8 Eneseanalüüs Töö ülesannetega sain hästi hakkama. Saali peal töö tegemine oli minu jaoks tuttav, kuna eelmistel praktikatel olin seda tööd teinud kõige rohkem ja sellepärast sain ka tööle asudes koheselt hakkama. Kassapidaja tööd olin varem küll teinud, kuid mitte puutetundliku kassaga. Alguses küll kahtlesin üksi kassas olemise üle, et kas saan ikka hakkama, kuid lõpuks olid tulemused positiivsed. Puudujääke mul ei tekkinud ja puutetundlikud kassad on väga mugavad ja neid on lihtne kasutada. SelveEkspressis töötades oli aga mul teine töötaja enamus ajast kõrval, kuna seal olin üpriski vähe. Positiivne oli praktikal olles see, et vahest kui ma milleski kahtlesin või ei osanud midagi teha siis sain alati abi ja kõik töötajad aitasid meeleldi
eesmärke. Esiteks ma tahtsin saada aru ettevõtte sisestruktuuri, töökorraldusi; ka tööohutuse- ja hügieeninõuded teha endale selgeks. Väga oluline minu jaoks on ka sortimendi tundmine: pidin ära õppida menüüd, et teadma, mida kohvik pakub klientidele, osata soovitama ja selgeks teha tarbijale, millise toiduga on tegemist ja mida see sisaldab või ei sisalda. Pidin ka selgeks endale teha kassat ning süsteemi, mis kohvikus on kasutusel, kuna kassaga tööd administraator peab igapäevaselt teha. Põhilised teenindaja tegevused kaubaga oli vaja ka selgeks endale teha: kus ja kuidas tellida kaupa; kuidas õigesti võtma selle vastu ja vigadeta kontrollida saatelehti; kuidas käib kauba säilitamine ning kuidas seda paigutatakse laoruumis, kuidas valmistama kauba enne müügile panemist. Ning otseloomulikult üks tähtsamait eesmärgiks oli oma teeninduskvaliteedi astet kõrgemaks
linnapea, tähtsaim ametnik; Gild- ametialane ühendus, kuhu kuulusid ülem- või keskklassist kuuluv täiskasvanud mees. Gilidid kaitsesid liikmete huve, korraldasid seltsielu, pakkusid abi ja toetust. Tsunft-käsitööliste vennaskond, kuhu linnakäsitöölised kogunesid ametialade järgi ja mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrollitit toodete hindu/kvaliteeti. Skraa- tsunfti põhikiri. Toomkapiitel- iseseisev autonoomen üksus oma vara ja kassaga, kuhu kuulusid kõrgemad vaimulikud; Kirikukihelkond- territoriaalne kogudus, mida teenisid koguduspreestrid; Missa- jumalateenistus, ladina keeles; Tsitertslased, dominiikllased ja frantsiskalased= kerjusmungaordud; Reformatsioon- usupuhastus, Marthin Luther 1517 Wittenbergis. Liivimaal 1523; Pildirüüste- 1524 kirikutes rüüstamine, purustamine.
