Kui me puid tundma õpime,vaatleme neid osade kaupa. Mis see on? (See on küll vars nagu teistelgi taimedel,kuid puul nimetame seda tüveks.) Mis värvi on kase tüvi? Miks on kase tüvi valge ? (Tüvi on pealt kaetud koorega,kasepuu koore pealmine osa on valge.) Kas kasepuu koor on üleni sile? Miks on tüvel mustad triibud? (Kasepuu koor vananedes praguneb) Missugune on koor tüve alumises osas?(Sinna on tekkinud korp.) Kuidas kasepuu koort veel nimetatakse? (Kasetoht.) Kasetohust valmistatakse korve ja ehteid.Vanasti tehti kasetohust ka jalanõusid viiske. Kas kasepuud on kõik ühesuguse jämedusega? . Mida te näete tüve ülemises osas? (Oksi.) Kasetüvi on valge ,aga kaseoksad on..........? Vaadelge okste jämedust ja painutage neid. Missugused on kaseoksad? (Painduvad.) Kõik peenikesed ja jämedamad oksad koos moodustavad kase võra. Missuguse kujuga on kase võra? Mis teeb võra tihedaks ja läbipaistmatuks? Kuhu kinnituvad lehed?
ostjakisamojeedideks. Nad kõnelevad sölkupi ja vene keelt. Sölkupi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma. Kirjakeel oli algselt ladina tähestikul põhinev (1879), kuid muudeti 1930. aastatel venestamise käigus kirillitsapõhiseks. Asualad Sölkupid on eluviisilt paiksed, Sölkupi külad paiknevad kõrgetel jõekallastel. Elamuteks on talvel osalt maasse ehitatud palkonnid, suvel nelinurksed teravatipulised kasetohust kojad Rahvaarv 2010.aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 3649 sölkuppi. 2002. aastal oli neid 4249. sölkupi keele oskajaid oli Venemaal 2010. aasta rahvaloenduse tulemuste kohaselt 1023.[ Ajalugu Sölkupite traditsioonilised tegevusalad on kalastamine ja küttimine, vähemal määral ka põhja põdrakasvatus. . 1628. aastal rajatud Krasnojarski kindlusasula tõi sölkuppidele Vene võimu ja jassakikohustuse. 18
Nad kõnelevad sölkupi ja vene keelt. Sölkupi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma. Kirjakeel oli algselt ladina tähestikul põhinev (1879), kuid muudeti 1930. aastatel venestamise käigus kirillitsapõhiseks. Asualad Sölkupid on eluviisilt paiksed, Sölkupi külad paiknevad kõrgetel jõekallastel. Elamuteks on talvel osalt maasse ehitatud palkonnid, suvel nelinurksed teravatipulised kasetohust kojad Rahvaarv 2010.aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 3649 sölkuppi. 2002. aastal oli neid 4249. sölkupi keele oskajaid oli Venemaal 2010. aasta rahvaloenduse tulemuste kohaselt 1023.[ Ajalugu Sölkupite traditsioonilised tegevusalad on kalastamine ja küttimine, vähemal määral ka põhja põdrakasvatus. . 1628. aastal rajatud Krasnojarski kindlusasula tõi sölkuppidele Vene võimu ja jassakikohustuse
tekkisid haldjad surnutest. Vanemal ajal matsid (jätsid) eestlased surnud sinna, kus nad surid. Hing jäi sinna elama, sulandus loodusega ja sai haldjaks. Haldjate iseloom oli üldiselt pahatahtlik. Kurjad haldjad püüdsid inimestele halba teha, paremad ei puutunud inimest senikaua, kuni see neid kuidagi ei häirinud. Kurja ärahoidmiseks tuli haldjatele ohverdada, lepitada. Rahvasuus on tuntud erinevad haldjad, kuid üks tuntumaid on metsahaldjas, keda kujutati vanamehena, kel kasetohust müts peas, samblasarnane habe ees, samblane kasukas seljas. JUMALAD Peale primitiivsema surnute ja haldjate austamise, usuti ka jumalatesse, nagu Uku ja Taara. Uku olevat maailma looja ja ka esimeste inimeste looja. Uku poole pöörduti tõsisemate probleemide korral. Ohvrialtaritena kasutati hiites olevaid Uku kive või kodudes olevaid Uku vakkasid. Igal perel ja vahel ka küla peale oli oma Uku vakk, kuhu ohverdati kõigist töödest- tegemistest, söögikordadest, pühadest tükikesi.
