Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas on elu pärast surma?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teeninud, igavesti, uuest, kõiv, sureb, kristlased, taevasse, kannatama, kristlus, varakristlik, kirik, budistid, teol, karma, sündides, nirvaana, hingele, judaism, katoliiklus, õigeusk, protestantism, islam, arvamusi, lõppude, asjaks, uskuda, ühegi, pooldajaja surmajärgse elu käsitlusi, jätan ma käesolevast tööst välja vanad egiptlased, mesopotaamlased, asteegid, maiad ning antiik-kreeklased ja roomlased. Samuti ei käsitle ma mitme tänapäeval tegutseva usulahu - mormoonide, Jehoova tunnistajate, zoroastristide ega saientoloogide uskumusi. Oma töö aluseks olen võtnud kõige tuntumad maailmareligioonid nagu hinduism, budism, judaism, islam ja kristlus. Kuigi ka neil religioonidel on palju väiksemaid koolkondi, kattuvad nende surma ja teispoolsust puudutavad põhikäsitlused suures osas peavooluga. Surma käsitlus erinevates religioonides Surma paratamatuses ilmneb inimese piiratus. Mis aga on teisel pool piiri? Surmaks valmistumine ja matuserituaalid on kõikides kultuurides kindlalt religioossed. Matuse eesmärk on saata kogukonna liige teisele poole piiri ja aidata lahkunul kohtuda
Elu pärast surma Heiro Kosemets Elu pärast surma Elu pärast surma on teema, mille kohta midagi väga kindlat väita ei saa. Läbi ajaloo on see olnud eelkõige suurte religioonide pärusmaa, kuid ka filosoofia ja tänapäeva teadus hakkab üha enam seda käsitlema. Selgitusi elule peale surma on seinast seina. Paljud usuvad, et inimese hing jääb kummitama vaimuna, satutakse taevasse või põrgu, sünnitakse uuesti kas loom- või inimkujul jne. Sellel teemal on kirjutatud ka mitmeid raamatuid (Vaimude raamat, Vaim Emanueli teadaanded, Reisikirjad vaimuilmast, Sethi raamatud, Michaeli sõnumid, Urantia, Sri Chinmoy, "Reinkarnatsiooni saladus"...) mistõttu võib tekkida küsimus: miks on käsitlused nii kardinaalselt erinevad mida sellest arvata? Kas elu pärast surma jätkub? Materialisti jaoks ei saa jätkuda, sest inimese ajutegevus lakkab. See on
Lähis-Ida maades (islamimaades) ning mitmetes katoliiklikes maades. Religioone võib liigitada mitmeti. Jumalate arvu järgi eristatakse monoteistlikke (ainujumalausk) ja polüteistlikke (usk paljudesse jumalatesse) usundeid. Leviku järgi võib usundid jagada maailmareligioonideks ja rahvusreligioonideks. Suuremad religioonidja usundilised rühmad (koos järgijate arvuga; 2005.a. andmed): kristlus 2,1 miljardit, sealhulgas: katoliiklus 1,1 miljardit õigeusk 240 miljonit protestantism 350 miljonit muud kristluse voolud 350 miljonit islam 1,5 miljardit, sealhulgas: sunniidid 940 miljonit siiidid 120 miljonit ilmalikud, ateistlikud või agnostilised hoiakud 1,1 miljardit hinduism 900 miljonit
roojateks. Sinna kuulujad teevad kõige mustemaid töid ja põlatumaid töid. Nad on tavaliselt teinud midagi kohutavat, või siis mitte reegleid järginud. Nad ei ole orjad. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? Karma on põhjuse ja tagajärje seadus. Iga olendi iga tegu kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje, mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendi või inimesena. Hinduism defineerib karmat kui - vooruslikum elu viib sind paremasse, halvem elu halvemasse sündi. Andestust ei ole, ebavooruslikkus lunastatakse vaid halvema sünniga. Vaesust ja õnnetus sa olid eelmises elus halb ja karma seadus täitub; õnn ja rikkus olid eelmises elus hea. Budism defineerib karmat kui teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. See on nii mõtteline, sõnaline kui ka füüsiline akt
soovija õpilaseks. Ta arvas, et kui inimene ei õpi, ei suuda ta õigesti olla, tegutseda, rääkida ega elada. Ta ergutas õpilasi saama vooruslikeks inimesteks, kõige olulisem voorus on ren inimlikkus, headus või humaansus. Taoism kaks peavoolu on filosoofiline ja religioosne taoism. Hiina rahvapärase religiooni põhijooneks on jumalate ja jumalannade paljusus. KRISTLUS Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai
RISTIUSK (kristlus, kristlased) Jaguneb kolmeks põhisuunaks (katoliiklus, õigeusk, protestantism) ja paljudeks usutunnistusteks. Arenes judaismi ühe sektina, (rajajaks Jeesus Kristus?). Pühakiri - Piibel, koosneb Uuest ja Vanast Testamendist.Vanasse Testamenti kuuluvad juudi Piibli 39 raamatut. Uus Testament koosneb 27 raamatust, mis jagunevad nelja ossa. 1) Neli evangeeliumi mis jutustavad Jeesusest 2) Apostlite teod, mis jutustavad Jeesuse esimestest poolehoidjatest 3) Epistlid e. kirjad mis on kirjutatud esimestele kristlaste gruppidele 4) Ilmutusraamat, mille sisuks on nägemus ajast, mil Jeesus tuleb tagasi maa peale. Ainestik - mütoloogilised ja ajaloolised sündmused, eetika, käitumisjuhendid,
Muhammedi poolt vahendatud jumala ilmutus moslemitele. Usuti, et Koraani originaalne tekst asub taevas ja on kirjutatud palmilehtedele. Elu sõltub suuresti sellest, kuidas on kirjas Koraanis. Dzihaad sõda/võitlus islami kaitseks. Iga moslem saab dzihaadi välja kuulutada, aga see pole kohustus, sellega liitumine on vabatahtlik. Kui Dzihaadis inimesed surevad, siis nad lähevad otse paradiisi, kus neid ootavad ees purskaevud täis veini, 72 neitsit. inimene sureb, siis ta tuleb matta sama päeva päikseloojanguks sest kuna algselt oli islami maades alati väga kuum, siis see on puht hügieeni mõttes. Lahutamine on islami suhtes väga lihtne loed avasuura ette ja ütled kolm korda valjult: ,,ma lahutan end sinust." Kristlus Tekkinud on judaismist I sajandil p.Kr ja loojaks saab lugeda Jeesus Kristust. Pühakiri = Piibel, kus on 66 raamatut ja jaguneb Uueks ja Vanaks Testamendiks, kusjuures
23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? karma (snskr karma ‘tegu’): India religioonide keskseid mõisteid – põhjuse ja tagajärje seadus. Olendi (inimese ja looma) iga tegu (mõte, kõne, käitumine) kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje, mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendina või inimesena. Inimesena sündimine on parim kehastumine. Hinduismis inimene vabaneb k seaduse toimest ehk ümbersünniahelast positiivse k kuhjumise, budismis oma meeleplekkide enesele teadvustamise ja ületamise kaudu. Hinduismi järgi on eesmärgiks inimese hinge (ātman) ühinemine maailmavaimuga (brāhman), budismi järgi vaibumise (nirvaana) saavutamine. 24. Mis on hinduismis braahman ja mis on aatman?
sellega siduda). * Religiooni kaks omavahel seotut põhikomponenti on müüt ja riitus. -) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid
Heade tegude tegemine võimaldab aga parema sünni. Inimese eesmärk on vabaneda sansaarast ja aatmani ühinemine Brahmaniga moksa ehk vabanemine. {karma India religioonide keskseid mõisteid põhjuse ja tagajärje seadus. Olendi (in ja looma) iga tegu (mõte, kõne käitumine) kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje, mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendina või inimesena. Inimesena sündimine on parim kehastumine. Hinduismis inimene vabaneb karma seaduse toimest ehk ümbersünniahelast positiivse karma kuhjumise, budismis oma meeleplekkide enesele teadvustamise ja ületamise kaudu. Hinduismi järgi on eesmärgiks inimese hinge (atman) ühinemine maailmavaimuga (brahman), budismi järgi vaibumise (nirvaana) saavutamine.} Moksa saavutamise õpetusi Vedanta õpetus tekkis 8. - 9. saj, rajajaks Sankara
Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi uske hinduism, budism, sikhism Suurimad religioonid maailmas: 1. Kristlus 2 miljardit järgijat 2. Islam 1.3 miljardit järgijat 3. Hinduism 900 miljonit järgijat tekkis 10. Saj e.Kr Indias 4. Ateistid ja agnostikud 850 miljonit inimest 5. Budism 360 miljonit järgijat tekkis 6. Saj e.Kr Indias 6. Sikhism 23 miljonit järgijat tekkis 1500 a p.Kr Lähis-Idas 7. Judaism 14 miljonit järgijat tekkis 14. Saj e.Kr Soome-Ugri rahvususundid Mõisted. Uskumused väljendavad üldistavad suhtumist üleloomulikku.
