamiin D3’st. Vitamiin D3 saab tekkida nahas UV-kiirguse mõjul, aga me saame teda valmiskujul nii loomse toiduga (eriti maksas) kui ka taimse toiduga. Kõik need moodused kõlbavad kaltsitriooli tekkeks. Kui mingil põhjusel teda ei teki, areneb rahhiit, mis avaldub luude pehmenemises (O- ja X-jalad). Võib tekkida ka kanarind, ettepoole deformeerunud rinnak. Luustumisprotsessid või kasv aeglustuvad: 1) eesmise hüpofüüsi alatalitlusest, mis peaks produtseerima kasvuhormoone 2) kilmnäärme alatalitlusest 3) harknäärme alatalitlusest 4) sugunäärmete alatalitlusest – siin kannatab eelkõige luustumine, luud ei kasva kinni ja kasv võib jätkuda. 5) Vitamiin D3 vähesuse korral, mis omakorda võib olla tingitud lapsena UV-kiirguse nappusest või 1 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa
Vitamiin D3 saab tekkida nahas UV-kiirguse mõjul, aga me saame teda valmiskujul nii loomse toiduga (eriti maksas) kui ka taimse toiduga. Kõik need moodused kõlbavad kaltsitriooli tekkeks. Kui mingil põhjusel teda ei teki, areneb rahhiit, mis avaldub luude pehmenemises (O- ja X-jalad). Võib tekkida ka kanarind, ettepoole deformeerunud rinnak. Luustumisprotsessid või kasv aeglustuvad: 1. eesmise hüpofüüsi alatalitlusest, mis peaks produtseerima kasvuhormoone 2. kilmnäärme alatalitlusest 3. harknäärme alatalitlusest 4. sugunäärmete alatalitlusest – siin kannatab eelkõige luustumine, luud ei kasva kinni ja kasv võib jätkuda. 5. Vitamiin D3 vähesuse korral, mis omakorda võib olla tingitud lapsena UV-kiirguse nappusest või kehvast toidust. Kasv kiireneb: 1. kasvuhormooni liigproduktsioonist – tagajärg gigantism 2. varane suguküpsus, mis põhjustab liiga varakult toruluude kinnikasvamise 3
mittespetsiifiliste tuumade aktiivsust. Need aga ju moduleerivad erutustaset korteksis. Üldnarkoosi seisundi ajal ei ole inimesel teadvust. Teadvust ei esine ka väga sügava une ajal ( mil unenägusid ei nähta ). Raphe tuum on üks olulisemaid faktore käivitamaks ajutüve retikulaarformatsiooni ergastava mõju pidurdumist ajukoorele, mille tulemusena toimub ajukoore üldine pidurdus ja seejärel uneseisundi tekkimine. Inimese une ajal toodetakse kasvuhormoone ja ajuvalke ning taastatakse neuronite energiaressursse. Aju tarbib hapnikku une ajal umbes sama palju kui ärkvelolekus, kuid verd rohkem. Une ajal toimub närvisüsteemi teatud osades aktiivne ainevahetus. Rahuliku une ajal toimub aju ainevahetuse ja verevoolu vähenemine, kuid see kiireneb kiire une ajal. Rakutuuma „locus coeruleus´e“ aktiivsus, mis toodab norepinefriini ja oluliselt vastutab inimese virguse ja meeleolu püsivuse tagamise, on REM-une ajal pidurdunud
annaabi.ee 