Fifth level Odzibved Odzibved elasid Ameerikas kirdepiirkonnas, mis hõlmab metsade, järvede ja jõgede ala. Nad rääkisid algonkini keelt. Selle hiiglaslike subarktiliste männi- ja kuusemetsadega ääristatud kultuuripiirkonna põhjaosas elavad inimesed pidid kannatama hilist kevadist sula ja teravat, varajast pakast, mis hävitas maisi ja teised teraviljad. Seetõttu elasid odzibved rändurielu, liikudes oma kasetohust kanuudel mööda näiliselt lõputuid järvi Nad sõitsid veel muid veeteid vastavalt jahi-, koriluse- ja kalastamishooaegadele Sosonid Sosonid elasid Ameerikas suures nõos, mis on piiratud mägedega, suurtest järvedest, milles voolas jääaja liustike sulavesi. Kuid tuhanded aastad on muutunud kunagised jõesängid kaljuteks, kõrbeteks ning ümbruskonna kõrgustike jõed nirisevad väikestesse järvedesse või kaovad lihtsalt maapõue.
Allika sünd Kaugel, kaugel metsa sees, lausa sügavas tihnikus ja pimedas padrikus elas suure habemega päkapikk. Toimetas tema päris üksipäini, ise mõtles, ise otsustas, ei olnud tal kelleltki nõu küsida. Majakese oli ta ehitanud mahalangenud kuusetüvedest, seinad olid kaetud kasetohust kaunistustega. Samblikest ja murumätastest sai palkide vahele soojustust toppida. Päkapikk nägi iga päev vaeva, et oma elamist kohendada ja paremaks sättida. Sageli võttis ta ette pikki retki metsas. Ega see kerge ei olnud. Ta oli ju pisikest kasvu ja pidi edasi jõudmiseks ronima üle tuulemurruhunnikute, tungima läbi okste rägastikust ja vaatama ette, et pääseda kiskjate käest. Sellegipoolest nautis ta neid retki väga. Ükskord viis rännutee päkapiku õige kaugele
Kuidas kirjutada laiskus kontid/tes/laiskus contiites? Kuidas nimetatakse ringi? Nimeta Eestis tegutsenud tehaseid ja millega tegelesid?(Volta,Punane Koit, Dviigatel,Kreenholm) 1. Undruk on seelik Kihnus nimetatakse troiks villasest lõngast kootud ülepea selga aetavat meestekampsunit. Pliseer on voltidega seelik. Ubin on õun,õuna viss,vilets õunapabul. Puhvaika on vatikuub. kuvalda on eriline haamer,mil on kummist vasar. Kuväär on ümbrik Märss on kasetohust või niinest punutud seljakott. Tiree on mõttekriips 2. Virtin on eramajapidamise naissoost juhendaja ja juht ehk haldusjuht. Šveitser on uksehoidja,nn sisseviskaja Livree Seriif on graafiline element tähe põhijoone otsas. Seriifiks on enamasti horisontaalne kriips, kolmnurk või ristkülik. Hetäärid olid Vana-Kreeka kurtisaanid - haritud ja sotsiaalselt tunnustatud kaaslannad. Ehkki enamikul neist olid nende patroonidega ka seksuaalsuhted, ei olnud hetäärid lihtsalt prostituudid
VALJALA MAALINN Caspar Koit T-12 AJALUGU vAjaloolased on avaldanud arvamust, et 800 aastat tagasi võis pääseda laevadega mööda jõgesid üsna linnuse külje alla, sest maapind oli ca 2,5 m praegusest madalam. vValjala maalinn, Henriku Liivimaa kroonika järgi castrum Waldja oli tugevaim saarlaste linnus. 1227. aasta talvise piiramise käigus seda ei vallutatud, vaid 20 000meheline vägi sundis linnuse jõu ja ähvardustega alistuma, kasutades kiviheitemasinaid ja ambe. v PÕHIPLAAN vLinnus rajati looduslikule kühmule, mis oma põhiplaanilt oli ümarovaalne, välisnõlva kõrgus 58 m (topograafilistel kaartidel 10 m), kalle 2528 kraadi. Linnuse läbimõõt on kagu- loode suunas 110 m ja edela-kirde suunas 120 m. vValli lääneosa on ülejäänust kõrgem. Säilinud kõrged vallid on inimeste kätetöö. Väljastpoolt on vallide kõrgus 58, seest 36 m. Valli sisenõlva ja harja ka...
19. veebr 2013. a Hoone osad 28 19. veebr 2013. a Hoone osad 31 Rookatus Mätaskatus http://www.roogkatus.ee/suured/12.jpg 19. veebr 2013. a Hoone osad 32 19. veebr 2013. a Hoone osad 34 Kasetohust katus Mätaskatus ● Mätaskatus tehakse madala kaldega, ligikaudu 1:4. ● Traditsiooniline mätaskatus tehti kahest mättakihist: alumine kamaraga allapoole, pealmine vastupidi; mätaste vuugid kihtides nihutatakse üksteise suhtes.