Piiskopid olid vaimulikena universalistliku kristliku maailmapildi kandjad. Kuna piiskopid olid enamuses võõramaalased, siis vahendasid nad Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. Piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivima haridusliku eliidi, sest enamus neist olid õppinud välismaal ülikoolides. (tegutses ka toomkool). Piiskopkonnad jagunesid kirikukiheldkonadeks e. territoriaalseteks kogudusteks, mida teenisid kogudusepreestrid. Igal kihelkonnal oli oma kaitsepühak. (Eesti kohanimedes äratuntavad: Harju-Madise,Järva-jaani,Kadrina jne). Jumalateenistusi peeti küll ladn. keeles, aga ühe osana vüis kuuluda ka rahvakeelne jutlus
T. Põhikiri e skraa. Reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi: kontrolliti toodangu kvaliteeti ja hindu, toetust anti leskedele ja orbudele. Raad-valitses linna , sõltus linna suurusest. Bürgermeister- raehärra. Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures. Gild- kaitsesid oma liikmete huve. Toomkirik- kirik, mis kuulus piiskoppide juhtimise alla. Toomkapiitel- piiskopi kõrval iseseiseb autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Missa- jumalateenistus, visitatsioon-kirikukülastamine, reformatsioon- usupuhastus, pildirüüste- mitmepealine saksltaste ja eestlastest koosneb märatsev rahvahulk, kes purustas kirku vara. Russow- kirikuõpetaja, kroonika autor, koell- kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija, susi- tln linnakooli õüilane , vaimuliku kirjanduse tõlkija, wansadt- kiriku õpetaja, katekismuse koostaja. Ordud ja kloostrid keskaeg Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Koos ristiusuga Liivim tsisterlased
töötamise ja konkureerimise reeglid Kaubandus Soodus asend kaubateede võrgus Hansa Liit Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu 1346 Tallina, Riia, Uus-Pärnu Novgorodi-kaubanduse laokohaõigus Väliskaubanduse hoogustumine > sisekaubanduse hoogustumine Alevike teke 14 Bürgermeister rae juhatuse liikme nimetus Linnafoogt maahärra esindaja linna rae juures Vaimuelu Vana-Liivimaa kiriklik korraldus Toomkapiitel iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga Toomkirikute juures toomkool, juhatas toomhärra, skolastik. Piiskopkonnad > kirikkihelkonnad, territoriaalne kogudus, kogudusepreestrid, oma kaitsepühak. Teenistused ladina keeles, rahvakeelne jutlus. Preester, lugemisoskus, tähtsamad palved. Ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus oli suur nuhtlus. 15 saj reformipüüdlused emakeelne jutlus, vaimulike rangemad elukombed Ordud ja kloostrid Tsistertslased; kerjusmungaordud (dominiiklased ja frantsisklased) Naiskloostrid
vorsti lõikamine ühest latist peaaegu täpse grammide järgi kui ka kulbiga toote paigutamine koti. Tavaliselt umbes 3-8 grammi läks toodet vähem/rohkem üle. Minu arvates mul ei olnud nõrku külgi praktikal olles. Sain hakkama ja ka õpisin kiiresti juurde kui oli vaja. 5.2. Hinnang toimetulekule Praktika käigus minu poolt sooritatud tööde ja tegevuste loetelu: Kopli Õpperestoran · Klienditeenindamine · Kassaga töötamine · Kaalumine · Kauba vastuvõtmine · Kauba väljapanek · Klientide abistamine Pidevalt kliente teenendades harjusin ära nendega. Ja osad kliendid olid sellised kes käisid iga päev külastamas ja tellisid sama asja, kui klient juba sisenes õpperestorani uksest, siis juba teadsin ära, mida ta soovib tellida. Kui kassas midagi valesti läks, siis tegin ise veaparanduse.
töötamise aeg ja suureneb energiakulu. 7 2 KASSASÜSTEEM Kassad ja kassasüsteemid on kujunenud tänapäeva jaekaubanduse lahutamatuks oasaks. Kassasüsteemis kasutatakse erinevaid lisaseadmeid. Need on ühendatud kassasüsteemiga ja võimaldavad klientide mugavat ja kiiret teenindamist. Kasutusel on Riisipere kaupluses peamiselt: kassad (2 tükki); kaalud (2 tükki) üks kaal kassaga ühenduses, teine kaal väljastab ainult etiketti; vöötkoodilugejad (3 tükki) ribakoodilugejad 2 tükki, 1 käpplugeja; makseterminaal (2 tükki); seade paberraha kontrollimiseks; (http://lvrkk.ee/kristiina/Liina_Maasik/kassad/kassa_lisaseadmed.html) 8 2.1 Ohutusjuhend kaalule Loe põhjalikult läbi seadme kasutusjuhend ja ohutusjuhend enne tööle asumist!
Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks, mida teenisid kogudusepreestrid. Liivimaa kirikuelu suurimaks nuhtluseks oli ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus. Toomkirik-piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias, Aizputes. Seal pidasid jumalateenistust toomhärrad. Toomkapiitel-Kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne ükssomaenda vara ja kassaga. Missa-jumalateenistusi peeti küll ladina keeles, kuid ühe osana võis sellesse kuuluda ka rahvakeelne jutlus. Visitatsioon-Saare-Lääne piiskop J. Oras ja J. Kyvel hakkasid korraldama oma piiskopkonnas regulaarseid visitatsioone (kirikukatsumisi) ja sinodeid (vaimulike kogunemisi) , kus andsid täpseid juhtnööre maarahva õpetamiseks. Reformatsioon-ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523
maahärrad väga iseseisvad oma tegemistes. 13 saj Liivimaa talurahva koormised: Eesti talupoegadel olid kanda järgmised koormised: loonusandamid juba enne 13. sajandit mille põhiliselt moodustas viljakümnis,linnuste ehitamine ning hilisem korrashoid, vakuandamid,hinnus,teoorjus,mõisategu,raharent. II leht. Vana-Liivimaa Linnad, kaubandus, hariduselu, vaimuelu Defineeri, iseloomusta: Toomkapiitel: Piiskopide nõuandev organ, kõrgem vaimulik kogu iseseisva vaja ja kassaga, tegutses piiskopkonna katedraali juures. Koosnes 12 toomhärrast (e. kanoonik). Kanoonik: (e. toomhärra) toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. Praost: Juhtis toomhärrade tööd, samuti piiskopkonna majanduselu ja toomkapiitli istungeid. Dekaan: Jälgis jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini. (Praost esimene abiline).
olid eelkõige Pihkva ja Novgorod. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu olid Hansa liidu liikmed. Hansa liidu tähtsamaid kaubanduskontoreid asus Novgorodis. 7. Piiskoppide keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Jumalateenistused toomhärrad- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Tallinna, Tartu ja Saare-Lääne toomhärradeks said tihti kohalikud aadliperekondade pojad, kui nende isikut vääristas ülikooliharidus. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi, kunad nad olid õppinud ülikoolides, ja see polnud sugugi tavaline. Toomkiriku juures toomkool, juhatas toomhärra- skolastik. Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks ehk
tallinnas puudus ilmalik võim toomkapiitel - piiskopkonna juhtimine maaisanda roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid vaimulikena olid piiskopid universalistliku kristliku maailmapildi kandjad piiskopid vahendasid Liivimaale uusi kultuurilii mõjusid toomkapiitli moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valimistel toomkapiitel oli iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga 3 katedraali ehk toomkirikut tallinn, tartu, haapsalu Tartu toomkirik oli vana-liivimaa suurim ehitis haapsalu ja tallinna igal piiskopil 1 toomkirik toomkoolid juhatas üks toomhärradest - skolastik korraldatud toomkapiitli poolt et koolitada järelkasvu inimeste ettevalmistamine vaimulikuks tööks (õpetaja jne) ladina keel, teoloogia, filosoofia, muusika tallinnas konflikt dominiiklastega (kerjusmungaordu liikmed)
· Siseturukaubandus muutus laiemaks: talupojad tõid oma vilja ja lina linna turule ja müüsid selle maal ringi liikuvatele kokkuostjatele. · Aadlikele ei meeldinud see ning nad üritasid maakaubandust täielikult enda kätte haarata. 5. Reformatsioon ja vaimuelu · Piiskopid, kes olid sageli võõramaalased, vahendasid Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. · Toomkapiitel piiskopi kõrval seisev iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga, mis moodustus toomhärradest. Selle ülesandeks oli piiskopi nõustamine ja koolihariduse andmine. · Toomhärradeks võisid saada kohalike aadliperekondade pojad või linlaste järeltulijad, kellel oli ülikooliharidus. · Skolastik toomhärrast toomkapiitli juhataja. · Kirikukihelkond territoriaalne kogudus, mida teenisid kogudusepreestrid. · Sinod vaimulik kogunemine, kus anti täpseid juhiseid maarahva õpetamiseks.