Milline osa inimesest ümbersündi läheb, puudub budistide seas üksmeel. Mõnikord võrreldakse ümbersündi leegi üleandmisega ühelt küünlalt teisele: kas see on sama tuli, mis läks teisele küünlale? Samamoodi võib küsida: kas see on sama hing, mis sünnib ümber uude kehasse. Inimene on osa põhjuslikust ahelast: see, mida teeme täna, mõjutab homset ja nii edasi kuni surmani. Buddha on keegi, kellel on õnnestunud pääseda sellelt igavesti pöörlevalt karusselilt. Ta on vaba uuestisündidest ta suundub nirvaanasse. Buddha on öelnud: ,,Muidugi viib minu Enamasti usutakse, et uuesti sünnib inimese õpetus teid voolusest üle. Kuid kui olete surmaeelne teadvusseisund, kuna hinge kui juba teisel kaldal, kas on siis enam vaja sellist pole. Nii hinduism kui budism
brahma raamatud, upanisaadid, aaranjakad] ja pärimuslikust smritsist (meelespeetu). Peasuunad hinduismis: · Visnuism · Sivaism · Saktism Visnuism ehk vaisnavism · Hinduistidest on u 78% ehk umbes 580 mln visnuistid. · Visnuism on monoteistlik: ainujumalaks on Visnu ehk Narayana, kes on maailma looja, valitseja, hoidja ja hävitaja, kõikvõimas ja kõiketeadja, lõpmatu tarkuse ja armastusega, igavesti eksisteeriv jumal. · Visnuism on panteistlik: Visnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja kogu universumis. · Visnuismi kohaselt on Jumal kehastunud avataarana Maa peal üheksa korda. Viimased kolm kehastust ehk avataarat olid Räma, Krisna ja Buddha. · Visnu ülesandeks on maailma säilitamine ja katsimine. Ta on kõige oleva looja ja hävitaja. Teda kujutatakse neljakäelisena. · Tema neli atribuuti: 1. Lootos 2. Sõjanui 3
kodus, kannavad rebitud pealisrõivaid ega võta oa tavaelust. Juudi toitumisseadused määravad, mida tohib süüa, kuidas lihaloomi tappa, neist toitu valmistada ning süüa. Näiteks masimaaloomadest tohib süüa üksnes neid, kes mäletsevad ja kelle sõrad on lõhestatud, sealiha ei tohi süüa, enne toidu valmistamkist peab lihast eemaldama vere. Kristlus Ajalugu Kristlased usuvad, et 1.sajandil Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus ning selle sündmusega saigi alguse kristlus. Umbes kolmekümneaastasena loobus Jeesus rahulikust elust Naatsaretis ning hakkas Juudamaal rändama ja õpetama, kuidas uuel kombel täita Moosesele antud seadusi, ta rändas läbi kogu Juudamaa, tervistades inimesi ning tehes imetegusid. Jeesuse tegevus leidis peagi vastuseisu, kuna Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu, Jeesus vahistati ning mõisteti surma ristilöömise läbi. Enne vahistamist
täielikult, nirvaanani on võimalik jõuda ainult iseenda jõul, Jumal ei ole vajalik, nirvaanasse jõudmine on ainult munkadel võimalik. 17. Sangha-budistlik kogudus (kitsamalt), kõik budistid (laiemalt), koosneb ilmikutest ehk tavabudistidest ja mungadest/nunnadest (rangemad reeglid ja põhimõtted). 18. Šariaat-islami seadus, mis põhineb koraanil. 19. Džihaad-vabatahtlik võitlus islamiusu kaitseks, inimene, kes džihaadis sureb, läheb paradiisi. Jaguneb suureks džihaadiks (võitlus iseendas) ja väikseks džihaadiks (võitlus välise jõu vastu). 20. Hidžra-Muhamedi väljarändamine Mekast 622 pKr usulise tagakiusamise tagajärjel. Saab alguse moslemite ajaarvamine. 21. Messias-tõlkes salvitud, võitud. Messias on lunastaja, valitseja, kes toob kaasa jumalariigi ja Jumala valitsuse. 22. Rabi-juutide eespalvetaja, kes viib läbi jumalateenistusi. 23