Karu koja ehitamiseks läheb vaja männipuud, seedermänni juurt ja seedermänni kohevat latva. Enne karu äratamist puhastatakse ja pühitsetakse suvekoda suitsuga ja tehakse mitmeid rituaale. Karu kotta paigutamine on väga tähtis,sest sellel on väga eriline viis. Karu kantakse kaarega tagaseinast mööda ja katuseluugist sisse .Tagasein on maja selg, katuseluuk silm, mis avaneb taevasse jumala poole. Kui mehed ehitasid karukoda, siis naised valmistasid peoriideid ja kasetohust pauna vöö, rätiku, ehete jaoks. Karusid austasid handid. Emakaru ehiti naiseks .Silmadeks pandi tähed,käpale pandi linnurõngas ja koonu ette pandi puust voolitud oda, mis tähistas suvekoja kesktelge, kus karu pilk vaatas otse lõunasse. Laulusauale märgitakse iga laul oma täkkega. Hea laul võib saada kuni 3 täket. Laulusaul on kui küti kroonika, mis säilitab rituaali järjestuse. Sammasait on küti kultuuri looming, mis on metsa vanim püsiehitis
Miks liimid liimivad? Vanasti kasutati liimimiseks orgaanilise päritoluga aineid, näiteks munavalget, tärklist või siis tselluloosi, mis koosneb peamiselt taimsetest rakukestadest. Esimesed liimid tehti looduslikust vaigust või teiste taimede vaigust. Arvati, et esimesena kasutasid sumeri rahvad liimi, kuni avastati, et madalmaades tehti liimi juba 50 000 aastat kasetohust. Liimid valmistatakse spetsiaalsete lahustena fenoolformaldehüüd-, räniorgaanilistest, epoksü- ja teistest sünteetilistest vaikudest ning ühenditest. Miks liimid liimivad? Lihtsamalt seletades, liimid liimivad, sest molekulide vahel tekivad liimidel kokkupuutes teiste ainetega paremini tõmbejõud. Teatavasti molekulidel on tõmbe ja tõukejõud. Tegu ei ole mitte rohkem keemiaga vaid kvantfüüsikaga. On olemas tugevad ja nõrgad vastastikmõjud, kui aatomid on
VAIMULIKUD LAULUD Vaimulik rahvamuusika on välja kasvanud kirikukoraalides. Käsitsi kirjutatud koraalikogud on säilinud 17. sajandist Rahvakasutuses on kirikukoraalides tekkinud huvitavad versioonid. Vaimulike rahvaviiside süstemaatiline kogumine algas 1890. Kogud sisaldasid koraali teisendusi, vaimulike laulude ilmalikke versioone ning iseseisvalt sündinud meloodiaid. Soome rahvapillid Karjapasun- valmistati kasetohust ja lepakoorest, sageli ka loomasarvest Karjapasunat kasutati signaalvahendina Karjase vile- sellel puhkpillil võis juba mängida laulu ja tantsuviise Kantele- kõige olulisem soome rahvapill. Algselt oli 5 keelne, valmistatud enamasti kasepuust. Keeled olid punutud jõhvidest, tänapäeval vask- ja teraskeeled. Keelte arv kasvas järk järgult. Algselt oli näppepill, hiljem hakati kasutama nn katmisstiili. (akordid)
aastal kehtestatud seadusega lubati kuni 15 cm pikkuste ninadega kingi kanda lihtkodanikel, kuni 37,5 cm mitteaadlikest härrasmeestel ja kuni 70 cm pikkuseid kinganinasid aadelikel. Poriste teede läbimises kaitsti nahkjalatseid sandaalikujuliste jalavarjudega, puidust taldade ja nahkrihmadega kottadega Tolle aja lihtrahvas valmistas kodus ise jalanõud. Neid valmistasid peamiselt vanemad pereliikmed. Talupoja jalanõudeks olid: viisud - valmistati pajukoorest, niinest ja ka kasetohust. Viiske kanti peamiselt suvel. Talveks tehti tihedamad viisud. Hilisemal ajal kanti viiske vaid vesistel sooheinamaadel heinateol. pastlad - valmistati sea- või veisenahast. Tööjalatsid valmistati vanema looma parkimata nahast. Pühapäevajalatsid valmistati pargitud veisenahast. Laste pastlad tehti pargitud vasikanahast, mis oli pehmem.Pastlad ja viisud valmistati mõlemale jalale ühesugused. saapad - talurahva jõukuse kasvades hakati kandma saapaid. Neid enam pere ise ei osanud