sajandi Liivimaa vallutamisest kuni 1583. aastani, kirjeldades Liivi sõja eelset riigi siseolu, elulaadi ja sõjasündmusi. Pilet nr. 5 1. Vana-Liivimaa kiriklik korraldus Tallinna piiskopid osalesid Riia kiriku ettevõtmistes, seega kiriklikult võib Liivimaad vaadelda ühtse tervikuna keskusega Riias. Piiskopkondade keskus oli toomkirik, kes seal pidasid jumalateenistus. Olid ka toomhärrad, kes olid kõrgemad vaimulikud ja kes moodustasid toomkapiitli, mis oli iseseisev omaenda vara ja kassaga. Toomkirikute kõrval tegutsesid toomkoolid. Igas kihelkonnas oli kihelkonnakirik. Preestreid pidas üleval mõisast makstav künnis. Preestrid pidid õpetama jumalasõna, meie isa palvet, 10 käsku, Ave Maria. Missad toimusid ladina keeles. Olid ka erinevad kloostrid: · tsisterlaste ordu · domiiniklaste kerjusmunga ordu · augustiinlaste ordu · frantsisklaste kerjusmungaordu 2. Läti Henriku Liivimaa kroonika
koti. Tavaliselt umbes 3-8 grammi läks toodet vähem/rohkem üle. Püüdsin olla kiire ja tähelepanelik aga kindlasti pean arendma oma teadmisi ja oskusi kassas. Aga arvan, et sain hakkama ja õpisin endale palju vajalikke teadmisi. 5.2 Hinnang toimetulekule Praktika käigus minu poolt sooritatud tööde ja tegevuste loetelu: Kopli Õpperestoran · Klienditeenindamine · Kassaga töötamine · Kaalumine · Kauba vastuvõtmine · Kauba väljapanek · Klientide abistamine Pidevalt kliente teenendades harjusin ära nendega. Osad kliendid ja õpetajad olid sellised, kes käisid iga päevaselt külastamas meie kohvikut. Päeva lõõpus lugesime kassas oleva raha kokku, millest arvutasime 20 eurot alati maha, mis pidi kasasse jääma alti. Pangakaardiga tehtud tehingud lugesime kokku, arvutasime summa kokku ja lasime siis kokkuvõtva tsekki välja
lõpuni Lundi peapiiskopi alla.Tegelikult osalesid Tallinna piiskopid Riia kiriku ettevõtmistes. Maaisandana olid piiskopid seotud Maa külge, mida nad valitsesid. Vaimulikena vahendasid Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. Toomkirikud – seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad – kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkondade valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomkirikute kõrval tegutsesid toomkoolid. 2.Läti Henriku Liivimaa kroonika Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti ala elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika on kirjutatud ladina keeles ning tõenäoliselt ajavahemikus 1224–1227. Kroonika on struktuuriliselt jagatud 30- ks peatükiks, millest esimesed kaks käsitlevad vastavalt piiskoppide Meinhard
Vaimuelu Kirik Keskused: ühtne keskus Riias, piiskopkonnad SaareLääne, Tartu, Kuramaa ja Riia Piiskopkondade keskustes toomikirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Kõrgemad vaimulikud: toomhärrad, nad pidasid jumalateenistusi, osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli Toomkapiitel koosneb 12 toomhärrast, peamine ül. Piiskopi valimine, piiskopi kõrval iseseisev üksus omaenda vara ja kassaga. Toomhärrad moodustasid piiskoppidega hariduse eliidi, neist enamik oli õppinud ülikoolis Toomkool juhatas üks toomhärradest skolastik Kirikukihelkonnad: e. territoriaalsed kogudused, mida teenisid kogudusepreestrid. Igal ühel oma kaitsepühak. Piiskopkonnad jagunevad kihelkondadeks. Jumalateenistusi e. missa peeti ladina keeles, ühe osana võis olla rahvakeelne jutlus. Kogukonnapreester pidi oskama lugeda ja tähtsamaid palveid tundma. Mõned suhtlesid tõlgi vahendusel.