et juuride rassilised omadused on halvad ja, et lävimine madalamate rassidega kahjustab kõrgemaid rasse. Sakslane Adolf Hitler oli sellisel seisukohal ja arvas, et juuidelt tuleks võtta kõik õigused ning Saksamaalt välja ajada. Tasapisi eemaldati juudid ühiskonnast ja väga paljud neist ka hukati. II maaillmasõja ajal hukkus ligikaudu 6 miljonit juuti. juutide ja kristlaste pühakirja seos *Juutide pühakiri Toora ehk viis Moosese raamatut, Prohvetid ja Kirjutused. Kristlased nimetavad seda kogumit Vanaks Testamendiks. Juudid seda nime ei kasuta. range monoteism *on judaismi üks rangeid põhialuseid koos kohtu mõistmisega peale surma ja Jumala ilmutusega äravalitud rahvale. reformeeritud ja ortodokssete juutide erinevus Reformeeritud judaism rõhutab, et usuelugi peab arenema ning olema kooskõlas vastava aja nõuetega. Vähendati Iisraeli kui keskse paiga rolli juudi elus.Ortodokssed juudid väärtustavad
Keskpunkt tähendab suuna puudumist. Inimene pole loodud ei taevaseks ega maiseks olevuseks, ei surelikuks ega surematuks. Endale saab vormi valida. (Delius, et al., 2007, lk 31). 3.4 René Descartes (1596–1650) Prantsuse filosoofi Descartes´i arvates on inimese hing kehaga tihedalt seotud. Elav keha ja keha, milles on hing on erinevad. Loomadele hinge ei omistanud. Ta väitis, et 10 hing on surematu, aga kui keha sureb, siis laguneb keha ja hinge seos. Hinge lahkumine kehast on surma tagajärg (Meos, 2011, lk 63-66). 11 4 UUSAJA FILOSOOFIA Uusaeg saab alguse Inglismaalt seoses tööstusliku pöördega 17. sajandil. Filosoofia orientatsioon läks inimeselt üle ühiskonnale ning inimene võrdsustati Jumalaga. Kõikidele nähtustele ja asjadele hakati vaatama kasusaamise pilgu läbi (Filosoofia aine, 2000). 4.1 Immanuel Kant (1724-1804)
– pärast 70 pKr, kui roomlased olid vallutanud Jeruusalemma 44. Mis on sabat ja mis ajast mis ajani ta kestab? – puhkepäev, sabat on laupäeval, algab reedel päikeseloojangul ja kestab laupäevaõhtuse päikeseloojumiseni 45. Millise sündmuse mälestuseks peetakse juutide juures paasapühi? – kunagise Egiptusest põgenemise mälestuseks 46. Kas judaism teeb misjonitööd? Millised maailmausundid misjoneerivad ja millised üldiselt mitte? – juudid ei kuuluta oma usku, kristlus, islam ja budism on misjoneerivad usundid, ülejäänud mittemisjoneerivad 47. Kui juut palvetab, siis millise nimega ta pöördub Jumala poole? – Adonai (Issand) 48. Kes hävitasid ja mis aastal viimase Jeruusalemma templi? – 70 a pKr, Titus (juudid?) 49. Mis keeles tuleb sõna „Christos“ ja mida see tähendab? – kreeka keelest, ‘Jumala salvitud valitseja’ 50. Mis on evangeelium ja kuidas seda sõna tõlkida? – ‘hea sõnum’, rõõmusõnum 51
................................................................. 8 9. Joonis.............................................................................................. 9 10. Kokkuvõte....................................................................................... 10 11. Kasutatud kirjandus........................................................................... 11 1 Sissejuhatus Kristlik õpetus algab juba noorest east peale. Kristlus ja üldse ristiusk üldiselt on tänapäeva maailmakorralduse üks alustalasi. Sellel usundil on palju harusid, mille põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Sageli erinevad kristluse vormid üksteisest sedavõrd, et neis on raske ära tunda sama usundit, ent peaaegu kõik suured kirikud on aga üksmeelsed kristluse kesksetes õpetustes. Kristluse järgijaid leidub tänapäeval igal mandril, see on suurim maailmareligioon. Kuid