kuulda on. Nähtavasti lakkas kuulema üksinda eesti keeles olemast ja jäi üksnes sõnasse peninkuulema. See tekitas vajaduse asendada tundmatu tuntuga ja selleks sai koorma, hiljem koorem. (Rätsep 2012: 13 – 14) Eesti keele kont tähendab luud. Seetõttu on katsutud liitsõna kontvõõras seletada kui võõrast külalist, kellele on jäänud peosöögist vaid kondid. Soomlastel on aga sõna kontti, mis tähendab hoopis kasetohust märssi. Ilmselt oli sõna kontti varem olemas ka eesti keeles ja selle abil moodustati liitsõna kontvõõras. Kui esimene kont tõrjus teise kondi eesti keelest, asendades selle märsi, koti või mõne muu taolisega, siis säilis kont üksnes liitsõnas kontvõõras ja selle esiosa seostati rahvaetumoloogiliselt homonüümiga kont ehk luu. (Rätsep 2012: 17) 8 Kokkuvõte Varasemalt pidasid eestlased endid maarahvaks, kelle keelt nimetati maakeeleks. Hiljem hakkasid
Pestes ja juues kadunud näolt mitte üksnes tedretähed ja vistrikud, vaid isegi rõuged ning leetrid polevat seejärel enam külge hakanud. Käsitöökoda Kuldne Õlg e. Laiuse, 48404 Jõgeva vald Eksponeeritakse õlest ja kasetohust Laiuse õletuba. Tel. 55 44 999, 55583 valmistatud ehistöid ning toakaunistusi. 601, 50 27 745. Pileti hind Kaasa saab osta õlest meeneid. : õpilastele 8.- EEK, täiskasvanutele 12.- EEK Kuremaa loss ja mõisa kompleks Kuremaa, Kuremaa, Jõgevalt 10 km kaugusel asuv Kuremaa (19.-20.saj.), lossituba-muuseum 48403 Jõgeva vald
Rahvakunstimeistrite koondis ,,UKU" Läbi aegade on Avinurmes tegeldud puutööga. Kuna põllumaa oli vilets ja vähene ning metsa oli palju, siis leidsid siinsed inimesed elatusallikaks puutöö tegemise. Ka odavad metsahinnad aitasid puutööndusele kaasa (K. Pärn ja K. Mölder 2005). 1966. aatal alustas Avinurmes tegevust Rahvakunstimeistrite koondis ,,UKU", kus valmistati õllekappasid, kaunistustega pööktoole, punutud korvikesi, veimevakkasid, kasetohust karpe, piipe ja muud (Avinurme valla puiduettevõtted, UKU...). Nüüd tegutsed samas hoones Avinurme- puiduettevõte AS E. Strauss. Asutus asutati 1996 aastal, mille põhitegevuseks on puidutöötlemine ja puidutoodete valmistamine. Firma nimistusse kuulub üle 200 puidutoote, mis pidevalt täieneb (Avinurme valla puiduettevõtted, AS E. Strauss...). See traditsioon on ka tänapäeval ausees, mille puhuks korraldatakse iga suvi jaanipäeva Avinurmes laat (Tünnilaat)
Naistel algasid ühised tööõhtud(neljapäeva-ja laupäevaõhtutel),olulisel kohal oli siis ketramine.Keelatud oli ketrustöö mardipäeval.Kui keelust kinni ei peetud,võis lambaõnn kaduda.Mehed siirdusid mardipäevast raie-ja veotöödele. Mardipäeva eelõhtul, 9.novembril,käisid maskeeritud külanoored ehk mardisandid perest perre.Nende juhtijaks oli mardiisa.Mardiisal oli seljas pahupidi pööratud kasukas ja tavaliselt ka pill ühes. Mardiemal suur ruuduline rätik peas ja kasetohust mask ees.Ühel santidest oli ka suur kott kaelas,millesse koguti ande.Martidel olid seljas mustad ja karvased riided või olid maskeeritud loomadeks (hobuseks,karuks,sokuks). Mardid pidid tooma viljaõnne ja halva eemale peletama.Mardid määrisid ka nägu tahmaseks,toppisid takku ja sammalt juustesse. Enne sisenemist palusid mardid selleks luba,kurtes,et käed,jalad külmetavad. Laske mardid tuppa tulla! Mardi küüned külmetavad,
teada, et kuidas tüdruk teab, et ta on üksik ja eksinud. Isa Uutsõ ütles: ,,Lassi, võta kott ja rutta, Üks mees tuli laevalt ning eksis tundrusse. Ta magab vaevakaskede okste all, viska oksad temalt eemale ja toota meie juurde." Ja nii nad hakkasidki liikuma kahekesi Uutsõ juurde, eesolev teekond on pikk, ühe kose juures istusid ad maha ja hakkasid liha ja juustu ning juustu. Pärast sööbist ja piibu tegemist suunduvad nad uuesti metsa. Õhtuks nad olid kohale jõudud. Seitsme kasetohust tehtud telgiga laagrisse. Kui Ekke Uutsõga kohtus, ütles mees poisile kohe, et tema silmad on kurvad, ekslevad ja täis valu. Mees teadis, et Ekke pole halb inimene, ta pole kellegile kurja teinud ja ta räägib ainult tõtt. Uutsõ lubas Ekkel nende juurde laagrisse jääda, kuna ta teadis, et poiss ei tee ka nendele midagi halba. Kuid ka Uutsõ ise oli väga hea ja lahke mees, kuna ta lubas Ekket enda juurde ning poisile meeldis seal väga, ta tundis rõõmu ja rahu. Selle