osalesid Tallinna piiskopid siiski Riia kiriku ettevõtmistes · Maaisandana olid piiskopid seotud MAA külge, mida nad valitsesid · Piiskopkondade keskusteks olid Toomkirikud o Toomkirikud kus olid jumalateenistusi pidasid Toomhärrad kõrgemad vaimulikud, osalesid piiskopkondades o Moodustades toomkapiitli (kõrgem vaimulike nõukogu, kuhu kuulus 12 toomhärrat), piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus oma vara ja kassaga. · Usuelu maal o 97 kihelkonda, keskustes oli kihelkonnakirik (preester) o Kihelkonna kaugemates osades kabelid o Preestreid pidas üleval mõisast makstav kümnis, annetused o 7 sakramenti o Missad ladina keeles (pidulikud) · Liivimaa kirikuelu suurim nuhtlus võimuvõitlus ordu ja piiskoppide vahel o 13. saj ehitati üles kirikustruktuurid, rahvas ristiti o 15
Mida ema tundis, kui ta raha kassasse Rõõmu. pani? Sest palju raha oli Miks ema rõõmustas? juba koos. Mida otsustas Toomas teha? Raha ära võtta. Miks võttis Toomas raha ära? Ta tahtis kommi osta. Kuhu Toomas kassaga hiilis? Õue. Mis sa arvad, milleks poiss õue hiilis? Et kassat lõhkuda. Mida poiss siis tunda võis, kui ta kassaga Rõõmu. õue läks? Sest ta lootis varsti Miks poiss võis rõõmustada? kommi osta. Milliseid komme ta Aga millest ta mõelda võis? ostma hakkab. Kuidas poiss kassa ära lõhkus? Haamriga.
kui ka rahalisi vahendeid. Regulatsiooni eesmärk on anda tööandjale vahend töötajale usaldatud vara ja rahaliste vahendite säilimise tagamiseks ja vähendada tööandja tõendamiskoormust. Kui on olemas varalise vastutuse kokkulepe, siis ei pea tööandja puudujäägi korral tõendama töötaja süüd. Eelkõige saab seda regulatsiooni kasutada töötajate puhul, kes vahetult tegelevad varade vastuvõtmise, hoiustamise, väljastamise ja kassaga. Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: -see on sõlmitud kirjalikult -see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratundvalt piiritletud -töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil -on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris -tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.
kristliku maailmapildi kandjad. Olles ise sageli võõramaalased ja rohkem maailma näinud, vahendasid nad Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. Piiskopkondade keskuseks oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Seal pidasi jumalateenistusi toomhärrad kõgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valimisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval isesesiev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomahärrad moodustasid koos piiskopidega keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi, sest vähemalt 15.-16. sajandil oli enamus neist õppinud mõnes LääneEuroopa ülikoolis, see aga polnud teiste seisuste ja ameti puhul tavaline. Toomkirikute juures tegutses toomkool, mida juhatas üks toomhärradest skolastik. Õppetöö ladina keeles. Lisaks laulmisele, usule ja ladina keelele õpetati pisut matemaatikat.