................................................... 8 8.3 Protestantism.................................................................... 8 9. Joonis..................................................................... 9 10. Kokkuvõte.............................................................. 10 11. Kasutatud kirjandus................................................... 11 1 Sissejuhatus Kristlik õpetus algab juba noorest east peale. Kristlus ja üldse ristiusk üldiselt on tänapäeva maailmakorralduse üks alustalasi. Sellel usundil on palju harusid, mille põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Sageli erinevad kristluse vormid üksteisest sedavõrd, et neis on raske ära tunda sama usundit, ent peaaegu kõik suured kirikud on aga üksmeelsed kristluse kesksetes õpetustes. Kristluse järgijaid leidub tänapäeval igal mandril, see on suurim maailmareligioon. Kuid
Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised. Mishna ja Talmud; Mishna Talmudi vanim osa (2. 3. saj), lõpliku kuju sai Talmud 7. saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad kristlased Jumala tahte inimkonnale. Kristluses on oluliseks kontseptsiooniks lunastus see on võimalik, mitte selle kaudu mida inimesed teevad või tegemata jätavad, vaid selle läbi, mida Kristus on terve maailma heaks teinud. Kristluse üks põhiline õpetuslik osa on usk Kolmainu Jumalasse. Kristlased ei usu kolme jumalasse polüteismi. Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema "alljumalaga" see on
Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised. Mishna ja Talmud; Mishna Talmudi vanim osa (2. 3. saj), lõpliku kuju sai Talmud 7. saj. Juutluses väga olulised: Shmaa ("Kuule Iisrael, Issand meie Jumal on ainus!"); Seadus; Sabat. Kristlus Evangeelium (kr.k. rõõmusõnum) on üks kristluse võtmesõnu. Selles leiavad kristlased Jumala tahte inimkonnale. Kristluses on oluliseks kontseptsiooniks lunastus see on võimalik, mitte selle kaudu mida inimesed teevad või tegemata jätavad, vaid selle läbi, mida Kristus on terve maailma heaks teinud. Kristluse üks põhiline õpetuslik osa on usk Kolmainu Jumalasse. Kristlased ei usu kolme jumalasse polüteismi. Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema "alljumalaga" see on
teadlasel Max Mülleril. Ta uuris müüte, müüt oli kui allikas. 19.sajandi protestantlik teoloogia ajalookriitlisine meetod piibliteaduses. Demütologiseerumine. (Pärast 1960.-1970.aastatest sai usundist kui iseseisev distsipliin.) Pärast 1945.aastat, mil varasemal ajal valitsenud ratsionalism hakkas oma mõju kaotama, suurenes huvi mittekristlike spiritualiteetide vastu (kuid esialgu uuriti teisi usundeid läbi kristluse prisma). Seega varem oli kristlus kui norm ja kõik lähtus kristluse kategooriatega, nüüd tekkis soov ka teisi mõista. Üha enam ristuvad religiooniuurinugd teiste teadustega. Selle tulemusena on religiooni uurimine eraldunud kristlikust teoloogiast, kuhu ta varem traditsiooniliselt kuulus. Seega mõiste ,,religiooniuuringud" sai uue tähenduse. Religiooniuuringutes kasutatakse sageli teistes teadusharus kasutusel olevaid teooriaid ja meetodeid. Nn klassikalised religiooniteadused (neid kõik ühendab objekt religioon):