19 20 19 Pere, R. Looduslikud Ehitusmaterjalid. Tallinn 2008. Lk 50. 20 Anna kiriku katus. Kättesaadav: http://t3.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcR5bUrkuQ2d3FbzIsJBuHwkVPnzovQcfzScymLieukF7stAuNcn 2012 MÄTASKATUS Mätaskatuseid on meil väga vähe kasutatud, kuid teistel põhjamaadel on nad üsna populaarsed. Vanasti tehti nad lihtsalt lattroovile, kasetohust aluskihile; tänapäeval eelistatakse teha kõigepealt korralik rullmaterjalist katus ja sellele paari sentimeetri paksune dreeniv liiva- või kruusakiht. Selle peale laotakse külg külje kõrvale kaks kihti mättaid: alumine ümberpääratult (juured ülespoole), pealmine õigetpidi. Mättad kaitsevad rullmaterjalist katusekatet ilmstiku eest ja niisugune katus püsib kaua. Ohuks on vaid taimejuurte kasvamine läbi katuse; selle vältimiseks peab kasutama antiseptitud bituumenmastiksit
kohud). Savi koostis muutub ühtlasemaks. Elukohad siseveekogud, rannik. Tegevusalad korilus, kalapüük, küttimine + marginaalne põllumajandus. Kõige varasemad jäljed, et Eestis on tegeletud põllumajandusega, tulenevad kammkeraamika kultuurist. Soodest on leitud õietolmuterasid(kaer, nisu, oder kasvatuse eesmärgil). Maeti maahaudadesse, laipmatused, aga hauad paiknesid asulaterritooriumil. Maeti selili, laibale valmistati kasetohust ase. Hauapanusteks ripatsid(valmistamiseks kasutati merevaiku, kujutasid loomasid). Alates 3000 eKr saab rääkida nöörkeraamika kultuurist. Savinõud muutusid lamedapõhjalisteks, mis olid kaunistatud omalaadsete nöörivajutustega. Lisaks sellele tulid kasutusele k hästilihvitud kirved, mida nimetati vene kirvesteks. Uueks elatusalaks on karjakasvatus. Asustus kaugeneb suurtest veekogudest ning asulaid ei säilinud. On 2
Kahel suhteliselt hästisäilinud mõrral on kooniline kuju, ja mõrrapeerud on ühendatud niinest sidemega. Tähelepanuväärne on mõrdade suurus, säilinud peerud on kuni 2,5 m pikad. Sellist tüüpi mõrdadega püüdsid Kurzeme kalastajad veel mööndunud sajandil. Sarnaste asulakohast on leitud ka saarepuust ja vahtrast valmistatud aere, kahe paadi jäänused (paadid mahutasid tõenäoliselt 1-2 inimest) ning võrguosasid, sealhulgas rohkesti männikoorest ja kasetohust võrguujukeid ning võrgukive. Kõik need suurt ajaloolist väärtust omavad leiud olid säilinud tänu asulakoha soisele pinnasele. Eesti ala vanimaid ja algelisimaid tõkkepüüniseid, mis võis olla kasutusel juba kiviajal, on kaits. 1929. aastal Räpina lähedale Mädajõele ehitatud kaitsa üksiasjaline kirjeldus jõudis avalikkuse ette 1931. aastal. Tõenäoliselt oli viimne Eestis ehitatud kaits. Ta mõõtmed olid tagasihoidlikumad (läbimõõt pikuti 2, 15 j liuti 1, 85 m)
Viimase kümnendi jooksul on aga tverikarjalaste rahvuslik ind raugenud ning huvi oma keele ja kultuuri vastu on taas kahanenud. Tverikarjalaste venestumise tempo on üpris kiire. Muusika Karjala rahvamuusikas omab olulist kohta ühehäälne eepiline laul ehk runo. Omapärane on tsastuskalaadne improviseeritud tekstiga niinimetatud piirileikkilaulu. Rahvatantsudest on enamlevinud ristikontra ja ristipäre. Pillidest on tavalisemad kandlesarnased kantele ja jouhikko ning kasetohust karjasarv. Kunst Vanimateks kunstimälestusteks võib pidada Neoliitikumist pärit kaljujooniseid. Samuti on Neoliitukumist säilinud kammkeraamikat ja kivist ning luust nikerdatud kujukesi. Pronksajast pärineb taimeornamentidega hõbeehteid. Puitarhitektuuri kõrget taset näitavad erinevaid kirikud. Enim tuntud on 22 kupliga 1714. aastal ehitatud Kizi Preobrazenski (Issanda Muutmise) kirik. Kuni 1920. aastateni oli ainus kujutava kunsti ala ikoonimaal. Kalevala