Selle järgi jagatakse arveldusi: sularaha arveldusteks ja sularahata arveldusteks. Sularaha arveldused: Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas või kassades. Sularaha tehingut võivad teha materiaalselt vastatavad isikud kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse leping. Sularaha tehingute dokumentideks on nummerdatud kassa orderid. Milledel ei tehta õiendusteta parandusi ega ülekirjutusi. Orderid saavad oma järjekorra numbrid kassa raamatu alusel milles fikseeritakse kõik kassaga seotud tehingud. Eraldi numeratsioon on sissetulekutel ja välja minekutel. Kassa tehinguid kajastatakse kassa raamatus ning päeva ja pearaamatu vastavatel kontodel. Kassades tehakse inventuur üks kord kuus. Kui raha saadetakse kassast panka ettevõtte töötajaga konteeritakse: Lausendamine: D: Pank K: kassa kui ettevõte kasutab inkassaatori tegevust, kasutatakse vahe kontot Raha teel: Lausendamine: D: Raha teel 100000 K: Kassa 100000
sarnased ettepanekud tagasi. Nii ei viidudki Liivimaal reformatsiooni lõpuni. Peale reformatsiooni hakati veel suuremat rõhku panema rahvakeelse jutluse pidamisele, sest üks luteri usu põhimõtteid oli see, et iga kristlane peab kuulma või lugema Jumala sõna vahetult oma emakeeles. 13. HARIDUS JA KULTUUR VANA-LIIVIMAAL Kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valimisel moodustasid toomkapiitli, see oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi, sest enamik neist oli õppinud ülikoolis. Toomkirikute juures tegutses toomkool, mida juhatas üks toomhärradest. Jumalateenistusi e missasid peeti ladina keeles, kuid ühe osana võis sellesse kuuluda ka rahvakeelne jutlus. Sügavamaid teoloogilisi teadmisi preestrilt ei nõutud, piisas lugemisoskusest ja tähtsamate palvete tundmist. 16
Selle järgi jagatakse arveldusi: sularaha arveldusteks ja sularahata arveldusteks. Sularaha arveldused: Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas või kassades. Sularaha tehingut võivad teha materiaalselt vastatavad isikud kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse leping. Sularaha tehingute dokumentideks on nummerdatud kassa orderid. Milledel ei tehta õiendusteta parandusi ega ülekirjutusi. Orderid saavad oma järjekorra numbrid kassa raamatu alusel milles fikseeritakse kõik kassaga seotud tehingud. Eraldi numeratsioon on sissetulekutel ja välja minekutel. Kassa tehinguid kajastatakse kassa raamatus ning päeva ja pearaamatu vastavatel kontodel. Kassades tehakse inventuur üks kord kuus. Kui raha saadetakse kassast panka ettevõtte töötajaga konteeritakse: Lausendamine: D: Pank K: kassa kui ettevõte kasutab inkassaatori tegevust, kasutatakse vahe kontot Raha teel: Lausendamine: D: Raha teel 100000 K: Kassa 100000
Hilary Karu 19 D 11 EESTI AJALUGU Venemaalt karusnahad, vaha Hilary Karu 20 D 11 EESTI AJALUGU Kirikuelu Piiskop - ametisseõnnistamine, kontroll preestrite tegevuse üle, kirikute sissepühitsemine, missade läbiviimine Tallinn Tartu Saare-Lääne Toomkapiitel iseseisev üksus oma vara ja kassaga, nö kirikunõukogu Toomkoolid - eesmärgiks oli jõukate linnakodanike poegadele hariduse andmise kaudu kirikule ja linnajuhtidele järelkasvu ette valmistada. Tartus, Haapsalus ja Tallinnas. Kloostrikoolid Tallinna dominiiklaste klooster, Kärknas Tsistertslaste klooster Linnakoolid linnakirikute juures, allusid raele. Olevist ekiriku juures 1432.aastal. Õpiti lugemist, kirjutamist, arvutamist ja ladina keelt
Kusjuures selline kokkulepe tuleb sõlmida eraldiseisva dokumendina, s.o. täiendav tingimus tööandja ja töötaja vahel. Võib sõlmida töölepingu sõlmimise ajal, aga vajadusel ka hiljem, kui töötaja käsutusse usaldatakse vara või finantsvahendeid. Varalise vastutuse kokkulepet tuleb muuta, kui muutuvad ka vastavad tingimused (nt vara asukoht). Kokkuleppe muutmine käib kirjalikult. Kui töötaja keeldub sõlmimast, siis ei saa töötaja teha tööd, mis on seotud nt kaupade ja kassaga. 2. See on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Kindlaks määratud vara või rahalised vahendid, mille eest töötaja vastutab, vara asukoht ja aeg, millal töötaja selle eest vastutust kannab. Töötaja saab kanda vastutust vaid piiritletud ulatuses. 3. Töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil. Töötandjal
annaabi.ee 