Dharma ühiskonna kastisüsteem Indias, õpetus. Kohustus, peab alluma eelmiste elude tagajärjele. 53. Toora üks Tanachi osa, Moosese raamatud, olulisim Tanachi osa. Sisaldab 613 käsku ja keeldu. 54. Talmud - on judaismi pärimuste kogu 5. sajandist eKr.Talmud on kirjatundjate ehk rabide koostatud Toora juurde kuuluv pärimus. 55. Imaam - Islami vaimulik, imaam (araabia k. juht, eeskuju), juhib palve teenistusi. Aga ta ei anna andeks patte, ei anna lubakirja taevasse, vaid on üks teiste seast, kes on end pühendanud islamiusu teenimisele ja uurimisele. Nimetus imaam kannab veel erinevaid tähendusi sõltuvalt islami harust. Sunniitidel on imaam islami kogukonna liider. iiitidel on imaam nii religioosne kui ka poliitiline liider, kes põlvneb otse Muhameedist või Alist ja Fatimast ja on määratud Allahi poolt. Imaam on immuunne eksimistele ja patule. Imaami nimetust kannavad ka eriliselt tunnustatud islami õpetlased, eriti
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ' HINDUISMI JA BUDISMI SARNASUSED JA ERINEVUSED Referaat Sisukord TALLINN 2012 Sissejuhatus Maailma religioonid, mis on tekkinud peaaegu igas maailma nurgas, on niisama mitmekesised kui kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur Myanmari kolonialismivastastes liikumistes ning vabastav usk aitas Ladina-Ameerikas paljudel vastu seista mitterahuldavatele sekulaarsetele reziimidele (kuigi va
muutuvad pühaks Surmatsirgukene harva satub vaatevälja, metsalind toob sageli kaasa sõja- või surmasõnumeid, need kes tulevad mujalt, ei ole üldiselt heaendelised, kui sellist lindu harva nähakse, siis on kleepunud juurde see surmatsirgukese nimi Hingekaotus ja samanism Samaanid sellised autoriteedid, kellel üldjuhul inimesest rohkem hingi (maagiline 3 või rohkem) Samanismiga on arusaamad sellest, miks inimene terve või haige, miks sureb Haiguse põhjustab kehast lahkunud hing, mis võib olla sattunud temast tugevamate hingede (nt surnud esivanemate) mõjusfääri Inimest magades ei tohi liigutada ega ümber pöörata, muidu hing ei oska tagasi tulla kui on lahkunud magades Tervendamistoimingu käigus on samaanil vaja see kadunud hing üles leida ja omanikule tagasi anda. Kui see jõud annab tagasi, siis on haige päästetud Tervendamist on peetud samaani tähtsaimaks ülesandeks Samaanitrumm ja ekstaasitehnika
Usundilugu Looduskultuur. surnu hing ei pruugi olla negatiivne. immanentsus-siin poolne maailm(nähtav) transendentsus-nähtamatu maailm kuid siiski eksisteeriv. loodusrahvad arvavad et kui elavad meenutavad surnuid ja aitavad neid siis surnutelt tuleb soosiv suhtumine, kuid kui elavad esivanemad ei pea surnuid meeles siis surnu hing haihtub vms. looduskultuuri inimesed on ümbritsetud väga plajude tabudega(usulised keelud)(tegutsemis-, rääkimiskeelud) kui keegi ära sureb siis tema nime kõlaga sõnu ei tohi enam mainida. religioosseid keelde tuleb pidada sest see aitab inimkonnal pidada. Tsantsa-kuivatatud ja kokku tõmbunud inimpead , mis on pärit ekuadorist, sellega saab vaenlase väe. Vaimuolendid: Loodusvaimud-seotud mingi loodusliku asjaga. usutakse loodusvaimudesse. loodusvaim võib olla inimese sarnane surnuvaimud-kummitused, kui inimene on valestisurnud, vales kohas surnud, vanadusse suremine on ebaloomulik.