(vaata joonist 2) (Nõmmevalitsus, 2015) Joonis 1. Kiži Preobraženski kirik Joonis 2. Karjala rahvuslipp 3.2 Muusikakultuur Karjala rahvusmuusikas omab olulist kohta ühehäälne eepiline laul ehk runo. Omapärane on ka tšastuškalaadne improviseeritud tekstiga laul ( nn piirileikkilaulu). Rahvatantsudest on aga enimlevinud ristikontra ja ristipäre, mida tihti saadetakse kandlemänguga. Pillidest on veel tuntumad ja tihedamini kasutatavad jouhikko ning kasetohust karjasarv. (Nõmmevalitsus, 2015) 6 3.3 Rahvakultuur Karjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus (sh alepõllundus) ning sellega liituv karjakasvatus. Üpris olulised on olnud ka kalapüük ja küttimine. Viimastel sajanditel on karjalastele teenistust andnud metsatööd. Tänapäeva Karjala põllumajanduses on karjakasvatus olulisem kui maaviljelus. Enamik Karjala karjalasi elab linnades ja linna tüüpi
Püstkoja sõrestik ehitati koonusekujuliselt asetatud lattidest. Latid tehti kuuse-, kase- ja pajupuust. Kaks või kolm latti olid ülaosast rihma või nööriga kokku seotud, ülejäänud asetati lahtiselt nende peale. Mõnikord oli ühe ridva ülaots kaheharuline, mille vahele asetati teise ridva ots ning ülejäänud ridvad asetati nendele lahtiselt. 20. sajandi algul kaeti püstkoja sõrestik suvel kasetohust, talvel põhjapõdranahast kattega. Püstkoja tipp jäeti katmata, sealt läks suits välja ja tuli valgus sisse. Ka tänapäeval kasutatakse neid katteid, kuid rohkem tarvitatakse presenti. Püstkoja keskel oli lõke, tänapäeval on lõkke asemel tihti plekkahi. Nüüdisajal on püstkoda kasutusel kaluritel, põhjapõdrakasvatajatel ja jahimeestel. Neljakandilise onni sõrestik ehitati lattidest, mis kaeti kasetohust või nulukoorest kattega. Seinad moodustasid
9 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium said inimesed vajaliku valgu kalast, kilpkonnadest, alligaatoritest ja hirvedest. Eskimod vajasid mereimetajate liha, et üle elada talv, mil taimset toitu polnud. Nad küttisid rüsijääl hülgeid ja jälitasid morski. Mereloomade jälitamiseks olid kasutusel erinevad veesõidukid: pikk paat, jahisõiduk, kõrkjapaat, kasetohust kanuu, mängukanuu ja ümarpaat. Põllundus Kagupiirkonnad, osa Edelapiirkonnast ja preeriate idaserv olid parimad alad põllunduseks. Suuharud kasvatasid maisi, nisu, puuvilju ja aedvilju, kasutades tihti üsna kavalaid võtteid. Nii pandi oad maha kasvava maisi kõrvale, et nad üles ronides tuge leiaks. Põllupidajad leiutasid vahendeid maa niisutamiseks, lindude peletamiseks, hoidsid hiired ja niiskuse eemaltalletatud viljast ja hoolitsesid sellegi eest, et maa ei väsiks
9 2010 E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium said inimesed vajaliku valgu kalast, kilpkonnadest, alligaatoritest ja hirvedest. Eskimod vajasid mereimetajate liha, et üle elada talv, mil taimset toitu polnud. Nad küttisid rüsijääl hülgeid ja jälitasid morski. Mereloomade jälitamiseks olid kasutusel erinevad veesõidukid: pikk paat, jahisõiduk, kõrkjapaat, kasetohust kanuu, mängukanuu ja ümarpaat. Põllundus Kagupiirkonnad, osa Edelapiirkonnast ja preeriate idaserv olid parimad alad põllunduseks. Suuharud kasvatasid maisi, nisu, puuvilju ja aedvilju, kasutades tihti üsna kavalaid võtteid. Nii pandi oad maha kasvava maisi kõrvale, et nad üles ronides tuge leiaks. Põllupidajad leiutasid vahendeid maa niisutamiseks, lindude peletamiseks, hoidsid hiired ja niiskuse eemaltalletatud viljast ja hoolitsesid sellegi eest, et maa ei väsiks
Enamik liike on hilis- ja talvekülmakindlad. Kõva, võrdlemisi raske (tihedus 630700 kg/m3), tugev, sitke ning halvasti lõhestatavpunakas- või kollakasvalge hajulisooneline maltspuit on enamikel liikidel väärtuslik ja heakvaliteediline. Puitu kasutatakse vineer-, mööbli-, paber-, suusa- ja keemiatööstuses. Samuti ehitus- ja küttepuiduna ning trei- ja nikerdustöödel. Puidust saadakse ka puidusütt, äädikhapet, metüülpiiritust ja ksülitooli. Kasetohust toodetakse kasetõrva e. tökatit ning varemalt on kasetohku kasutatud ka sidumis- ja punumismaterjalina. Koort kasutatakse ka naha parkimisel. Kase tüvel esinevate laineliste puidukiududega pahad on väga hinnatud käsitöömaterjal. Mõnede kaseliikide tüvedel parasiteeriv torikseen, must pässik (Inonotus obliquus) on kasutusel droogina, lisaks tarvitatakse kase pungi, noori lehti ja urbi ravimina. Oksi kasutatakse luudadeks ja vihtadeks
esemete valmistamisel. PUUDE KOOR JA NOORED KASVUD Ülevaade traditsionaalsest kasutusest Puude koorte seas oli pärimuskultuuris väga tähtsal kohal olnud kase koor ehk toht. Arheoloogid kinnitavad, et kasetoht oli siinsete inimest ainelises kultuuris olulisel kohal juba tuhandeid aastaid tagasi. Väljakaevamistel esile tulnud leidude põhjal oli toht soositud ehitusmaterjal. Sageli tarvitati seda niiskuse tõkestamiseks algeliste elamute katustel ja põrandal. Ka kasetohust tarbeesemed olid juba sel ajal üldlevinud. Veel 19. sajandil oli kasetohu laialdase kasutamise traditsioon Eestis säilinud enamvähem samasugusena kui varasematel aegadel. Tohust oli märss, mida kanti seljas ja viisud, mida kanti jalas. Tohust tehti ka noatuppesid, võitoose, soolavakku ja marjakorve. Tohtu kulus nii suurel määral, et seda käidi kevadeti metsas varumas. Siis oli puudel mähaaeg ja koor tuli hõlpsasti puu küljest lahti. Eriti ulatuslikult varuti kasetohtu meie
moodustuvad enne lehtede puhkemist õitsemisaasta varakevadel. Õitseb aprillis- mais. Vili on 2 külgmise kileja lennutiivaga väike lame pähklike. Valmimisel rippuvad emasurvad pruunistuvad ning viljad koos kattesoomustega pudenevad. Puit kollakasvalge, tugev, kõva ja raske. Liike 60 (aru, soo, madal, vaeva). Levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Puitu kasutatakse mööbli- ja ehitustööstuses, samuti küttepuiduna. Puidust saadakse puidusütt, äädikhapet ja puupiiritust. Kasetohust toodetakse kasetõrva. Kaselt saadakse mahla ning kaske kasutatakse ka haljastuses Arukask: Betula pendula Levinud Euroopas ja Lääne-, Kesk ja Ida-Siberis. Eestis kodumaine liik. Kõrgus harilikult 20-30m. Mullastiku suhtes vähenõudlik aga väga valgusnõudlik. Lehed paljad, rohelised ja nahksed, kolmnurksed, terava tipuga ja kahelisaagja servaga. Leht väike, 4-7cm. Ühesugulised õied urbades, õitseb mais, tuultolmleja. Puit heakvaliteediline, kergesti töödeldav, kõva ja raske
Uu-uu! TIINA. Uu-uu! Maril on nüüd muidugi torbik juba marju täis, ja minul vee mitte midagi! (Oravale.) Kui Mari tuleb, saame mõlemad tõrelda; tema on nii usin, nii usin ja vali. (Otsib körtsiku taskust.) Säh, kaks tükki veel, enam mul ei ole! Aga teine kord, siis pead mulle õla peale hüppama ja peo pealt võtma, kuuled? (Mõõdab jalga jala ette tõstes oma varju pikkust.) Juba keskpäeva aeg! Nõnda see pühapäevane päevake käest kaob! MARI (kasetohust marjatorbikuga metsast välja astudes). Oledki siin? Mina kartsin, et sind enam ei leiagi. Kellele sa ennast nii ilusaks oled ehtinud? TIINA. Miks siis ikka kõhe - kellele? Mitte kellelegi, iseenesele! Mets ja maa on piduehtes, miks siis korra ka mitte mina? Sinul on ema hõbeehted, sind ehib tema, - kes see mind? MARI. Sina oled ehtimatagi ilus! TUNA. Seda kuulen ma ka alles esimest korda, ja sinu suust. MARI. . Ohoh, ära tee pattu, seda ma ei usu. Kas hakkame koju minema või?