Keskaja filosoofia Keskaeg: algus- 476 (lääne-rooma langemine) või 375 a või 392- ristiusk saab roomas ainsaks --- 4,5 sajand! Lõpp- 1517- reformatsiooni algus, 1492- Columbus pidi jõudma indiasse, purustatakse viimane araablaste tugipunkt pürenee ps-l. Hõlmab 1000 aastat umbes. Perioodid: Euroopas on kristlik filosoofia keskajal. Üleminek antiigist kristlikule filosoofiale on sujuv. Kristluse levik langeb kokku antiikmaailma hääbumisega. Kristlus ise oli ainulaadne, omalaadne mõtleja. See annab teistsuguse tunnetusviisi kui antiikmaailma mõtlemine. Paulus (juut) toob sisse selle, et õpetust jeesusest tuleb kuulutada väljaspoole juute, paganatele. Tema tulemusena hakkab ristiusk levima väga jõuliselt rooma idaaladelt ka läänealadele. Ise sooritab kolm misjonireisi. Lõpetab märtrina. Märter- inimene, kes oma veendumuste või usu pärast sureb. Teise sajandi keskel oli kõikides rooma osades kristlike kogudusi
Religion mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvalt ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. Religiooni objektiks on üleloomulik ja kogemuseväline (transtsendentaalne) vägi. Religiooni ülesanded: 1) Nähtuste seletamine; 2) Ühiskonna kindlustamine; 3) Inimeste psühholoogiline toetamine; 4) Traditsiooni loomine ja sel moel mälu edasi kandmine. Teoloogia teadus Jumalast või Jumalatest, religioossest õpetusest, dogmadest, riitustest ja teenimisest. Teoloogia uurib teadusliku mõisteaparaadi ja teaduslike meetodidega religiooni kui nähtuse ja üleloomuliku printsiibi olemust, üleloomuliku printsiibi ja inimese vahekorda , religiooni ja ühiskonna seoseid ning vastavaid allikaid ajaloolises, eetilises ja eksegeetilises plaanis eri kultuurid
Hinduism Ajalooline ülevaade Tänapäeval tähistab termin 'hinduism' enam-vähem kõiki Hindustani poolsaarel levinud usundeid.Praegune arusaam hinduismist on välja kujunenud alles 19. sajandil, siis kui hinduistlikud reformaatorid ja lääne orientalistid hakkasid nimetama hinduismiks Lõuna-Aasia usundeid.Hinduismil ei ole üht ajaloolist asutajat, ühtset lunastusõpetust ega keskset autoriteeti.Selles suhtes erineb ta teistest maailma usunditest.Mitmekesisus on hinduismi iseloomulikem tunnusjoon.Kuigi termin 'hinduism' on nüüdisaegne, on hinduistlikud traditsioonid väga vanad ja ulatuvad ajas tagasi rohkem kui teise aastatuhandeni enne Kristust. Pühad tekstid alates 1300 eKr kuni tänapäevani kirjutatud hinduistlikud pühad tekstid moodustavad suure tekstikogumi. Kohalikes India keeltes on märkimisväärne hulk religioosset kirjandust ja originaaltekstide variante, mis rõhutavad hinduismi erinevaid tahke. Näiteks ''Adhja
Üldine usundilugu KRISTLUS · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a 30 m.a.j.) · Tagakiusamine (Nero 64, Decius 249-251) · Constantinus Suur ususallivus (313) · 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine · 416 - riigi teenistujateks ainult kristlased · 1054 kirikulõhe Kristlus ehk ristiusk: monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias
" ( Albert Einstein) · "Ära tee endale häbi. Sa oled kõik, mis sul on." (Janis Joplin) · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel ühe tiivaga." (Alexandre Dumas noorem) · "Carpe diem." (kasuta aega/ela päevas) (Horatius) · "Demokraatia on leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, millise oleme ära teeninud." (George Bernard Shaw) · "Eksimine on igale inimesele loomulik, kuid mitte keegi peale rumala ei eita kangekaelselt oma vigu." (Aristoteles) · "Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit." (Paul Ehrlich) · "Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wilde) · "Elu ilma pidudeta on nagu pikk teekond ilma vahepeatusteta." (Demokritos) · "Elu on nagu teater, sest kõige suuremad kelmid istuvad sageli kõige parematel kohtadel
annaabi.ee 