Mehega olid kaasas erinevad puust, luust, nahast jms esemed, mis sellest ajajärgust pole kuskil mujal säilinud. Oli 7 eri rõivastuseset, 20 varustuse osa. Tal oli mitmeid vigastusi, vasakul oli kolm roiet murdunud. Oluliseim riietusese oli vöö, vöö küljes oli hirvenahast kotike taelatüki ja tulekivitükkidega (väga oluline). Vöö küljes olid ka nahast püksid. Pealisrõivad koosnesid samuti nahast, kõige peal oli kõrkjatest keep, mis pidas hästi vett. Oli kaks kasetohust topsikut ja jugapuust õng, palju nooli ja nooleotsi. Seljakott oli nahast ja vitstest raamiga. Jalatsid eri loomanaha tükkidest, tagaotsas rohi. Tähtsaim relv oli vasest kirves, kinnitatud varre külge, ja tulekivist nuga. Noa peal leidus inimverd, mis polnud tema enda oma. Teda on peetud maagiotsijaks, sest juuksekarvadest leiti metallijälgi. Itaalia üritas ötzit välja nõuda, lõpuks saidki. Nad üritavad mõnda Ötzi kohta käivat teooriat ümber lükata ja uusi leida
Enamik liike on hilis- ja talvekülmakindlad. Kõva, võrdlemisi raske (tihedus 630700 kg/m3), tugev, sitke ning halvasti lõhestatav punakas- või kollakasvalge hajulisooneline maltspuit on enamikel liikidel väärtuslik ja heakvaliteediline. Puitu kasutatakse vineer-, mööbli-, paber-,suusa- ja keemiatööstuses. Samuti ehitus- ja küttepuiduna ning trei- ja nikerdustöödel. Puidust saadakse ka puidusütt, äädikhapet, metüülpiiritust ja ksülitooli. Kasetohust toodetakse kasetõrva e. tökatit ning varemalt on kasetohku kasutatud ka sidumis- ja punumismaterjalina. Koort kasutatakse ka naha parkimisel. Kase tüvel esinevate laineliste puidukiududega pahad on väga hinnatud käsitöömaterjal. Mõnede kaseliikide tüvedel parasiteeriv torikseen, must pässik (Inonotus obliquus) on kasutusel droogina, lisaks tarvitatakse kase pungi, noori lehti ja urbi ravimina. Oksi kasutatakse luudadeks ja vihtadeks. Küllalt suhkrurikas (suhkruid kuni
· Enamik liike on hilis- ja talvekülmakindlad · tugev, sitke ning halvasti lõhestatav punakas- või kollakasvalge hajulisooneline maltspuit on enamikel liikidel väärtuslik ja heakvaliteediline. Puitu kasutatakse vineer-, mööbli-, paber-, suusa- ja keemiatööstuses. Samuti ehitus- ja küttepuiduna ning trei- ja nikerdustöödel. Puidust saadakse ka puidusütt, äädikhapet, metüülpiiritust ja ksülitooli. Kasetohust toodetakse kasetõrva e. tökatit. Koort kasutatakse ka naha parkimisel Betula pendula Levinud kogu Euroopas (v.a. kõige põhja- ja lõunapoolsemad alad) ja Lääne-, Kesk- ja Ida-Siberis. Arukask on kiirekasvuline (eriti noores eas) ja väga valgusnõudlik, kuid mullastiku suhtes vähenõudlik. Eelistab kasvuks parasniiskeid värskeid saviliiv- ja kergemaid liivsavimuldi. Kasvab hrl. 2030 m. kõrguseks. Eesti kõrgeimad arukased kasvavad Tartumaal Järvseljal kõrgus 38,0 m
annaabi.ee 
